2-25-2852/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Määruse kuupäev

27.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-2852

Tsiviilasi

D.X kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse tegevuse peale

täiteasjas nr 022/2024/8539

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.03.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

D.X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik, määruskaebuse esitaja) D.X (isikukood

XXX), lepinguline esindaja Jürgen Kirsis

Puudutatud isik I (sissenõudja) V.Y (isikukood XXX)

Puudutatud isik II (kohtutäitur) Elin Vilippus (isikukood

XXX, FIE registrikood 12016207), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kenno Vilippus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12.03.2025 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta võlgniku kanda.

4. Rahuldada kohtutäituri Elin Vilippuse taotlus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks. Määrata kohtutäituri põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 150 € ning mõista see summa

võlgnikult D.X kohtutäituri Elin Vilippuse kasuks välja. Võlgnikul tuleb

väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda kohtutäiturile alates määruse

jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigi menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. D.X (võlgnik, kohtumenetluses avaldaja) on võlgnik V.Y (sissenõudja, kohtumenetluses

puudutatud isik I) täitmisavalduse alusel alustatud täitemenetluses, mida viib läbi kohtutäitur

Elin Vilippus (täitur, kohtumenetluses puudutatud isik II). Täitemenetluseni viinud ja selle

käiku kirjeldavad asjaolud on kokkuvõtvalt järgmised.

1.1.

Sissenõudjale kuulub /aadress 1/, Harjumaa asuv kinnisasi (registriosa nr XXX,

edaspidi: sissenõudja kinnistu). Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2019 määrusega tsiviilasjas

nr 2-17-8817 (jõustus 14.05.2019, edaspidi: täitedokument) rahuldati sissenõudja avaldus

avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. Täitedokumendi kohaselt on

sissenõudja kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel õigus kasutada

igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki sõiduvahenditega mh /aadress 2/, Harjumaa (registriosa nr

YYY, edaspidi: võlgniku kinnistu) asuvat juurdepääsuteed, kusjuures võlgniku kinnistul

asuva juurdepääsutee kasutamisel tuli sulgeda seal asuvad väravad.

1.2.

Vaidlusalune juurdepääsutee lõik suleti võlgniku kinnistul (värava asemel) tõkkepuuga

ja täitmisavalduse kohaselt oli tee 26.10.2024 tõkkepuuga suletud. Sissenõudja pöördus

seetõttu 16.12.2024 täituri poole. Võlgnik tõkkepuu paigaldamist ei eita, kuid leiab, et see ei

takista tee kasutamist. Tõkkepuu on vahend juurdepääsu kasutamiseks. Selle paigaldamise

eesmärk on välistada, et teed ei kasutaks õigustamata isikud, ning üldiselt piirata liiklust laste

ohutuse, kodurahu ja eraelu puutumatuse tagamiseks. Tõkkepuud saab kasutada juhtimispuldi

ja/või telefoniga. Sissenõudjale on eraldatud kolm pulti, mida tal on korduvalt palutud vastu

võtta. Samuti on tal palutud edastada telefoninumber, millelt tõkkepuu juures helistades

tõkkepuu avaneb. Võlgnik on andnud tee haldamise ja hooldamise üle MTÜ-le Roondla tee

(haldur).

1.3.

Täitur koostas 30.12.2024 täitmisteate, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse,

sunniraha määramise hoiatuse ning tegi võlgnikule ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks

täitmiseks. Võlgnik sai dokumendid kätte 06.01.2025 ning esitas 15.01.2025 kaebuse

kohtutäituri otsuste ja tegevuse peale. Sissenõudjal pole õigust keelata tõkkepuu paigaldamist.

Tõkkepuu avamine ei ole sissenõudjale koormav, sest täitedokumendiks oleva kohtumääruse

järgi kehtiva korra kohaselt tuleb tal praegugi autost kaks korda väljuda, et väravad avada ja

sulgeda.

1.4.

