2-23-4864/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-23-4864

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

Osaühingu

VIP

Komplekt

hagi

OÜ

STEELHOUSE vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. aprilli 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu VIP Komplekt apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

16 411,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing VIP Komplekt (registrikood

11577339), seaduslik esindaja L.G

Kostja OÜ STEELHOUSE (registrikood 11277667),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 8. aprilli 2024 otsus osas, milles maakohus jättis hagi

põhivõla 900 eurot väljamõistmiseks rahuldamata. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega mõista OÜ-lt STEELHOUSE Osaühingu VIP Komplekt kasuks välja

põhivõlg 900 eurot.

2. Tühistada Harju Maakohtu 8. aprilli 2024 otsus menetluskulude jaotuse osas ja

teha uus menetluskulude jaotus.

3. Muus osas jätta Harju Maakohtu 8. aprilli 2024 otsuse resolutsioon muutmata,

kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.

4. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

4.1 Hagi rahuldada osaliselt.

4.2 Välja mõista OÜ-lt STEELHOUSE Osaühingu VIP Komplekt kasuks põhivõlg

900 eurot.

4.3 Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 95 % ulatuses Osaühingu

VIP Komplekt kanda ja 5 % ulatuses OÜ STEELHOUSE kanda.

4.4 Harju Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse

jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing VIP Komplekt (hageja) esitas 29.03.2023 hagi OÜ STEELHOUSE (kostja)

vastu võla väljamõistmiseks. Hagi ja selle täpsustuste kohaselt pöördus kostja hageja

poole palvega teostada rõdupiirete värvimist. Kostja küsis alguses hinnapakkumist üksnes

värvimistööde kohta. Hageja esitas kostjale värvimistööde hinnapakkumise vastavalt

kostja soovile. Pärast seda, kui pooled leppisid kokku teatud töömahus, teavitas hageja

kostjat töö maksumusest. Pooled leppisid suuliselt kokku jooksva meetri maksumuses

6,80 eurot. Kostja oli teadlik sellest, et vastavalt toodete värvimistehnoloogiale

puhastatakse metall esmalt kõrgsurvepuhastusmasinaga, seejärel töödeldakse seda

spetsiaalse kruntvärviga ning alles seejärel teostatakse värvimine. Ülaltoodud toimingud

on kohustuslikud C3H klassi tellimuse täitmiseks.

2. Hageja on esitanud perioodil 21.10.2022 - 23.11.2022 kostjale arved kokku summas

11 617,02 eurot. Kostja jättis arved tasumata. Hageja andis kostjale värvitud metalltooted

üle 28.02.2023.

3. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 11 617,02 eurot ja viivised (0,5% päevas

arvete tasumisega viivitamise eest) perioodi 05.11.2022-29.03.2023 eest summas 7831

eurot.

4. Seoses sellega, et kostja tasus menetluse käigus hagejale 3036,50 eurot, palus hageja

09.02.2024 menetlusdokumendis kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 8 580,52

eurot ning viivise 7 831 eurot.

Kostja vastus

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja küsis hagejalt hinnapakkumist metalltoodete

värvimistööde kohta 2022 juuli keskpaigas. Hageja täpsustas toodete parameetreid ja

esitas vastavalt sellele 19.07.2022 pakkumise jooksva meetri põhiselt hinnaga 4,4 eurot

(käibemaksuta). Kostja kinnitas hageja poolt pakutud hinna sobivust. Värvikihi nõutav

keskkonnaklass oli C3H. Kostja eeldas, et hinnakalkulatsioonis kajastatud värvimise

maksumus sisaldab kõiki kokkulepitud tulemuse saavutamiseks vajalikke värvimistöid.

Hagejal puudub õiguslik alus nõuda tööde eest arvetel näidatud 6,8 eurot jooksva meetri

kohta. Viivise osas kokkulepet ei olnud. Samuti ei olnud kokkulepet tehtud tööde eest

ettemaksuga tasumiseks.

