2-24-11850/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11850

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group osaühingu hagi T.W vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

3893.48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood

10746479);

hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo osaühing, e-post xxx);

kostja T.W (isikukood XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt T.W’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja tarbijakrediidilepingust nr. KK3815046

tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 144.92 eurot ja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed summas kokku 664 eurot alates maksetähtajale

järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtaeg

Summa eurodes

1.

15.07.2025

2.

15.08.2025

3.

15.09.2025

4.

15.10.2025

5.

15.11.2025

6.

15.12.2025

7.

15.01.2026

2-24-11850

8.

15.02.2026

9.

15.03.2026

10.

15.04.2026

11.

15.05.2026

12.

15.06.2026

13.

15.07.2026

14.

15.08.2026

15.

15.09.2026

16.

15.10.2026

17.

15.11.2026

18.

15.12.2026

19.

15.01.2027

20.

15.02.2027

21.

15.03.2027

22.

15.04.2027

3. Mõista kostjalt T.W’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja tarbijakrediidilepingust KK3843471 tulenev

põhivõlg 229.21 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlalt summas

105.21 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 94 sätestatud määras;

4. Mõista kostjalt T.W’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja tarbijakrediidilepingust L89009608851 tulenev

põhivõlg 87.82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 5.05 eurot ning tulevikus

sissenõutavaks muutuv viivis põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast

päevast, s.o 03.08.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi T.W’i

(isikukood XXX) vastu rahuldamata põhivõla 1090.05 eurot, intressi 265.39 eurot,

haldustasu 20 eurot, sissenõudmiskulude 110 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivise 450.43 eurot nõudes.

6. Jätta menetluskulud 63% ulatuses Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood

10746479) kanda ja 37% osas T.W (isikukood XXX) kanda.

7. Mõista kostjalt T.W’lt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 37% ulatuses s.o summas

242.35 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal T.W’l (isikukood

XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr

EE147700771000526428, viitenumbriga 917513428.

Edasikaebamise kord

2-24-11850

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. Hageja esitas 02.08.2024 hagiavalduse T.W vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul

kostjalt hageja kasuks välja mõista Placet Group OÜ ja kostja ning AS Inbank Finance ja

kostja vahel sõlmitud lepingutest tulenev põhivõlg 2221.05 eurot, intress 265.39 eurot,

haldustasu 20 eurot, sissenõudmiskulud 110 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 455.48

eurot, viivised alates 03.08.2024 kuni lepingu nr. KK3815046 põhinõude summas 1474

eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40% aastas, kuni lepingu nr.

KK3843471 põhinõude summas 443.33 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga

võrdses määras 39,99% aastas ning kuni lepingu nr. L89009608851 põhinõude summas

303.72 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 18,00% aastas,

riigilõiv 455 eurot, õigusabikulud 507 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks Placet Group OÜ ja kostja vahel 25.05.2022

sõlmitud krediidikonto leping nr KK3815046, 31.07.2022 sõlmitud krediidikonto leping nr.

KK3843471 ning kostja ja AS Inbank Finance vahel 27.08.2022 sõlmitud laenuleping nr.

L89009608851. Kostja jättis lepingulised kohustused täitmata, mistõttu ütles Placet Group

OÜ lepingud 04.02.2024 üles ja AS Inbank Finance ütles lepingu 25.01.2024 üles. Placet

Group OÜ loovutas 05.01.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos

õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid ja AS Inbank Finance loovutas

30.01.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group.

16.09.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta ning määras tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

26.09.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele.

Harju Maakohus võttis 13.01.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

Kohtul ei õnnestunud kostjale T.W’ile menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja

elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja

selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte

toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 07.04.2025 kohtumäärusega avaliku

kättetoimetamise.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

2-24-11850

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

2-24-11850

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Hageja selgitab, et

krediidivõimelisuse hindamisel võtab esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt täidetud

taotluses esitatud teavet ning laenuandja on teinud päringu Maksu- ja Tolliametisse ja

maksehäireregistrisse, lisaks on laenuandja lähtunud kohustuste puhul piirmääradest. Kohtu

praktika kohaselt ei saa kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks laenutaotleja esitatud

laenutaotlusel esitatud andmetest ning päringutest maksehäireregistritesse. Lisaks

maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada

vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv

(KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

26.09.2024 esitas hageja nõude ümberarvestuse. Lepingu nr. KK3815046 alusel on kogu

perioodi jooksul kostja kasutanud krediiti summas 3185 eurot. Kokku on kostja teinud

tagasimakseid summas 2378.08 eurot, millest 1711 eurot on arvestatud põhiosa katteks,

641.17 eurot intressi katteks, 0.91 eurot viivise katteks ja 25 eurot meeldetuletuste katteks.

Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 806.92 eurot

(3185-2378.08).

2-24-11850

Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut nr.

KK3815046 04.01.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik

osamaksetega viivituses. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise

nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks

muutuvat võlgnevust summas 806.92 eurot.