Täitur jättis kaebuse 10.02.2025 rahuldamata. Täitur lähtus formaliseerituse printsiibist,

talle on esitatud täitedokument ja vormikohane täitmisavaldus. Kohtutäitur saab

täitemenetluse raames üksnes fikseerida, kas kohtulahendiga määratud juurdepääsuõigus on

tagatud või mitte ja juhul kui juurdepääsuõigust ei ole vastavalt kohtulahendile tagatud, siis

kelle poolt ja mis põhjusel. Täituril kohustus algatada võlgniku suhtes täitemenetlus.

2. Võlgnik pöördus 20.02.2025 kaebusega Harju Maakohtusse, vaidlustades 10.02.2025

kaebuse rahuldamata jätmise otsuse, sunniraha määramise hoiatuse ja 30.12.2024 kohtutäituri

tasu väljamõistmise otsuse. Võlgnik taotleb täitemenetluse lõpetamist ja menetluskulude

kohtutäituri kanda jätmist.

3. Täitur vaidles kaebusele vastu. Tal ei ole kohustust asuda täitemenetluse algatamisel

hindama täitmisavalduses esitatud nõude põhjendatust ega seal esitatud väidete tõepärasust.

Samuti ei saa täitur täitemenetluse raames lahendada võlgniku ja sissenõudja materiaal-

õiguslikku vaidlust, sest see väljub täituri pädevusest. Täiturile esitati kohane täitmisavaldus

ja jõustunud kohtulahend, mistõttu on tal kohustus täitemenetlus läbi viia. Võlgniku etteheited

ei viita täitemenetluse algatamise formaalsetele puudustele, vaid need on materiaalõiguslikud

väited. Kui võlgnik leiab, et sundtäitmine on tema suhtes lubamatu, on tal võimalik esitada

sissenõudja vastu hagi. Täitur selgitas seda võlgnikule. Sunniraha määramise hoiatusega ei

kaasne negatiivseid tagajärgi, mille vastu peaks end kaebuse esitamisega saama kaitsta.

2 (7)

4. Sissenõudja vaidles samuti kaebusele vastu. Täitedokumendis ei ole ette nähtud tõkkepuu

paigaldamist ja võlgnik takistab juurdepääsutee kasutamist tõkkepuu paigaldamisega. Vallale

esitatud tõkkepuu paigaldamise seletuskirjas on esitatud valeandmeid. Seal on märgitud, et

teed kasutavad vaid /aadressid 3-7/ kinnisasjade omanikud, kelle nõusolekud on lisatud. Teed

kasutab ka sissenõudja kui oma kinnistu omanik. Piirkonnas on rohkem majapidamisi, keda

otsus puudutab. Sissenõudjalt tõkkepuu paigaldamiseks nõusolekut ei küsitud. Kuigi talle

pakuti tõkkepuu kasutamiseks pulte, kaasnes sellega kohustus allkirjastada akt halduriga.

Tegemist ei ole pelgalt juurdepääsu tehnilise lahendusega, vaid sellega oleks kaasnenud

rahalised kohustused. Sissenõudja pandi valiku ette, kas allkirjastada leping või keelduda

pultidest. Lisaks sooviti pultide jagamisega kindlaks määrata, mitu isikut saavad sissenõudja

kinnistu omaniku nõusolekul juurdepääsu kasutada ning nõuti nende isikuandmete edastamist

võlgnikule. Selliseks tegevuseks puudus õiguslik alus.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus tegi 12.03.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega

-

jättis läbi vaatamata kaebuse osas, mis puudutab sunniraha määramise hoiatust ja

selle kohta tehtud täituri 10.02.2025 otsust;

-

jättis ülejäänud osas kaebuse rahuldamata;

-

jättis menetluskulud võlgniku kanda;

-

määras täiturile hüvitatavate menetluskulude suuruseks 300 € ja mõistis selle summa

võlgnikult täituri kasuks välja;

-

jättis rahuldamata sissenõudja taotluse menetluskulude hüvitamiseks.

5.1.

