3-24-3264/17 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Kadri Palm

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-3264

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 28. augusti 2024. a

otsuse nr 8-4/20422-2 ja 1. novembri 2024. a vaideotsuse

nr

5.2-3/29599-3

tühistamiseks

ning

Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X , esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindajad Merike

Klement ja Anu Järvepera

Asja läbivaatamine

Istung 20. mail 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja 6. mai 2025. a ja 12. juuni 2025. a taotlused täiendavate

tõendite haldusasja juurde võtmiseks ja tagastada kaebajale 6. mai 2025. a

menetlusdokumendiga esitatud lisad 3 – 11 (dtl 275-288) ja 12. juuni 2025. a

menetlusdokumendi lisa 1 (dtl 331-355).

2. Rahuldada X kaebus.

3. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 28. augusti 2024. a otsus nr 8-4/20422-2 ja 1.

novembri 2024. a vaideotsus nr 5.2-3/29599-3 ning kohustada Sotsiaalkindlustusametit

uuesti hindama kaebaja vastavust hoolduspere vanemale esitatud nõuetele.

4. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud 7000 eurot.

Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Asendada avaldatavas otsuses X , Y, W ja Q nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 28. juulil

2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebusemenetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

3-24-3264

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata

tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 15. jaanuaril 2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse, milles

avaldas soovi saada hoolduspere vanemaks (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl)

194-197).

2. SKA tegi 28. augustil 2024. a otsuse nr 8-4/20422-2, milles leidis, et kaebaja ei

vasta hoolduspere vanemale esitatud nõuetele ning kaebajal ei ole õigust osutada

alaealisele lapsele asendushooldusteenust (dtl 123-125). SKA leidis, et pereuuringu

intervjuu jooksul esitas kaebaja hoiakuid ja väärtuseid, mis on vastuolus põhimõttega,

millele peab vastama hoolduspereks saada soovija. Kaebaja ei soodusta lapse suhteid

talle lähedaste inimestega. Kaebaja jäikade seisukohtade väljendamine ei näita üles

tahet teha lapse huvides koostööd. Kaebaja käitumine näitas, et tema oskus kontrollida

pingelistes olukordades enda emotsioone on puudulik ja ei soodusta lapse huvidest

lähtuvalt koostööd võrgustikuliikmete vahel.

3. SKA jättis 1. novembri 2024. a vaideotsusega kaebaja vaide (dtl 127-135)

rahuldamata (dtl 20-26). SKA leidis, et kaebaja käitumine ja suhtlemine on tekitanud

olukorra, kus lastekaitse vanemspetsialist tunneb, et ei saa suhtluses kaebajaga

hakkama. Koostööpartnerid hoiavad kaebajaga suheldes ise teadlikult n-ö madalat

profiili, et suhtlus saaks laste huvides rahumeelselt edasi toimida. Kõik see näitab, et

koostöö lapse heaolu huvides ei ole olnud rahumeelne ja sisu poolest toimiv. Lapse

heaolu ja emotsionaalse turvalisuse seisukohalt ei ole aktsepteeritav, et hoolduspere

vanemaks sooviv inimene väljendab lapsele mitmeid kordi, et temaga on raske ja

soovib tema kasvatamisest loobuda.

4. Kaebaja esitas 2. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse SKA 28. augusti

2024. a otsuse nr 8-4/20422-2 ja 1. novembri 2024. a vaideotsuse nr 5.2-3/29599-3

tühistamiseks ning SKA kohustamiseks hinnata uuesti kaebaja vastavust hoolduspere

vanemale esitatud nõuetele, otsustada uuesti alaealisele lapsele asendushoolduse

teenuse otsustamise õigus ja kanda kaebaja üleriigilisse hooldusperede registrisse (dtl

2-16).

5. Tartu Halduskohus võttis 3. detsembri 2024. a määrusega kaebuse menetlusse,

tunnistas vastustajaks SKA ja kohustas vastustajat esitama vastus kaebusele ning

haldusmenetluse toimiku materjalid (dtl 76-77).

6. SKA esitas 7. jaanuaril 2025 vastuse kaebusele (dtl 106-111).

7. Tartu Halduskohus otsustas 26. märtsi 2025. a määrusega asja läbivaatamise

kohtuistungil (dtl 263-264). Istung toimus 20. mail 2025 (istungi protokoll-lindistus dtl

310-320). Istungi lõppedes jätkas kohus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

8. Kaebaja esitas 12. juunil 2025 lõplikud seisukohad, menetluskulude nimekirja ja

kuludokumendid (dtl 327-329, 358-359).

3-24-3264

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja vaidlustab SKA 28. augusti 2024. a otsuse nr 8-4/20422-2 ja 1. novembri

2024. a vaideotsuse nr 5.2-3/29599-3, väites järgmist.

1) SKA on haldusmenetluse ja vaidemenetluse käigus rikkunud oluliselt menetlusnorme ja

haldusmenetluse üldiseid põhimõtteid, mis on viinud õigusvastase ja tegelike faktiliste

asjaoludega vastuolus oleva otsuse tegemiseni. SKA on kogutud tõendeid hinnanud

kallutatult, teinud vastuolulised ja põhjendamata järeldused, ei ole uurimispõhimõtet

rakendanud nõuete kohaselt (jätnud kogumata kaebaja poolt avaldatud tõendid ja välja

selgitamata olulised asjaolud) ning ei ole kaebajat kaasanud vaide läbivaatamisse. Kaebaja

hinnangul on hoolduspere vanema hindamise menetlus olnud formaalne ja SKA otsusest

nähtub teadlik üksikute põhjenduste otsimine, et kinnitada kaebaja hoolduspere vanemaks

mitte sobivus. Hoolduspere vanemaks määramise avalduse esitamisest alates on SKA kaebaja

toetamise asemel suunanud kaebajat korduvalt ja teadlikult taotlema riigile materiaalselt

soodsamat eestkostjaks määramist.

2) SKA on keskendunud kaebaja sobivuse hindamisel üksikutele probleemsituatsioonidele.

SKA on eeldanud probleemide tulenemist kaebaja isikust ilma, et oleks välja selgitanud

konfliktide algpõhjused või algataja. SKA on jätnud hindamata ja tuvastamata probleemide

taustsüsteemi. SKA laste heaolu osakonna peaspetsialist Kelli Alliku (hoolduspere sobivuse

hinnangu koostaja ja kodukülastuse läbiviija) poolt läbi viidud 3 tunni pikkune pereuuring,

sattus vahetult ajale, kus kaebajat süüdistati mais 2024. aastal alusetult kaebaja juures viibiva

W kontakti takistamises tema jaoks oluliste isikutega. Kaebaja soovis SKA-le hilisemalt

tõendada, et tema on olnud justnimelt see vanem, kes otsib kontakti ja soodustab laste

omavahelist suhtlemist, kuid neid selgitusi keelduti arvestamast ja keelduti vastu võtmast

kohaseid tõendeid.

