2-23-14922/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

27.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-14922

Kohtuasi

S.K avaldus K.D vastu alaealiste laste R.T ja I.P

suhtlemiskorra määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

S.K määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (ema) S.K (isikukood XXX), lepingulised

esindajad Jana Kitter ja advokaat Helen-Lumelille

Tomberg

Puudutatud isik I (laps) R.T (isikukood XXX)

Puudutatud isik II (laps) I.P (isikukood XXX)

Puudutatud isikute I ja II riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Katrin Jennsen

Puudutatud isik III (isa) K.D (isikukood XXX)

Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu)

XXX (Harku Vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta S.K taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.

2. Jätta S.K määruskaebusega esitatud korduv tõend asja materjalide juurde

võtmata.

3. Jätta Harju Maakohtu 21.11.2024 määruse resolutsiooni p 2.1 muutmata.

4. Jätta S.K määruskaebus rahuldamata.

5. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda, v.a riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud, mis jätta Eesti

Vabariigi kanda.

2-23-14922

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. S.K (avaldaja, laste ema) esitas 20.10.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus

määrata kindlaks suhtluskord laste R.T (poeg) ja I.P (tütar) (ühiselt lapsed) ning laste ema

vahel alljärgnevalt:

- Lapsed viibivad K.D (laste isa) kodus, /aadress/, igal kalendrikuul selliselt, et lapsed

viibivad ühe vanema juures kaks järjestikust nädalat. Vanem, kelle juures lapsed on kaks

nädalat elanud, toob lapsed teise vanema koju pühapäeval hiljemalt kell 17.00.

- Jõulupühad 24.12, 25.12, 26.12 veedavad lapsed laste emaga, kuna laste isa jõule ei tähista

ja 31.12, 01.01, 02.01 veedavad lapsed laste isaga, olenemata sellest, kumma vanema

lastega kaks nädalat veetmise aeg on.

- Laste sünnipäevi tähistatakse vanemate kokkuleppel kordamööda või ühiselt, kui vanemad

jõuavad kokkuleppele.

- Emadepäeva veedavad lapsed emaga, olenemata sellest, kelle juures lapsed külastuskava

järgselt olema peavad.

- Isadepäeva veedavad lapsed isaga, olenemata sellest, kelle juures lapsed külastuskava

järgselt olema peavad.

- Vanemate sünnipäeval on lapsed selle vanema juures, kelle sünnipäev sel hetkel on, kui ei

lepita kokku teisiti.

- Suure reede ja jaanipäeva (23.06, 24.06) veedavad lapsed järgmiselt: paaris aastatel on

lapsed jaanipäeval emaga ja suure reede isaga ning paaritutel aastatel vastupidi, lapsed on

jaanipäeva isaga ja suure reede emaga.

- Vanemad on kohustatud hoiduma tegevusest, mis kahjustab kummagi vanema suhet lastega

või raskendab laste kasvatamist ega tohi seetõttu laste üleandmisel ja laste juuresolekul teha

teineteise suhtes mistahes halvustavaid märkusi ega vaielda mistahes küsimuste üle.

Lapsevanemad seavad üksnes ja alati esikohale laste huvid ning teevad endast kõik oleneva,

et laste huvid ei saa kahjustada, soodustades muuhulgas mõlema vanema suhtlust laste ning

probleemide tõusetumise korral selgitatakse koheselt välja selle põhjus ning võetakse

kooskõlastatult tarvitusele kõik kohased ja vajalikud meetmed.

- Vanemal ei ole õigust ilma teise vanema kirjaliku nõusolekuta lastega reisida Euroopa

Liidu liikmesriikides, samuti kolmandates riikides. Vanemal, kellelt kirjalikku luba

taotletakse, ei ole õigus ilma mõjuva põhjuseta loa andmisest keelduda. Vanem teavitab

teist vanemat kavandatavast reisist ja reisitingimustest ette vähemalt 1 kuu (st sõidu- või

lennuajad, sihtkoht, peatuspaik või hotell, reisiplaan).

- Mõlemad vanemad on kohustatud teist vanemat informeerima tavapärasematest haigustest,

mille tõttu lapsed koju jäävad. Kohtumisi ei toimu haigestunud lastega ja haigestumise tõttu

ärajäänud kohtumised asendatakse.

2-23-14922

- Meditsiinilise hädaolukorra puhul peab üks vanem teavitama sellest teist 3 (kolme) tunni

jooksul. Juuresviibiv vanem on volitatud allkirjastama juriidilisi dokumente mõlema

vanema nimel selleks, et vajadusel võimaldada erakorralist sekkumist.

- Vanemad suhtlevad omavahel laste elu korraldamisel (sh suhtlemiskorra täpsustamisel

vastavalt laste kasvades) ning informeerivad lapsi ühiselt otsustatu kohta.

