2-22-6527/128 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-22-6527

Tsiviilasi

T.D hagi U.P vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. veebruari 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.D apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): T.D (ik: XXX), esindaja Olga Väina-

Kesler

Vastustaja (kostja): U.P (ik: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 5. veebruari 2025 otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus T.D kanda.

U.P-l hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. T.D (hageja) esitas 02.05.2022 maakohtule U.P (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada,

et kostja ei ole M.B. (surnud 11.03.2022) testamendijärgne pärija, alternatiivselt palus hageja

tuvastada M.B. koduse testamendi tühisuse.

Hagiavalduse kohaselt suri hageja tädi M.B. (pärandaja, testaator) 11.03.2022. Hageja esitas

23.03.2022 notar Kristel Jänesele avalduse pärimismenetluse algatamiseks eesmärgiga võtta

pärand vastu. Pärimismenetluses selgus, et pärandaja oli teinud 29.12.2021 koduse

testamendi, millega pärandas oma vara kostjale. Kodune testament on allkirjastatud

tunnistajate A.K., J.K. ja A.M. juuresolekul. Hagejal tekkis kahtlus, et 29.12.2021 kodune

testament on võltsitud, sest testamendil pärandaja omakäeliselt kirjutatud nimi ja kuupäev

erinevad pärandaja enne surma kirjutatud kirja käekirjast. Hageja nõudis koduse testamendi

tühistamist võltsimise tõttu pärimisseaduse (PärS) § 88 lg 7 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 90 lg 1 ja § 94 lg-te 1 ja 4 alusel.

Juhul kui pärandaja allkiri kodusel testamendil ei ole võltsitud, palus hageja tuvastada

testamendi tühisuse. Pärandajal olid alates 2020. aastast terviseprobleemid, tal oli

diagnoositud sümptomaatiline epilepsia, kognitiivne distinktsioon, hüperurikeemia,

kõrgvererõhutõbi, müeloproliferatiivne haigus ja diabeet ning 2021. aastal kannatas ta

mälukaotuse all. Seetõttu ei olnud ta võimeline oma tahet avaldama.

Kodune testament ei vasta vorminõuetele ja on kahtlus selle autentsuses. Testamendi tekst on

trükitud, allkirjad on kirjutatud erinevate pastapliiatsitega. Testamendi koostamise aeg ei

vasta ilmselt selles märgitud kuupäevale. Kuupäev ei ole kirjutatud pärandaja poolt.

Tunnistajatele ei selgitatud nende rolli testamendi juures ning testaatori allkiri on pärast

tunnistajate allkirju, millega on rikutud PärS § 23 lg-t 3.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja (kes on pärandaja tädipoeg) väitis, et pärandaja otsustas

testamendi teha iseseisvalt ning ta oli vaimselt terve ja otsustusvõimeline. Testament tehti

kostja kasuks seetõttu, et pärandajal oli vähemalt neli seadusjärgset pärijat (sh kostja), kuid

kostja oli see, kes oli pärandajaga pidevalt kontaktis pärast seda, kui hageja tütar K. 2021.

aasta septembris kuritarvitas pärandaja usaldust ning võttis ema pangakontolt 12 000 eurot.

Kui pärandaja pöördus Politsei- ja Piirivalveameti poole, tagastas pärandaja tütar K. 10 000

eurot, 2000 eurot jäi tagastamata. Pärandaja tütar K. käis tihti ema juures ja nõudis raha, kuid

aidata teda ei soovinud. Kodune testament koostati pärandaja palvel ning ta kirjutas sellele

alla tunnistajate juuresolekul. Kuupäeva kirjutas pärandaja palvel keegi tunnistajatest, kuna

pärandajal käed värisesid ja ta ei saanud peale allkirja midagi kirjutada.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 05.02.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.

Maakohus mõistis hagejalt välja riigituludesse ekspertiisitasu 6880 eurot. Väljamõistetud

menetluskulu tasumisega viivitamisel tuleb hagejal tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

06.07.2023 ettemaksuna tasutud käekirjaekspertiisi kulu 282 eurot kandis maakohus

riigituludesse.

