3-24-1147/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-24-1147

Otsuse kuupäev

27.6.2025

Kohtunik

Ülle Polluks

Haldusasi

X kaebus PPA vastu

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Esindaja Kristiina-Marita Alliksoo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 28.7.2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

3-24-1147

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) on sündinud 11. veebruaril 1994. aastal Ukrainas ning ta on Venemaa

Föderatsiooni kodanik.

2. X esitas 9. novembril 2023. a Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Moskvas tähtajalise elamisloa

taotluse välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 137 lõige 1 alusel Eestisse elama asumiseks

abikaasa juurde. Taotlus registreeriti ja võeti PPA-s menetlusse 6. detsembril 2023. a

numbriga 1066626944.

3. PPA 9. aprilli 2024. a otsusega nr 15.3-3.2/223-1 keelduti X ’le tähtajalise elamisloa

andmisest VMS § 123 punkti 3 alusel.

4. X esitas 18. aprillil 2024.a halduskohtule kaebuse PPA 9. aprilli 2024.a otsuse tühistamiseks.

5. Tartu Halduskohtu 18. aprilli 2024.a määrusega jäeti X kaebus käiguta ning anti kaebajale

tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

6. 26. juuni 2024. a määrusega võeti X kaebus menetlusse ning kohustati PPA-d vastama

kaebusele ning esitama asjakohased dokumendid hiljemalt 1. august 2024. a.

7. Tartu Halduskohtu 24.9.2024 määrusega määrati asja läbivaatamine kirjalikus menetluses ja

teatati asja avalikustamise aeg 27.6.2025.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja 9.4.2024 otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada.

Kaebaja põhjendas oma seisukohta kokkuvõtlikult järgmiselt.

Kaebajal on täielik õigus oma kodakondsust oma äranägemise järgi muuta. See õigus on

sätestatud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis. Kaebaja Ukraina pass on aegunud, selle

kehtivusaega ei saa pikendada ei Venemaal ega Donetski oblastis.

Kaebaja omab Vene Föderatsiooni kodaniku välispassi, samuti Venemaa Föderatsiooni, mille

territooriumil ta elab, kehtivat sisepassi (saadud Rostovi oblastist). Kaebaja abikaasal pole

Venemaal peale kaebaja sugulasi, sõpru, tööd ega kinnisvara, seetõttu vastustaja takistab

perekonna taasühendamist.

9. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendas oma

seisukohta kokkuvõtlikult järgmiselt. PPA tuvastas taotluse menetluse käigus, et taotleja on

sündinud 11.02.1994 Ukrainas Donetski oblastis ning omas varasemalt Ukraina kodakondsust

ja Ukraina kodaniku passi.

Taotleja on alates 03.09.2021 Venemaa kodanik ning omab Venemaa kodaniku sisepassi nr

6021545396. Taotlejale on väljastatud Venemaa kodaniku reisidokument nr 666219683

kehtivusega alates 14.07.2023 kuni 14.07.2028, mida Eesti Vabariik reisidokumendina ei

tunnusta. 5.augustil 2019 võttis Eesti Välisministeerium vastu otsuse mitte tunnustada

Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina oblastite Donetski ja Luhanski elanikele pärast 24.

aprilli 2019 väljastatud passe juhul, kui passi kasutaja ei olnud varem Venemaa kodanik.

Otsus jõustus kohe.

3-24-1147

Mittetunnustamise otsus on iga Euroopa Liidu liikmesriigi enda pädevuses.

2. juunil 2023 jõustus komisjoni rakendusotsus [(EL) 2023/1061,31.mai 2023], millega

kehtestatakse nimekiri Venemaa Föderatsiooni poolt okupeeritud Ukraina aladel või

territooriumitel või Gruusia separatistlikel territooriumitel, mis ei ole Gruusia valitsuse

kontrolli all, välja antud või seal elavatele isikutele välja antud Venemaa Föderatsiooni

reisidokumentidest, mida viisade väljaandmisel ja välispiiride ületamisel kehtiva

reisidokumendina ei aktsepteerita.

PPA ei tuvastanud taotleja puhul erandina Venemaa kodaniku välispassi reisidokumendina

aktsepteerimise võimalust. Taotleja ei olnud enne 24.aprilli 2019 Venemaa kodanik ning elas

ja töötas taotleja ütlustel kuni 20.04.2021 Donetski Rahvavabariigis. Eeltoodust tulenevalt ei

ole abikaasade faktiline kooselu neist olenematutel asjaoludel Eestis võimalik.