3) Kahetsusväärselt ei ole SKA soovinud arvestada antud asjaolu, hinnates kaebaja selgitusi

ning asjaolu, et tegelikkuses oli justnimelt kaebaja see, kes tahtis tagada laste suhtluse, kuid

nõudis ka teistelt täiskasvanutelet lugupidavat käitumist. Kaebaja oli õigustatult traumeeritud,

kui teda teise hoolduspere vanema poolt alusetult verbaalselt rünnati põhjusel, et kaebaja

soovis ja nõudis kohtumiste korraldamisel terviseriskidega arvestamist. Probleemsest

suhtlusest on tehtud ebaõige järeldus, et kaebaja nõudmiste tõttu ei saanud kaebaja õe lapsed

omavahel kokku ning kaebaja ei soodusta laste omavahelist kontakti.

4) SKA ei ole pööranud tähelepanu Otepää Vallavalitsuse 23. oktoobri 2024. a vastuses välja

toodud seisukohtadele, mille kohaselt on kaebaja loonud rohkelt kontakte ja kujundanud lapse

ümber toimiva toetava võrgustiku.

5) Probleemid Yga suhtlemises algasid alates hetkest, kui kaebaja soovis laste kohtumise ära

jätmist olukorras, kus ühel lapsel oli paar päeva enne kohtumist avastatud täid. Juhtnööride

saamiseks ja kohase käitumise tagamiseks, võttis kaebaja ühendust Terviseameti ja lastekaitse

vanemspetsialisti Kristel Ilvese vahetu juhi Kristin Lehega. Laste kohtumise edasi lükkamist

soovitas Terviseamet ning kaebaja väljendas 12. aprilli 2024. a e-kirjas pettumust kohtumise

edasi lükkamata jätmise kohta.

6) SKA hoolduspere hinnangust ja vaideotsusest nähtuvalt süüdistatakse kaebajat ebakohases

käitumises olukorras, kus kaebaja järgis lastekaitse poolt tehtud otsuseid ning laste suhtlemine

oli takistatud teise hooldusvanema poolt tehtud ühepoolsetest otsustest. Vastupidiselt SKA

järeldustele, kestis kaebaja aktiivse tegutsemise tõttu paus laste suhtluses üksnes kaks nädalat

ja taastus olukord, kus Q käis W ja kaebaja juures iganädalaselt külas.

3-24-3264

7) Üheski õigusaktis ei ole sätestatud, kui mahukas peab pereuuring olema ning kas ja kui

palju lisadokumente see võib sisaldada. Seevastu sotsiaalkaitseministri 20. detsembri 2017. a

määruse nr 64 „Hoolduspere sobivuse hindamiseks kogutavate dokumentide ja esitatavate

andmete loetelu ning hoolduspere sobivuse hindamise toimingud“ § 3 lg 3 järgi on hindamist

vajav teave ja pädevuste loetelu hoolduspere pereuuringus jaotatud 14 erineva alateema alla.

Määruse kohaselt on tegemist teabega, mille SKA peab pereuuringu käigus välja selgitama ja

dokumenteerima. Informatsiooni pinnapealne ja valikuline kogumine ei ole SKA poolt

õigustatud ning on käsitletav olulise haldusmenetluse põhimõtte rikkumisena, mis on viinud

ebaõige lõppjärelduse tegemiseni.

8) Vaie vaadati läbi kirjalikus menetluses kaebajale vaide läbivaatamisest teavitamata.

Kaebajal ei olnud vaidemenetluses võimalik tutvuda täiendavalt kogutud seisukohtadega ega

avaldada nende osas oma arvamust.

9) SKA ei hinnanud kaebajat positiivselt iseloomustavaid fakte ning jättis hindamata kõik

asjaolud kogumis.

10) Vaideotsuse aluseks olev koostööoskus ja -valmidus on SKA enda poolt oluliseks peetud

asjaolu, mida ei tule hinnata ega välja selgitada õigusaktide kohaselt. Kaebaja ei nõustu SKA

hinnanguga, et hoolduspere vanema esmatähtis ülesanne on suhelda lapsega kokku puutuvate

ametnikega ning tähelepanuta jäetakse kaebaja esmatähtis ülesanne tegeleda võõrast

bioloogilisest perest pärit laste kasvatamisega ja sellega toimetulek. Isegi kui eeldada, et

kaebajal on probleeme koostööoskuse ja -valmidusega lapse tugivõrgustiku liikmetega, siis

tegemist on üksnes ühe aspektiga kõigist hinnatavate oskustest ja aspektide kogumist.

11) SKA poolt 15. mail 2024 läbi viidud pereuuring sattus vahetult ajale, kui toimus

konfliktsituatsiooni lahendamine laste omavaheliste külaskäikude korraldamiseks. Kaebaja oli

sattunud alusetute süüdistuste objektiks ning tegi aktiivselt pingutusi, et konfliktsituatsioon

lahendada. Seejuures toetas lastekaitsja K. Ilves sellel hetkel teist hoolduspere vanemat ning

pidas normaalseks, et Q ei peagi kaebajaga suhtlema ja kaebaja juures käima, sh suhtlema

oma vennaga. On mõistetav, et sellises situatsioonis on inimese poolt situatsioonist ülevaate

andmine kõrgendatud emotsiooniga ning inimene on õigustatult ennast kaitsvas positsioonis,

et tagada lapse õigused ja võimalus enda õdede-vendadega kohtuda. Tegemist ei ole kaebajat

negatiivselt iseloomustava käitumise ja oskusega, vaid faktiga, et kaebaja ei lase endale

alusetult liiga teha. Vaideotsusest nähtub arusaam, et hea ja sobiv hoolduspere vanem on

üksnes vanem, kes nõustub kõigi SKA ja eestkostja ettepanekutega.

12) Tähelepanuta on jäetud kõik kaebajat positiivselt iseloomustavad faktid, sh eestkostja

kinnitus heast koostööst kooli ja treeneritega ning asjaolu, et kaebaja on suutnud kontrollida

Tartu Kristliku Noortekodu jaoks kontrollimatu probleemse käitumisega lapse õppimist ja

kasvamist.

13) Kaebaja ei nõustu SKA järeldustega, et ametnikult enda eksimuse kirjalikult tunnistamise

ja vabanduse nõudmine on taunimisväärne ning ei ole võrgustikusuhete säilimiseks sobiv

käitumine. Ühiskonnas kehtivate reeglite ja põhimõtete kohaselt on normaalne, et inimesed

eksivad, paluvad eksimuste eest ja teistele alusetult esitatud süüdistuste eest vabandust ning

eksimuste mõistmine on oluline edasiste suhete säilimiseks. Seejuures on kaebaja, kui lapse

ajutine kasvataja, õigustatud ja lapse huvides kohustatud nõudma kolmandatelt isikutele lapse

parimates huvides tegutsemist. Lisaks peavadki ametnikud andma kodanikele enda otsuste ja

tegevuste kohta selgitusi. Tegemist on haldusmenetluse üldise põhimõttega. Kaebaja on

3-24-3264

hooldajana kohustatud ja õigustatud juhtima süsteemis valitsevatele puudustele tähelepanu

ning avaldama oma arvamust ka siis, kui see arvamus ei ole positiivne.

14) Kaebaja sobivust hindasid kodukülastuse käigus kaks laste heaolu osakonna

peaspetsialisti. Tegemist on inimestega, kellel ei ole erialaseid teadmisi psühholoogia erialal.

