2-24-18763/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Määruse kuupäev

27.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-18763

Tsiviilasi

Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse ettepanekud

kohustatud isiku C.R-i trahvimiseks täiteasjas

022/2024/7733

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 11. ja 31.03.2025 määrused

Kaebuste esitaja ja liik

X.V 26.03. ja 15.04.2025 määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Sissenõudja (määruskaebuste esitaja) X.V

Võlgnik (vastustaja) C.R , lepinguline esindaja

vandeadvokaat Marika Jaanson

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 11.03.2025 määrus muutmata ja selle peale esitatud

26.03.2025 määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 31.03.2025 määrus muutmata ja selle peale esitatud

15.04.2025 määruskaebus rahuldamata.

3. Sissenõudja 26.03.2025 määruskaebusega seotud menetluskulusid ei hüvitata.

4. Jätta 15.04.2025 määruskaebusega seonduvad menetluskulud sissenõudja kanda.

5. Rahuldada osaliselt võlgniku C.R-i taotlus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks. Määrata võlgniku põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks määruskaebemenetluses 336,72 € ja mõista see summa sissenõudjalt

X.V-lt võlgniku C.R-i kasuks välja.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale (v.a resolutsiooni p 2) võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses olid kohtutäituri Elin Vilippuse (täitur) ettepanekud

kohustatud isiku C.R-i (võlgnik) trahvimiseks täiteasjas 022/2024/7733 sissenõudja X.V

(sissenõudja) avalduste alusel. Täitedokument on sama maakohtu 01.11.2024 esialgse

õiguskaitse määrus tsiviilasjas nr 2-24-3512, millega määrati võlgniku ja sissenõudja laste

ajutine suhtluskord laste isa ehk sissenõudjaga.

2. Maakohus jättis 03.02.2025 määrusega (määrus I) täituri ettepanekud rahuldamata ja

trahvi määramata. Menetluskulud jäid sissenõudja kanda ja kohus otsustas määrata kulud

rahaliselt kindlaks edaspidi. Määrus I jõustus edasi kaebamata 19.02.2025.

3. Sissenõudja esitas menetluskulude nimekirja summas 1200,48 € (koos käibemaksuga),

mis kajastab esindaja toiminguid 8,2 t ulatuses. Sissenõudja esindaja tunnitasu oli 120 €

(lisandub käibemaks). Esindaja toimingud olid järgmised:

-

18.12.2024 tutvumine avaldusega, määrusega, kõne kliendiga – 0,5 t;

-

27.12.2024 kohtumine kliendiga büroos trahvi avalduse arutelu – 0,8 t;

-

02.01.2025 vastus avaldusele, e-kirjad kliendile kliendi kooskõlastus – 2 t;

-

06.01.2025 tutvumine sissenõudja seisukohaga, e-kiri kliendile – 0,5 t;

-

17.01.2025 tutvumine menetlusse võtmise määrusega, e-kiri kliendile – 0,3 t;

-

27.01.2025 tutvumine menetluste liitmise määrusega, e-kiri kliendile – 0,3 t;

-

30.01.2025 vastus avaldustele trahvi määramiseks, e-kirjad kliendile, kooskõlastus ja

täiendused vastusesse – 3,5 t;

-

04.02.2025 tutvumine lahendiga, selgitused kliendile – 0,3 t.

4. Sissenõudja vaidles võlgniku kulude hüvitamisele vastu. Puudus kohtusse pöördumise

vajadus, määrusele saanuks vastata lühivormis ja ilma tasulist õigusabiteenust kasutamata.

Sissenõudja leidis, et ta ei pea menetluskulusid hüvitama.

5. Maakohus määras 11.03.2025 määrusega (määrus II) kindlaks võlgniku menetluskulud ja

mõistis sissenõudjalt võlgniku kasuks välja 834,48 € (koos käibemaksuga). Maakohus

kohaldas TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 ning märkis, et sissenõudja ei saa praegu enam

vaidlustada menetluskulude jaotust, mis otsustati määrusega I. Võlgniku esindaja tunnitasu

määr on kohane ja kooskõlas senise kohtupraktikaga. Esindaja toimingud olid vajalikud

kokku 5,7 t ulatuses, sh maksimaalselt 3 t dokumentide koostamiseks. Viivise väljamõistmist

võlgnik ei taotlenud.

6. Sissenõudja esitas 26.03.2025 menetlusdokumendi, milles sisaldusid tähtaja ennistamise

taotlus ning määruskaebused määruse I peale (kaebus I) ja määruse II peale (kaebus II).

6.1.

Objektiivne põhjus tähtaja ennistamiseks on asjaolu, et määruse I tegemisel maakohus

tõlgendas vääralt kehtivaid õigusakte ja rikkus menetlusõiguse norme. Lisaks tekitas kohus

määrusega I sissenõudjale varalist kahju, mida sissenõudja ei saanud ette näha.

6.2.