Kuna Eesti Vabariik ei tunnusta taotlejale väljastatud Venemaa kodaniku passi

reisidokumendina, siis ei ole taotlejal võimalik Eesti Vabariiki selle reisidokumendiga

saabuda. Seega ei ole taotlejale tähtajalise elamisloa andmine abikaasa juurde elama

asumiseks põhjendatud, kuna taotlejal ei ole võimalik elamisloa eesmärki täita.

Taotlejal ei ole võimalik Eestisse selle reisidokumendiga saabuda. Seetõttu keeldub PPA

taotlejale tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 punkti 3“.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

10. Vaidluse all on vastustaja haldusakt, millega keelduti tähtajalise elamisloa andmisest.

11. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on alates 03.09.2021 Venemaa kodanik ning omab Venemaa

kodaniku sisepassi nr 6021545396 ning talle on väljastatud Venemaa kodaniku reisidokument

nr 666219683 kehtivusega alates 14.07.2023 kuni 14.07.2028, mida Eesti Vabariik

reisidokumendina ei tunnusta.

12. Vaidlust ei ole selles, et Eesti riik on täiendava meetmena vastusena Venemaa agressioonile

Ukrainas 5.augustil 2019 võtnud vastu otsuse mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni poolt

Ukraina oblastite Donetski ja Luhanski elanikele pärast 24. aprilli 2019 väljastatud passe

juhul, kui passi kasutaja ei olnud varem Venemaa kodanik. Otsus jõustus kohe.

Mittetunnustamise otsus on iga Euroopa Liidu liikmesriigi enda pädevuses.

13. 2. juunil 2023 jõustus komisjoni rakendusotsus [(EL) 2023/1061,31.mai 2023], millega

kehtestatakse nimekiri Venemaa Föderatsiooni poolt okupeeritud Ukraina aladel või

territooriumitel või Gruusia separatistlikel territooriumitel, mis ei ole Gruusia valitsuse

kontrolli all, välja antud või seal elavatele isikutele välja antud Venemaa Föderatsiooni

reisidokumentidest, mida viisade väljaandmisel ja välispiiride ületamisel kehtiva

reisidokumendina ei aktsepteerita.

14. HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise

hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning

vastab vorminõuetele. HKMS § 158 lõike 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti

õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. HKMS § 158 lõige 3 sätestab: „Kaalutlusõiguse

alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka

kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt.

Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või

toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.“

3-24-1147

15. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja taotles endale tähtajalise elamisloa väljastamist VMS § 118

punkti 1 alusel.

16. Tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis

elamiseks vastavalt VMS-s sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele (VMS §

112). Välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa, kui elamisloa andmise tingimused on

täidetud ega esine asjaolusid, mis tooksid kaasa elamisloa andmisest keeldumise (VMS § 116

lg 1).

17. Vastustaja selgitas õiguspäraselt välja, kas kaebajale tähtajalise elamisloa andmine on

põhjendatud või mitte (VMS § 123 p 3). Menetluse käigus tuvastas vastustaja, et kuigi

kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik ning tal on ka pass olemas, siis ei tunnusta Eesti

Vabariik seda passi järgneval põhjusel:

Kaebaja elas ja töötas kuni 20. aprillini 2021.a Donetski Rahvavabariigis ning olles Ukraina

kodanik, võttis ta endale Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse 3.septembril 2021.a. 5.

augustil 2019.a võttis Eesti Välisministeerium vastu otsuse mitte tunnustada Venemaa

Föderatsiooni poolt Ukraina oblastite Donentski ja Luhanski elanikele pärast 24. aprilli

2019.a väljastatud passe juhul, kui passi kasutaja ei olnud varem Venemaa kodanik.

Vastustaja märgib, et eelnev eristab kaebajat nendest teistest Vene Föderatsiooni kodanikest,

keda tõenäoliselt kaebuses silmas peetakse (kaebaja väited, et tema pass on kõige tavalisem

Venemaa kodaniku pass; tema pass ei erine teiste Venemaa Föderatsiooni kodanike

passidest). Kaebaja ei olnud varasemalt Venemaa Föderatsiooni kodanik ning loomulikult oli

kaebajal nagu ka igal teisel inimesel õigus oma kodakondsust n-ö vahetada.

18. Vastustaja on seega õiguspäraselt leidnud ja arvestanud ülalmärgitud Välisministeeriumi

seisukohaga ning kuna kaebajale erand ei kohaldunud (vt PPA otsuse p 15, lk 5), siis ei olnud

vastustajal võimalik kaebaja välispassi reisidokumendina aktsepteerida.

19. Asjakohane ei ole kaebaja kaebuse täienduses esitatud seisukoht, et ta sai oma passi Venemaa

territooriumil Rostovi oblastist, kuivõrd see ei muuda seisukohta, et Eesti riik seda dokumenti

ei tunnusta.