Avalduse kohaselt sündis vanematel XX.XX.XXXX tütar ja XX.XX.XXXX poeg. Vanemad

läksid lahku XXX ning laste ema kolis eraldi elama XXX. Algselt oli lapsed kummagi

vanemaga eri perioodidel erinevaid ajavahemikke, kuid alates 2021. aasta augusti keskpaigast

kuni 2021. aasta oktoobri lõpuni olid lapsed nädal laste emaga ja nädal laste isaga. 2021. aasta

oktoobri lõpus leppisid laste vanemad kokku, et lapsed on ühe nädala laste emaga ja kolm

nädalat laste isaga. Vastav suhtlemise kord kestis kuni 2023. aasta juuli alguseni. Laste ema

andis laste isale 27.10.2021 ühepoolse notariaalse tahteavalduse, millega lubas laste isal

reisida lastega välja Eesti Vabariigist. 09.07.2023–08.09.2023 viibis laste isa lastega /riiki/,

kuigi laste vanemate vahel oli kokkulepe, et laste isal on õigus lastega /riigis/ viibida

maksimaalselt kolm nädalat. Peale 08.09.2023 on laste ema palunud laste isalt, et lapsed

viibiksid kas üle nädala ema juures või vaheldumisi korraga kaks nädalat ühe vanema juures

ja siis kaks nädalat teise vanema juures. Laste ema võttis 19.09.2023 tagasi oma 27.10.2021

antud notariaalse tahteavalduse.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Laste isa vaidles laste ema avaldusele vastu. Laste isa hinnangul peaks laste ja laste ema

suhtluskorra kindlaks määrama järgnevalt:

- Lapsed viibivad emaga iga kuu 1.–7. kuupäevadel ning lisaks iga kuu kahel viimasel

nädalavahetusel reede õhtust alates kuni pühapäeva õhtul kl 17.00.

- Paaris aastatel viibivad lapsed jõuluvaheaja esimese nädala (22.12 kl 17.00 kuni 29.12 kl

17.00) emaga ja aastavahetuse (29.12 kl 17.00 kuni 02.01 kl 17.00) isaga ning paaritutel

aastatel vastupidi, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

- Paaris aastatel viibivad lapsed suurel reedel emaga ja jaanipäeval (22.06 kl 17.00 kuni

24.06 kl 17.00) isaga. Paaritutel aastatel viibivad lapsed suurel reedel isaga ja jaanipäeval

(22.06 kl 17.00 kuni 24.06 kl 17.00) emaga.

- Paaris aastatel viibivad lapsed oma sünnipäeval emaga ja paaritutel aastatel isaga. Kui

vanemad jõuavad kokkuleppele, tähistatakse laste sünnipäevi ühiselt.

- Lapsed viibivad isaga isadepäeval ja isa sünnipäeval. Lapsed viibivad emaga emadepäeval

ja ema sünnipäeval. Lapsed viibivad selle vanemaga eelneva päeva õhtust tähtpäeva õhtuni.

- Lapsed viibivad isaga järgmistel liikuvatel Hiina kalendri tähtpäevadel:

o

Hiina kevadfestival (Chinese New Year);

o

Hiina laternafestival (Chinese Lantern Festival);

o

Hauapühkimise päev (Qingming);

o

Draakonipaatide festival (Dragon Boat Festival);

o

Sügise keskfestival (Mid-Autumn Festival).

- Vanem, kelle suhtluskord lõpeb, toob lapsed teise vanema koju pühapäeval hiljemalt kl

17.00.

- Kui suhtluskorra täitmine on objektiivselt takistatud (lapsed on haiged, terviserike vm

põhjendatud takistus), siis asendatakse ära jäänud kohtumised muul ajal vanemate

kokkuleppel. Pärast laste tervenemist või muu takistuse äralangemist jätkub suhtluskorra

täitmine esimesel võimalusel tavapärasel viisil.

2-23-14922

- Kui ajal, mil lapsed viibivad emaga, on lapsed kutsutud sünnipäevale või toimub mõni muu

lapse jaoks oluline sündmus, tagab ema, et lapsed saavad sellel sündmusel osaleda ja

korraldab laste transpordi sündmusele ning tagasi.

- Vanemad ei halvusta teineteist laste ees ega kahjusta laste ja teise vanema suhteid mingil

muul viisil.

- Käesolevas korras nimetamata jäänud laste suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad

pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades laste parimaid huve.

16.10.2021 allkirjastasid vanemad omavahelise suhtluskorra, mille järgi veedavad lapsed ühes

kuus kolm nädalat isaga ja ühe nädala emaga. Kokkulepitud suhtluskord on tänaseks x- ja x-

aastastele lastele taganud stabiilsuse ja turvatunde ning lapsed on sellega täielikult kohanenud.

Mõlemad vanemad on aastaid suhtluskorrast kinni pidanud. Laste huvides ei ole

väljakujunenud elukorralduse järsk muutmine. Kuigi laste ema soovib nn 50/50 suhtluskorra

kehtestamist, ei võimalda tema töögraafik tegelikult lastega tegelemist ning ta vajab olme ja

lastega tegelemiseks pidevalt laste vanaema abi. Laste isa on olnud alates lahkuminekust

peamine laste eest hoolitseja. Laste jätkuva stabiilsuse tagamiseks on oluline, et laste peamine

elukoht on isa juures, seejuures määrates kindlaks emaga suhtlemise korra. Laste ema avaldus

on kantud soovist vabaneda elatise tasumise kohustusest.

3. Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) toetas laste ema avaldust. Mõlemal vanemal on

võimekus tagada laste põhivajadused, sh sobiv eluruum. Hetkel elavad lapsed kolm nädalat

laste isaga ja üks nädal laste emaga. Tütar soovib laste emaga rohkem koos olla.

4. Lastele määratud esindaja toetas avaldust. Arvestades laste vanust on oluline, et lapsed

saaksid veeta mõlema vanemaga võimalikult palju aega. Käesolevas asjas puuduvad andmed

selle kohta, et laste viibimine koos emaga praegusest suuremas mahus võiks lapsi kahjustada,

mistõttu tuleb toetada laste ja laste ema suhtluse suurendamist. Asja lahendamisel tuleb

arvestada ka tütre avaldatud seisukohaga, mille kohaselt laps soovib veeta koos emaga

rohkem aega.

5. Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) toetas laste ema avaldust ning leidis, et

suhtluskorra suurendamine laste emaga on laste huvides. Lapsed tunnevad, et neil on kaks

kodu – ema kodu ja isa kodu ning neil oleks hea kui neil säiliks võimalus edaspidi mõlemas

kodus käia ja vanemate hoolest ning armastusest osa saada.

Menetluse edasine käik

6. Laste isa esitas 10.09.2024 vastuavaldused vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

laste suhtes ja laste hariduse küsimustes laste isale ainuhooldusõiguse andmiseks ning

teistsuguse suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Maakohus eraldas 12.09.2024 määrusega

praegusest asjast laste isa 10.09.2024 vastuavaldusena esitatud nõude lõpetada vanemate

ühine hooldusõigus laste suhtes osaliselt ning anda laste isale üle ainuhooldusõigus laste

hariduse küsimustes (menetletakse tsiviilasjas nr 2-24-13761).

7. Laste ema avaldas 23.09.2024 istungil, et kuna olukord võrreldes algsega on muutunud,

soovib laste ema, et lapsed oleks kolm nädalat emaga ja üks nädal isaga. Laste emal on

võimalik mõlema lapsega tegeleda, sest väiksem läheb kooli. Vaheajad võiks jagada nii, et

esimese vaheaja võiks lapsed olla emaga. Edaspidi võiks olla vaheldumisi, nii nagu jõulud ja

aastavahetus, üks nädal ühega, teine teisega. Suusavaheaeg oleks isaga, kevade teine vaheaeg

emaga, pikal suvevaheajal oleks kolm nädalat emaga üks nädal isaga. Sünnipäevade osas

2-23-14922

sobib laste emale laste isa pakutud variant. Suur reede ja jaanipäev oleksid vahelduvalt ning

reisimise osas jäi laste ema avalduse juurde.

8. Eestkosteasutuste esindajad toetasid 23.09.2024 istungil laste ema täiendatud avaldust.

9. Maakohus kuulas lapsed ära 30.09.2024. Laste ärakuulamisel tuvastas maakohus laste poolt

avaldatust kokkuvõtlikult, et lapsed on praeguse olukorraga rahul, aga neil oleks tore ka

emaga rohkem koos olla, kuid mitte rohkem kui isaga.

10. Laste ema esitas 04.11.2024 taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-24-

13761 tehtava lõpplahendi jõustumiseni, alternatiivselt palus määrata laste ja vanemate

suhtluskord viisil, mida arvestatakse alates menetlust lõpetava lahendi kuulutamisele

järgnevast täisnädalast nelja nädalaste tsüklitena. Igast nelja nädala pikkusest tsüklist

veedavad lapsed kolm esimest nädalavahetust (reede õhtust pühapäeva õhtuni) isaga ja sellele

järgneva ühe nädalavahetuse emaga, kõik tööpäevad veedavad lapsed emaga. Suvevaheaja

veedavad lapsed alates suvise koolivaheaja esimesest täisnädalast (st sellisest nädalast, mille

kõik päevad langevad suvevaheaja sisse) kummagi vanemaga võrdselt ja vahelduvalt

ühenädalaste tsüklitena. Paarisaastatel veedavad lapsed esimese suvevaheaja täisnädala emaga

ja teise isaga, paarisaastatel vastupidi. Laste ema märkis, et vanematel on paralleelselt käimas

ühise hooldusõiguse lõpetamise vaidlus laste hariduse ja viibimiskoha määramises osas. Tütar

vajab õppimisel väga suurt tuge, mistõttu peaksid lapsed veetma suurema aja emaga, sest laste

ema valdab eesti keelt ning saab neid eestikeelses koolis õppides toetada.

11. Laste isa vaidles laste ema peatamise taotlusele ja täiendatud avaldustele vastu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

12. Harju Maakohus jättis 21.11.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) laste ema taotluse

menetluse peatamiseks rahuldamata ja määras kindlaks vanemate ning laste suhtluskorra

järgmiselt:

- Lapsed veedavad vaheldumisi kaks nädalat isaga ja kaks nädalat emaga. Laste üleandmine

toimub selliselt, et vanem, kelle juures lapsed on kaks nädalat viibinud, toob lapsed teise

vanema koju pühapäeval hiljemalt kell 17.00. Selline suhtlemise kord hakkab kehtima

alates esimesest pühapäevast, mis saabub pärast suhtluskorda kindlaks määrava

kohtulahendi jõustumist ning selliselt, et alates nimetatud pühapäevast veedavad lapsed

esimesed kaks nädalat emaga.

- Paaris aastatel viibivad lapsed jõuluvaheaja esimese nädala (22.12 kl 17.00 kuni 29.12 kl

17.00) emaga ja aastavahetuse (29.12 kl 17.00 kuni 02.01 kl 17.00) isaga ning paaritutel

aastatel vastupidi, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

- Paaritutel aastatel sügisvaheaja on lapsed emaga, esimese kevadvaheaja isaga, teise

kevadvaheaja emaga. Paaris aastatel sügisvaheaja on lapsed isaga, esimese kevadvaheaja

emaga, teise kevadvaheaja isaga.

- Suvevaheajal viibivad lapsed ühe vanema juures kaks järjestikust nädalat korraga. Vanem,

kelle juures lapsed on kaks nädalat viibinud, toob lapsed teise vanema koju pühapäeval

hiljemalt kell 17.00.