6. Hageja andis värvitud detailide valduse pärast poolte vahel toimunud läbirääkimisi

kostjale üle 28.02.2023, kuid töid ei antud üle nõuetekohaselt. Vaatamata korduvatele

nõuetele ei andnud hageja üle teostusdokumentatsiooni. Sellega seonduvalt tuli kostjal

puuduv teostusdokumentatsioon hankida kolmandalt isikult. Teostusdokumentatsiooni

koostamiseks teostatud värvikihi paksuse mõõtmisel selgus, et hageja poolt teostatud

tööde värvikihi paksus oli alla nõutava miinimummäära. Seetõttu tuli kostjal tellida

kolmandalt isikult ka tööd toodete ülevärvimiseks kohapeal. Tööde teostamise maksumus

on sedastatud OÜ AT Värv poolt 14.07.2023 edastatud hinnapakkumisel. Kokku on

kostjale töös esinevate puuduste kõrvaldamisega seonduvalt tekkinud kahju summas

4802,50 eurot. Samuti oli kostja poolte vaheliste erimeelsuste lahendamisega seonduvalt

sunnitud pöörduma Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid OÜ poole

kvalifitseeritud õigusabi saamiseks, lootuses tekkinud olukord lahendada, millega

seonduvalt tekkisid kostjale õigusabikulud kokku summas 663 eurot. 15.12.2023

dokumendis tasaarvestas kostja oma kahju nõude summas 5465,50 eurot hageja nõudega.

Tasaarvestuse tulemusena jäi kostjale kohustus tasuda hagejale 3036,50 eurot, mille kostja

tasus 20.12.2023.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 08.04.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

8. Hagiavalduse kohaselt on pooled 2022.a sõlminud töövõtulepingu, mille esemeks oli

rõdupiirete värvimine. Hageja on esitanud kostjale arve nr 22506 summas 2174,98 eurot;

arve nr 22510 summas 2804,92 eurot; arve nr 22517 summas 2472,88 eurot; arve nr

22525 summas 2757,60 eurot ning arve nr 22571 summas 1406,64 eurot (dtl 10-15).

Kostja on jätnud hagiavalduse kohaselt esitatud arved tasumata.

9. Kohus luges üleandmis-vastuvõtmisaktiga tõendatuks, et tööd anti hageja poolt kostjale

üle 28.02.2023 (dtl 24, 25). Üleandmis-vastuvõtmisaktis kajastub viide „piirded kätte

saanud, täitedokumentatsioon puudulik“. Kohus selgitas, et osaliselt tehtud töö või

puudustega töö valminuks lugemise korral muutub töövõtja tasunõue küll sissenõutavaks,

ent see ei välista kostja õigust keelduda tasu maksmisest VÕS § 111 alusel.

10. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 11617,02

eurot. 09.02.2024 dokumendis on hageja märkinud põhivõlgnevuse summaks 8 580,02

eurot. Kohus palus 26.01.2024 määruses hagejal konkreetselt välja tuua, kas seoses

kostjapoolse nõude osalise tasumisega summas 3036,50 eurot võtab hageja nõude osaliselt

tagasi või loobub osaliselt sellest (dtl 307-309). Hageja ei ole esialgsest nõudest loobunud

ega seda ka tagasi võtnud. Seega tuleb kohtul nõude lahendamisel lähtuda hageja esialgses

hagiavalduse märgitud summast.

11. Kohtule nähtub esitatud materjalidest, et kostja on hagejalt küsinud hinnapakkumisi

metalldetailide värvimistööde kohta 18.07.2022 (dtl 162-166). Hageja on täpsustanud

toodete parameetreid ja esitanud 19.07.2022 pakkumise jooksva meetri põhiselt kokku

hinnaga 4,40 eurot, s.o haaveldamine 2 eurot ja värvimine 2,40 eurot (dtl 167-168).

Sealjuures on poolte kirjavahetuse juures ära märgitud ka värvikihi nõutav

keskkonnaklass C3H, mis kajastub ka rõdupiirete mõõtmise akti p-s 1 (dtl 31). Seega

luges kohus tõendatuks, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping metalldetailide

värvimiseks värvikihi klassiga C3H hinnaga kokku 4,40 eurot jooksva meetri kohta.