Ometi peab SKA perepõhise asendushoolduse tiimi peaspetsialist K. Allik justnimelt enda

hinnangut kaebaja tunnete juhtimise oskusele ja pingetaluvusele olulisemaks kõigist ülejäänud

hinnangutest.

15) PRIDE koolitajad toetasid kaebaja sobivust hoolduspere vanemaks ning hindasid

seejuures kaebaja vaimseid oskuseid, väärtuseid ja hoiakuid hoolduspere vanemale sobivaks.

Tegemist on koolitajatega, kellel on 3-tunnist kodukülastust läbiviinud ja hoolduspere

sobivushinnangu koostanud spetsialistidest tunduvalt pikem ja põhjalikum kokkupuude

kaebajaga (õppe kogumaht akadeemilistes tundides oli 59 tundi).

16) Tartu Kristlik Noortekodu omalt poolt ei ole kordagi küsinud ega soovinud, et Wneile

külla tuleks. Tartu Kristlik Noortekodu ei ole Wt kordagi ühelegi ühistegevusele kutsunud, et

perekodus elavad lapsed saaks oma vennaga koos aega veeta. On üheselt selge, et SKA

diskretsiooniotsuses välja toodud kaebaja väidetav soovimatus lapse jaoks oluliste isikutega

kontakti säilitamiseks, on ebakohane faktidele mittevastav hinnang. SKA on jätnud

tähelepanuta, et nii Tartu Kristlik Noortekodu kui ka Otepää Vallavalitsus on kaebajat ja

kokkupuudet kaebajaga kirjeldanud tervikuna positiivsena.

17) Eelnevad seisukohad ja puudutatud isikute poolt antud vastused ei kinnita vähimalgi

määral seda, et konfliktid ja erimeelsused tulenevad kaebajast ning et need oleksid

ebakohased. Tõendid ei kinnita SKA järeldust, et kaebaja koostöö lastekaitse

vanemspetsialistiga on väga keeruline. Vastupidiselt, positiivse aspektina on välja toodud, et

konfliktid on lahendatud rahumeelselt ja lapse huvidele vastavalt ning kaebajat on lapsega

tegelemisel iseloomustatud kokkuvõttes positiivselt. Seda enam, et kontaktide aluseks on

tegelemine emotsionaalselt keerulise ja probleemse käitumisega lapsega, kellega ongi raske

hakkama saada.

10. Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Vastustaja jääb vaideotsuses toodud põhjenduste juurde ja neid kordama ei hakka.

Vastustaja seisukohad on järgmised.

1) Vastupidiselt kaebaja paljasõnalistele väidetele, leiab vastustaja, et kaebaja poolt SKA-le

edastatud seisukohad annavad piisavalt sisukalt edasi kaebaja arvamuse ning vaide

lahendamist puudutavad asjaolud. Lisaks sai kaebaja haldusmenetluse käigus esitada enda

seisukohad 11. juulil 2024 toimunud veebikohtumise ajal ning esitas enda täiendavad

seisukohad 13. juulil 2024 e-kirja vahendusel. Haldusorganil on küll kohustus juhtumi

asjaolud omal initsiatiivil välja selgitada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 kohaselt, kuid

uurimispõhimõte pole piiramatu ja asjaolude täiendavaks uurimiseks peab esinema mõistlik

ajend.

2) Vastustaja ei korralda menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt vaide lahendamise

arutelusid ning seega ka ei teavita tavapäraselt vaide esitajaid vaide läbivaatamise ajast ja

kohast. Seda, et vaiete menetlemine toimub ilma vaide läbivaatamise aja ja koha

teavitamiseta, on vaiete lahendamise praktikas täiesti tavaline, on tõdenud ka Tallinna

Ringkonnakohus (Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2010. a otsus haldusasjas nr 30-10-

112 p 7).

3-24-3264

3) Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 45 lg-te 4 ja 5 alusel teeb SKA hoolduspere sobivuse

⁶

hindamise ja ettevalmistamisega seonduvad toimingud, sealjuures hindab kõiki hoolduspereks

soovijaid ühtemoodi, võttes hinnangu andmisel aluseks hoolduspere vanema

kompetentsimudeli. Kui kaebaja hinnangul on SKA hoolduspere vanema hindamise menetlus

formaalsus, näitab kaebaja selline suhtumine pigem hoolduspere vanemaks kandideerija

ebapiisavat koostöötahet, mida vastustaja jällegi peab hindama.

4) „Probleemide taustsüsteemi hindamine ja tuvastamine“ ei ole pereuuringu eesmärk ja SKA

ülesanne. Pereuuringut viib alati läbi kaks SKA töötajat, kes annavad hinnangu teineteisest

sõltumatult, võttes hinnangu andmisel aluseks hoolduspere vanema kompetentsimudeli.

5) Kohane ei ole seada laste suhtluse tagamiseks omi tingimusi ning asetada iseend kõrgemale

laste huvidest, vaid hooldusperena tuleb ette palju kordi, kus on vaja teha kokkuleppeid ja

kompromisse ning ei saa takerduda täiskasvanute omavahelistest probleemidest tulenevatesse

arusaamatustesse, mistõttu kannatajateks jäävad alaealised lapsed. Kodukülastusel väljendas

kaebaja, et ei ole valmis leppima kokku laste külastusi kahe täiskasvanu vahel, tema soov oli,

et ta suhtleb ainult lastega. Antud intsidenti tuvastasid pereuuringu läbiviimise hetkel

kodukülastusel kaks SKA töötajat, kes andsid oma hinnangud eraldiseisvalt, kuid jõudsid

sarnastele järeldustele.

6) Vastustaja on vaideotsuse menetlemisel lähtunud sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS)

§ 36 lg-st 2, mille kohaselt vaie lahendatakse HMS-s sätestatud korras 30 päeva jooksul

arvates vaide esitamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile, kui seadus ei sätesta pikemat

tähtaega.

7) Kõiki asjaolusid kogumina hinnates jõudiski SKA järeldusele, et kaebaja ei ole sobilik

kandidaat hoolduspere vanemaks. Jääb aga arusaamatuks, mida peab kaebaja silmas, kui

märgib, et: Vaideotsuse aluseks olev koostööoskus ja -valmidus on SKA enda poolt oluliseks

peetud asjaolu, mida ei tule hinnata ega välja selgitada õigusaktide kohaselt. Tegemist on

eespoolmainitud SKA kompetentsimudelist tulenevate omadustega, mis on elementaarsed

oskused ja omadused igale isikule eriti aga neile, kes kandideerivad hoolduspere vanemaks.

Ilmselt tõdeb kaebaja siin ka ise, et tema koostööoskus- ja valmidus on ebapiisavad ning

soovib, et seda asjaolu lihtsalt ei arvestataks. Lapsi puudutavates menetlustes tuleb aga seada

esikohale laste huvid, mitte täiskasvanu soovid ja nõudmised eriti, kui hoolduspere vanemaks

saades on tõenäoline, et peresse saabub tõenäoliselt tulevikus oma lähisugulaste kõrval ka

võõraid lapsi.