Maakohus tühistas otsuse jõustumisel 27.05.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu, millega peatati M.B. pärimisasjas notari ametitoimingute tegemine.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdid 05.10.2023

käekirjaekspertiisi aktis jõudnud järeldusele, et 29.12.2021 testamendile on nime M.B.

(tõenäoliselt; arvamuste skaalal aste +2) ja allkirja (arvamuste skaalal aste +1) kirjutanud

pärandaja. Tunnistajad J.K., A.M. ja A.K. on kohtuistungil ühiselt kinnitanud, et koduse

testamendi allkirjastas pärandaja. Kuivõrd 29.12.2021 koduse testamendi allkirjastas

pärandaja, siis ei ole testament PärS § 23 lg 1 järgi (s.o allkirjastamise osas) tühine.

Postuumse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi 30.06.2024 aktis on

eksperdid jõudnud järeldusele, et pärandajal ei esinenud 29.12.2021 koduse testamendi

tegemise ajal psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Arvestades samuti tunnistajate J.K.,

A.M. ja A.K. ütlusi, leidis kohus, et pärandaja teovõimet ei saa lugeda 29.12.2021 koduse

testamendi tegemise osas piiratuks. Kuna pärandaja oli võimeline testamendi tegemise ajal

oma tahet avaldama, oma tegusid juhtima ja neist aru saama, siis ei ole testament TsÜS § 13

lg 1 järgi tühine. Kohtul ei tekkinud esitatud tõendite pinnalt veendumust, et pärandaja ei

saanud aru, mida testament tähendab ning et tal puudus tahe oma vara kostjale jätta.

Käekirjaekspertiisiga on tõendamist leidnud, et testamendi kuupäeva 29.12.2021 ei ole

kirjutatud testaatori poolt. Seda kinnitasid ka tunnistajad J.K. ja A.K.. PärS § 25 lg 2 näeb

kuupäeva ja aasta märkimata jätmisel testamendi tühisuse ette vaid juhul, kui täidetud on

korraga mõlemad eeldused – koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva

ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik selle tegemise aega tuvastada. Asjaolu, et

pärandaja ei ole kuupäeva 29.12.2021 kodusele testamendile ise kirjutanud, ei tähenda seda,

et testament oleks selle vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Tunnistajate A.M. ja A.K.

ütlustega on tõendatud, et testament allkirjastati 29.12.2021, mistõttu on hageja väide, et

testamendi koostamise aeg ei vasta testamendis märgitud kuupäevale, ebaõige.

29.12.2021 kodusele testamendile on allkirjad andnud kolm teovõimelist tunnistajat, J.K.,

A.M. ja A.K., millega on PärS § 23 lg 1 esimeses lauses sätestatud eeldus täidetud.

Tunnistajad olid 29.12.2021 testamendi allakirjutamise päeval üheaegselt pärandaja juures.

Tunnistajad kinnitasid, et koduse testamendi allkirjastas pärandaja. Tuginedes Riigikohtu

selgitusetele tsiviilasjas nr 3-2-1-23-08, et PärS § 23 lg 2 ei reguleeri täpselt, kuidas pärandaja

peab tunnistajaid teavitama, leidis maakohus, et testamendi koostaja võib teha seda ka siis,

kui tunnistajad on tema juurde ilmunud. Tahteavaldus võib olla ka kaudne. Seega peab

testaator PärS § 23 lg 2 järgi tunnistajaid küll ise oma tahtest teavitama, kuid pärimisseadus ei

välista, et ta ei võiks seda teha muul viisil kui suuliselt või kirjalikult, sh teoga. Seaduse mõtte

kohaselt ei pea testaator tunnistajaid ise kutsuma, vaid seda võib teha ka kolmas isik. Oluline

on, et tunnistajad teavad, miks neid kutsuti. Kohtu hinnangul tajusid kõik tunnistajad selgelt

pärandaja juuresolekul, et neid kutsuti pärandaja testamenti allkirjastama, kohapeal loeti

testament ette ning pärandaja avaldas tahet testamendi tegemiseks. Asjaolu, et koduse

testamendi luges ette O. U.P ja testamendi on osaliselt trükiteksti vormis koostanud O. U.P, ei

ole aluseks testamendi tühistamiseks, oluline on, et pärandaja on testamendile allkirja

andmisega avaldanud tahet tehingu tegemisel.