Võlgnik läbis kohustusliku kohtueelse menetluse ja pöördus kohtusse seaduses

ettenähtud tähtaja jooksul (TMS § 218 lg 1). Kohtule esitatud kaebus hõlmab nii algset otsust

kui kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsust, sest nii on kaebuses taotletud.

5.2.

Kaebus jäi osaliselt läbi vaatamata. Nimelt ei ole Riigikohtu praktika kohaselt

sunniraha määramise hoiatus vaidlustatav (RKÜKm 17.12.2013, 3-2-1-4-13, p 58).

5.2.1.

Üldjuhul võib täitemenetluse osaline TMS § 217 lg 1 järgi esitada kohtutäituri otsuse

või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel kohtutäiturile kaebuse ning TMS § 218 lg 1 järgi

võib ta kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule.

Täitemenetluse seadustiku mõttest tulenevalt ei ole sunniraha määramise hoiatuse kohta

tehtud kohtutäituri otsuse puhul õiguskaitse vajalik. Seda seetõttu, et kohustatud isik saab

esitada kaebuse ka kohtutäituri sunniraha määramise otsuse peale. TMS § 26¹ järgi on hoiatus

sunniraha määramise eelduseks, ilma milleta ei saa kohtutäitur sunniraha määrata, kuid

hoiatusega ei kaasne täitemenetluse osalisele muid negatiivseid tagajärgi, mille vastu ta peaks

end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust

vaidlustades. Hoiatuse eesmärgiks on anda kohustatud isikule teada, et kui ta ei asu

täitedokumenti kindlaks kuupäevaks täitma, määrab kohtutäitur talle sunniraha.

5.2.2.

Eelnevat ja Riigikohtu üldkogu seisukohta arvestades ei ole maakohtu hinnangul

võlgniku kaebus täies ulatuses esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kaebus jäi sunniraha määramise hoiatuse ja

selle kohta tehtud täituri otsuse vaidlustamise osas TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel

läbi vaatamata.

5.3.

Ülejäänud osas jäi kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.

5.3.1.

Kui võlgnik leiab, et tema suhtes on täitemenetlust formaalsete puuduste tõttu valesti

alustatud, on kohane õiguskaitsevahend kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamine TMS §

217 lg 1 alusel (RKTKo 17.03.2021, 2-19-6362/57, p 11.2).

3 (7)

5.3.2.

Täitedokumendi kohaselt on sissenõudjal õigus kasutada võlgniku kinnistul asuvat

teelõiku juurdepääsuteena. Võlgnik on andnud tee haldamise ja hooldamise üle haldurile.

5.3.3.

Asjaoludest nähtuvalt on võlgniku kinnistul paigaldatud tõkkepuu, mis kinnises

asendis takistab tee kasutamist. Tõkkepuu võeti kasutusele 15.10.2024 kell 23.59. Võlgnik

möönab, et sissenõudjal ei ole pulti ja tema number ei ole registreeritud tõkkepuu telefoniga

avamise süsteemis. Seega on sissenõudjal tee kasutamine takistatud. Võlgnik ei seadnud

kahtluse alla sissenõudja väidet, mille kohaselt oli 26.10.2024 tõkkepuu suletud asendis. Seda,

et tõkkepuu on kasutuses, kinnitab ka kohtule esitatud kirjavahetus.

5.3.4.

Juurdepääsuõiguse – nagu iga tsiviilõiguse teostamisel peavad kõik osalised lähtuma

tsiviilõiguse üldistest põhimõtetest, eelkõige kohustusest toimida oma õiguste teostamisel

heas usus ja teisi isikuid mitte kahjustades (TsÜS § 138). Kuigi sissenõudjale pakuti pulte või

võimalust kasutada tõkkepuud telefoni kaudu (edastades selleks kasutajate telefoninumbrid),

sidus haldur pultide üleandmise hoolduskulude tasumise nõudega. Sellist kohustust

sissenõudjale täitedokumendist ei tulene. Seega oli sissenõudjal põhimõtteliselt õigus

keelduda pultide vastuvõtmisest ja hoolduskulude kandmisest. Tegemist ei ole olukorraga,

kus juurdepääs oleks katkenud õigustatud kinnisasja omaniku tahtliku teoga.