8) Kaebaja on eestkoste olemusest õigesti aru saanud, eestkostja olekski antud juhul lapse

seaduslik esindaja, kes teostaks nii vara- kui ka isikuhooldusõigust. Hoolduspereks saades

oleks lapse eestkostja edasi kohalik omavalitsus. Antud olukorras kohalik omavalitsus

(Otepää vald) on 30. oktoobril 2023 registreerinud kaebaja eestkostjana PRIDE koolitusele.

Survestanud ei ole kaebajat samas keegi, küll on nii kohalik omavalitsus kui SKA töötaja

kaebajale eestkostet soovitanud, kuna tegemist on lähisugulastega.

9) Vastustaja hinnangul ei ole toimunud HMS § 82 p-s 7 toodud teavituskohustuse rikkumist,

sest kaebaja on saanud oma arvamust ja vastuväiteid esitada kirjalikult juba varem ja asja

arutelu ehk kaebaja osalusel tagasiside läbivaatamine ei oleks mõjutanud vaide sisulist

läbivaatamist. Kaebaja ei ole ka kaebuses kohtule toonud välja uusi asjaolusid, mis oleks

võinud mõjutada asja otsustamist. Tulenevalt HMS §-s 58 sätestatust, mille kohaselt ei saa

nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel võidi rikkuda

menetlusnõudeid kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja sisulist otsustamist või

tulemust.

3-24-3264

10) Vastustaja ei ole kunagi väitnud, et kaebaja ei võiks olla hea tädi oma õe- või

vennalastele, kuid hetkel ei hinda SKA hoolduspere sobivust konkreetsele lapsele vaid

universaalselt, st kõigile võimalikele lastele. SKA peab hindama, kas konkreetne isik sobib

hoolduspereks kõikidele lastele, on avatud ja koostöövõimeline. SKA peab siin nägema ette

riske ja murekohti, mis võivad tekkida. Just see on üks põhjustest, miks kaebajat ei hinnatud

sobivaks ja talle on soovitatud kasutada eestkoste võimalust.

11) Otepää vald on 1. oktoobril 2024 esitanud kaebaja juures elava lapse andmete ankeedi,

eesmärgiga kaardistada sobivam hoolduspere, mis tõendab muuhulgas ka eestkosteasutuse

kõhklusi ja kahtlusi antud olukorra suhtes.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

12. Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I). Seejärel lahendab kohus kaebuse

sisuliselt (II) ja jagab menetluskulud ning teeb muud menetluslikud otsustused (III).

I

13. Kaebaja esitas 6. mail 2025 ja 12. juunil 2025 taotlused järgmiste täiendavate tõendite asja

juurde võtmiseks: 1) päring MTÜ-le Tartu Kristlik Noortekodu; 2) päring Tartu Laste

Tugikeskusele; 3) M. X väljendus hoolduspere vanemaga suhtluse kartusest; 4) Yi last

alavääristav vastus; 5) M. X arvamus hoolduspere vanema kurjusest; 6) Yi juhtnöörid lapsele

ja hoolduskohustuste edasi volitamine; 7) hoolduspere vanema ja tema elukaaslase poolt

suhtlemise lõpetamine; 8) K. Ilvese 14. veebruari 2025. a teavitus hoolduspere toetamise

vajadusest; 9) K. Ilvese 11. veebruari 2025. a kinnitus käitumise probleemide puudumisest;

10) kliinilise lapsepsühholoog-psühhoterapeut K. Pruulmanni teatis; 11) pereterapeut Kai

Räisa 24. aprilli 2025. a vastused; 12) Otepää Vallavalitsuse 8. mai 2025. a avaldus eestkostja

muutmiseks; 13) kaebaja ja lastekaitse K. Ilvese vaheline kirjavahetus.

14. Kuigi kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, hindab kohus

vaidlustatud haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise

aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle nõude

eeldused olema üldjuhul täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise ajal. SKA

otsused on 28. augustist ja 1. novembrist 2024, kuid enamus kaebaja poolt esitatud dokumente

kannavad hilisemat kuupäeva. Kui mingid uued asjaolud ilmnevad pärast haldusakti andmist,

ei saanud haldusorgan nendega haldusakti andmisel arvestada. Järelikult ei saa ka kohus

kaebust rahuldada põhjusel, et vastustaja oleks pidanud nende hilisemate tõenditega

arvestama. Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust (HKMS § 62 lg 2).

Kohtupraktika kohaselt, kui tõendid kajastavad olukorda pärast vaidluse all olevate

haldusaktide vastuvõtmist, siis pole tegemist asjakohaste tõenditega. Seetõttu on kohtud

jätnud sellised dokumendid asja juurde võtmata.

15. Kaebaja esindaja selgitas kohtuistungil, et kaebaja on need dokumendid esitanud selleks,

et tõendada enda isikuomaduste sobivust (dtl 311). Need tõendid kinnitavad kaebaja

hinnangul, et probleemseks isikuks on Y ja tema käitumine. Kaebaja leiab, et need hilisemad

tõendid kinnitavad seda, et SKA on olulised tõendid jätnud varasemalt hindamata ja

kogumata, sellest tulenevalt on SKA otsused ebakohased. Lisaks istungil antud selgitustele

lisas kaebaja 12. juunil 2025, et 6. mai 2025. a menetlusdokumendi lisas 10 esitatud K.

Pruulmanni seisukoht sisaldab ka enne SKA vaidlustatud otsuste tegemist kajastatud andmeid

3-24-3264

(dtl 327). Vastustaja esindaja on kohtuistungil leidnud, et neid dokumente ei peaks asja juurde

võtma, SKA ei ole hinnanud Yit.

16. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotlused täiendavate tõendite haldusasja juurde

võtmiseks ja tagastab 6. mai 2025. a menetlusdokumendiga esitatud täiendavad tõendid,

täpsemalt lisad 3 – 11 (dtl 275-288) ja 12. juuni 2025. a menetlusdokumendi lisa 1 (dtl 331-

355). Ülejäänud tõendid võtab kohus asja materjalide juurde.

17. Kohus selgitab täiendavalt, et HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti,

teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, kuid haldusakti ja toimingu

õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.

Selgesõnalise erandi viimati öeldust näeb lõige 31 ette rahvusvahelise kaitse andmisest

keeldumise otsusele, millega aga praegusel juhul tegemist ei ole.

II

18. SKA 28. augusti 2024. a otsusega nr 8-4/20422-2 tehti kaebajale teatavaks, et ta ei vasta

hoolduspere vanemale esitatud nõuetele, tal ei ole õigust osutada alaealisele lapsele

asendushooldusteenust ning puudub alus tema kandmiseks üleriigilisse hooldusperede

registrisse. Kaebaja leiab, et SKA on kogutud tõendeid hinnanud kallutatult, teinud

vastuolulised ja põhjendamata järeldused, ei ole uurimispõhimõtet rakendanud nõuetekohaselt

ning ei ole kaebajat kaasanud vaide läbivaatamisse. Rikkumised on viinud õigusvastase ja

kaebaja huvidega vastuolus oleva otsuse tegemiseni. Kaebaja hinnangul on hoolduspere

vanema hindamise menetlus olnud formaalne ja SKA otsusest nähtub teadlik üksikute

põhjenduste otsimine, et kinnitada kaebaja hoolduspere vanemaks mitte sobivus. Vastustaja ei

tunnista kaebust ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.