PärS § 23 lg-st 3 tuleneb tingimus, et tunnistajate juuresolekul tehtud testamendi

allkirjastavad tunnistajad ajalises järgnevuses: kõigepealt allkirjastab testamendi testaator ja

seejärel tunnistajad. Tunnistajate ütlustest ei saa järeldada, et PärS § 23 lg-s 3 sätestatud

allkirjastamise järjekorda täideti. Samas ei ole PärS § 23 lg 3 kohase allkirjastamise järjekorra

rikkumine kohtu hinnangul selline, mis tooks praegusel juhul kaasa testamendi tühisuse.

Olulisem on see, et tunnistajad viibisid koos pärandajaga ühel päeval 29.12.2021 koos ning

kõik tunnistajad said aru, et nad kirjutavad alla pärandaja kodusele testamendile. Seejuures on

tunnistajad kohtuistungil ühiselt kinnitanud, et koduse testamendi allkirjastas pärandaja.

Eluliselt usutavad on kostja selgitused, et pärandajal oli inimlikel kaalutlustel soov pärandada

29.12.2021 koduse testamendiga oma vara kostjale, kes temaga suhtles ja teda abistas. Kostja

kinnitas, et pärandaja matused korraldas tema. Hageja ei ole eeltoodule vastuväiteid esitanud

ega tõendanud, et pärandajal olnuks teistsugune tahe kui koduses testamendis toodud.

Asjas ei esine asjaolusid ega tõendeid, et kodune testament oleks tehtud eksimuse, pettuse,

ähvarduse või vägivalla mõjul.

Kokkuvõtvalt leidis kohus, et tõendamist on leidnud, et pärandaja allkirjastas 29.12.2021

koduse testamendi ja selles sisalduv oli tema tahe, testamendi tegemisel ei rikutud PärS § 23

vorminõudeid ning pärandaja oli testamendi allkirjastamise ajal teovõimeline.

Kuna hagi jäi rahuldamata, jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulusid

ei olnud. 08.01.2024 määrusega anti hagejale menetlusabi postuumse kohtupsühhiaatria-

kohtupsühholoogia kompleksekspertiisitasu ettemaksu kandmiseks. 02.07.2024 määruse

alusel on riigieelarvest välja makstud ekspertiisitasu 6880 eurot. Kuna hagi jäi rahuldamata,

mõistis kohus hagejalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg 4 alusel

riigituludesse välja ekspertiisitasu 6880 eurot ja viivise nimetatud summa tasumisega

viivitamisel.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. T.D esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 05.02.2025 otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja

kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist.

Kui ringkonnakohus otsustab, et maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata, palub hageja

vabastada teda ekspertiisitasust ja jätta ekspertiisitasu 6880 eurot riigi kanda.

Apellatsioonimenetluse menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ilmneb tunnistajate ütlustest, et koduse testamendi

koostamise protsess ei vastanud seaduse nõuetele.

Tunnistajatele ei selgitatud nende rolli testamendi juures. Vastavalt PärS § 23 lg 2 esimesele

lausele peab testaator selgelt teavitama tunnistajaid nende rollist ja selgitama, et dokument

kajastab tema viimset tahet. Tunnistajad ei teadnud, et nad olid kutsutud testamendi tegemise

juurde. J.K. ei teadnud täpselt testamendi koostamise aastat ega kuupäeva ega osanud

kinnitada, kas pärandaja ise luges testamenti või mõistis selle sisu. A.M. tunnistas, et ta ei

olnud teadlik, et teda kutsuti testamendi koostamise tunnistajaks, talle öeldi, et tegemist on

lihtsalt külaskäiguga. A.K. sai testamendi koostamisest teada alles kohapeal.