- Paaris aastatel viibivad lapsed oma sünnipäeval emaga ja paaritutel aastatel isaga. Kui

vanemad jõuavad kokkuleppele, tähistatakse laste sünnipäevi ühiselt.

- Lapsed viibivad isaga isadepäeval ja isa sünnipäeval, kui ei lepita kokku teisiti. Lapsed

viibivad emaga emadepäeval ja ema sünnipäeval, kui ei lepita kokku teisiti. Lapsed

viibivad selle vanemaga eelneva päeva õhtust tähtpäeva õhtuni.

2-23-14922

- Paaris aastatel viibivad lapsed suurel reedel emaga ja jaanipäeval (22.06 kl 17.00 kuni

24.06 kl 17.00) isaga. Paaritutel aastatel viibivad lapsed suurel reedel isaga ja jaanipäeval

(22.06 kl 17.00 kuni 24.06 kl 17.00) emaga.

- Lapsed viibivad isaga järgmistel liikuvatel Hiina kalendri tähtpäevadel. Hiina kevadfestival,

Hiina laternafestival, Hauapühkimisepäev, Draakonipaatide festival, Sügise keskfestival.

- Kui ajal, mil lapsed viibivad emaga, on lapsed kutsutud sünnipäevale või toimub mõni muu

lapse jaoks oluline sündmus, tagab ema, et lapsed saavad sellel sündmusel osaleda ja

korraldab laste transpordi sündmusele ja tagasi.

- Kui ajal, mil lapsed viibivad isaga, on lapsed kutsutud sünnipäevale või toimub mõni muu

lapse jaoks oluline sündmus, tagab isa, et lapsed saavad sellel sündmusel osaleda ja

korraldab laste transpordi sündmusele ja tagasi.

- Kui suhtluskorra täitmine on objektiivselt takistatud (lapsed on haiged, terviserike vm

põhjendatud takistus), siis teavitatakse sellest teist vanemat ning asendatakse ära jäänud

kohtumised muul ajal vanemate kokkuleppel. Pärast laste tervenemist või muu takistuse

äralangemist jätkub suhtluskorra täitmine esimesel võimalusel tavapärasel viisil.

Maakohus märkis, et kohtumäärus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest ja kohtumääruse

rikkumise korral võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Kohtumääruse rikkumisel võib

kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida. Teistkordse trahvi

määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti täitemenetluse seadustiku §-s 62

sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut

täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise

kohustusest. Maakohus jättis menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning

riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.

12.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub alus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 356 lg 1 järgi menetluse peatamiseks. Suhtluskorra kindlaksmääramine ja ühise

hooldusõiguse lõpetamine on kaks erinevat õiguslikku konstruktsiooni, mida menetletakse

erinevatel alustel erinevates menetlustes (tsiviilasjas nr 2-23-14922 ja 2-24-13761). Vanemate

ühise hooldusõiguse lõpetamine ei võta ära vanema suhtlemisõigust enda lastega. Seega antud

asja lahend ei sõltu täielikult ega ka osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest,

mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama

haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Isegi kui TsMS § 356 lg 1 tingimused oleksid

täidetud, näeb nimetatud säte kohtule ette diskretsiooniõiguse menetluse peatamise

otsustamisel. Praeguses asjas ei ole menetluse peatamine põhjendatud.

12.2. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema

vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 21

kohaselt määrab vanemate vaidluse puhul vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel

kohus.

12.3. Maakohus märkis, et hetkel kehtib vanemate vahel kohtuväline suhtluskord, mille

kohaselt elavad lapsed kolm nädalat isaga ning nädala emaga. Laste ema soovis esialgu

määrata kindlaks suhtluskorra 50/50 põhimõttel, kuid hiljem ärakuulamisel muutis enda

seisukohta soovides, et lapsed elaksid laste emaga kolm nädalat ja laste isaga üks nädal.

Seejärel muutis laste ema ootamatult oma seisukohta vahetult enne lahendi tegemist, leides, et

menetlus tuleks üldse peatada hooldusõiguse kohtuasja tõttu või siis alternatiivselt määrata

laste ja vanemate suhtluskord viisil, mida arvestatakse alates menetlust lõpetava lahendi

kuulutamisele järgnevast täisnädalast nelja nädalaste tsüklitena nii, et igast nelja nädala

pikkusest tsüklist veedavad lapsed kolm esimest nädalavahetust (reede õhtust pühapäeva

õhtuni) laste isaga ja sellele järgneva ühe nädalavahetuse laste emaga, kõik tööpäevad

2-23-14922

veedavad lapsed emaga. Laste ema on hilisemalt (vaatamata algselt ise 50/50 suhtluskorra

kohaldamise soovile) argumenteerinud, et koostöö puudumine vanemate vahel ja vanemate

elukohtade kaugus teineteisest soosib avaldaja arvates lastele pigem ühte elukohta. Laste

huvides on vahelduv elukoht vanemate vahel siis, kui vanemad teevad koostööd, nende

elukohad on lähestikku ja pendeldamine sobib lapse isikuomadustega, sh vastab lapse

kohanemisvõimele. Laste isa ei toeta suhtluskorra muutmist, soovides säilitada lastele

tekkinud stabiilsuse. Lastele määratud esindaja ning kohaliku omavalitsuse esindajad toetavad

suhtluskorra muutmist selliselt, et lapsed saaksid emaga rohkem koos olla.