19. Kohus märgib esmalt, et hoolduspere sobivuse hindamine on hindamisotsus mitte

kaalutlusotsus. Seega ei pea kohus asja lahendamisel kontrollima kaalutlusreeglite järgimist.

Hindamisotsusega on tegemist siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks

hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel,

faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel

(Riigikohtu 20. juuni 2022. a otsus asjas nr 3-20-2474/11, p 17 ja seal viidatud lahendid).

Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (vt

HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud

teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega,

põhjendades sellist otsustust. Siiski võib kohus olla rohkem vaoshoitud haldusorgani

hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel, iseäranis kui hindamine eeldab spetsiifilisi

õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole

intensiivne. Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning hindamisotsuste aluseks olevate

faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult (vt Riigikohtu 20. juuni 2022.

a otsus asjas nr 3-20-2474, p 20).

20. SKA väitis vaideotsuses, et hoolduspere sobivuse hindamise protsess on üks tervik, mis

koosneb SKA poolt kogutavatest dokumentidest, pereuuringust ja PRIDE koolitajate

hinnangust. Samas on 28. augusti 2024. a otsuses SKA keskendunud ainult 15. mai 2024. a

kodukülastusele kaebaja elukohas. Ka kaebaja esindaja leidis istungil, et „mulle on jäänud

mulje, et kogu see otsus rajatud ühele kodukülastusele, teised ametnikud, koolitajad ja

eksperdid ei ole olulised. Ei saa olla nii, et otsuse teeb üks ametnik 1 tunni jooksul.“ (dtl 317).

Kuigi nõustuda saab SKA-ga, et pereuuringu intervjuul osales kaks, mitte üks ametnikku, ei

nähtu otsusest tõepoolest, et hindamisel on arvestatud SKA dokumente ja PRIDE koolitajate

hinnangut. Otsuses märgitud järgmised seisukohad kinnitavad, et SKA on hoolduspere

3-24-3264

sobivuse hindamisel pidanud oluliseks vaid pereuuringu intervjuud: „Pereuuringu intervjuu

jooksul esitasite hoiakuid ja väärtuseid, mis on vastuolus põhimõttega, millele peab vastama

hoolduspereks saada soovija“ (dtl 123); „Pereuuringu intervjuul käsitleti samu oskusi, lisaks

muudele oskustele ja pädevustele, teemade all lähisuhted, suhtlusring; kiindumussuhe ja

päritolupere; hoolduspere ja lapse suhe; pereliikme valmisolek lapse perre tulekuga

kaasnevateks muutusteks; lapsele päritolust rääkimine“ (dtl 123); „Vestluses Teiega

väljendate, et Teie jaoks on oluline kontakti hoidmine lapse jaoks oluliste inimestega

minevikust, kuid Teie sõnad ja teod on omavahel vastuolus ja ei soodusta lapse suhteid talle

lähedaste inimestega.“ (dtl 123-124); „Väljendasite kodukülastuse ajal, et pole valmis

kohtumiste kokkuleppimiseks kahe täiskasvanu vahel, vaid soovisite, et lapsed kirjutaksid

endiselt Teile ja saaksid tulla külla siis, kui ise soovivad.“ (dtl 124). Ka SKA esindaja on

kohtuistungil möönnud, et otsuses on liiga üldsõnaliselt selgitatud ning menetleja on

pööranud tähelepanu negatiivsele olukorrale, mis pereuuringu läbiviimisel tekkis (dtl 316).

SKA 28. augusti 2024. a otsusest ei nähtu, et hindamisotsust tehes oleks SKA lähtunud peale

15. mai 2024. a kodukülastuse intervjuu veel mõnest asjaolust või teabest.

21. Ka vaideotsuses on SKA selgitanud, et SKA otsuses nr 8-4/20422-2 tuvastati, et kaebaja

esitas pereuuringu intervjuu jooksul hoiakuid ja väärtusi, mis on vastuolus põhimõtetega,

millele peab vastama hoolduspere vanemaks saada soovija. SKA on vaideotsuses täiendavalt

leidnud, et kohustus välja selgitada avalduse esitaja hoiakud ja väärtused, tuleneb

sotsiaalkaitseministri määruse nr 64 „Hoolduspere sobivuse hindamiseks kogutavate

dokumentide ja esitatavate andmete loetelu ning hoolduspere sobivuse hindamise toimingud“

(edaspidi määrus nr 64) § 3 lg 3 p-st 10. Määruse nr 64 § 3 lg 3 sätestab, et SKA peab

hoolduspereks saada soovija kohta pereuuringu käigus välja selgitama ja dokumenteerima

vähemalt järgmise teabe: 1) suhted vanemate, õdede, vendade ja nende lastega lapsepõlves

ning pereuuringu tegemise ajal; 2) lapsepõlve kasvukeskkond ja praegune elukeskkond; 3)

hariduse andmed; 4) töötamise andmed; 5) majandusliku olukorra andmed; 6) terviseseisundi

andmed; 7) huvid ja vaba aja harrastused; 8) suhtlusringkonna kirjeldus; 9) usuline

veendumus; 10) hoiakud ja väärtused; 11) suhted isikutega, kellega koos elatakse; 12)

hoolduspereks saamise motiiv; 13) sugulaste ja teiste lähedaste isikute suhtumine

hoolduspereks saamisesse; 14) teadmised lastest ja nendega suhtlemise kogemus, ootused

hoolduspere vanemaks olemise suhtes. SKA on vaideotsuses pidanud oluliseks ka

hoolduspere vanemaks soovija koostööoskust ja -valmidust erinevate lapsega kokku

puutuvate isikutega, kuigi määrusest nr 64 need tingimused otseselt ei tulene.

22. Vastustaja on vaideotsuses selgitanud, et võtab hinnangu andmisel aluseks

kompetentsimudeli. SKA viitas hoolduspere vanema kompetentsimudeli (dtl 98-101) p-le

3.2.2, mille kohaselt hoolduspere vanem toetab lapse kontakti hoidmist talle oluliste

inimestega minevikust. Seejuures märkis SKA, et 15. mai 2024. a kodukülastuse ajal

väljendas kaebaja küll seda, et tema jaoks on oluline kontakti hoidmine lapse jaoks oluliste

inimestega minevikust, kuid tema sõnad olid omavahel vastuolus ja ei soodusta lapse suhteid

talle lähedaste inimestega. Pereuuringu läbiviimise hetkel oli kaebaja õe laste omavaheline

suhtlus piiratud ning kaebaja juures olev laps oli seetõttu õnnetu. Samas on SKA jätnud

tähelepanuta, et MTÜ Tartu Kristlik Noortekodu on 15. oktoobri 2024. a vastuses (dtl 61-62)

SKA-le selgitanud, et koos kaebajaga said lapsed aimu kogu oma suguseltsist – loodi kontakt

vanaemaga ja ema teiste õdede-vendadega. Suhtlemist oli palju ja see oli lastele põnev aeg.