Testamendi kuupäeva ei kirjutanud pärandaja, millega rikuti PärS § 23 lg 3 nõudeid.

Tunnistajad ei osanud öelda, kes kuupäeva kirjutas. Kui kuupäeva ei ole kirjutanud pärandaja

ise, võib see testamendi kehtivuse küsimärgi alla seada.

Testament ei pruugi kajastada pärandaja vaba tahet, kuna pärijate valiku kohta puudub selge

ja põhjendatud alus.

Testamendis on pärandaja allkiri peale tunnistajate allkirju, mis on PärS § 23 lg 3 nõuete

rikkumine, sest tahteavaldus, millele tunnistajad alla kirjutasid, oli pärandaja allkirja

puudumise tõttu õigusliku tagajärjeta.

TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on seaduses nõutud vorminõuete rikkumine piisav alus testamendi

tühisuse tuvastamiseks. Kohtupraktika kohaselt võib sellised puudused lugeda testamendi

kehtetuks tunnistamise aluseks. Kohus on tunnistajate ütluseid valesti hinnanud ning kohtu

järeldus, et nimetatud rikkumised et too kaasa testamendi kehtetust, on alusetu.

Juhul, kui ringkonnakohus jõuab järeldusele, et hagi ei kuulu rahuldamisele, palub hageja

jätta temalt riigituludesse välja mõistmata ekspertiisitasu 6880 eurot ja jätta see riigi kanda või

ajatada ekspertiisitasu tagastamine TsMS § 190 lg 7 alusel võrdsete osamaksetena 68 kuuks.

Mõjuvaks põhjuseks on hageja halb majanduslik olukord ning asjaolu, et kohus tuvastas

rikkumised koduse testamendi tegemisel, kuid leidis, et need ei too kaasa testamendi

kehtetust.

5. U.P vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude

apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt hindas maakohus tõendeid õigesti. Tunnistajate ütlustega on tõendatud

koduse testamendi seaduslikkus. Seadus ei nõua, et koduse testamendi koostamisel peavad

tunnistajad olema sellest eelnevalt hoiatatud. Koduse testamendi tekst ei pea olema tervikuna

käsitsi kirjutatud, peamine on pärandaja isiklik allkiri (mis on tõendatud ekspertiisiaktiga).

Väär on hageja väide, et tema varaline seisund ei võimalda maksta ekspertiisitasu. Hageja

menetluskulud ületavad esitatud nimekirja järgi 2000 eurot.

Kostja palub võtta arvesse, et hageja ei osalenud M.B. matuste korraldamisel. Kõik need

kulud kandis kostja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis

nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid kõiki oma otsuses

(TsMS § 654 lg 6).

7. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski

nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu

kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning

põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.

8. Käekirjaekspertiisi aktiga nr 23E-DK 0047 on tõendatud, et 29.12.2021 testamendile on

nime M.B. kirjutanud pärandaja ja nime järel oleva allkirja on kirjutanud samuti pärandaja.

Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktiga nr 4/3 on tõendatud, et

testamendi tegemise ajal 29.12.2021 ei esinenud pärandajal psüühikahäireid ega kognitiivseid

defitsiite, st pärandaja teovõime ei olnud 29.12.2021 testamendi tegemise ajal piiratud ning ta

tegi testamendi otsusevõimelisena. Lisaks tõendavad eelnimetatud asjaolusid tunnistajate J.K.,

A.M. ja A.K. ütlused. Neid faktilisi asjaolusid ei ole apellatsioonkaebuses ka vaidlustatud.

9. Apellatsioonkaebuses on hageja jätkuvalt seisukohal, et maakohus on hinnanud valesti

tunnistajate ütlusi ning kohaldanud ebaõigesti PärS § 23 lg-te 2 ja 3 sätteid.

Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu.

Maakohus on tunnistajate J.K., A.M. ja A.K. ütlusi hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-s 1

sätestatud nõuetega ning põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et tunnistajate ütlused

kinnitavad PärS § 23 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuete rikkumisi.

