2-25-8127/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-8127

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-25-8127

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.06.2025, Narva

Kohtunik

Mari-Liis Avikson

Kohtuasi

A G hagi L G vastu elatise suurendamise nõudes

Tsiviilasja hind

87,66

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A G (isikukood XXX, elukoht: XXX)

Hageja seaduslik esindaja S T (isikukood XXX, elukoht:

XXX)

Kostja L G (isikukood XXX; elukoht XXX tema lepinguline

esindaja vandeadvokaat Ilja Zuev

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Muuta Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.11.2019 otsusega nr 2-19-15471 kindlaks

määratud elatise suurust. Mõista L G A G kasuks alates 26.05.2025 kuni A G

täisealiseks saamiseni (s.o XXX) välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 (baassumma)

+ 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 (50% lapsetoetusest)), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse

muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Elatis tuleb tasuda ette hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks S T arvelduskontole

XXX selgitusega "A elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest

elatist makstakse.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

2-25-8127

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

26.05.2025 registreeris Viru Maakohus A G hagi L G vastu elatise nõudes.

Hagiavaldusest nähtub, et käesoleval ajal maksab kostja L G elatist ühise lapse, A G,

ülalpidamiseks summas 292 eurot kuus. See summa määrati kohtuotsusega (nr 2-19-

15471) ja ei ole sellest ajast alates muutunud. Elukallidus on oluliselt tõusnud –

suurenenud on kulutused toidule, riietele, haridusele, tervishoiule ja lapse vaba aja

veetmisele. Praegune elatise suurus ei kata lapse vajadustega seotud reaalseid kulusid.

Lisaks nähtub hagiavaldusest, et alates 2018. aasta detsembrist ei täida L G kohtu

poolt määratud suhtluskorra tingimusi ega võta last enda juurde seitse päeva kuus,

nagu otsuses ette nähtud. Eeltoodut arvesse võttes palub hageja suurendada kostja

poolt makstava elatise suurust kehtiva seadusega määratud miinimumtasemeni –

301,74 eurot kuus. Määrata aastane elatise indekseerimine, vastavalt seadusandluse ja

elatustaseme muutustele.

2. Viru Maakohtu 27.05.2025 määrusega võeti A G hagi L G vastu elatise suurendamise

nõudes menetlusse.

3. 08.06.2025 kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi elatise suurendamiseks

rahuldamata. Samuti palus kostja kohustada hageja seaduslikku esindajat esitama: a) lapse

tegelike kulude loetelu koos dokumentaalsete tõenditega; b) hageja seadusliku esindaja

viimase kuue kuu sissetulekut tõendavad dokumendid ning jätta menetluskulud hageja kanda.

4. 11.06.2025 saabus kohtusse hageja lõplik seisukoht tsiviilasjas nr 2-25-8127, millest

nähtub, et hageja palub rahuldada hagi ja määrata kostjale elatis miinimummääras koos iga-

aastase indekseerimisega vastavalt seadusele. Leiab, et kostja majanduslik olukord võimaldab

tal täita oma vanemlikke kohustusi. Tal on püsiv sissetulek, ta omab kinnisvara, tasub kalli

sõiduki liisingumakseid ning teenindab mitmeid laene. Need laenud ja muud rahalised

kohustused on täisealise ja teovõimelise isiku isiklik valik, mille eest ei saa vastutada

alaealine laps. Kostja on kohustatud võrdselt tagama oma kahe alaealise lapse ülalpidamise.

Tema väited oma raskest rahalisest olukorrast ei ole põhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Hageja on esitanud kostja vastu hagi elatise suurendamiseks miinimumsummani koos iga-

aastase indekseerimisega. Hagi rahuldamise eelduste tuvastamiseks hindab kohus TsMS § 459

lg 1 p-de 1 ja 2 asjaolusid. Hageja selgituse kohaselt on võrreldes varasema lahendi tegemise

ajaga toimunud seadusemuudatus, elukallidus on oluliselt tõusnud, praegune elatise suurus ei

kata lapse vajadustega seotud reaalseid kulusid.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p-des 1 ja 2 on sätestatud, et pärast

otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat

täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja

tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks

olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud

haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise

ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt

(TsMS § 459 lg 2).

7. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

2(4)

2-25-8127

suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist,

millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11).

8. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 22.06.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-

19160, p 15.1), et kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude

ega seisukohtadega. Riigikohus on selgitanud ka, et elatise suuruse saab kindlaks määrata iga

üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes ning kohtule jääb muu hulgas võimalus arvestada elatise

suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga või

sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel (viidatud lahendi p 15.6).

9. PKS § 217² lg 1 kohaselt kui enne 2022. a 1. jaanuari tehtud kohtulahendi

kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud

elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et

alates 2022. a 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist

292 eurot kuus. PKS § 217² lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu

sama sätte esimeses lõikes nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise

suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

10. Kohus märgib, et PKS § 97 p-s 1 on sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud

saama alaealine laps. Rahvastikuregistrist nähtub, et hageja on kostja laps. Hageja

kasuks on kostjalt välja mõistetud elatis Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.11.2019

otsusega nr 2-19-15471 summas 270 eurot kuus, seejuures L G poolt A G elatise

maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära muutumisel

arvestati A G igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu

alammäärast. Kuna otsus oli tehtud enne 2022. a 1. jaanuari siis oli hageja hagi

esitamise aja seisuga kohustatud maksma elatist 292 eurot kuus.

11. Käesolevalt PKS § 101 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seega on hageja eelduslikult

õigustatud saama elatist PKS §-s 101 toodud ulatuses. TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 olevad

eeldused on täidetud, kuna Viru Maakohtu 19.11.2019 otsuse tegemise ajal olnud

asjaolud s.o seadus on muutunud. Täidetud on TsMS § 459 kohased eeldused

jõustunud otsuse muutmiseks korduvate kohustuste osas.

12. PKS § 101 lg-te 1, 3, 4 ja 5 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise

aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu

lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust

saava pere kõigi laste vahel.

13. Hageja on palunud mõista kostjalt välja igakuise elatise miinimummääras koos

iga-aastase indekseerimisega. Kuna hageja ei olnud nõus varasema kohtuotsusega

väljamõistetud elatise summaga PKS § 217² lg 2 mõttes, oli tal õigus kohtusse

pöörduda ja nõuda elatise summa muutmist. Kohus ei ole menetluse käigus tuvastanud

asjaolusid, mis võiksid seda välistada. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt välja

alates hagi esitamisest, s.o 26.05.2025 kuni A G täisealiseks saamiseni (s.o XXX)

välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi

3(4)

2-25-8127

keskmisest brutokuupalgast) - 40 (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates

toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise

lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)