Puudub vaidlus, et rõdupiirete kogupikkus moodustas rõdupiirete mõõtmise akti kohaselt

1587,50 m.

12. Kostjale esitatud arvetel sisaldub lisaks värvimisele ka täiendavalt tasu 2,40 eurot jooksva

meetri pealt kruntvärvi eest. Kohus oli seisukohal, et hageja ei saanud ühepoolselt muuta

tööde teostamiseks eelnevalt kokkulepitud hinda. Hageja ei ole tõendanud, et pooled

oleksid suuliselt kokku leppinud algsest hinnapakkumisest erinevas hinnas. Seega ei ole

põhjendatud ka hageja väide selle kohta, et kostjal tuli arvestada sellega, et hageja esitatud

hinnakalkulatsioonis kajastatud värvimise maksumusele lisandub täiendavalt tasu

kruntvärvi eest. Kostja on palunud tööde maksumuse esitada lähtudes spetsiifilisest

kvaliteediklassist. Järelikult pidi hageja hinnakalkulatsiooni esitamisel kajastama kõigi

värvimiseks vajalike tööde maksumus, mitte üksnes osa tööde maksumusest ning kostja

sai eeldada, et esitatud hinnakalkulatsioonis näidatud värvimise maksumus sisaldab kõiki

kokkulepitud tulemuse saavutamiseks vajalikke värvimistöid, s.h tasu kruntvärvi eest.

Seega ei ole põhjendatud arvetel märgitud eraldi tasu kruntvärvi eest.

13. Arvestades eeltooduga oli hageja õigustatud küsima kostjalt tasu 6985 eurot (4,40 x

1587,50), millele lisandub täiendavalt pakkimiskulu 100 eurot (5 x 20). Põhjendatud oleks

seega hageja tasu summas 7085 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 8502 eurot.

Kostja on menetluse ajal tasunud hagejale teostatud tööde eest 3036,50 eurot (dtl 299).

Seega jääb hageja põhinõude suuruseks 5465,50 eurot (8502-3036,50).

14. Hageja on arvestanud hagiavalduses viivist määraga 0,5% päevas. Samas ei ole hageja

tõendanud, et pooled oleksid arvel märgitud viivisemääras 0,5 % kokku leppinud. Üksnes

arvel vastava määra märkimine ei tõenda kokkuleppe olemasolu. Seega oleks viivise

nõude põhjendatuse korral hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist üksnes seadusjärgses

määras.

15. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja keeldunud hagejale tasu maksmisest, kuna

hageja poolt esitatud teostusdokumentatsioon oli puudulik ning lisaks selgus, et tehtud töö

oli puudustega.

16. VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused

kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest

keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud

täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Käesoleval juhul kajastub

üleandmis-vastuvõtmis aktis viide „piirded kätte saanud, täitedokumentatsioon puudulik“.

Kuigi üleandmis-vastuvõtmisaktis ei ole täpsustatud, millised konkreetsed dokumendid on

puudulikud, siis nähtub poolte edasisest kirjavahetusest, et kontrollaktid vajasid

parandamist ning puudu olid teatud infolehed ning kontrollaktide juurde kuuluvad fotod

(14.03.2023, 15.03.2023 ning 11.04.2023 e-kirjad, dtl 217-218). Hageja ei ole tõendanud,

et ta vastavad dokumendid/fotod oleks kostjale edastanud. Seega oli kostja õigustatud

keelduma töövõtjale tasu maksmisest kuni vajaliku dokumentatsiooni saamiseni.

Käesoleval juhul oli vastav dokumentatsioon ka oluline, kuna korrektse

dokumentatsioonita on raske hinnata tööde vastavust lepingule, s.o eelkõige vajaliku

värvikihi paksuse osas. Kuna puuduvad tõendid, et hageja oleks kostjale esitanud

vajalikud dokumendid, mis kinnitaksid nõuetele vastavust, siis oli kostja õigustatud

laskma teha ise toodete kontrollmõõtmised koos vajaliku fotomaterjaliga ja vähemalt kuni

selle ajani keelduma tasu maksmisest hagejale.

17. Lisaks on kostja tõendanud, et hageja üleantud töö ei vastanud lepingutingimustele. Kohus

on eelnevalt lugenud tõendantuks, et tellitud värvimistöö pidi vastavalt poolte

kokkuleppele vastama C3H keskkonnaklassile, mille tingimused on täpsustatud kostja

poolt enne tööde teostamist edastatud projektides (dtl 214-216). Vastavatest projektidest

nähtuvalt pidi C3H keskkonnaklassi saavutamiseks nõutav värvikihi paksus olema

vähemalt 180 mikronit. Käesoleval juhul pidi hageja nimetatud nõudest teadlik olema,

kuna on projektide joonistele ka ise viidanud enda esitatud kontrollaktides, s.h joonis AR-

7-01-07.v2 (dtl 77, 80), joonis AR-7-01-05 (dtl 81) ning joonis nr AR-8-03-47 (dtl 83)

ning lisanud hagimaterjalide hulka samuti ühe projekti joonise (dtl 100). Kui tellija soovib

tööde teostamist vastavalt oma eelnevalt tellitud projektile, joonisele või muule tehnilisele

kirjeldusele, on vastavas dokumendis sisalduvad nõuded ühtlasi kokkulepitud omadusteks

§ 641 lg 2 p 1 tähenduses.

18. Vaatamata esitatud nõuetele on hageja värvimistööde teostamisel lähtunud eeldusest, et

värvikihi paksus peab jääma vahemikku 120-160 mikronit (hageja esitatud kontrollaktid

dtl 77-84), mis ei vasta aga projektis kajastatud nõuetele. Kohtu hinnangul on leidnud

tõendamist, et värvikihi paksus ei vasta ka hageja kontrollaktidel kajastatud vahemikule.

Kostja on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt värvikihi paksus on ulatuslikult alla

120 mikroni (dtl 220-242). Seega ei vastanud hageja tööd lepingutingimustele.

19. Kostja on menetluses palunud tasaarvestada enda kahju hüvitamise nõue summas 5465,50

eurot hageja nõudega.

20. Kostja võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju

hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: hageja on lepingut

rikkunud (VÕS § 115 lg 1); hageja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st

rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; kostjale on tekkinud või tekib kahju

(VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena hagejale lepingu

sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS §

127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

21. Värvikihi parandustööd on teostanud etapiviisiliselt OÜ AT Värv, kes on 14.07.2023

edastanud hinnapakkumise summas 4802,50 eurot (ilma käibemaksuta) torupiirete

ülevärvimise eest (1561 meetrit) ja teostusdokumentatsiooni korrastamise eest, arve nr

724 summas 1306,25 eurot (käibemaksuta) 522,5 meetri eest ning arve nr 765 summas

821,05 eurot (käibemaksuta) 306,4 meetri eest (dtl 270-72). Kostja on märkinud, et kuigi

viimast arvet ei ole veel väljastatud, siis ei erine lõplik parandustööde maht ja maksumus

14.07.2023 hinnapakkumisest.

22. Kohus asus seisukohale, et kuna hageja on rikkunud oma lepingulist kohustust ning üle

andnud kostjale puudustega töö, siis oli kostja õigustatud tööde parandamiseks pöörduma

teise äriühingu poole, mistõttu tuli kostjal kanda täiendavaid kulutusi. Seega esineb ka

põhjuslik seos hageja rikkumise ja kostja kahju vahel. Kohus märkis, et kostja oli hagejale

pakkunud võimalust toodetel esinevad puudused lokaalse ülevärvimise teel kõrvaldada

(dtl 220), kuid hageja ei avaldanud selleks valmisolekut.

23. Hageja hakkas kostjalt töö eest tasumist nõudma enne, kui oli valmis tööd üle andnud.

Pooltevaheliste erimeelsuste lahendamisega seonduvalt on kostja pöördunud

Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid OÜ poole, millega seonduvalt tekkis kostjale

õigusabikulud kokku summas 663 eurot (dtl 273-274). Vastavalt VÕS § 128 lg-le 3

kuuluvad põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kahju koosseisu.

24. Eeltoodust tulenevalt on kostja nõue hageja vastu põhjendatud kokku 5465,50 euro

ulatuses ning on tasaarvestatav hageja nõudega summas 5465,50 eurot. Seoses

tasaarvestusega on hageja nõue lõppenud ning sellest tulenevalt ei ole põhjendatud kostjalt

välja mõista ei põhivõlgnevust ega ka viivist.

Apellatsioonkaebus

25. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu

otsuse ja välja mõista kostjalt põhivõlg 8580,52 eurot ja viivis 7831 eurot.

26. Hageja on täitnud kõik töölepingujärgsed kohustused. Hageja värvis kõik tooted C3H

tehnoloogia järgi ja andis need kostjale üle. Sealhulgas andis hageja kostjale üle kõik

vajalikud sertifikaadid. Kostja nõustus eelnevalt hageja nõutud tööde maksumusega.

Poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe, et jooksva meetri hind on 6,8 eurot (metalli

haaveldus 2 eurot, kruntimine 2,4 eurot, värvimine 2,4 eurot). C3H tehnoloogia nõuab

kruntvärvi kasutamist.

27. Kostja ei ole tõendanud puuduste olemasolu hageja töös. Kostja ei ole esitanud akti

rõdupiiretel väidetavalt esinenud defektide kohta. Kostja kahjuhüvitise nõue on alusetu.

28. Kostjale esitati esimene arve juba 21.10.2022, kuid kostja ei tõstatanud kordagi küsimust

arvel märgitud viivisemäära kohta. Seega on kostja viivisemääraga nõustunud.

29. Maakohus märkis, et lähtub esialgses hagiavalduses märgitud summast, kuna hageja ei ole

esialgsest nõudest loobunud ega seda tagasi võtnud. Kuna kostja tasus võlgnevuse

osaliselt (summas 3036,50 eurot), siis on üheselt selge, et hageja ei nõua 11 617,02 euro

väljamõistmist, vaid 8580,02 euro väljamõistmist. Puudus vajadus esialgsest nõudest

loobuda või see tagasi võtta.

Vastus apellatsioonkaebusele

30. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hagi

rahuldamata põhivõla 900 eurot väljamõistmise osas. Ringkonnakohus rahuldab selles

osas hagi. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude jaotuses osas

ja teeb uue menetluskulude jaotuse. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon

muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja p 21).

32. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et pooled leppisid kokku metalltoodete

värvimises jooksva meetri maksumusega 4,40 eurot. Kostja palus 18.07.2022 e-kirjades

värvimistöödele hinnapakkumist. Sealjuures viitas kostja värvimise keskkonnaklassile

C3H. Kostja teatas 19.07.2022 e-kirjas jooksva meetri hinnaks 4,40 eurot (haaveldamine

+ värvimine) (dtl 162-168). Nendest tõenditest järelduvalt saavutasid pooled kokkuleppe

värvimistööde tegemiseks vastavalt keskkonnaklassile C3H jooksva meetri hinnaga 4,40

eurot. Hageja väide, et pooled leppisid kokku jookva meetri maksumuses 6,80 eurot

(sisaldab täiendavat tasu kruntvärvi eest 2,40 eurot jooksva meetri kohta), on tõendamata.

Sellise kokkuleppe kinnitamiseks ei ole hageja tõendeid esitanud. Kuna kostja küsis

hinnapakkumist värvimistöödele, mis vastaksid keskkonnaklassile C3H, ning hageja

pakkus töö hinnaks 4,40 eurot jooksva meetri kohta, siis asus maakohus põhjendatult

seisukohale, et see hind pidi sisaldama kõiki töid, mis on tulemuse (sh keskkonnaklassi

C3H) saavutamiseks vajalik. Vaidlus puudub, et rõdupiirete maht oli 1587,50 m. Seega oli

kokkulepitud tööde maksumuseks 8502 eurot (4,40x1587,50 + 100 eurot pakkimiskulu,

millele lisandub käibemaks).

33. Kostja tasus hagejale 20.12.2023.a 3036,50 eurot (dtl 299). Seega on kostjal tasumata

5465,50 eurot.

34. Hageja andis kostjale töö üle 28.02.2023 üleandmis-vastuvõtmisaktiga. Aktil on kostja

märge, et täitedokumentatsioon on puudulik (dtl 87). VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui

kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kuna kostja

on töö vastu võtnud, siis on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Samas ei võta töö

vastuvõtmine kostjalt õigust tugineda puudustele ja kasutada sellest tulenevalt

õiguskaitsevahendeid.

35. Kostja on tuginenud asjaolule, et värvikihi paksus ei vastanud nõuetele ja üleantud

dokumentatsioon oli puudulik, ning on kasutanud õiguskaitsevahenditena kohustuse

täitmisest keeldumist (VÕS § 111 lg 1) ja kahju hüvitamist (VÕS § 115 lg 1).

36. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi ei vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud

omadusi. Ebaõige on hageja seisukoht, et kostja ei ole tõendanud, et värvikihi paksus oli

kokkulepitust õhem. Värvikihi paksus pidi projektdokumentatsiooni kohaselt olema

vähemalt 180 mikronit (dtl 100). Hageja esitatud kontrollaktidest nähtub, et hageja on

värvimistööde teostamisel lähtunud sellest, et värvikihi paksus on alla 180 mikroni (dtl

77-84). Asjaolu, et värvikihi paksus on oluliselt alla 180 mikroni, on tõendatud kostja

esitatud kontrollmõõtmistega (dtl 223-240). Seega ei vastanud hageja üleantud töö

värvikihi paksuse osas lepingutingimustele. Kostja on esitanud OÜ AT Värv 14.07.2023

hinnapakkumise torupiirete ülevärvimiseks summas 3902,50 eurot (käibemaksuta) (dtl

270). Hageja ei ole esitanud tõendeid, et OÜ AT Värv hinnapakkumine ei vastaks selliste

puuduste kõrvaldamiseks vajalikele mõistlikele kuludele. Ülaltoodust tulenevalt leidis

maakohus õigesti, et selles osas on kostja kahju hüvitise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel

põhjendatud.

37. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga aga selles, et põhjendatud on kostja kahjunõue,

mis seondub dokumentatsiooniga. VÕS § 641 lg 1 teine lause sätestab, et

lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kostja on

selgitanud, et hageja jättis esitamata värvikihi mõõtmisaktide juurde kuuluva

fotomaterjali, samuti jättis esitamata värvisertifikaadid. Ringkonnakohus märgib, et kostja

ei ole selgitanud, millest tuleb hageja kohustus esitada kostjale fotod. Kostja ei ole

tõendanud, et pooled leppisid kokku selles, et hageja esitab kostjale fotod värvikihi

paksuse kohta.

Mis puudutab värvisertifikaate, siis hageja on lisanud hagiavaldusele erinevaid

sertfifikaate värvi kohta (dtl 33-44). Kostja seisukohtadest ei selgu, millised konkreetsed

sertifikaadid oleks hageja pidanud veel esitama. Eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda

tõendatuks kostja väidet, et värvisertifikaadid on esitamata.

OÜ AT Värv 14.07.2023 hinnapakkumise kohaselt maksab teostusdokumentatsiooni

korrastamine 900 eurot (käibemaksuta) (dtl 270). Kuna tõendamata on, et hagejal oli

kohustus esitada fotod värvikihi paksuse kohta, samuti on tõendamata värvisertifikaatide

esitamata jätmine, siis ei saa lugeda tõendatuks ka dokumentatsiooni korrastamisega

seonduvat kostja kahjunõuet summas 900 eurot.