12.4. Kohus määrab suhtluskorra lähtudes eelkõige laste huvidest, arvestades seejuures

lapsevanemate poolt avaldatut lastega suhtlemise korraldamisel, kuid kohus ei ole samas

suhtluskorda määrates seotud vanemate poolt avaldatuga ja korrigeerib ning täpsustab

suhtluskorda vastavalt vajadusele.

12.5. Maakohtu hinnangul vajab käesoleval juhul hetkel kehtiv kohtuväline suhtluskord

muutmist, kuivõrd praegune suhtluskord ei ole piisav selleks, et lapsed saaksid mõlema

vanemaga koos aega veeta nii palju nagu soovivad. Maakohus leidis, et laste parimates

huvides on üldjuhul veeta nii palju aega kui võimalik kummagi vanemaga ja olukorras, kus

vanemad elavad lahus, tähendab see võrdselt mõlema vanemaga aja veetmist. Laste parimates

huvides ei ole võrdselt mõlema vanemaga aja veetmine siis, kui mingid sellega kaasnevad

elulised asjaolud asuvad laste huve kahjustama. Maakohus ei tuvastanud, et praegusel juhul

esineks selliseid elulisi asjaolusid, mis kahjustaksid laste huve olukorras, kus lapsed veedaks

vanematega võrdselt aega. Vanemate elukohtade vahemaa ei ole üksteisest või koolist niivõrd

suur, et see saaks takistuseks võrdse suhtluskorra kohaldamisele. Seejuures argumendid laste

koolis hakkamasaamisest ei ole suhtluskorra vaid hooldusõiguse küsimus, sh kooliasjadega

saavad vanemad aidata lapsi ka tänapäevaseid sidevahendeid kasutades. Maakohus märkis, et

asjas esitatu pinnalt ei ole alust leida, et kummagi vanema töö takistaks võrdset suhtluskorda

täita. Vanemate omavaheline läbisaamine ei olnud menetluse alguses küll kõige parem, kuid

esitatud asjaoludest nähtuvalt oli see parem enne menetlust ja sh ka menetluse kestel on

vanemate suhted võrreldes menetluse algusega mõnevõrra stabiliseerunud, mis näitab, et

vanemad on suutelised esimesest kohtusse sattumise ehmatusest üle saades jällegi omavahel

paremini läbi saama.

12.6. Seoses praegu toimiva suhtluskorra abil väljakujunenud stabiilsusega leidis maakohus,

et see ei vasta enam laste ootustele ja lapsed soovivad muutusi. Lastel on mõlema vanemaga

lähedased suhted ning nad soovivad suhelda ja kohtuda mõlema vanemaga võrdselt. Lapsed

avaldasid kohtule isiklikul ärakuulamisel, et kuigi nad on ka praeguse olukorraga rahul,

soovivad nad emaga praegusest rohkem kohtuda, samas lisasid nad, et ei soovi ema juures

olla rohkem, kui isa juures. Seega lapsed ise soovivad võrdset suhtluskorda vanematega, kuid

vanemad ei soovi seda lastele võimaldada. Maakohtu hinnangul on laste soovid õigustatud,

loogilised ja arusaadavad, lapsed armastavad mõlemat vanemat ning soovivad nendega sama

palju aega veeta. Vanematevaheline koostöö ei ole kiita, kuid vanemad peavad oma laste

huvides ja laste selgelt väljendatud soovide täitmiseks asuma omavahel paremale koostööle.

Antud juhul tagab laste parimad huvid vanematevahelise vaidluse lõppemine, mida tagab

maakohtu hinnangul kõige paremini vanematele lastega võrdse suhtlemiskorra kehtestamine.

Maakohus ei leidnud, et laste praegused soovid seoses suhtluskorraga oleks võimatud

vanematele täita.

12.7. Riigikohtu lahenditest tsiviilasjades nr 2-17-3347 (p 23) ja 2-21-5895 tulenevalt on vale

eeldada, et lapsed peaksid viibima kummagi vanema juures võrdse aja, kuid kohtute

diskretsiooni piiridesse mahub võimalus määrata suhtluskord kindlaks selliselt, et lapsed

2-23-14922

viibivad vaheldumisi kahe nädala kaupa kummagi vanema juures juhul, kui see on kooskõlas

konkreetses üksikjuhtumis laste parimate huvidega. Antud juhul on see võimalik ning

kooskõlas laste parimate huvidega (ja sh laste enda väljendatud soovidega), mistõttu määras

maakohus kindlaks vanemate ja laste vahelise suhtluskorra, mille kohaselt viibivad lapsed

vaheldumisi ühe vanema juures kaks järjestikust nädalat.

Määruskaebus

13. Laste ema esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas,

millega jäeti menetlus peatamata (resolutsiooni p 1) ja millega määrati lastele vahelduv

elukoht kummagi vanema juures (resolutsiooni p 2.1), ning teha selles osas uus määrus,

millega määrata laste ja vanemate suhtluskord viisil, mida arvestatakse alates kohtulahendi

jõustumisele järgnevast täisnädalast nelja nädalaste tsüklitena, igast nelja nädala pikkusest

tsüklist veedavad lapsed kolm esimest nädalavahetust (reede õhtust pühapäeva õhtuni) isaga

ja sellele järgneva ühe nädalavahetuse emaga, kõik tööpäevad veedavad lapsed emaga. Laste

ema palub peatada tsiviilasjas nr 2-23-14922 menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-24-13761 tehtava

lõpplahendi jõustumiseni.