Ka on Otepää Vallavalitsus 23. oktoobril 2024. a kinnitanud, et kaebaja on loonud W ümber

toetava võrgustiku, kaasates ka lapse bioloogilised onud (dtl 30). Kohtule pole mõistetav,

miks see ei ole oluline info, kui SKA peab tähtsaks seda, et hoolduspere vanem toetab lapse

kontakti hoidmist talle oluliste inimestega minevikust. Ka ei nähtu esitatud tõenditest üheselt,

et just kaebaja tõttu ei saanud kaebaja õe lapsed omavahel kokku. Nii näiteks on kaebaja 9.

mai 2024. a e-kiri K. Ilvsele ja K. Lehele tõendiks, et ta soovib selgust Qi hoolduspere

3-24-3264

vanema Yiga suhtlemisega seoses (dtl 32). Samuti on kaebaja astunud samme, et

konfliktsituatsiooni lahendada (nt 6. mai 2024. a e-kiri, dtl 33).

23. Vastustaja on vaideotsuses viidanud ka kompetentsimudeli p-le 5.2, mille kohaselt teeb

hoolduspere vanem koostööd lapse eestkostja ja teiste võrgustike liikmetega ning seisab lapse

vajaduste, huvide ja heaolu eest. Kaebaja selgitas, et koostöö teise hoolduspere vanemaga

(kus kasvab tema õe teine laps) ja lastekaitseametnikuga pole võimalik enne, kui kaebaja on

saanud lastekaitseametnikult vabandava kirja, kus ametnik tunnistab oma eksimusi. Kaebaja

väljendas, et pole huvitatud olukorra lahendusest enne, kui tema nimi on n-ö puhtaks saanud.

Selliste jäikade seisukohtade väljendamine ei näita SKA hinnangul üles tahet teha lapse

huvides koostööd ja seada lapse huvid enda soovidest ja emotsioonidest ettepoole.

Kompetentsimudeli p 5.2 „Koostöö lapse eestkostja ja võrgustikuga“ sätestab järgmist: „5.2.1.

Annab ausat infot peres oleva lapse ja pere kui terviku kohta. 5.2.3. Küsib vajadusel tuge

spetsialistidelt ning võtab pakutud abi vastu. 5.2.4. Seisab lapse ja pere vajaduste eest ning

teeb ettepanekuid lapsele pakutava toe osas.“ (dtl 100). Kohtule ei ole mõistetav, millist

kompetentsimudeli punkti rikkumist täpsemalt kaebajale ette heidetakse. Vaidlust ei ole, et

kaebaja on andnud ausat infot peres oleva lapse ja pere kui terviku kohta; ta on küsinud tuge

spetsialistidelt ja võtnud pakutud abi vastu; samuti on ta seisnud lapse ja pere vajaduste eest.

Isegi kui eeldada, et kaebajal on probleeme koostööoskuse ja -valmidusega lapse

tugivõrgustiku liikmetega, siis tegemist on üksnes ühe aspektiga kõigist hinnatavate oskustest

ja aspektide kogumist.

24. Kolmandaks viitas SKA kompetentsimudeli p-le 1.3.4, mille kohaselt on hoolduspere

vanem teadlikult lapsele eeskujuks emotsioonide juhtimisel, oskab oma emotsioone ja

käitumist turvaliselt juhtida. Vastustaja selgitas vaideotsuses, et pereuuringu intervjuu

külastuse ajal, kui SKA laste heaolu osakonna peaspetsialistid soovisid arutada konflikti

tekitanud teemal, muutus kaebaja emotsionaalseks ning kaotas enesevalitsuse. Kaebaja

käitumine näitas, et tema oskus kontrollida pingelistes olukordades enda emotsioone on

ebapiisav ja ei soodusta lapse huvidest lähtuvalt koostööd võrgustikuliikmete vahel. Kohus

nõustub kaebajaga, et SKA on keskendunud kaebaja sobivuse hindamisel üksikutele

probleemsituatsioonidele. Näiteks STAR toimingute ülevaatest nähtub K. X klassijuhataja

hinnang (dtl 96), kus on mh leitud, et pärast tädi juurde kolimist on laps märgatavalt juurde

saanud enesekindlust, ta õpib ka korralikult kodus ja on muutunud positiivselt. Kohtule pole

mõistetav, miks see info ei oma SKA jaoks tähtsust.

25. Asja materjalidest nähtub, et SKA on kaebajale andnud tunnistuse nr 2348, et kaebaja

osales PRIDE eelkoolitusel 2. märtsist 2024 kuni 4. maini 2024 (dtl 139). Õppe kogumaht oli

59 akadeemilist tundi. Koolituse viisid läbi PRIDE koolitajad Tiina Kivirüüt ja Kadi Annuk.

Tunnistusel on märge, et tunnistus kehtib koos kaaskirjaga. Kaaskirjast PRIDE eelkoolituse

tunnistuse juurde (dtl 140-142) nähtub, et kaebajale on 4. mail 2024 välja antud tunnistus

PRIDE eelkoolituse läbimise kohta. Kaaskirjas on märgitud, et kaebajal on olemas PRIDE

metoodika järgi nõutud 5 põhipädevust mittebioloogilise lapse kasvtammiseks: 1) ta on

valmis last üles kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda kaitsma; 2) ta on valmis lapse

füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut toetama; 3) ta on valmis täielikult lapsele

pühenduma ja pakkuma kogu eluks kestma jäävaid suhteid; 4) ta on valmis toetama lapse

suhteid bioloogilise perega ja teistega; 5) omab lapse kasvatamiseks vajalikku tugivõrgustikku

ja on valmis tegema erinevate osapooltega koostööd. Kokkuvõttes leidsid PRIDE koolitajad,

et kaebaja on motiveeritud saama hooldusperevanemaks ning tema otsus seda teha on PRIDE

eelkoolituse ajal veelgi tugevamaks muutunud. Kaebaja on valmis kandma hoolduspere

vanemaks olemisega kaasnevaid kohustusi ja vastutust. Ta on sotsiaalselt ja emotsionaalselt

küps täiskasvanu. Samuti leidsid PRIDE koolitajad, et kaebaja isikuomadused,

väärtushinnangud ning kogemused lastega tegelemisel ning nendega turvalise ja toetava

3-24-3264

pikaajalise suhte loomisel ja hoidmisel loovad eeldused saada toimetulevaks ja toetavaks

hoolduspere vanemaks mittebioloogilisele lapsele. Kaebaja sobib hoolduspere vanemaks 10-

aastasele ja vanemale lapsele, kellel võib olla väärkohtlemise kogemus. Esmajoones toetasid

PRIDE koolitajad kaebaja saamist hooldusvanemaks oma õelapsele või lastele, kellega tal

juba on pikaajaline hea suhe.

26. SKA on vaideotsuses selgitanud, et SKA laste heaolu osakonna peaspetsialisti hindamine

ja PRIDE koolitajate hinnang perele võivad erineda. Selles ei olegi vaidlust, et need

hinnangud võivad erineda, aga sel juhul peaks hindamisotsuses olema kajastatud, miks

PRIDE koolitajate hinnang ei ole asjakohane või nii tähtis kui pereuuringu läbiviijate uuring.