PärS § 23 lg 2 kohaselt peab testaator tunnistajatele teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks

testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimast tahet. Ei ole nõutav, et

tunnistajad teaksid testamendi sisu.

Tunnistajate ütlustest (II kd, tl 153-157) nähtub, et kõik tunnistajad viibisid 29.12.2021

üheaegselt pärandaja korteris ning kinnitasid, et testamendi allkirjastas pärandaja. Samuti said

tunnistajad aru, et neid kutsuti tunnistajateks testamendi tegemise juurde, testament loeti

kohapeal ette ning pärandaja allkirjastas testamendi. Seega tajusid kõik tunnistajad, et

pärandaja kirjutas all oma testamendile ning ta oli teo- ja otsustusvõimeline. Tunnistajate

ütlused on kooskõlas käekirjaekspertiisi ning kohtupsühhiaatria- ja kohtupsühholoogia

kompleksekspertiisi aktide arvamustega. Samuti on maakohus õigesti tuginenud Riigikohtu

asjakohasele praktikale (vt Riigikohtu 10.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-08).

Eeltoodu kinnitab, et testamendi tegemisel ei ole rikutud PärS § 23 lg 2 nõudeid.

Vastuseks hageja apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Tunnistaja J.K. ei ole tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud, et pärandaja ei mõistnud

testamendi sisu. See, et tunnistajad A.K. ja A.M. said alles pärandaja korteris teada, et nad

kutsuti tunnistajateks testamendi tegemise juurde, ei ole PärS § 23 lg 2 nõude rikkumine.

PärS § 23 lg 3 sätestab, et kohe pärast seda, kui testaator on testamendile all kirjutanud,

kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on

testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja

otsustusvõimeline.

Asja materjalide kohaselt kirjutasid testamendile alla kõigepealt tunnistajad ja seejärel

pärandaja, st testamendi allkirjastamisel ei järgitud PärS § 23 lg-s 3 ettenähtud allkirjastamise

järjekorda. Maakohus on põhjendatult leidnud, et nimetatud asjaolu ei too kaasa testamendi

tühisust ning hageja vastupidine seisukoht ei ole õige. Praegusel juhul puudub vaidlus selles,

et testamendile kirjutas tunnistajate juuresolekul alla pärandaja teo- ja otsustusvõimelisena

ning sellisel juhul ei ole PärS § 23 lg 3 esimese lause rikkumise tagajärjeks testamendi

tühisus.

PärS § 25 lg 2 kohaselt kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega

aastat ning ka muulviisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega, on testament

tühine.

Praegusel juhul on testamendile märgitud selle tegemise kuupäev, s.o 29.12.2021 ning

asjaolu, et kuupäeva ei ole kirjutanud pärandaja ise, ei too kaasa testamendi tühisust.

Maakohus on nimetatud asjaolu õigesti tuvastanud ning sellist seisukohta kinnitab ka

kohtupraktika (vt Riigikohtu 02.12.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-5110). Hageja vastupidine

seisukoht ei ole põhjendatud.

10. Viru Maakohtu 08.01.2024 määrusega vabastati hageja menetlusabi korras ekspertiisitasu

ettemaksu tasumisest. Nimetatud määruses märkis maakohus viitega TsMS § 190 lg-le 4, et

kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata

jätmisel menetluskulud täies ulatuses riigituludesse välja.

Vaidlustatud otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ning mõistis hagejalt põhjendatult

välja ekspertiisitasu 6880 eurot.

Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et teda tuleb vabastada ekspertiisitasu maksmise

kohustusest või määrata ekspertiisitasu maksmine osamaksetena, kuna tema majanduslik

olukord on halb ning kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on testamendi tegemisel rikutud

vorminõudeid.

Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud PärS §-des 23 ja 25 ettenähtud vorminõuete

rikkumisi ning enda halba majanduslikku olukorda, mis oleksid käsitletavad mõjuva

põhjusena TsMS § 190 lg 7 tähenduses. Seetõttu puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks

ka nimetatud osas, samuti määrata osamakseid ekspertiisitasu maksmiseks.

11. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)