5.3.5.

Maakohus leidis, et kaebus kohtutäituri tegevuse peale on alusetu. Täitemenetluses

kehtiva formaliseerituse põhimõtte kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks

esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaal-

õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa

kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses,

nagu see on kohtulahendis või muus täitedokumendis kirjas (RKTKm 23.02.2021, 2-19-

14461/49, p 13). Täiturile esitati täitmiseks jõustunud kohtulahend ja seaduse nõuetele vastav

täitmisavaldus. Täitedokumendi kohaselt on sissenõudjal õigus kasutada juurdepääsuteed,

täitmisavalduse kohaselt on tee kasutamine tõkkepuu tõttu takistatud. Seadusest tulenevalt

pidi kohtutäitur algatama täitemenetluse. Kui täitemenetluse algatamine oli põhjendatud, pole

alust tühistada ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust.

5.3.6.

Sissenõudja palub kohustada võlgnikku tõkkepuu eemaldama. Käesolevas menetluses

saab kohus lahendada üksnes täituri tegevuse peale esitatud kaebust ja tõkkepuu eemaldamise

nõue väljub kaebuse raamest. Kohus ei saa kaebust lahendades panna võlgnikule kohustusi.

Liiati ei pea juurdepääsuõiguse tagamiseks ilmtingimata tõkkepuud eemaldama, piisaks

näiteks sellest, kui tõkkepuu hoitakse avatud asendis. Kuidas täpselt sissenõudjale juurdepääs

tagatakse, tuleb lahendada täitemenetluses.

5.4.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 ls 2 alusel võlgniku kui kaebuse esitaja

kanda, sest see on käesoleval juhul õiglane. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on

üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm

07.10.2020, 2-18-11359, p 14). Maakohus jätab kaebuse osaliselt läbi vaatamata ning

ülejäänud osas rahuldamata, seega on lahend tehtud võlgniku kahjuks ning kulud jäävad tema

kanda.

5.5.

Maakohus määras menetluskulude rahaliselt kindlaks.

5.5.1.

Kohtutäitur taotles õigusabikulu 300 € hüvitamist. Lepinguline esindaja tutvus täituri

otsuse ja kaebusega ning koostas vastuse. Nende toimingute ajakulu oli 2 t, esindaja tunnitasu

on 150 €. Kohtutäitur on käibemaksukohustuslane, mistõttu ta ei taotle menetluskuludelt

arvestatud käibemaksu hüvitamist. Kirjeldatud kulu ja esindaja tasumäär on TsMS § 175 lg 1

tähenduses vajalik ja põhjendatud.

5.6.

Sissenõudja taotles kohtutäituri tasu, täitemenetluse alustamise tasu ja käibemaksu

hüvitamist kokku summas 130,54 €, aga need ei ole kohtumenetluse kuludena hüvitatavad.

Seetõttu jäid sissenõudja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

4 (7)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Võlgnik esitas 03.04.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse valdavas

osas tühistada (v.a sissenõudja menetluskulude kindlaks määramata jätmise osas) ning

kohtusse esitatud kaebus rahuldada, pannes menetluskulud täituri kanda.

6.1.

Võlgnik ei nõustu maakohtu põhjendusega, et kuigi sissenõudjale pakuti pulte või

võimalust kasutada tõkkepuud telefoni kaudu (edastades selleks kasutajate telefoninumbrid),

sidus haldur pultide üleandmise hoolduskulude tasumise nõudega. Tegelikult ei ole haldur ega

ükski teine isik sidunud pultide üleandmist hoolduskulude tasumise nõudega ja sellist

tahteavaldust ei ole võimalik „tuletada” ühestki e-kirjast. Vastupidi, samast maakohtu

tsiteeritud tõendist nähtuvad võlgniku korduvad katsed tõkkepuu kasutamise vahendid üle

anda: “Tõkkepuu avatud asendisse seadmine käib puldi või telefoni teel, mille anname Teile

üle Teile sobival ajal ja kohas.” (11.10.2024 kell 04:48:18) Sama palvet korratakse kaebaja

poolt 15. ja 21.10.2024. Kirjades ei ole ühtegi sõna kavatsuse kohta siduda tõkkepuu

kasutamine kulude tasumisega.