13.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus lahendit tehes vääralt kohaldanud materiaalõigust

ja rikkunud menetlusõigust selliselt, et see viis väära lahendini, samuti rikkus maakohus

diskretsiooni piire.

13.2. Laste ema märkis oma 04.11.2024 menetlusdokumendis, et pärast asja sisulist arutamist

käesolevas asjas ja laste ärakuulamist on olukord oluliselt muutunud. Laste ema selgitas, et

kuna käesolevas menetluses oli laste ema avaldus lastele vahelduva elukoha sisseseadmiseks,

siis seda rahuldav lahend võib suure tõenäosusega kaasa tuua kahe kohtulahendi omavahelise

märkimisväärse vastuolu, sest tõenäoliselt ei toeta tsiviilasjas nr 2-24-13761 tehtav lahend

lastele vahelduvat elukohta, vaid koolipäevad veedavad lapsed ühes kodus ja vabadel

päevadel toimub suhtlus teise vanemaga. Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et

suhtluskorra määramine ei sõltu hooldusõiguse kuuluvusest. Seetõttu palub laste ema

ringkonnakohtul menetlus peatada.

13.3. Hooldusõiguse menetluse tulemustest sõltub suhtlusõiguse mahu määramine. Kui kohus

annab ainuhooldusõiguse laste viibimiskohta puudutavas osas ühele vanemale seetõttu, et

vanemate koostöö on võimatu, ja selleks, et tagada lastele mugavam koolijõudmine ning

koolis edasijõudmine, siis on selle eesmärgiks luua eluline olukord, kus lapsed elavad

koolipäeviti ühe vanema juures ja teise vanemaga veedavad vaba aega. Sellisel juhul ei ole

laste vahelduv elukoht mõlema vanema juures ühe kohtumääruse järgi ühildatav teise

kohtumäärusega, mille järgi elavad lapsed samaaegselt tööpäeviti ühe vanema juures.

Maakohus ei hinnanud laste ema esitatud tõendeid, mis puudutasid tsiviilasjas nr 2-24-13761

menetletavat vaidlust.

Menetlusosaliste seisukohad

14. Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) ei toeta laste ema määruskaebust ning seda

sõltumata sellest, millise otsustuse teeb kohus hooldusõiguse vaidluses teises tsiviilasjas.

15. Laste isa palub menetluse peatamise taotluse jätta rahuldamata ja määruskaebuse

rahuldamata ning menetluskulud laste ema kanda.

2-23-14922

16. Lastele määratud esindaja ei pea menetluse peatamist põhjendatuks, kuid toetab

määruskaebust suhtluskorra kindlaksmääramise viisi osas ning leiab, et asja lahendamisel

tuleb arvesse võtta laste hariduse tagamise korraldust ja suutlikkust kummagi vanema poolt

ning muid otsuse tegemise ajal esinevaid olulisi asjaolusid.

17. Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) toetab laste ema määruskaebuse

rahuldamist ja menetluse peatamist.

Menetluse edasine käik

18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta vaidlustatud osas muutmata, s.o osas, milles maakohus määras vanemate ja

laste suhtluskorras kindlaks, et lapsed veedavad kummagi vanemaga vaheldumisi kaks

nädalat. Määruskaebus jääb rahuldamata.

20. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Laste ema

vaidlustab maakohtu määrust osas, millega määrati suhtluskorras kindlaks, et lapsed on

kummagi vanemaga vaheldumisi kaks nädalat (resolutsiooni p. 2.1). Lisaks on laste ema

palunud vaidlustatud määrus tühistada osa osas, millega maakohus jättis menetluse peatamise

taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Kuivõrd nimetatud osas ei ole maakohtu määrus

vaidlustatav (TsMS § 360 lg 2) ning laste ema on palunud ka ringkonnakohtul menetlus

peatada, käsitab ringkonnakohus seda menetlusliku vastuväitena ja uue menetluse peatamise

taotlusena, mitte maakohtu määruse resolutsiooni p 1 vaidlustamisena. Ülejäänud osas ei ole

maakohtu määruse peale kaevatud.

21. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha seni lahendamata taotluste osas.

21.1. Laste ema palub käesolevas asjas menetlus peatada kuni tsiviilasjas nr 2-24-13761

tehtava lõpplahendi jõustumiseni. TsMS § 356 lg 1 sätestab, et kui otsus sõltub täielikult või

osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva

kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus

kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni.

Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul alust menetluse peatamiseks. Lapse ja vanema

suhtlemise õigus ei sõltu hooldusõiguse kuuluvusest (vt ka RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11,

p 21). Tsiviilasjas nr 2-24-13761 menetletakse vanemate avaldusi laste suhtes ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning sealses asjas on määruskaebemenetluses vaidluse

all üksnes laste hariduse küsimustes ühise hooldusõiguse lõpetamine ning laste emale või

laste isale selles osas ainuhooldusõiguse andmine. Laste ema on praeguses tsiviilasjas palunud

määruskaebuses määrata suhtluskord vanemate ja laste vahel selliselt, et lapsed on tööpäeviti

ja ühe nädalavahetuse laste emaga ning kolm nädalavahetust laste isaga. Laste ema on

eelnevat taotlenud sõltumata sellest, kummal vanemal on lõpuks õigus otsustada, millises

koolis lapsed käivad. Laste ema on tuginenud asjaolule, et laste isa ei toeta lapsi õppimises,

mistõttu peaksid lapsed olema nädala sees laste emaga, sest laste ema suudab mh lapsi

kodutöödes aidata. Seega peaks ka laste ema enda hinnangul lapsed viibima peamise aja

2-23-14922

temaga, sõltumata sellest, millises koolis lapsed käivad. Eeltoodut arvestades on võimalik

käesolevas asjas esitatud määruskaebus lahendada sõltumata tsiviilasja nr 2-24-13761

tulemusest haridusega seotud küsimuste hooldusõiguse osas.

