Legislator Case Law & Legislation
5-25-11/3 AI generated

5-25-11/3 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

Case Number 5-25-11/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) võttis 12. juunil 2025. a vastu otsuse nr 33 „Operatsioonisüsteemide määramine valijarakendusele ja hääle kontrollrakendusele kohaliku omavalitsuse volikogu 2025. aasta valimistel“ (RT III, 17.06.2025, 2). Nimetatud otsuse tegi VVK Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 483 lg 5 alusel ja sellega lahendati küsimus, millistele operatsioonisüsteemidele 2025. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel valijarakendus ning hääle kontrollimise rakendus luuakse.

Legislator headnote

AI generated

5-25-11/3 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium: Märt Põder esitas 16. juunil 2025 Riigikohtule kaebuse, milles palub tunnistada VVK otsus nr 33 õigusvastaseks. Samuti palub kaebaja hinnata RKVS § 482 lg 4 p 4, § 484 lg 2, § 486 lg 11, § 487, § 488 lg 9 ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 542 lg 11 ja teiste audiitori rolli puudutavate sätete põhiseaduspärasust.

Keywords

AI generated
electronic government european Supervisory Authorities systemic flaws assessment of the administration monitoring committees verification by the contracting authority
AI generated
3-17-2088/2
V. K esitas 13.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni 04.05.2017 otsuse nr 25 „Tehniliste nõuete kehtestamine elektroonilise hääletamise üldpõhimõtete tagamiseks“ peale ning taotles ka viitega eelnimetatud otsuse punktidele 30-31 elektrooniliste häälte teistkordse lugemise ja vastavate toimingute tegemise keelamist valimispäevale järgneval päeval. Kaebaja hinnangul ei näe Vabariigi Valimiskomisjoni otsus ette erisuste lahendamist ning samuti ei ole võimalik, et valimispäeval kantakse infosüsteemi ühe meetodiga saadud valimiste tulemus ja sellele järgneval päeval kasutatakse hoopis teist meetodit. Vaidlustatud otsuse p 31 kohaselt miksitakse elektroonilised hääled enne nende teistkordset lugemist. Valimispäeval lugemisele minevaid elektroonilisi hääli aga ei miksita. Miksimise puhul on tegemist esmakordse toiminguga, mis tähendab häältest kogumite moodustamist ja nende uuesti krüpteerimist, mille eesmärk on esialgse häälte registreerimise järjestuse segiajamine. Valimistel registreeritud üksikkandidaadina soovib kaebaja selget ja arusaadavat valimistulemuse lugemist, kus toimingud tehakse seaduses toodud kuupäeval (valimispäeval) ja ajalises järjestuses. Õiguskaitse kohaldamist on taotletud seetõttu, et vaidlustatud otsuse alusel kavandatakse vastavaid toiminguid juba 16.10.2017.
3-09-1564/16
20. juulil 2009 esitas E.K Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles esitatud taotlusi ta 02. septembril 2009 esitatud kaebuse täienduses korrigeeris, taotledes Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Keskkomisjoni (edaspidi ÕVVTK Keskkomisjon) 16. novembri 1994 otsuse nr 781 tühistamist ning ÕVVTK Keskkomisjonile ettekirjutuse tegemist Eduard Kreegi poolt esitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avalduse esitamise tähtaja ennistamise taotluse uueks läbivaatamiseks. Vaidlusaluse 16. novembri 1994 otsusega oli ÕVVTK Keskkomisjon keeldunud avalduse esitamise tähtaja ennistamisest.
3-23-757/2
X on esitanud halduskohtule 06.04.2023 (postitempli kuupäev) kaebuse, milles leiab, et digitaalallkirja seaduse kehtetuse tõttu on kehtetu ka O.
3-09-2056/3
21.09.2009 saabus Tallinna Halduskohtule L.
3-13-700/5
Eha Nõmm esitas 31.03.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt on vastustajateks kohtusüsteem lahendite põhjendamatuse tõttu ning Pala Vallavalitsus põhjusel, et maavalitsuse juristilt ei saanud õiget nõustamist. Kaebuse järgi on E. Nõmm varem pöördunud kohtu poole Ranna ü/m reformikomisjoni 10.11.1995. a protokollilise otsuse nr 67 ja Ranna ü/majandi reformikomisjoni 04.10.1996. a protokollilise otsuse nr 70 vastuolude kõrvaldamiseks, kuid kaebaja hinnangul on kohtulahendid olnud põhjendamata ja varasemaid kaebusi ei ole sisuliselt menetletud, mistõttu tuleb käesolevat kaebust käsitleda esmakordsena. Kaebaja soovib teada, kumb reformikomisjoni otsus on tühine ja miks. Kaebusega soovib kaebaja esindada ka oma kaasomanikest tütreid, arvestades vastavaid volikirju varasemates kohtutoimikutes. Kaebaja taotleb kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ning mitmete kohtunike taandamist.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 5-25-11 Määruse kuupäev

27. juuni 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Heili Sepp Kohtuasi Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 12. juuni 2025. a otsuse nr 33 peale Menetlusosalised Kaebaja Märt Põder Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS MÄÄRAB

Jätta Märt Põdra kaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Vabariigi Valimiskomisjoni otsus

1. Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) võttis 12. juunil 2025. a vastu otsuse nr 33 „Operatsioonisüsteemide määramine valijarakendusele ja hääle kontrollrakendusele kohaliku omavalitsuse volikogu 2025. aasta valimistel“ (RT III, 17.06.2025, 2). Nimetatud otsuse tegi VVK Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 483 lg 5 alusel ja sellega lahendati küsimus, millistele operatsioonisüsteemidele 2025. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel valijarakendus ning hääle kontrollimise rakendus luuakse.