SKA esindaja on seejuures ise kohtuistungil kinnitanud, et PRIDE koolitajate hinnang on

kindlasti tähtis (dtl 316). SKA esindaja on põhjendanud, et PRIDE hindamine koosneb viiest

punktist, kuid SKA hindamise alused on oluliselt mahukamad. Ka viitas SKA esindaja sellele,

et pereuuringu käigus sai ametnikele rohkem infot. Paraku ei nähtu vaidlusalusest otsusest,

millised olid need oluliselt mahukamad hindamise punktid, millega SKA arvestas. SKA viitab

sellele, et PRIDE eelkoolitusele suunati kaebaja Otepää Vallavalitsuse poolt, kuid ka see ei

saa olla põhjus, miks PRIDE koolitajate hinnanguga ei ole üldse arvestatud.

27. Ei saa pidada õigeks, et vastustaja on vaideotsuses pidanud vajalikuks kajastada vaid

kaebaja suhtes esitatud negatiivseid hinnanguid ja positiivseid vastuseid ei kajastatud. Nii

Otepää Vallavalitsus, Tartu Laste Tugikeskus kui MTÜ Tartu Kristlik Noortekodu on oma

vastuses andnud kaebaja kohta ka positiivseid hinnanguid. Tartu Laste Tugikeskuse 16.

oktoobri 2024. a vastusest (dtl 66) nähtub mh ka see, et kaebaja on tundnud huvi K. X

rehabilitatsiooniteenusel osalemise vastu ja on soovinud enda arvamust meeskonnaga jagada.

28. Kaebaja viitab SKA vastuse p 12 järeldusele, mille kohaselt kinnitab kohaliku

omavalitsuse tegevus eestkosteasutuse kõhkluseid ja kahtluseid kaebaja ja tema kodus

valitseva olukorra suhtes (dtl 110). Kaebaja on selgitanud, et tegelikkuses on Otepää

Vallavalitsus pidanud kaebajat kogu aeg sobivaks hoolduspere vanemaks. Kaebaja seisukohta

kinnitavad kohtu hinnangul asjas kogutud tõendid. Otepää Vallavalitsus on 23. oktoobri 2024.

a vastuses (dtl 29-31) leidnud, et „Eestkostjana näeme, et lapse huvides on jätkata kooselu

koos X-iga hoolduspere näol.“ Ka 4. novembri 2024. a K. Ilvese kirjast maakohtule nähtub, et

„Meie hinnangul saab ta väga hästi hakkama ja võiks saada hoolduspereks, kuid see pole meie

teha“ (dtl 45). Kohus palus istungil SKA esindajatel selgitada, miks SKA jaoks pole kohaliku

omavalitsuse hinnang oluline. SKA esindajad selgitasid (dtl 318), et on kursis, et kohaliku

omavalitsuse esindaja vastused on segased ning et ta on andnud väga segaseid signaale, kohati

on ta öelnud, et on vaja lapsele kindlasti uus hooldaja leida; on öelnud, et tema ei julge mitte

midagi öelda, tema kardab kaebajat. SKA esindaja täpsustas, et see ei ole dokumenteeritud,

lihtsalt see on talle teada olev info. K. Ilvese seisukohad on olnud ajas muutuvad. Ta on

hoidnud positiivset joont vastavalt kellega suhtleb. Samas on SKA selgitanud, et hoolduspere

sobivus ei ole kohaliku omavalitsuse otsustada.

29. Kohus nõustub SKA-ga, et kaebaja vastavust hoolduspere vanemale esitatud nõuetele

hindab SKA. Nii sätestas vaidlusaluste otsuste tegemise ajal kehtinud lastekaitseseaduse

(LasteKS) § 15 lg 3 p 11, et SKA rakendab lapsi ja peresid toetava riikliku meetmena

hooldusperede sobivuse hindamist ja hooldusperede ettevalmistamisega seotud toimingute

tegemist. Vastavalt SHS § 456 lg-le 4 teeb SKA hoolduspere sobivuse hindamise ja

ettevalmistamisega seotud toimingud. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et just SKA on

soovinud Otepää Vallavalitsuselt tagasisidet kaebajaga seoses (dtl 29). Seega on SKA

kohaliku omavalitsuse seisukohta pidanud oluliseks. Ka vaideotsuses on SKA selgitanud, et

peab Otepää Vallavalitsust asjasse puutuvaks asutuseks (dtl 24). Samuti tuleneb SHS § 455 lg-

3-24-3264

test 1 ja 2, et asendushooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav

sotsiaalteenus ning et asendushooldusteenuse osutajaks on hoolduspere.

30. Seega võib nõustuda kaebaja seisukohaga, et pereuuringust on jäetud välja kõik kaebajat

positiivselt iseloomustavad dokumendid. Kohtule pole üheselt mõistetav, miks on jäetud

hindamisel arvestamata nt PRIDE koolitajate, Otepää Vallavalitsuse või MTÜ Tartu Kristliku

Noortekodu positiivsete hinnangutega. See viitab paratamatult kaebaja järeldusele, et SKA on

kogutud tõendeid hinnanud kallutatult ja ei ole uurimispõhimõtet rakendanud nõuetekohaselt.

31. Kohus märgib täiendavalt, et ei pea asjakohaseks kaebuse esitaja väidet, et vastustaja ei

teatanud talle vastavalt HMS § 82 p-le 7 vaide läbivaatamise kohta, mille tõttu jäi kaebaja

ilma õigusest osaleda asja arutamisel. Seadus ei kohusta haldusorganit läbi viima

vaidemenetlust avalikult ja istungi vormis. Vaidemenetluse läbiviimisel on haldusorganil

menetlustoimingute määratlemisel kaalutlusõigus. Seetõttu ei ole ka vaide esitajal seadusega

tagatud õigust osaleda isiklikult vaide läbivaatamisel kui haldusorgan seda vajalikuks ei pea.

Praegusel juhul viidi vaidemenetlus läbi kirjalikus menetluses.

32. Kuna tõendite hindamise tulemusel selgus, et SKA on olulised asjaolud jätnud

tähelepanuta ning nende puuduste kõrvaldamine tähendaks hoolduspere sobivuse hindamise

otsuse põhjendamise kandumist ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse, tuleb vaidlustatud

haldusaktid tühistada.

33. Kaebaja on taotlenud ka SKA kohustamist uuesti hinnata kaebaja vastavust hoolduspere

vanemale esitatud nõuetele ning SKA kohustamist otsustada uuesti alaealisele lapsele

asendushoolduse teenuse otsustamise õigus ja kanda kaebaja üleriigilisse hooldusperede

registrisse. Vastustaja on seisukohal, et võimalik ei ole rahuldada kaebust, mis taotleb mingi

staatuse üle uuesti otsustamist, mida aga tegelikkuses ei ole kaebajal olnud. Kaebaja ei ole

kunagi olnud hinnatud hooldusperena sobivaks ega määratud eestkostjaks.

34. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lõike 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist

või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või

toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on

haldusakti või toimingu õigusvastasus ja kaebaja õiguste rikkumine (vrd Riigikohtu 19.

novembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-62-09, punkt 11). Kohus leiab, et need eeldused on

täidetud ja kaebaja kohustamisnõue kuulub rahuldamisele.

35. HKMS § 41 lg 3 näeb ette, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada

vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu

tegemist uuesti otsustama ehk teha definitiivse või indefinitiivse ettekirjutuse (HKMS § 41 lg

3, vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 24. novembri 2021. a otsus asjas nr 3-18-2420, p 18).