21.2. Laste ema esitas koos määruskaebusega tõendi, milleks on laste isa 13.06.2024 sõnum

laste emale koos tõlkega. Laste ema esitas vastava tõendi juba 11.11.2024 maakohtu

menetluses (dtl 272-273), mistõttu ei ole vajadust tõendit korduvalt asja materjalide juurde

võtta. Kuivõrd dokument on esitatud elektrooniliselt, ei tagastata seda füüsiliselt.

22. Ringkonnakohus märgib, et laste isa esitas maakohtule 10.09.2024 vastuavaldusena

taotluse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks osaliselt ja palus anda laste isale üle laste

hariduse osas ainuhooldusõigus, samuti esitas isa avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

Maakohus eraldas 12.09.2024 laste isa hooldusõigusega seotud avalduse eraldi menetlusse.

Laste isa suhtluskorra avaldust ei ole käesolevast menetlusest eraldatud, kuid maakohus ei ole

avaldust ka menetlusse võtnud. Niisamuti esitas laste ema 23.09.2024 istungil ja 04.11.2024

menetlusdokumendis enda avalduse täiendused, paludes kummalgi korral määrata suhtluskord

kindlaks teisiti, kui oli seda palunud esialgses avalduses. Ka täiendatud avalduste menetlusse

võtmist ei ole maakohus toimiku materjalidest nähtuvalt otsustanud. Kuigi maakohus ei ole

teinud viidatud osas menetluslikke otsustusi, st võtnud selget seisukohta, kas laste isa esitatud

avaldus menetlusse võtta ning missugust laste ema avaldust menetletakse, on

menetlusosalised saanud aru, milliseid vanemate taotlusi maakohus menetles ning maakohtu

määrusest nähtuvalt ongi maakohus faktiliselt lahendanud kummagi vanema kõiki avaldusi

ning kaalunud erinevate soovitud suhtluskorra variantide vahel. Seetõttu ei ole praegusel juhul

tegemist sellise olulise rikkumisega, mille tõttu vaidlustatud määrust tühistada. Lisaks ei ole

menetlusosalised selles osas maakohtu määrust ka vaidlustanud.

23. Määruskaebemenetluses on endiselt vaidluse all, et kas praeguses asjas on laste huvides

suhtluskord, mille järgi nad suhtlevad kummagi vanemaga võrdse aja, s.o vaheldumisi kaks

nädalat korraga, või peaksid lapsed elama peamise aja laste emaga ning laste isaga suhtlema

kolmel nädalavahetusel neljanädalase perioodi jooksul.

24. PKS § 143 lg 1 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning

mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 21 järgi

lepivad vanemate lahuselu korral vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises.

Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.

25. Maakohus leidis, et käesoleva asja asjaolusid arvestades, samuti võttes arvesse laste enda

avaldatud soovi ning teiste menetlusosaliste arvamusi ja laste lähedasi suhteid kummagi

vanemaga, on laste huvides võrdne suhtlemiskord, mille järgi veedavad lapsed kummagi

vanemaga kaks järjestikku nädalat. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus nimetatud

järeldust tehes ületanud diskretsiooni piire, rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme ega

hinnanud selgelt ebaõigesti tõendeid. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi

(koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

26. Laste ema määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud põhjendamatult hindamata

tsiviilasjas nr 2-24-13761 esitatud eestkosteasutuste ja laste esindaja esitatud seisukohtades

kajastatud faktilised asjaolud ja tõendid (dtl 241–256). Lisaks toob laste ema esile, et laste isa

on 13.06.2024 nõustunud, et tütar käib lapse ema valitud koolis ja lapsed võivad elada laste

ema juures (dtl 272-273).

2-23-14922

26.1. Nagu ringkonnakohus märkis käesolevas määruses laste ema menetluse peatamise

taotluse lahendamise juures (p 21.1), ei sõltu suhtlemisõigus hooldusõigusest. Seetõttu ei ole

põhjendatud etteheited maakohtule menetlusõiguse normide rikkumise kohta seoses esitatud

tõenditega, sest nimetatud tõendid ei ole praeguses vaidluses asjakohased. Kuigi

vanematevahelised erimeelsused hooldusõiguse teostamisel ilmestavad vanemate võimalikku

raskendatud koostööd ka suhtlusõiguse teostamisel, ei saa praeguses asjas järeldada, et

seetõttu, et laste isa soovib lapsed panna tema eelistatud kooli, peaksid lapsed laste isaga

vähem suhtlema. Kolleegiumi hinnangul ei ole laste ema ega teised menetlusosalised toonud

menetluses esile selliseid asjaolusid, mis annaksid põhjust laste ja laste isa suhtlusõigust

piirata. Asjast ei nähtu, et peale 2023. aastal /riiki/ reisiga seotud suhtlemise korra rikkumist

oleks ka muul ajal olnud probleeme vanemate vahel kokku lepitud suhtluskorra täitmisel.

