2-24-11991/199 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Määruse kuupäev

27.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11991

Tsiviilasi

Y.Q-le eestkostja määramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.02.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

T.E määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (eestkostja I, eestkostetava abikaasa) E.D ,

lepinguline esindaja Ivo Kaurit

Puudutatud isik I (eeskostetav) Y.Q , riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti

Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja, eeskostetava tütar)

T.E

Puudutatud isik III (eestkostetava poeg) D.B

Eestkosteasutus (eestkostja II) Tallinna Linnavalitsus

(Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu), esindaja linnaosa

vanem Anna Levandi

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Mitte menetleda avaldaja 17.03.2025 taotlusi.

2. Harju Maakohtu 27.02.2025 määrus jätta muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Jätta määruskaebusega seonduvad menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda,

v.a eestkostetava esindaja riigi õigusabi tasu ja kulu jätta riigi kanda.

5. Jätta muud menetluskulud peale riigi õigusabi tasu rahaliselt kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. E.D (avaldaja) esitas 07.08.2024 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule Y.Q-le

(avaldaja abikaasa, kohtumenetluses puudutatud isik I, edaspidi: eestkostetav) eestkoste

seadmiseks ja eestkostja määramiseks.

1.1.

Avaldaja ja eestkostetav (edaspidi koos: abikaasad) abiellusid 29.03.2017.

Eestkostetaval diagnoositi 15.02.2024 Alzheimeri tõvest tingitud varajase algusega

dementsus, aga tal on lühimäluhäireid juba alates 2020. a ja need süvenevad. Eestkostetav ei

ole enam võimeline aru saama ümbritsevast (ei mäleta äsja toimunut) ega oma tegudest ning

neid juhtida ilma kõrvalise abita.

1.2.

Avaldaja palus end määrata eestkostjaks, sest ta on abikaasale kõige lähedasem isik, on

valmis tema eest hoolitsema ja teda hooldama. Avaldaja on viimasel ajal aidanud

eestkostetaval toimetada äriasju ja juhtida ettevõtet. Avaldaja käib autokoolis, et omandada

juhtimisõigus ja edaspidi eeskostetavat sõidutada, sest eestkostetavalt võetakse ilmselt ära

juhtimisõigus tema haigusliku seisundi tõttu. Avaldaja hoiab korras abikaasade ühist kodu ja

aitab eestkostetavat kodustes lihtsates toimetustes. Avaldaja töötab müüjana, kuid on õppinud

hooldajaks ja saab oma abikaasa hooldamisega hakkama.

2. Eestkostetava lapsed T.E (puudutatud isik II, edaspidi: tütar) ja D.B (puudutatud isik III

edaspidi: poeg) avaldasid, et nad ei nõustu avaldaja eestkostjaks määramisega. Tütar on ise

nõus olema eestkostja. Tütre arvates takistab avaldaja eestkostetava suhtlust lastega. Tütrel ja

pojal on alus arvata, et avaldaja soovib piiramatut kontrolli eestkostetava vara üle. Avaldaja ei

anna pahatahtlikult eestkostetavale välja kirjutatud ravimeid, mille tõttu on eestkostetava

tervis halvenenud. Poeg on väga mures isa vaimse ja füüsilise tervise pärast. Isa on hirmul ja

avaldaja täieliku kontrolli all, kes ei luba isal oma lastega suhelda. Ka poeg kahtlustab, et

avaldaja ei anna eestkostetavale vajalikke ravimeid. Ravimeid ostetakse välja, aga isa sõnul ei

võta ta midagi ja poeg on näinud suurt hulka kasutamata ravimeid Avaldaja toetab

mittetraditsioonilist meditsiini.

3. Tallinna Linnavalitsus (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu, edaspidi: KOV) leidis, et

avaldaja ei sobi eestkostjaks, vaid selleks sobivad poeg ja tütar. Tütre sõnul käitub avaldaja

oma abikaasaga jämedalt, tõstab häält, kasutab ebatsensuurseid sõnu, teeb tema eest erinevaid

otsuseid, on eestkostetava sisuliselt lastest ja lapselapsest isoleerinud ega luba neil suhelda.

Tütre väitel on abikaasade korteris kaamera, mis jälgib isa siis, kui avaldaja on tööl. Kui

avaldajale midagi ei meeldi, siis ta kohe helistab eestkostetavale ja korraldab skandaali. Tütre

selgituse kohaselt on eestkostetav viimase kolme aasta jooksul muutunud seetõttu kartlikuks.