Kaebusega I vaidlustas sissenõudja määruse I, heites maakohtule ette menetluskulude

ebaõiget ja ebaõiglast jaotamist. Täitemenetluse algatamine oli õiguspärane, mistõttu kohaldas

maakohus menetluskulusid jaotades TsMS § 172 lg 1 valesti. Kohtusse pöördus täitur, st

trahvimise ettepanekute rahuldamata jätmisel tulnuks menetluskulud panna TsMS § 172 lg 7

alusel tema kanda. Esimese võimalusena taotleb sissenõudja kogu määruse I tühistamist, teise

võimalusena üksnes menetluskulude jaotuse muutmist, jättes need võlgniku või täituri kanda.

2 (5)

6.3.

Kaebusega II vaidlustas sissenõudja määruse II. Maakohus ei arvestanud sissenõudja

vastuväidetega võlgniku menetluskuludele ega hinnanud kulude vajalikkust ja põhjendatust,

millega rikkus TsMS § 174 lg 1. Samuti ei põhjendanud maakohus menetluskulude jaotust.

7. Maakohus tegi 31.03.2025 määruse (määrus III), millega jättis tähtaja ennistamise

taotluse rahuldamata ja keeldus menetlusse võtmast kaebust I. Lahendatud taotluse ja

kaebusega seotud menetluskulude jaotust maakohus ei otsustanud.

7.1.

Tähtaja ennistamiseks ei ole TsMS § 66 ja § 331 lg 1 järgi alust. Sissenõudja sai

määruse I kätte selle tegemise päeval ja esitas kaebuse 36 päeva pärast seda, st hilinenult, sest

TsMS § 661 lg 2 järgi oli kaebetähtaeg 15 päeva. Sissenõudja tugineb tähtaja ennistamisel

ainult maakohtu väidetavatele rikkumistele õigusnormide kohaldamisel, aga see ei ole mõjuv

põhjus TsMS § 67 lg 1 tähenduses.

7.2.

Hilinenud kaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 663 lg 1 järgi analoogia korras

kohalduva § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda.

8. Sissenõudja esitas 15.04.2025 määruskaebuse (kaebus III), milles palub määruse III

tühistada, menetleda tema kaebust I ning see ja ka kaebus II rahuldada. Menetluskulud palub

sissenõudja panna võlgniku kanda. Tähtaja ennistamise osas tugineb sissenõudja jätkuvalt

maakohtu väidetavalte rikkumistele õigusnormide kohaldamisel, seda nii määruse I kui ka

määruse II tegemisel. Oma väite põhjendamiseks esitab sissenõudja tsitaate määrusest I ja

põhjendab, miks ta maakohtu seisukohtadega ei nõustu.

9. Võlgnik vaidles kaebustele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus jätab määrused II ja III muutmata ning kaebused II ja III rahuldamata

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda

neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

11. Otstarbekas on esmalt lahendada kaebus III, sest selle edukuse korral tuleks kas lükata

edasi kaebuse II lahendamine või ka kaebus II rahuldada, sest kulude rahalist

kindlaksmääramist ei saaks jõustada enne kulude jaotuse kohta tehtud määruse I

vaidlustamise tulemuse selgumist. Kui aga kaebus III jääb rahuldamata, siis saab määrust I

vaidlustada ainult teistmise teel ja see ei takista kaebuse II sisulist lahendamist.

12. Maakohus lahendas õigesti tähtaja ennistamise taotluse, jättes selle rahuldamata.

Maakohus ja sissenõudja tsiteerivad asjakohast Riigikohtu praktikat, aga teevad sellest

erinevad järeldused. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidlustatud kohtulahendi

väidetav viga menetlus- või materiaalõiguse kohaldamisel ei ole mõjuv põhjus TsMS § 67 lg

1 tähenduses. Kohtulahendi puudused – kuitahes põhimõttelised ja arvukad – ei takista

kaebeõiguse teostamist, vaid menetlusosaline saab ka oluliste puudustega lahendi peale

esitada tähtaegse kaebuse. Nii ei ole sissenõudja tähtaja ennistamise taotluses ega ka

praeguses kaebemenetluses tuginenud asjaoludele, mis võimaldaks tähtaja ennistada.

13. Eelmise punkti tulemusel on ühtlasi õige maakohtu otsustus, et määruse I peale esitatud

kaebust I ei saanud hilinemise tõttu menetleda. Maakohus tuvastas õigesti kaebetähtaja

pikkuse, kulgema hakkamise, lõppemise ja kaebuse I hiljem esitamise. Neil kaalutlusel jääb

kaebus III tervikuna rahuldamata.

14. Määruse II ja kaebuse II ese on menetluskulude rahaline kindlaksmääramine. Ka see

kaebus pole põhjendatud.

14.1. Põhjendatud ei ole sissenõudja arusaam, et võlgnik saanuks menetluses osaleda ilma

kvalifitseeritud esindajata. Hagita asjas advokaadist esindaja kasutamist ei saa pidada

ebamõistlikuks, seda eriti vaidluste puhul, mida iseloomustab sisuline vaidlusmenetlus

3 (5)

menetlusosaliste vahel (vt nt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 22). Käesoleval juhul

ohustas võlgnikku trahvi määramine sissenõudja taotlusel, mistõttu oli igati asjakohane, et ta

kasutas oma õiguste kaitseks kvalifitseeritud esindajana vandeadvokaati.