6.2.

Maakohus jättis tsiteerimisel välja laused: „Me leiame, et õiglane ja mõistlik on tee

kasutajatel panustada ka tee hooldusse. Teised tee kasutajad nii ka teevad. Siinjuures on

ebakohane viidata väljapressimisele – tegemist on vabatahtliku kogukonna koostööga.” Kirjas

viidatakse vabatahtlikule koostööle teega seotud kulude kandmisel ja asjaolule, et nii teevad

ka teised tee kasutajad. Lisaks tuleb tähele tuleb panna, et konkreetsest hooldamiskulude

summat pole nimetatud. Seega, ühtegi tingimust tõkkepuu kasutamise võimaldamisele ei ole

võlgnik seadnud.

6.3.

Õige on maakohtu selgitus, et juurdepääsuõiguse teostamisel tuleb käituda heas usus.

Sissenõudja seda reeglit ei järgi, keeldudes pultide vastuvõtmisest ja oma telefoninumbri

sidumisest tõkkepuu avamise mehhanismiga. Vastupidiselt maakohtu järeldusele on tegemist

olukorraga, kus juurdepääs katkes õigustatud kinnisasja omaniku tahtliku teoga.

6.4.

Teiseks järeldas maakohus ekslikult, et täiturile esitati täitmiseks jõustunud kohtulahend

ja seaduse nõuetele vastav täitmisavaldus. Täitemenetluse tingimused on täitmata, sest

täitmisavaldus sisaldab ebaõigeid andmeid ega vasta seetõttu seaduse nõuetele. Juurdepääs ei

olnud sissenõudjale suletud, vaid ta ise oli endalt võtnud võimaluse tõkkepuud kasutada, kui

keeldus vastu võtmast pulte ega olnud nõus enda telefoninumbri lisamisega tõkkepuu avamise

süsteemi.

6.5.

Asjakohatu on maakohtu viide Riigikohtu praktikale, mille kohaselt sunniraha

määramise hoiatus ei ole vaidlustatav, sest see käsitleb olukorda, kus täitemenetlus oli

õiguspärane. Käesoleval juhul on täitemenetlus täiesti alusetu, st võlgniku õigusi rikuvad

eelduslikult kõik täituri otsused, sh täitemenetluse alustamine ja sunniraha määramise hoiatus.

7. Täitur ja sissenõudja vaidlesid kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda

neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Võlgnik kannab määruskaebusega seotud menetluskulud.

Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1.

Võlgniku keskse väite kohaselt ei tohtinuks täitur täitemenetlust algatada, tasu nõuda

ega ka sunniraha hoiatust teha põhjusel, et sissenõudja põhjustas ise juurdepääsu katkemise.

Siinjuures väidab võlgnik, et tema hinnangul on sissenõudjale tagatud võimalus saada tasuta

tõkkepuu avamiseks vajalikud vahendid (puldid või telefoninumbrite kandmine asjakohasesse

süsteemi). Isegi kui võlgniku väited asjaolude kohta oleks õiged, ei anna need alust nõustuda

võlgniku arusaamaga täitemenetluse ebaõige alustamise kohta.

5 (7)

8.2.

Maakohus viitas asjakohaselt täitemenetluse formaliseeritusele. Õige on maakohtu

käsitlus Riigikohtu senise praktika põhjal, et kohtutäitur saab üksnes kontrollida, kas

täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima

materiaalõiguslikke asjaolusid. Samuti ei saa ta kontrollida ega tõlgendada täitedokumendiks

oleva kohtulahendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on kohtulahendis kirjas.