Kohtuotsuse koostamise seisuga on muutunud sissenõutavaks põhivõlg 144.92 eurot

(15.02.2025-15.06.2025) ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed on

kokku summas 664 eurot (15.07.2025-15.04.2027).

Lepingu nr. KK3843471 alusel on kogu perioodi jooksul kostja kasutanud krediiti summas

1125 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid summas 895.79 eurot, millest 681.67

eurot on arvestatud põhiosa katteks, 193.97 eurot intressi katteks, 0.15 eurot viivise katteks

ja 20 eurot meeldetuletuste katteks. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada

lepingu alusel saadud summa 229.21 eurot (1125-895.79). Arvestades kõik kostja maksed

põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 04.02.2024 kehtivalt üles öelduks,

kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Eeltoodust tulenevalt esitab

hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kostjal on

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 15.04.2024 kuni 15.09.2024 summas 105.21

eurot (5.21+20+20+20+20+20). Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 105.21

eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Hageja palub välja mõista

ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust summas 124 eurot.

Kohtuotsuse koostamise seisuga on sissenõutavaks muutunud kogu põhivõlg summas

229.21 eurot.

Lepingu nr. KK3843471 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda viivist võrdses määras

intressimääraga iga viivitatud päeva eest tasumata krediidisummalt. Viivise määr on

lepingus kokkulepitud intressimäär aastas ja päevas. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist

põhivõlgnevuselt 105.21 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.

VÕS § 4034 lg 6 rikkumisel on intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr, mis on

väiksem, kui VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määra. Kohtu hinnangul on põhjendatud viivis

VÕS §-s 94 sätestatud määras.

Lepingu nr. L89009608851 alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot ning on teinud

tagasimakseid lepingu alusel kogusummas 912.18 eurot, millest 696.28 eurot on arvestatud

põhiosa katteks, 128 eurot intressi katteks, 65 eurot haldustasu katteks, 2.90 eurot viivise

katteks ja 20 eurot meeldetuletuste katteks. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada

lepingu alusel saadud summa 87.82 eurot (1000-912.18).

Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut

25.01.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega

viivituses.

Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1

kohaselt. Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 17. osamaksest, s.o

15.01.2024 osamaksest kuni graafiku lõppemiseni, s.o 15.02.2024 summas 87.82 eurot

viivis alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 16.02.2024 kuni

hagiavalduse esitamise kuupäevani 02.08.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

2-24-11850

Kohtu hinnangul on põhjendatud viivis hageja välja toodud perioodil 5.05 eurot, vastavalt

järgnevale arvestusele:

-

summa 87.82 eurot, periood 16.02.2024-30.06.2024, viivisemäär 12,5% aastas,

summas 4.08 eurot.

-

summa 87.82 eurot, periood 01.07.2024-02.08.2024, viivisemäär 12,25% aastas,

summas 0.97 eurot.

Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 87.82 eurot alates hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast, s.o 03.08.2024 VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.

Võttes arvesse hageja ümberarvestusi, ei ole kohtu hinnangul krediidilepingute ülesütlemise

tingimused vastavalt VÕS §-le 416 täidetud. Hageja ümberarvestuse kohaselt ei ole kostja

kõigi tagasimaksetega viivituses. Seega ei ole lepingud kehtivalt üles öeldud.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul,

kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas

esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud

kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus.

Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue.

Kostja ei ole alates 2024 aasta algusest täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ega osale

kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks

muutuvaid osamakseid.

6. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulusid. Kuna lepingud ei ole kehtivalt üles öeldud,

pole põhjendatud sissenõudmiskulude nõue VÕS 1132 lg 2 alusel. Kuivõrd hagi

menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning hageja

intressinõue ei ole põhjendatud ja uut intressi arvestust esitatud ei ole, jätab kohus hageja

intressi nõude rahuldamata.

7. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista:

- lepingu KK3815046 alusel sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 144.92 eurot ja

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas 664 eurot;

- lepingu KK3843471 alusel põhivõlg summas 229.21 eurot ja viivis põhivõlalt summas

105.21 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 94 sätestatud määras;

- lepingu L89009608851 alusel põhivõlg 87.82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 5.05

eurot ning viivis põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o

03.08.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 1090.05 eurot, intressi 265.39 eurot, haldustasu 20

eurot, sissenõudmiskulud 110 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 450.43 eurot.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

2-24-11850

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

9. Hageja nõude suurus kokku oli 3071.92 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja

sissenõutavaks muutunud põhivõla, tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla ja viivise

kokku 1131 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 37%. Menetluskulud tuleb

TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 63% ulatuses hageja kanda ning 37% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

455 eurot ja õigusabikulud 507 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu 455 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga.

Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud

keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev

tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus

põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise

esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja

reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.

Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on

põhjendatuks esindaja kulu (2 x 100) 200 eurot ilma käibemaksuta.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (455+200) 655 eurot, millest kostja

kanda jääb 37% ehk 242.35 eurot.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled

2-24-11850

esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded

täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud

osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 917513428.

TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte

toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2025. a otsusega nr 2-24-

11850.