14.2. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt RKTKm 29.09.2021,

2-14-63261/149, p 14). Käesoleval juhul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui hindas

võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu ja ajakulu.

14.3. Maakohtule ei saa ka ette heita põhjendamiskohustuse (TsMS § 465 lg 2 p 8) rikkumist.

Seadusest ei tulene, et kohus peaks menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel detailselt

kirjeldama iga menetlustoimingut, selleks kulunud ajakulu ja hindama eraldi selle

põhjendatust. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh

kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja

mahuga (RKTKKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12). Kohus võib menetluse etappe ja

toiminguid mõistlikus ulatuses üldistada – nagu maakohus käesoleval juhul ka tegi (vrd nt

TlnRnKm 12.04.2024, 2-20-18031, p 11). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 5,7 t

ulatuses on võlgniku esindaja ajakulu kooskõlas nii toimiku materjalide kui ka asja mahu, sisu

ja keerukusega. Maakohus kohaldas TsMS § 174 lg 1 õigesti.

14.4. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud maakohus pikemalt käsitlema sissenõudja vastuväiteid

võlgniku menetluskuludele. Maakohus hindas dokumentide koostamise ajakulu ja luges selle

põhjendatuks 3 t ulatuses. Maakohus ei pidanud nõustuma sissenõudjaga, et dokumendi

koostamiseks ja edastamiseks võinuks kuluda 0,5 – 1 t. Sissenõudja ülejäänud vastuväited

käsitlesid peamiselt menetluskulude jaotust, mille kohta maakohus märkis määruses II

asjakohaselt, et kulude rahalise kindlaksmääramisel ei saa neid enam arvesse võtta.

15. Määruskaebustega seotud menetluskulude kohta teeb kohus järgmised otsustused.

15.1. Kaebuse II ese on menetluskulude rahaline kindlaksmääramine ja selle kaebusega

seotud kulusid ei saa TsMS § 178 lg 4 järgi hüvitada.

15.2. Kaebus III jääb rahuldamata ja sellega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1

alusel sissenõudja kui kaebuse esitaja kanda.

15.3. Tulenevalt kaebusega III seotud menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja

175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata võlgniku kulunimekirja alusel. Võlgnik taotles

kokku 512,40 € hüvitamist, mis on tasu 3 t 30 min õigusteenuse eest tasumääraga 120 €/t

(lisandub käibemaks). Sissenõudja ei esitanud võlgniku kuludele vastuväiteid.

Ringkonnakohtu hinnangul on kaebusega III seonduv võlgniku esindaja vajalik ja

põhjendatud ajakulu 2 t 18 min (sh tutvumine määrusega III ja kaebusega III ning e-kirjad 30

min, vastuse koostamine 1 t 30 min, kliendi kooskõlastus ja e-kirjad 18 min).

Ringkonnakohus võtab arvesse kaebuse III ulatust ja võlgniku vastuses seda käsitleva osa

mahtu, mistõttu vähendab kohus kaebusega tutvumise ja vastamise ajakulu. Kliendiga

suhtlemise ajakulu pole alust muuta. Esindaja tunnitasu määr on kohane. Võlgnik kinnitas, et

ei ole käibemaksukohustuslane. Neil kaalutlustel tuleb sissenõudjal võlgnikule hüvitada

336,72 € (= 2 t 18 min × 120+ 22%). Rahuldamata jääb võlgniku taotlus 175,68 € (= 512,4 –

336,72) hüvitamiseks.

15.4. Viivise väljamõistmise taotlust võlgniku menetluskulude nimekiri ei sisalda.

16. Käesoleva määruse vaidlustamise võimaluste kohta selgitab kohus järgmist.

16.1. Kaebusega III vaidlustas sissenõudja määruses III sisalduvad maakohtu otsustused

kaebetähtaja ennistamata jätmise ja kaebuse I menetlusse võtmata jätmise kohta. TsMS § 68

4 (5)

lg 4 ls 2 ja § 663 lg 2 ls 2 tõttu ei saa samas osas ringkonnakohtu määrust enam vaidlustada.

Seega ei saa tänase määruse peale esitada Riigikohtule määruskaebust osas, milles ringkonna-

kohus lahendab kaebuse III.

16.2. Kaebuse II ese on menetluskulude rahaline kindlaksmääramine. Selles osas on tänane

määrus TsMS § 696 lg 1 ls 2 ning § 178 lg-te 1 ja 2 alusel vaidlustatav.

16.3. Samuti saab Riigikohtule esitada kaebuse seoses kaebemenetluse kulude jaotamise ja

rahalise kindlaksmääramisega. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaks-

määramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 €. Seetõttu ei saa

sissenõudja vaidlustada menetluskuludest 175,68 € hüvitamata jätmist.

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)