Seetõttu on kolleegium arvamusel, et kuigi vanemate vahel on erimeelsusi ja on olnud ka

konflikte, ei ole need olnud niivõrd seotud suhtlemisõigusega, kui on seda olnud

hooldusõiguse teostamise osas. Seetõttu ei ole siinses asjas hooldusõiguse osas raskendatud

koostöö määrav suhtlemise korra kindlaksmääramise üle otsustamisel. Eelkõige on oluline

see, et vanemad suudavad sujuvalt korraldada lapse üleandmise teisele vanemale ning tagada,

et lapsel on teise vanema juurde minnes kõik vajalik kaasas, samuti et vanemad suudavad

vahetada omavahel lapse elukorraldust puudutavat teavet (vt nt TlnRnKm 17.12.2024, 2-24-

1064, p 21.2.3). Toimikust ei nähtu, et seniste suhtluskordade täitmistel oleks vanematel

olnud selliseid probleeme, millest saaks järeldada, et vanemad ei suuda eeltoodut teha.

26.2. Kuigi laste isa on laste ema väitel 13.06.2024 kirjas nõustunud nii koolivaliku kui ka

laste elamisega ema juures, ei ole vanemad sõlminud käesolevas asjas lastega suhtlemise osas

kokkulepet. Seega ei ole üksnes laste isa 13.06.2024 kirjas väljendatud seisukohtadest

lähtuvalt alust määrata suhtluskorda laste ema soovitud viisil. Lisaks nähtub laste isa

13.06.2024 kirjast, et võimaldab lastel alaliselt laste ema juures elamist, kui lapsed seda

soovivad (dtl 272-273). Maakohus aga tuvastas, et lapsed soovivad elada kummagi vanemaga

võrdselt.

27. Maakohus on vaidlustatud määruses arvestanud võimalusega, et ühele vanemale võidakse

teises tsiviilasjas anda ainuhooldusõigus laste hariduse osas, kuid ei pidanud seda takistuseks

võrdse suhtluskorra määramisel.

27.1. Kuigi tütar käis juba alates 2023. aasta sügisest koolis, oli laste ema põhiline

suhtluskorra taotlus kuni 23.09.2024 istungini, et lapsed viibiksid kummagi vanema juures

võrdse aja, st järjest kaks nädalat. 04.11.2024 avalduses leidis laste ema, et kuna lapsed

peaksid käima eestikeelses koolis, siis peaksid lapsed olema nädala sees laste emaga, sest

laste isa eesti keelt ei oska.

27.2. Harku Vallavalitsus tõi 04.02.2025 määruskaebuse vastuses (s.o ca 2,5 kuud peale

vaidlustatud määruse tegemist) esile, et tsiviilasjas nr 2-24-13761 laste isa elukohta

09.01.2025 ning laste ema elukohta 22.01.2025 tehtud kodukülastustel kinnitasid mõlemad

lapsevanemad, et suhtluskord, mille järgi lapsed on vanematega kahe nädala kaupa, sobib

lastele ja on toiminud pigem hästi (dtl 325). Kolleegium märgib, et menetluses ei ole toodud

esile asjaolusid ega tõendeid, et tütrel oleks koolis õpiraskusi või muid probleeme seoses

sellega, et laps viibib kummagi vanemaga vahelduvalt kaks nädalat, samuti et seda oleks

esinenud ajal, kui tütar oli isa juures kolm ning ema juures ühe nädala kuus. Laste ema on

toonud esile, et tütar vajab kodutööde tegemisel tuge ja abistamist. Koolikohustuse täitmist on

siiski võimalik toetada mõlemas kodus. Kuigi vanemate panus võib koolitöödega abistamisel

olla erinev, ei anna see iseenesest alust määrata kindlaks suhtluskord, mille järgi lapsed on

tööpäeviti laste emaga, kui tegelikkuses on laste huvides suhelda mõlema vanemaga võrdselt.

2-23-14922

Lastel on õigus suhelda kummagi vanemaga, kellega on neil lähedane side ning kolleegium ei

kahtle, et mõlemal lapsevanemal on valmisolek ja võimekus tagada laste heaolu ning

turvalisus ajal, mil lapsed on nendega. Kahtlemata on laste ema pingutanud selle nimel, et

tütart uues koolis kohanemise ja õppimisega aidata. Samas nähtub asja materjalidest, et ka

laste isa on osalenud laste kasvatamisel ja nende elus aktiivselt, kuivõrd ca kolm aastat elasid

lapsed vastavalt vanemate kokkuleppele peamise ajast laste isaga. Seega on mõlemad

vanemad valmis ja suutelised lastega igapäevaselt tegelema ning neile vajalikku hoolt ja tuge

pakkuma. Olukorras, kus laste vanemad elavad piisavalt lähestikku (/linnaosad/), lapsed on

elanud koos kummagi vanemaga ning vaidlustatud määruse tegemise järgselt võrdse aja nii

emaga kui ka isaga, lapsed on väljendanud soovi elada võrdse aja mõlema vanemaga ning ei

ole tuvastatud, et kummagi vanemaga suhtlemine võiks lastele avaldada kahjulikku mõju, ei

pea ringkonnakohus põhjendatuks sekkuda maakohtu diskretsiooni suhtluskorra määramisel.

Arvestades loetletud asjaolusid, on praeguses asjas suhtluskord, mille järgi on lapsed

kummagi vanemaga kaks nädalat järjestikku, laste huvides.

Menetluskulude jaotus

28. Arvestades vaidluse sisu, on põhjendatud jätta ringkonnakohtu menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis

jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg-d 1 ja 3).

29. TsMS § 696 lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)