20. See ongi kaebaja õigus ja vaba tahe võtta endale Venemaa kodakondsus.

Kindel seisukoht on, et Eesti riik on täiendava meetmena vastusena Venemaa agressioonile

Ukrainas 5.augustil 2019 võtnud vastu otsuse mitte tunnustada Venemaa Föderatsiooni poolt

Ukraina oblastite Donetski ja Luhanski elanikele pärast 24. aprilli 2019 väljastatud passe

juhul, kui passi kasutaja ei olnud varem Venemaa kodanik. Ka see, et kaebaja ei teadnud, et ta

kohtab Eesti Vabariigi kodanikku, kellega ta abiellub ning tema Venemaa Föderatsiooni

kodakondsus ja pass saavad takistuseks tähtajalise elamisloa saamisel, ei muuda vastustaja

otsust kuidagi õigusvastaseks.

21. Vastustaja on ka õiguspäraselt otsuse tegemisel lähtunud riigi ülalkirjeldatud seisukohtadest

ning õigesti osundanud, et ravikindlustuse olemasolu on üks tähtajalise elamisloa andmise

üldtingimustest (VMS § 117 lg 1 p 4), mis peab olema täidetud tähtajalise elamisloa

taotlemisel.

See, et kaebaja ei saanud seda ravikindlustust kasutada, kuna talle keelduti tähtajalise

elamisloa andmisest, ei ole otsuse vaidlustamise seisukohast kuidagi oluline. Vastustaja on

3-24-1147

õiguspäraselt leidnud, et kaebaja lõi peresuhted ning sõlmis abielu ajal, mil oli Eesti Vabariigi

seisukoht antud küsimuses juba kujundatud. See, kas kaebaja ning tema abikaasa olid sellest

teadlikud või mitte, ei oma tähtsust. Pooled pidid arvestama, et pereelu tulebki elada Vene

Föderatsioonis, mitte Eestis. Kuivõrd kaebaja ning tema Eesti Vabariigi kodanikust abikaasa

ei ole Eestis pereelu elanud ja on seni seda elanud Venemaa Föderatsioonis, siis vaidlustatud

otsus ei riiva ülemääraselt õigust perekonnaelule ning kaebaja praegune elukorraldus ei

erineks olukorrast, kus tal oleks elamisluba, sest Eestisse saabumiseks peaks ta endiselt

omama kehtivat dokumenti, kuid Eesti Vabariik ei tunnusta seda dokumenti, mida omab

kaebaja.

Õige on vastustaja märkus, et Eesti Vabariigi kodanik abielludes VMS-i mõistes

välismaalasega, ei saa kindel olla, et tema abikaasa saab loa (antud juhul tähtajalise elamisloa)

Eesti Vabariiki saabumiseks.

Eesti Vabariigi kodanikul ei ole õigustatud ootust selleks, et tema abikaasale antakse

elamisluba, et ühiselt oleks võimalik seda pereelu elada Eestis. Sealhulgas on nt

kohtupraktikas jaatatud, et abikaasa juurde elama asumiseks antava elamisloa andmist ei

õigusta ainuüksi asjaolu, et abikaasa on Eesti kodanik (09.04.2024 otsus haldusasjas nr 3-23-

2783).

22. Kaebajal kui välismaalasel puudub subjektiivne õigus tähtajalise elamisloa saamiseks.

Vastustaja keeldus kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 punkti 3 alusel

lähtudes sellest, et kaebaja taotletud elamisloa eesmärk on võimaldada asuda elama Eestis

elava abikaasa juurde ning võimaldada abikaasadel koos Eestis perekonnaelu elada, sh elada

faktiliselt koos.

Kuna kaebaja on Venemaa kodanik ja tema reisidokument on välja antud Venemaa poolt ning

Eesti Vabariik ei tunnusta dokumenti, mis on antud Ukraina oblastite Donetski ja Luhanski

elanikele pärast 24.04.2019, kui selle kasutaja ei olnud varem Venemaa kodanik, siis Eesti

Vabariik ei tunnusta kaebaja dokumenti, mistõttu on selle alusel Eestisse saabumine ka

välistatud. Kaebaja õiguseid ei ole mitte kuidagi rikutud. PPA otsuse õiguspärasust hinnatakse

selle tegemise aja seisuga ning kaebajalt ei ole võetud õigust taotleda uut tähtajalist

elamisluba tulevikus.

23. Eeltoodust tulenevalt leiab halduskohus, et vastustaja 9. aprilli 2024. a otsusega nr 15.3-

3.2/223-1, millega keelduti X ’le tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 punkti 3

alusel, on õiguspärane. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

24. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna

vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente

esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Poolte

võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

25. Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)