Käesoleval juhul tähendab see, et täitur sai üksnes kontrollida, kas sissenõudjal on vaba

juurdepääs teele. Kahtlust pole, et langetatud asendis tõkkepuu takistab juurdepääsu. Täitur ei

saanud tuvastada, kas sissenõudjale pakuti tõkkepuu avamise võimalust või mitte ja kas

pakutud võimalus on kooskõlas täitedokumendiga – sellekohase vaidluse lahendamine väljub

täituri pädevusest.

8.3.

Eelnevast tuleneb, et ka praeguse kohtuasja raames ei ole vaja hinnata tõkkepuu

avamise võimalusi ja tingimusi, sh pultide saamise ja telefoninumbrite asjaomasesse süsteemi

lisamise tingimusi. Kui täitur ei saanud samu tingimusi hinnata täitemenetluse

formaliseeritusse tõttu, siis ei saa neile antav hinnang ka mõjutada täituri otsuste ja tegevuse

peale esitatud kaebuse lahendamist.

8.4.

Võlgnik ei valinud täituri tegevuse vaidlustamisel ja kohtusse pöördumisel kohast

õiguskaitsevahendit. Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, mh põhjusel, et nõue on rahuldatud (TMS § 221 lg

1). Vaidlustamata asjaoludel paigaldati tõkkepuu pärast täitedokumendi jõustumist, st

eeldatavasti saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses kohus kontrollida sellega

seotud asjaolusid ja argumente (TMS § 221 lg 2). Riigikohus on leidnud, et hea usu

põhimõttega vastuolus oleva sundtäitmise ärahoidmise eesmärgil peab olema kohtul vastava

väite alusel ka võimalus kontrollida, kas jõustunud kohtulahendi täitmine on objektiivselt

võimatu (RKTKo 15.11.2023, 2-22-9401/29, p 15.4). Sarnaselt saab kohus ilmselt

kontrollida, kas võlgnikult saab hea usu põhimõtte järgi nõuda mingite toimingute tegemist

täitedokumendi täitmiseks või on ta oma kohustuse täitnud.

8.5.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et sunniraha määramise hoiatust ei

saanud kohtus vaidlustada ja selles osas jäi kaebus õigesti läbi vaatamata. Täitur ei eksinud

täitemenetluse algatamisel ja tal ei olnud ka muud võimalust, kui koostada sunniraha hoiatus.

9. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda.

Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

9.1.

TsMS § 172 lg 1 alusel on kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitatud kaebuse

menetlemisel tekkivad kohtutäituri kulud hüvitatavad eelkõige juhul, kui vaidluse ulatus ja

sisu väljuvad kohtutäituri igapäevasest tegevusest. Samuti tuleks täiturile kulud hüvitada, kui

kohtusse pöörduja valib vale õiguskaitsevahendi – nagu käesoleval juhul. Sama põhimõte

kohaldub kaebemenetluse kulude jaotamisel.

9.2.

Kaebemenetluse kulude jaotuse järgi tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 järgi kindlaks

määrata täituri kulunimekirja alusel. Täitur taotles 150 € hüvitamist, mis on tasu 1 t õigus-

teenuse eest tasumääraga 150 €/t. Võlgnik ei esitanud kuludele vastuväiteid. Ringkonnakohtu

hinnangul on täituri esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu määr on

kohane. Neil kaalutlustel tuleb võlgnikul täiturile hüvitada 150 € (= 1 t × 150). Vastavalt

täituri taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus resolutsioonis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt peab võlgnik tasuma viivist.

9.3.

Sissenõudja ei esitanud kaebemenetluse kulude nimekirja.

10. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 ls 2 ja lg 3 ls 1

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata, kui vaidlustatav summa ületab 280 € – seega ei saa kulude kindlaksmääramist eraldi

vaidlustada.

6 (7)

(allkirjastatud digitaalselt)

7 (7)