Tütar kardab isa vaimse tervise pärast ega välista, et avaldaja kasutab psühholoogilist ja

füüsilist vägivalda. Eestkostetav ei võta talle välja kirjutatud ravimid, sest avaldaja eelistab

ravi mittetraditsiooniliste meetoditega. Avaldaja tahab saada kontrolli abikaasa vara üle.

4. Eestkostetavale määratud esindaja leidis, et avaldaja on sobiv isik eestkostjaks. Esindaja

ei toetanud tütre ja poja eestkostjaks määramist. Esindaja kohtus eestkostetavaga ja suhtles

temaga (privaatselt) üle tunni aja, kuid esindaja ei saa kinnitada, et ta oleks tajunud

eestkostetava hirmu avalaja ees. Eestkostetava suhtumine avaldajasse väga soe, samas

kinnitas ta head läbisaamist oma lastega. Küsimusele, et kui ta oleks näiteks haige ja ei saaks

ise oma asju ajada, keda ta usaldaks oma asju ajama, vastas eestkostetav, et avaldajat. Neil on

armastus, usaldus ja toetus, muidu ei ole mõtet koos elada. Avaldaja kinnitas esindajale, et on

valmis olema eestkostja, samuti kinnitas, et annab abikaasale ravimeid, mis talle on välja

kirjutatud. Avaldaja suhted eestkostetava tütre ja pojaga on halvad. Esindaja suhtles ka

tütrega, kes on kategooriliselt vastu, et avaldaja oleks eestkostja, on viimase suhtes

2 (5)

negatiivselt meelestatud ja on kindel, et avaldaja soovib isale halba, kuid ei oska öelda, mis

see halb on või miks. Tütar väidab, et avaldaja ei lase tal isaga suhelda, samas kinnitab, et

kohtus isaga päev varem.

5. Maakohus rahuldas avalduse 04.11.2024 määrusega ning seadis taotletud eestkoste.

Maakohus märkis, et eestkostetav võib iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid, luges

ta valimisõiguse teostamise tähenduses teovõimeliseks ning lubas teha eestkostja nõusolekuta

pisitehinguid kuus 400 € ulatuses. Maakohus määras eestkostjaks avaldaja tähtajaga viis

aastat, st kuni 04.11.2029 ning määras kindlaks eestkostja ülesanded. Maakohus märkis, et

määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale. Maakohus

jättis riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda, ülejäänud

menetluskulud neid kandnud isikute kanda.

6. Avaldaja eeskostjana esitas 18.11.2024 kohtule avalduse eestkostetava varaga tehinguks

nõusoleku saamiseks. Avaldaja soovis teha endaga tehingut eestkostetavale kuuluva korteri-

hoonestusõigusega.

7. Poja määruskaebuse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohus 23.12.2024 määrusega

maakohtu 04.11.2024 määruse eestkostja isiku määramise ja eestkostja ülesannete osas ning

saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas (eestkoste seadmine)

jäi maakohtu määrus muutmata.

8. Avaldaja esitas 25.01.2025 täpsustuse, milles nõustus ringkonnakohtu määruses leituga,

et korterihoonestusõiguse ümberkujundamise küsimuses korteriomandiks võib avaldajal

tekkida huvide konflikt oma abikaasaga, kui ta oleks abikaasa eestkostjaks (varahoolduse

küsimustes), mistõttu oleks vajalik määrata selles küsimuses teine eestkostja. Avaldaja pidas

võimalikuks eestkoste teostamist järgmiselt: 1) avaldaja ja KOV on ühiselt eestkostjad; 2)

avaldaja täidab eestkostja ülesandeid isikuhoolduse küsimustes ja KOV varahoolduse

küsimustes; 3) KOV täidab eestkostja ülesandeid neis varahoolduse küsimustes, mis

puudutavad otseselt korterihoonestusõigust ja selle ümberkujundamist korteriomandiks ning

ülejäänud varahoolduse küsimustes ning kõikides isikuhoolduse küsimustes täidab eestkostja

ülesandeid avaldaja. Avaldaja on selgitas, kuidas on kaitsnud eestkostetava huve ja seda ka

tõendanud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

9. Maakohus tegi 27.02.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega määras eestkostetava

eestkostjaks avaldaja kuni 04.11.2029, v.a varaliste tehingute tegemise osas, mis ületavad

eestkostetava igakuist sissetulekut – selles osas sai sama tähtajaga eeskostjaks KOV.

Maakohus märkis, et eestkostja ülesannete ring on sama nagu määratud 04.11.2024

määrusega, ühtlasi tegi maakohus samad otsustused pistehingute, valimisõiguse ja

perekonnaõiguslike tehingute kohta. Eestkostja isikute valikut põhjendas maakohus

järgmiselt.

9.1.

PKS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isiku-

omadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures

arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku

eestkostjaks määrata tema nõusolekul. PKS § 205 lg 3 kohaselt juhul, kui ei leita sobivat

füüsilist või juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks täisealise elukohajärgne valla- või

linnavalitsus. PKS § 178 lg 2 võimaldab määrata mitu eestkostjat, kui see on konkreetse

juhtumi asjaolude kohaselt mõistlik. Sel juhul eeldatakse, et eestkostjatel on ühine

esindusõigus. Kohus võib kindlaks määrata iga eestkostja ülesanded ja esindusõiguse ulatuse.

9.2.

Asja materjalidest nähtuvalt võib esineda huvide konflikt avaldaja poolt eestkostja

ülesannete täitmisel korterihoonestusõigusega tehingu tegemisel. Samas nähtub seegi, et

avaldaja suhted tütre ja pojaga on konfliktsed. Seetõttu ei saa määrata avaldajat ja tütart

3 (5)

ühisteks eestkostjateks. Avaldaja on eestkostetava abikaasa, nad elavad koos ja avaldaja

täidab eestkostetava isikuhooldusega seotud ülesandeid. Kohtu hinnangul mõistab avaldaja

eestkoste olemust ja eestkostja ülesandeid, sh võimalikku huvide konflikti eestkostetava nimel

tema varaga tehingute tegemisel. Eelnevat arvesse võttes on põhjendatud määrata

isikuhooldusega seotud küsimustes eestkostjaks avaldaja. Avaldaja määramist eestkostjaks

isikuhooldusega seotud küsimustes toetavad ka teised menetlusosalised.

9.3.

Samadel kaalutlustel on põhjendatud määrata avaldaja eestkostjaks ka varaliste

tehingute osas, ulatuses, mis ei ületa eestkostetava igakuist sissetulekut. Avaldaja ja

eestkostetava vara ja kulud on üldjuhul ühised tulenevalt nende varale kohalduvast

ühisvararežiimist. Asjas puuduvad tõendid, et avaldaja ei tegutseks eestkostetava huvides

seoses igapäevase varaliste tehingutega. Võimalik huvide konflikt on tulnud kõne alla üksnes

hoonestusõiguse tehinguga. Varahoolduse küsimustes eraldi eestkostja määramine ei oleks

eelnevast tulenevalt mõistlik, vaid eestkostjat ülemäära koormav.

9.4.

Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata eestkostjaks KOV varaliste tehingute osas,

mis ületavad eestkostetava igakuist sissetulekut. Tütart võib isikuomadustelt sobida

eestkostjaks, kuid arvestades tema ja avaldaja konfliktseid suhteid ning asjaolu, et

eestkostetav elab koos avaldajaga, kes on sobiv isik eestkostjaks, ei ole põhjendatud ega

mõistlik määrata tütart eestkostjaks varahoolduse küsimustes. Rahvastikuregistri andmetel on

eestkostetava elukoht Tallinnas, seega on ta kõige tugevamalt seotud Tallinna linnaga. KOVi

määramisega eestkostjaks varahoolduse küsimustes nõustusid ka teised menetlusosalised.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Tütar esitas 12.03.2025 määruskaebuse ja palus määrata end KOV-i asemel eestkostjaks

varaliste tehingute osas, mis ületavad eestkostetava igakuist sissetulekut.

10.1. Senise kohtupraktika järgi tuleb eestkostjana eelistada füüsilist isikut (nt (vt RKTKm

23.11.2011, 3-2-1-98-11, p 26). Maakohus ei põhjendanud piisavalt, miks eelistas ta tütrele

KOV-i. Samuti tuleneb kohtupraktikast, et võimalike eestkostjate (füüsiliste isikute)

vahelised, inimestevahelised või isegi eestkostetava varaga seotud konfliktid ei ole takistuseks

kellegi eestkostjaks määramisel (TlnRnK 23.04.2024, 2-23-11270, p-d 24–29).

10.2. Tütar leiab, et ta sobib eeskostjaks, mida isikuomaduse osas sisuliselt jaatas ka

maakohus. Tütrel on isaga head suhted, nad kohtuvad regulaarselt. Kuid ilmselt seadis

maakohus avaldaja huvid eestkostetava huvidest kõrgemale. Seevastu ei saaks tütrel olla

tõsiseid konflikte avaldajaga seoses ühegi eestkostja seaduspärase ülesande täitmisega.

Puuduvad tõendid, nagu tahaks tütar eestkostetava vara oma huvides ära kasutada või tekitada

muul viisil varalist kahju.

11. KOV ja poeg toetasid määruskaebust, avaldaja ja eestkostetav oma esindaja vahendusel

vaidlesid sellele vastu. Avaldaja vastuses sisalduvad dokumentaalsete tõendite vastuvõtmise

ning tütre ja poja suhtes lähenemiskeelu kohaldamise taotlused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu õiguslike ja faktiliste

põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

13. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

13.1. Eestkostja valik on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes

juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi (RKTKm 04.03.2015, 3-2-1-161-14, p 17). Käesoleval juhul selliseid

rikkumisi ei esine, mistõttu ringkonnakohus ei saa maakohtu valikut teise eestkostja osas

muuta.

4 (5)

13.2. Õige ja asjakohane on tütre ning temaga nõustunud KOVi ja poja põhjendus, et üldjuhul

määratakse eeskostjaks füüsiline isik (nii ka nt RKTKm 08.11.2017, 2-12-16865/101, p 12.1).

See tingimus on aga täidetud, sest valdava enamuse eestkostetava asjade ajamine tehti

ülesandeks tema abikaasale ehk avaldajale. KOVi õigused ja kohustused eeskostjana on

piiratud tehingutega, mille väärtus ületab eeskostetava igakuist sissetulekut. Nii ei ole

maakohus rikkunud kaebuses ega eespool viidatud PKS §-de 204 ja 205 mõttest tuleneva

põhimõtet eelistada eeskostjana füüsilist isikut.

13.3. Ühtlasi sedastas maakohus õigesti ja seda ei ole kaebemenetluses ka otseselt kahtluse

alla seatud, et tütar võib oma isikuomaduste ning tema ja eeskostetava vahelise suhte põhjal

sobida eestkostjaks. Ringkonnakohtul ei ole alust seda järeldust muuta. Siiski ei tähenda see,

et maakohus eksis lõppjärelduse tegemisel, et tütre ja avaldaja koos eeskostjateks nimetamine

ei ole eestkostetava huvides ning just nende kahe isiku omavahelise konflikti tõttu ei sobi

tütar täitma teise eeskostja ülesandeid talle jäävas piiratud osas.

13.4. Menetlusosaliste seisukohtadest ja toimikust nähtub üheselt, et suhted ühelt poolt

avaldaja ning teiselt poolt eestkostetava laste (tütre ja poja) vahel on pingelised. Kuigi tütar

väidab kaebuses, et see ei takistaks tal olema isa eestkostja, ei kõrvalda ta sellega kahtlust, et

eestkostjana võivad tema otsustused olla pigem mõjutatud vastasseisust avaldajaga, mitte aga

isa parimatest huvidest. Teiseks eestkostjaks sobivus PKS § 204 lg 1 ja ka § 198 lg 1 tähendab

käesoleval juhul mh seda, et puudub oluline konflikt mõlema eestkostja vahel. Nii on

praegune olukord erinev kaebuses viidatud ringkonnakohtu varasemast praktikast, kus hinnati

eeskostja kandidaatide vahelisi suhteid. Viidatud normide mõttega ei ole vastuolus, et KOV

on eestkostja vaid olulisema väärtusega tehingute osas. Neil kaalutlustel otsustas maakohus

õigesti, et tütar ei sobi teiseks eeskostjaks. Avaldaja määramist esimese eestkostjana ei ole

praegu vaidlustatud.

14. Eeltoodud põhjendustel pole ringkonnakohtul vaja uurida muid tõendeid kui neid, mis

esitati enne vaidlustatud lahendi tegemist. Samuti ei saa kohus käesolevas asjas kohaldada

lähenemiskeelde, sest need väljuksid vaidluse esemest. Neil kaalutlustel ja juhindudes TsMS

§ 331 lg 1 mõttest jätab ringkonnakohus avaldaja vastuses sisalduvad menetluslikud taotlused

menetlemata.

15. Eestkostetavale määratud esindaja tasu ja kulu jääb riigi kanda, sest talle määrati

15.08.2024 esindaja riigi arvel ilma hüvitamise kohustuseta. Kaebusega seotud muud

menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Vaidluse sisu ja

olemust silmas pidades pole õiglane panna kulusid TsMS § 171 lg 1 alusel tütre kanda.

Puudub ka vajadus jätta kaebemenetluse kulud TsMS § 172 lg 3 ls 2 alusel riigi kanda.

Kulude sellise jaotuse tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata, v.a riigi õigusabi tasu,

mille kohta kohus teeb täna eraldi määruse.

16. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 ls 2 ja lg 3 ls 1

alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)