Kaebus

2. Märt Põder esitas 16. juunil 2025 Riigikohtule kaebuse, milles palub tunnistada VVK otsus nr 33 õigusvastaseks. Samuti palub kaebaja hinnata RKVS § 482 lg 4 p 4, § 484 lg 2, § 486 lg 11, § 487, § 488 lg 9 ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 542 lg 11 ja teiste audiitori rolli puudutavate sätete põhiseaduspärasust.

3. Kaebuse kohaselt peab vaatlejatel olema võimalik veenduda valimiste läbiviimise ja tulemuste kindlakstegemise korrektsuses. Kaebaja õigusi on rikutud, kuna vaidlustatud otsusega kinnitatud e-hääletamise tehniline lahendus ei võimalda tal vaatlejana eelnimetatud rolli täita.

5-25-11

2(3)

4. E-hääletamise süsteem peab vastama salajasuse ja tervikluse põhimõtetele ning olema läbivalt kontrollitav. Praegune e-hääletamise süsteem eeltoodule ei vasta. Seda kinnitavad ka OSCE/ODHIR-i 2019. ja 2023. aasta raportid ning Teaduste Akadeemia küberturvalisuse komisjoni 2024. aasta tööaruanne. Seega kinnitas VVK vaidlustatud otsusega eelolevateks valimisteks sellise e-hääletamise lahenduse, mis nendele põhimõtetele ei vasta.

5. Audiitoritel lasub suur vastutus e-hääletamisega seotud riskide maandamisel. Praktika on aga näidanud, et audiitoritel ei ole piisavalt teadmisi, et avastada lubamatuid valimiste korraldaja või kolmandate isikute sekkumisi e-hääletamise läbiviimisel.

Vastus kaebusele

6. VVK vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kaebaja pole tõendanud subjektiivsete õiguste rikkumist. E-hääletamise on ette näinud seadusandja. Operatsioonisüsteemide määramine on seejuures tehniline otsustus selle hääletamisviisi tagamiseks.

7. Väited arvuti operatsioonisüsteemidele loodud valijarakenduse auditeeritavuse kohta ei ole asjakohased. Igaühel on võimalik valimised.ee veebilehel avaldatavate kontrollsummade abil veenduda valijarakenduse autentsuses ja tervikluses. Valijarakendus vastab RKVS-is sätestatud e-hääletamise nõuetele. Vaatlemisõigus on tagatud RKVS § 194 lõikega 1.

8. Kaebuses puuduvad viited, argumendid või tõendid selle kohta, et vaidlustatud otsusega määratud operatsioonisüsteemid oleks mingil moel sobimatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lõikest 1 tulenevalt võib isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsusega on rikutud tema õigusi, esitada Riigikohtule taotluse selle otsuse tühistamiseks. Vaatlejal on õigus esitada kaebus üksnes selliste toimingute ja otsuste peale, mis on seotud tema kui vaatleja õigustega – eelkõige vaatlemisele seatud tingimuste või takistuste osas (viimati RKPJKo 11.04.2025, 5-25-3/5, p 15).

10. Kaebaja tugineb kaebuses vaatlejaõiguse rikkumisele, mis seisnevat selles, et VVK otsusega nr 33 kinnitati 2025. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiseks e-hääletamise süsteem, mis ei ole kooskõlas valimispõhimõtetega ega pole läbivalt kontrollitav. Kaebaja hinnangul pärsib osutatu tema võimalust täita valimistel vaatleja rolli.

11. Kolleegium leiab, et praegune kaebus tuleb jätta läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt puudub vaatlejal üldine õigus nõuda, et valimistoimingud vastaksid seadusele (vt nt RKPJKo 02.07.2024, 5-24-18/2, p 7). Kaebaja vaatlejaõiguse rikkumist puudutavad väited on seotud e-hääletamise süsteemi väidetavate puudujääkidega.

12. Kaebaja vaidlustab VVK otsust, millega lahendati küsimus, millistele operatsioonisüsteemidele e-hääletamise valijarakendus ning hääle kontrollrakendus eelolevateks valimisteks luuakse. Kaebaja ei ole näidanud, kuidas otsuses nr 33 välja valitud operatsioonisüsteemid toovad kaasa e-hääletamise süsteemi mittevastavuse valimispõhimõtetele või mõjutavad süsteemi läbivat kontrollitavust ja seeläbi tema vaatlejaõigust. Kaebaja väited on suunatud võimalike rakenduste puudustele, kuid VVK otsus puudutas üksnes operatsioonisüsteeme, millele rakendused luuakse, mitte nõudeid valijaega

5-25-11

3(3) kontrollrakendusele. Tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise korraldamise üldpõhimõtete tagamiseks on kindlaks määratud hoopis VVK otsusega nr 95 (RT III, 13.02.2024, 7).

13. Kolleegium nõustub VVK-ga selles, et kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ei ole põhjendatud. Osutatud valimisseaduste sätetel puudub seos otsuses nr 33 toodud arvuti ning mobiilseadmete operatsioonisüsteemidega. Seetõttu pole need normid praeguses asjas asjassepuutuvad.

14. Eeltoodud põhjustel jätab kolleegium M. Põdra kaebuse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)