36. Kohustamiskaebuse rahuldamine asja uueks lahendamiseks kohustamise teel ei eelda

vältimatult seda, et halduskohus peaks haldusorganile andma juhtnöörid, mida taotluse uuel

lahendamisel arvestada. HKMS-st sellist nõuet ei tulene. Kohus ei saa astuda haldusorgani

asemele ega sisuliselt hinnata otsustamisel asjassepuutuvaid asjaolusid (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 27. mai 2015. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-15 (p 26), Tartu

Halduskohtu 25. jaanuari 2023. a otsus asjas nr 3-22-1812 (p 22)). Kohustamisnõude

lahendamisel tuleb lisaks silmas pidada tühistamiskaebuse piire, sest sellega on seotud ka

kohustamisnõude ulatus (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 16. juuni 2023. määrust selles asjas, p

19). Praegusel juhul puudutab tühistamisnõue SKA 28. augusti 2024. a otsust nr 8-4/20422-2

ja 1. novembri 2024. a vaideotsust nr 5.2-3/29599-3 ning sellega tuleb kohustamisnõude

lahendamisel arvestada. SKA-l tuleb uuesti lahendada kaebaja 15. jaanuaril 2024 SKA-le

3-24-3264

esitatud avaldus, milles kaebaja avaldas soovi saada hoolduspere vanemaks ja uuesti hinnata

kaebaja vastavust hoolduspere vanemale esitatud nõuetele. Ka haldusakti tegemise uueks

otsustamiseks kohustamise korral on tegemist kaebuse rahuldamisega (HKMS § 41 lg 3).

HKMS § 41 lg 3 kohaselt tähendab definitiivse ettekirjutuse asemel indefinitiivse

ettekirjutuse tegemine samuti kaebuse täielikku rahuldamist. Eeltoodust tulenevalt rahuldab

kohus kaebaja kaebuse täies ulatuses.

III

37. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus rahuldab kaebuse, tuleb kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud vastustajalt

välja mõista (HKMS § 109 lg 6).

38. Kaebaja on kandnud menetluskulude nimekirja kohaselt õigusabikulusid kokku summas

9691,68 eurot (koos käibemaksuga), selle kinnituseks on kohtule esitatud arved nr 24221,

25030, 25050, 25088 ja 25112 ning arvete spetsifikatsioonid (dtl 295-304, 358-359). Arvete

kohaselt on õigusabikulud arvestatud kokku 49,65 tunni eest tunnihinnaga 160 eurot

(käibemaksuta). Vastustaja leidis istungil, et kaebaja menetluskulud on liiga suured (dtl 319).

39. HKMS § 109 lõike 6 tähenduses vajalike ja põhjendatud esindajakulude suuruse kindlaks

määramisel ei ole asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis

konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute

dokumentide analüüsimise asemel tuleb eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide

mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh

menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks

põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See

tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte

arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust

arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2023. a

otsus asjas nr 3-23-2038, p 29 ja 29. novembri 2023. a otsus asjas nr 3-23-2037, p 28).

40. Menetluskulude kandmine või nende kandmise kohustus seoses asja lahendamisega on

HKMS § 109 lõigetele 1 ja 1¹ nõuetele vastavalt tõendatud. Kaebajale on väljastatud

õigusteenuse osutamise eest järgmised arved:

-

12. detsembri 2024. a arve nr 24221 kogusummas 4538,40 eurot. Arve

spetsifikatsiooni kohaselt on ajavahemikul 20. november kuni 3. detsember 2024

tehtud töödeks esmane konsultatsioon; hoolduspere hinnangu, vaide ja vaideotsusega

tutvumine; täiendavad selgitused; telefonikonsultatsioonid kliendiga; kaebuse

koostamine; kohtumäärusega tutvumine; kokku 23,25 tunni ulatuses;

-

21. veebruari 2025. a arve nr 25030 kogusummas 1073,60 eurot. Arve

spetsifikatsiooni kohaselt on ajavahemikul 15. jaanuar kuni 18. veebruar 2025 tehtud

töödeks SKA vastuse analüüs; kliendiga suhtlus; kohtule vastamine; kokku 5,5 tunni

ulatuses;

-

28. märtsi 2025. a arve nr 25050 kogusummas 673,44 eurot. Arve spetsifikatsiooni

kohaselt on ajavahemikul 4. märts kuni 28. märts 2025 tehtud töödeks kliendiga

suhtlus; vastuväite koostamine kohtu tegevusele; vastuse koostamine kohtu

nõudekirjale; kohtu korraldava määruse ja kohtu kutsega tutvumine; kokku 3,45 tunni

ulatuses;

-

19. mai 2025. a arve nr 25088 kogusummas 2537,60 eurot. Arve spetsifikatsiooni

kohaselt on ajavahemikul 31. märts kuni 19. mai 2025 tehtud töödeks kliendiga

suhtlus; kohtule esitavate täiendate tõendite arutelu; seisukoha ja täiendavate tõendite

3-24-3264

vastuvõtmise taotluse koostamine; menetluskulu nimekirja koostamine ja istungiks

valmistumine; kokku 13 tunni ulatuses;

-

12. juuni 2025. a arve nr 25112 kogusummas 868,64 eurot. Arve spetsifikatsiooni

kohaselt on ajavahemikul 20. mai kuni 12. juuni 2025 tehtud töödeks istungil

osalemine; kliendiga suhtlus; kohtuistungi protokolliga tutvumine ning lõpliku

seisukoha koostamine; kokku 4,45 tunni ulatuses.

41. Kohtu hinnangul on kaebaja esindajakulud võrreldes sarnase mahu ja keerukusega

asjadega mõnevõrra ülepaisutatud. Digitaalses kohtutoimikus on 359 lehekülge (kohtuotsuse

lehekülgi ei ole arvesse võetud), mis tähendab, et asja maht ei ole keskmisest haldusasjast

suurem. Kaebaja on esitanud kaebuse 15 lehel, vastuse kohtunõudele 1 lehel, vastuväite kohtu

tegevusele 3 lehel, vastuse kohtu nõudele 2 lehel, täiendava seisukoha 5 lehel, menetluskulude

nimekirja 2 lehel ja lõplikud seisukohad ning menetluskulude nimekirja 3 lehel. Käesoleva

vaidluse puhul ei ole tegemist ka õiguslikult keeruka vaidlusega. Kuigi hoolduspere sobivuse

hindamise kohta ei ole olemas välja kujunenud ulatuslikku kohtupraktikat, on vaidluse

põhiküsimus, kas SKA on kogutud tõendeid hinnanud kallutatult, teinud vastuolulised ja

põhjendamata järeldused, ning kas vastustaja on uurimispõhimõtet rakendanud

nõuetekohaselt. Kaebaja taotlust esindajakulude osas saab pidada põhjendatuks 7000 euro

(koos käibemaksuga) ulatuses. See tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Ülejäänud

osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

42. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus

avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja,

Yi, K. X ja M. X nimed tähemärkidega. (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). Avaliku võimu

kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kui menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi

avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab

määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6).

(allkirjastatud digitaalselt)