3-25-633/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-633

Määruse kuupäev

26. juuni 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Seltsingu Haaslava Kogukond kaebus Kastre valla vastu

ehitusjärelevalve tegemiseks Savitööstuse katastriüksusel

Menetlusosalised

Kaebaja: seltsing Haaslava Kogukond, esindaja Siim Avi

Vastustaja: Kastre vald

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-

kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Andmesubjektil on õigus esitada enne määruse jõustumist

taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti

11).

Asjaolud

1. Seltsing Haaslava Kogukond esitas 13.03.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille

nõudeks on kohustada vastustajat tegema ehitusjärelevalvet Savitööstuse katastriüksusel.

Kaebuses on Savitööstuse kinnisasja katastritunnusena toodud 18501:001:1071. Kohus tegi

kinnistusraamatu andmete põhjal kindlaks, et alates 02.09.2021 on kinnisasja katastritunnus

29101:001:1230. Kinnisasja pindala on 153 447 m² (15,34 ha) ja sihtotstarve on

maatulundusmaa.

Kaebuses väidetakse, et Savitööstuse kinnisasjal on täidetud kraave ja ümber paigutatud

pinnast, selline tegevus on käsitletav ehitamisena, see mõjutab veerežiimi ja võib tekitada

kahju kõrval asuvatele kruntidele. Kaebaja on pöördunud vastustaja poole, kuid ei ole

saavutanud soovitud tulemust, kuna vastustaja hinnangul ei ole tegemist ehitamisega.

2. Vastuseks kohtu küsimusele selgitas kaebaja, et seltsingulepingu sõlmisid 26.04.2024

Savitööstuse kinnisasja naabruses elavad elanikud. Ühise tegutsemise juhtimine anti

seltsinglastele Nils Sonn, Kirke Sonn, Marek Lillemäe. Savitööstuse kinnisasja suhtes

koostatakse detailplaneeringut, see võeti 07.03.2024 vastu ja suunati avalikule väljapanekule.

Detailplaneeringut ei ole veel kehtestatud. Seltsing moodustati planeeringu protsessis

osalemise lihtsustamiseks.

Kaebaja hinnangul on seltsingul kaebeõigus, kuna ei ole mõistlik, et seltsing saab olla

kaebajaks planeeringu vaidlustamisel, kuid mitte ehitustegevuse korral. Planeering ja

ehitamine on omavahel tihedalt seotud. Seltsingu liige Nils Sonn elab oma abikaasale Kirke

Sonnile kuuluval Männi tee 59 kinnisasjal (katastritunnus 18501:001:0816), mis paikneb

Savitööstuse kinnisasja naabruses. Kaevates seltsinguna on Savitööstuse naabritel soov

esindada kogu Savitööstuse kinnisasja naabruses elavat kogukonda tervikuna. Savitööstuse

kinnisasjal toimuv tegevus riivab kõigi naabrite õigusi ja keskkonda laiemalt.

Kohtu seisukoht

3. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel,

kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

HKMS § 16 sätestab, et kaebaja on isik või isikute ühendus, kes on esitanud halduskohtule

kaebuse, ning isikute ühendus saab olla kaebajaks vaid seaduses sätestatud juhul. HKMS § 44

lg 1-3 sätestavad järgmist:

lg 1 - kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks;

lg 2 - muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik

kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul;

lg 3 - isikute ühendus, kes ei ole juriidiline isik, võib kaebuse esitada vaid seaduses

sätestatud juhul.

4. Kaebuse nõudeks on ehitusjärelevalve tegemiseks kohustamise nõue. Kaebuse aluseks on

Savitööstuse kinnisasja kõrval paiknevate kinnisasjade omanike õiguste rikkumine – kaebaja

väitel on Savitööstuse kinnisasjal täidetud kraave ja ümber paigutatud pinnast, see mõjutab

veerežiimi ja võib tekitada kahju kõrval asuvatele kruntidele. Kaebusele lisatud ehitusinsener

Kaarel Saha arvamuse kohaselt on probleemiks kinnisasja sadevee ja pinnasevee

ärajuhtimiseks vajalike kraavide osaline kinnijäämine ning on võimalik, et tegevus on

mõjutanud olemasoleva drenaažisüsteemi eesvoolu toimimist (eesvoolu kraavid on osaliselt

suletud, kuna pinnas on sattunud eesvoolu süsteemi).

Kohus selgitas 10.06.2025.a määruses, et kaebaja on kaebeõigust põhjendanud

omandipõhiõiguse riivega. Kaebaja ei esitanud 20.06.2025.a avalduses sellele vastuväiteid ja

ei toonud välja muid võimalikke kaebuse aluseid. Kaebaja küll nimetab, et Savitööstuse

kinnisasjal toimuv riivab keskkonda laiemalt, kuid ei ole seda väidet lahti kirjutanud või

põhistanud.

Pigem võib öelda, et kaebaja avaldus toetab kohtu seisukohta, et kaebus on esitatud

naaberkinnisasjade omanike subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja selgitas, et vaidluse all

olevast tegevusest otseselt riivatud isikud on naabruses asuva Männi tee 59 kinnisasja omanik

Kirke Sonn ja kasutaja Nils Sonn. Kaebaja väitis ilma täpsemaid andmeid esitamata, et

tegevus riivab ka muude naabruses paiknevate kinnisasjade omanike õigusi.

