2-24-10913/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-10913

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi Xi vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

13 562,88 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post: xxx)

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine 11.06.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt X hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja põhivõlgnevus

7301,68 eurot, intressid 393,71 eurot, haldustasu 2,70 eurot, sissenõudmiskulud 35,00

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3445,09 eurot.

3. Mõista kostjalt X hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivis alates

27.06.2025 kuni põhinõude summas 7301,68 eurot täitmiseni määras 12,9% aastas.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja Xi kanda ja 10% ulatuses hageja OÜ Aktiva

Finance Group kanda.

2. Mõista kostjalt X hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja menetluskulud

summas 1161 eurot.

3. Mõista kostjalt Xi väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus

7301,68 eurot, intress 393,71 eurot, haldustasu 2,70 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 4213,53 eurot ja viivis alates 18.07.2024 kuni põhinõude summas

7301,68 eurot täitmiseni lepingujärgses viivise määras 21,93% aastas.

2. Hagi aluses olevate asjaolude kohaselt AS Inbank ja kostja sõlmisid 01.10.2019 Osamaksetega

tasumise müügileping nr.1AU02578 (edaspidi märgitud kui leping), mille alusel sai kostja kauba

järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 9975,00 eurot. Kostja on

kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud lepingu lahutamatuks osaks olevate Inbank AS

järelmaksulepingu tingimustega, üldtingimustega (lepingu põhitingimuste punkt 1). Lepingus lepiti

kokku intressi määr 12,9 % aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 24,63%. Krediidi kulukuse

määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise

lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu

kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Kostja kohustus kauba eest tasuma esialgsele võlausaldajale vastavalt

lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 08.11.2021 a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles

anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 29.11.2023. a

saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

3. Inbank AS loovutas 30.11.2021 kostja vastase nõude AS-le Aktiva Portfolio koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid. AS Aktiva Portfolio on 06.11.2023 ühendatud Aktiva Finance Group OÜ-ga.

4. Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 9975,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi

põhiosa katteks summas 2673,32 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 7301,68 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 7301,68 eurot (9975-2673,32).

5. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 12,9% aasta so 0,03% päevas. Kostjal on

intressivõlgnevus alates 24. osamaksest, s.o 12.09.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud 26. osamakseni

12.11.2021. a kokku summas 393,71 eurot (133,81+131,25+128,65). Kostja intressi tasunud ei ole.

Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 393,71 eurot.

6. Vastavalt lepingule ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on

lepingu kohaselt 0,90 eurot kuus. 29.11.2021. a lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata

12.09.2021-12.11.2021. a osamaksete haldustasud, s.o. 2,70 eurot (3 x 0,9). Tulenevalt eeltoodust on

haldustasu võlgnevus summas 2,70 eurot.

7. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa

50,00 eurot kujunemine on järgmine: 03.12.2021 a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot,

16.05.2022 a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 25.10.2023. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5

eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud

kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja

päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele

vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega

tehtud kulud. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 50,00 eurot.

2 / 8

8. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 7301,68 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 30.11.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.07.2024

lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 21,93 % kooskõlas VÕS §

113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 4213,53 eurot. Hagiavalduse esitamise

päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 4213,53 eurot. Edaspidi nõuab

hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 18.07.2024 lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras s.o 21,93 % aastas.

9. Kuigi hageja on seisukohal, et esialgne võlausaldaja on lähtunud kostjale laenu väljastamisel

vastutustundliku laenamise põhimõtetest ning hinnanud laenu väljastades kostja krediidivõimelisust

korrektselt, siis juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3649,96 eurot, intress 111,10 eurot,

17.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 348,11 eurot ja viivis alates 13.09.2024 kuni

põhinõude summas 3649,96 eurot täitmiseni lepingujärgses viivise määras 21,93% aastas.

Kostja seisukoht

10. Kostja ei ole hagile vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

kuulub rahuldamisele osaliselt.

12. Kohus tuvastab, et AS Inbank ja kostja sõlmisid 01.10.2019 Osamaksetega tasumise

müügileping nr.1AU02578 (edaspidi märgitud kui leping), mille alusel kostja soetas kauba

maksumusega 9975,00 eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määr 12,9 % aastas, lepingu krediidi

kulukuse määraks on 24,63%. Kostja kohustus kauba eest tasuma esialgsele võlausaldajale vastavalt

lepingus kokku lepitud maksegraafikule (dtl 12-14).

13. Esile toodud asjaoludel andis hageja majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust

kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on laenunuandja ja kostja sõlminud

tarbijakrediidilepingu VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Leping sisaldab ka

müügilepingu elemente, kuid suhtes hagejaga on kostja selles Lepingus laenusaaja ja hageja

laenuandja.

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel

kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega

kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14).

15. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 01.10.2019 seisuga krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,37% (kohaldus

alates 31.05.2019 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks

lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 19,37% = 58,11%. Lepingu krediidi kulukuse määraks on

24,63%. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

16. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida,

kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole

esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas

nr 2-21-13098 p-d 17)

3 / 8

17. Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:

„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1

p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija

kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav

teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“

18. Hageja on selgitanud, et tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi

regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise

puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika

raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja

krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud

teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse

rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Eeltoodust

tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita ühekordse osamaksega laenulepingut.

Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli

tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega

võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja on kontrollinud ka

maksehäireregistrid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise

kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret. Laenuandja on selgitanud, et otsuse tegemiseks küsisime

KVV ning klient esitas meile nii Eesti kui ka Soome pangakonto väljavõtted, nende alusel tegime

positiivse otsuse. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja aluseks kostja

26.09.2019 esitatud Luminori perioodi 1.09.2019-26.09.2019 konto väljavõtte ning Soome panga

perioodi 2.03.2019-22.09.2019 konto väljavõtte. Kohus tuvastab, et esialgse võlausaldaja poolt

tehtud krediidianalüüsi kohaselt on kostja sissetulek 01.03.2019-31.03.2019 3643,00 eurot,

01.04.2019-30.04.2019 3485,00 eurot, 01.05.2019-31.05.2019 3772,60 eurot, 01.06.2019-

30.06.2019 4010,00 eurot, 01.07.2019-31.07.2019 3556,80 eurot, 01.08.2019-31.08.2019 3556,00

eurot ja 01.09.2019-30.09.2019 3335,00 eurot. Kostja on teinud igakuiselt keskmiselt makseid

1 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

4 / 8

toidupoes summas 1008,08 eurot, kostja transpordikulud on keskmiselt 198,28 eurot, sularaha

väljavõtmised on keskmiselt 91,52 eurot, kategooriata kulud on keskmiselt 1764,72 eurot, maksed

kohvikutes keskmiselt 20,72 eurot, maksed eraisikutele keskmiselt 245,32 eurot, maksed

apteegis/meditsiin keskmiselt 111,89 eurot, maksed tööstuskaupadele keskmiselt 36,28 eurot,

maksed sport/meelelahutus keskmiselt 6,46 eurot, reisimine keskmiselt 14,58 eurot (dtl 451-464).

Hageja märkis, et lepingu sõlmimise ajal (s.o 2019) oli arvestuslik elatusmiinimum (summa, millega

on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused) Eestis 215,44 eurot,

sealhulgas minimaalne toidukorvi maksumus, kulutused eluasemele ning muud kulud (kulutused

garderoobikaupadele, majapidamisele, tervishoiule, haridusele, sidele, transpordile, vaba aja

veetmisele jm). Elatusmiinimumi arvutamisel arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele ning

individuaalseid kulutusi, mis pole seotud toiduga. Elatusmiinimumi hulka ei ole arvestatud kulutusi

alkoholile, tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ega väljaminekuid

söögikohtades ja hotellides. Kohus tuvastab maksehäireregistri väljavõtte põhjal, et laenuvõtmise

ajal kostjal maksehäired puudusid (dtl 27).

19. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja poolt ei ole vastutustundlik

laenamise põhimõtteid rikutud. Kohus leiab, et käesoleval juhul Inbank AS on täitnud VÕS § 4034

lg-s 6 sätestatud kohustust veenduda kostja krediidivõimelisuses. Maksegraafiku järgi oli kostja

igakuise makse suurus 274,39 eurot. Kohus ei leia, et tegemist oleks olnud kostjale ülejõukäiva

maksega igakuiselt. Samuti on kostja täitnud laenulepingut pikka aega korrektselt, mistõttu leiab

kohus, et toona ei saanud olla ilmselge, et kostjal võivad tekkida probleemid laenu tagasimaksmisel.

20. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandjaülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

21. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et osamaksetega tasumise müügilepingu alusel on kostja

soetanud kauba maksumusega 9975,00 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku

lepitud maksegraafiku alusel perioodis 12.10.2019 – 12.09.2024. a. Kostja on teinud kokku

tagasimakseid lepingule kogusummas 6370,08 eurot (dtl 367). Hageja on selgitanud, et kostjalt on

toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 2673,32 eurot ja kostjal on intressivõlgnevus alates 24.

osamaksest, s.o 12.09.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud 26. osamakseni 12.11.2021. a kokku

summas 393,71 eurot. Seega jäi kostja võlgnevusse alates 24. osamaksest 12.09.2021- kuni

ülesütlemisele eelnenud 26. osamakseni, s.o 12.11.2021 (dtl 367). Kuna kostja oli viivituses

vähemalt 3 osamaksega ja esialgne võlausaldaja saatis 08.11.2021 kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 22-23), siis oli esialgsel

võlausaldajal õigus 29.11.2021 ülesütlemise avaldusega leping üles öelda (dtl 24-25). Kohus leiab, et

ülesülemine oli 29.11.2021 avaldusega kehtiv.

22. Kohus tuvastab, et Inbank AS loovutas 30.11.2021 kostja vastase nõude AS-le Aktiva Portfolio

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 26). AS Aktiva Portfolio on 06.11.2023 ühendatud Aktiva

Finance Group OÜ-ga.

23. Ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta

juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni

selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu erakorralise ülesütlemise

esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks

muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded.

24. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 7301,68 eurot.

5 / 8

25. Hageja on esitanud kostja vastu intressinõude. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või

kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes

juhul, kui see on kokku lepitud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et pooled on laenulepingu põhi- ja

üldtingimustele kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi määraga 12,9% aastas so

0,03% päevas. Kohus tuvastab, et kostjal on intressivõlgnevus alates 24. osamaksest, s.o 12.09.2021

kuni ülesütlemisele eelnenud 26. osamakseni 12.11.2021. a kokku summas 393,71 eurot

(133,81+131,25+128,65).

26. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks intressivõlgnevus summas 393,71

eurot.

27. Hageja on esitanud kostja vastu haldustasu nõude. Kohus tuvastab, et vastavalt lepingule ja

maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 0,90 eurot

kuus. 29.11.2021. a lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 12.09.2021-12.11.2021. a

osamaksete haldustasud, s.o. 2,70 eurot (3 x 0,9). Tulenevalt eeltoodust on haldustasu võlgnevus

summas 2,70 eurot.

28. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja haldusasu 2,70 eurot.

29. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmisega seotud kulud summas 50,00 eurot.

30. VÕS 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses

nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro

võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on

saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast

lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga

sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures

võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2)

sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest

kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot. 3) sissenõudmiskulude

hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui

võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro.

31. Kohus tuvastab, et hageja on edastanud kostjale meeldetuletused 03.12.2021, 16.05.2022 ja

25.10.2023 (dtl 28-35). Seega hageja saatnud kostjale esimese tasulise kirja, mille eest saab kostjalt

nõuda 25 eurot, teise ja kolmanda tasulise nõudekirja, mille kummagi eest saab hageja kostjalt nõuda

5 eurot. Seega on hagejal õigus kostjat küsida võla sissenõudmiskulusid 35 eurot.

32. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 35 eurot.

33. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude. Hageja nõuab lepingu alusel viivist põhivõla

summalt 7301,68 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 30.11.2021 kuni

hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.07.2024 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 21,93%

aastas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega.

34. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel

VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja

õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt

nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine.

6 / 8

35. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

36. Seega tarbijakrediidilepingute puhul saab võlausaldaja nõuda viivist samas määras, kui on

intressimäär (juhul, kui lepinguga kokkulepitud intressimäär on kõrgem, kui seaduses sätestatud

viivisemäär).

37. Kohus tuvastab, et Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 12,9% ja viivisemääraks

21,93%. Seega osundatud VÕS sätete alusel ei saa aga hageja nõuda viivist rohkem kui määraga

12,9% aastas.

38. Kohus tuvastab, et kostja põhivõla jääk on 7301,68 eurot. Seega saab hageja nõuda kostjalt

viivist põhivõla summalt 7301,68 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o

30.11.2021 määraga 12,9% aastas.

39. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

40. Kohus leiab, et hageja taotlus viivise väljamõistmiseks on põhjendatud. Kostja on rahalise

kohustus täitmisega viivituses. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates võlgnevuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni.

41. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt summas

7301,68 eurot alates 30.11.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni (26.06.2025) määras 12,9% aastas

kokku summas 3445,09 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja alates 27.06.2026 põhinõudelt summas

7301,68 eurot määras 12,9% aastas kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

42. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi

rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

43. Kohus rahuldab hageja nõude ligikaudu 90% ulatuses. Seega jäävad menetluskulud 90% ulatuses

kostja kanda ning 10% ulatuses hageja kanda.

44. Hageja menetluskulud koosnevad järgmistest kuludest: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 910,00

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1351,98 eurot.

45. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus)

ning on põhjendatud.

46. TsMS § 4842 järgi on maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud kuluks 20 eurot.

47. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

48. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud 1351,98 eurot (6

h ja 50 minutit x 169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada

põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas kostjat mitteadvokaadist

7 / 8

esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda

mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks

120 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud 3 tundi. Asjaolu, et

hageja lepinguline esindaja ei esitanud korrektset hagi ja kohus on olnud sunnitud tegema hagejale

korduvalt puuduste kõrvaldamise määruseid ja hageja on sellest tulenevalt pidanud puuduste

kõrvaldamiseks menetlusdokumente koostama, ei tähenda seda, et selle kulu peaks kostja kanda.

Hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulu on seega 360 eurot (3 x 120).

49. Kohus märgib, et hageja taotleb menetluskulu väljamõistmist ilma käibemaksuta. Hageja on

kinnitanud, et kõik kulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega seoses

50. Seega hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 1290 eurot (910+ 20 + 360).

51. Kohus jättis menetluskuludest 90% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja 0,90 * 1290 = 1161 eurot. Kostja ei osalenud menetluses, mistõttu ei ole tal tekkinud

menetluskulusid.

52. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

53. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus

menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik

8 / 8