38. Kostja leiab, et temale on tekitatud kohtueelsete õigusabikulude kandmise vajaduse tõttu

kahju summas 663 eurot. Kostja märkis, et hageja hakkas kostjalt töö eest tasumist

nõudma enne kui oli töö üle andnud, millest tekkinud erimeelsustega seoses oli kostja

sunnitud pöörduma advokaadibüroo poole õigusabi saamiseks. Selle tõendamiseks on

kostja esitanud Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid OÜ 31.01.2023 ja 28.02.2023

arved kogusummas 663 eurot (käibemaksuta) (dtl 273-275). Ringkonnakohus märgib, et

vaidlust ei ole, et hageja nõudis kostjalt arvete tasumist enne kui oli töö üle andnud. VÕS

§ 637 lg 4 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks kui töö on vastuvõetud. Hageja

ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe, et kostja tasub töö eest enne töö

vastuvõtmist. Kuna hageja nõudis tasumist enne töö üleandmist ja algselt keeldus töö

üleandmisest enne selle eest tasumist, siis rikkus hageja lepingut. Eeltoodust tulenevalt

saab kostja poolt õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole pöördumist pidada

põhjendatuks ning õigusabikulusid hageja poolt kostjale tekitatud kahjuks. Põhjendatuks

saab pidada ka arvetelt nähtuvat õigusabimahtu (kokku 5,1 tundi) ja tunnitasu määra (130

eurot käibemaksuta). Seega on kostjal õigus VÕS § 115 lg 1 alusel õigus nõuda

õigusabikuludega seotud kahju hüvitamist summas 663 eurot.

39. Ülaltoodule tuginedes on kostja 15.12.2023 tehtud tasaarvestus põhjendatud 4565,50 euro

ulatuses (3902,5+663). Arvestades, et töö maksumus oli 8502 eurot, kostja tasaarvestus on

põhjendatud 4565,50 euro ulatuses ning kostja on 20.12.2023.a tasunud 3036,50 eurot, siis

on hageja põhinõue tõendatud 900 euro ulatuses.

40. Hageja on nõudnud arvete maksmisega viivitamise eest viivist perioodi 05.11.2022-

29.03.2023 eest summas 7831 eurot. Õige on maakohtu seisukoht, et arvetel märgitud

viivisemäära 0,5 % päevas ei saa lugeda kokkuleppeks viivise määra osas. Seega oleks

hagejal võimalik viivist nõuda seaduses, s.o VÕS § 113 lg 1 teises lauses, sätestatud

määras. Arvestades, et hageja andis töö üle 28.02.2023, siis saaks hageja nõuda viivist

perioodi 01.03.2023-29.03.2023 (arvestades hageja nõuet) eest.

41. Maakohus leidis, et kostjal oli VÕS § 111 lg 1 alusel õigus kohustuse täitmisest keelduda

kuni kontrollmõõtmiste tegemiseni, kuna hageja ei esitanud kostjale nõuetekohast

dokumentatsiooni. VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad

vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse

täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud

või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Ringkonnakohus

asus eelnevalt seisukohale, et kostja väited dokumentatsiooni esitamata jätmise kohta on

tõendamata. Samas nõudis kostja hagejalt ka värvikihi puuduse kõrvaldamist

(ülevärvimist objektil) ja palus hagejat 28. aprilliks 2023 teavitada, kas ta teeb seda (dtl

220). Tõendatud ei ole, et kostja oleks hagejalt hiljem kohustuse täitmist (ülevärvimist)

nõudnud. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et kostja sai oma kohustuse täitmisest (raha

tasumisest) keelduda kuni 28. aprillini 2023, s.o kuniks kostja nõudis hagejalt tema

kohustuse (värvikihi suurendamise) täitmist. Arvestades, et hageja nõudis viivist kuni 29.

märtsini 2023.a, siis ei olnud kostja sellel perioodil tasumisega viivituses, mistõttu tuleb

hageja viivisenõue jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

42. Arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta

95% ulatuses hageja kanda ning 5% ulatuses kostja kanda. Kuigi kostja tasus hagejale

maakohtu menetluse kestel 3036,50 eurot, ei ole alust seda menetluskulude jaotuse

määramisel arvesse võtta, kuna hageja ei loobunud selles osas maakohtus hagist ega

võtnud seda ka tagasi.

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest

(TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)