5. Nõuded ehitamisele ja ehitusjärelevalve tegemine on ette nähtud ehitusseadustikus (EhS).

Kaebuses on selle õigusliku alusena viidatud EhS § 4 lg 1 ning § 130 lg 1-3.

Ehitusseadustikus puuduvad sätted, mis annaksid kaebeõiguse isikute ühendusele, mis ei ole

juriidiline isik, või võimaldaksid kaebuse esitada teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks.

6. Kaebaja kaebeõigust ei saa tuletada sellest, et planeerimisseaduse (PlanS) § 141 alusel on

igal isikul õigus pöörduda kohtusse detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks,

kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või

piiratud tema vabadusi. Piisav ei ole kaebaja argument, et kaebaja väidetud ehitamine toimub

tulevikus kehtestatava detailplaneeringu elluviimise huvides. Kui lubada sellist tõlgendust,

siis muutuks planeeringu- ja ehitusvaidluste eristamine ning planeerimisseaduses teatavatel

juhtudel erandlikult antud kaebeõigus mõttetuks, kuna praktiliselt iga ehitamine eeldab

planeeringu (näiteks detailplaneeringu või üldplaneeringu) olemasolu.

Õiguskirjanduses leitakse, et kaebeõigus muul alusel kui isikule endale kuuluva õiguse

kaitseks on isikul üksnes siis, kui vastavast seadusest ilmneb selgelt seadusandja tahe isikule

kaebeõiguse andmiseks. Planeerimisseadus annab sõnaselgelt võimaluse üksnes planeeringu

kehtestamise otsuse vaidlustamiseks ja seega pole populaarkaebusega võimalik vaidlustada

planeerimismenetluse muid otsustusi ega menetlustoiminguid1.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et sätteid, mis annavad õiguse esitada kaebus

muul alusel kui isikule endale kuuluva subjektiivse õiguse kaitseks, tuleb tõlgendada kitsalt.

Riigikohus on leidnud, et PlanS § 141 ei anna kaebeõigust detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamise otsuse vaidlustamiseks avalikes huvides (09.06.2023.a otsus asjas 3-20-2247 p

15) ning üleriigilise planeeringu vaidlustamise õiguse kohta puudub erisäte ja seda saab

vaidlustada üksnes HKMS § 44 lg 1 alusel ehk isiku enda õiguste kaitseks (14.03.2023.a

määrus asjas 3-22-1312 p 9).

Kui planeerimisseaduses näiteks üldplaneeringu ja detailplaneeringu vaidlustamise kohta ette

nähtud erand ei anna võimalust tõlgendada õigusnorme nii, et avalikes huvides saab esitada

kaebuse riigi eriplaneeringu tühistamiseks või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse

tühistamiseks, siis ammugi ei saa PlanS § 141 tuletada õigust esitada teise isiku või avaliku

huvi kaitseks kaebust ehitusjärelevalve tegemiseks kohustamise nõudes.

See, et seltsingul võib olla õigus vaidlustada detailplaneering, kuid ei ole õigust nõuda

ehitusjärelevalve tegemist, võib kaebajale tunduda ebamõistlik, kuid selline on olnud

seadusandja valik ja kaebajal tuleb sellega arvestada. Samas olukorras on kõik muud

kaebajad, kes soovivad vaidlustada nii detailplaneeringu kui ka selles ette nähtud ehitamise.

7. Tallinna Ringkonnakohus leidis 12.11.2024.a määruses kohtuasjas 3-24-2193, et seltsingul

võib olla kaebeõigus keskkonnaorganisatsioonina ning muud kaebeõiguse alust kehtivad

seadused seltsingule praegu ei anna. Põhiseadus ei näe ette kohtupõhiõigust ühendustele, mis

ei ole juriidilised isikud, samuti kaebeõigust avalikes huvides või teiste isikute õiguste

kaitseks. Subjektiivsest õigusest sõltumatu kohtusse pöördumise õiguse andmine on puhtalt

seadusandja valik, mitte põhiseadusest tulenev kohustus. Lahendis on viidatud Riigikohtu

28.05.2020.a määrusele asjas 3-19-1627 p 11.

8. Kaebaja ei ole tuginenud sellele, et tal on kaebeõigus keskkonnaorganisatsioonina, s.h ei

ole välja toonud, mil viisil vastab kaebaja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 1 p 2

nõuetele (juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kes liikmete kirjaliku kokkuleppe alusel

edendab keskkonnakaitset ja esindab olulise osa kohalike elanike seisukohti). Riigikohus

selgitas lahendis 3-3-1-43-06 p 26, et kohtusse pöörduv mitteformaalne ühendus peab ära

näitama selle, et ta esindab olulise osa kohalike elanike, s.t üldsuse seisukohti.

Kohus ei võta käesolevas määruses lõplikku seisukohta, kas kaebajal on kaebeõigus esitada

pärast detailplaneeringu kehtestamist sellekohase otsuse tühistamise nõue. Seda hindab kohus

vastava kaebuse esitamise korral.

9. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebus kuulub tagastamisele.

Kui Kirke Sonn, Nils Sonn või muu seltsingu liige leiab, et kaebaja väidetud ehitamine

1 Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. § 44 kommentaar IV. Juuraveeb.ee

Savitööstuse kinnisasjal rikub tema subjektiivseid õigusi, siis saab ta esitada kaebuse oma

nimel (vt ka 10.06.2025.a määruse punkti 6).

10. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

(eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastamisele.

11. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada

taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS §

179 lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks