3-25-2069/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2069

Määruse kuupäev

26. juuni 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Eesti Töötukassa tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses tema 21. mai 2025. a taotluse

menetlemisega

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde haldusasja nr 3-25-2021 juurest X 21. mai 2025. a

taotlus ja 29. mai 2025. a vaie ning Eesti Töötukassa 26. mai 2025. a teade nr MVM-

25001747-1.

2. Tagastada X kaebus.

3. Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas

määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 21. mail 2025 Eesti Töötukassale taotluse, milles palus muuta tema

töövõimetoetuse makseviisi. Kaebaja on alates 17. maist 2025 vahistatu, mistõttu palub ta

ajavahemiku 1. kuni 17. mai 2025 eest maksta töövõimetoetus kaebaja vanglasisesele kontole

(makse saajaks Rahandusministeerium, selgituseks taotleja nimi jne).

2. Eesti Töötukassa palus 26. mai 2025. a teatega nr MVM-25001747-1 kaebajal kõrvaldada

makseviisi muutmise taotluses esinevad puudused. Töövõimetoetuse seaduse § 17 lg 2

kohaselt makstakse töövõimetoetust vastavalt isiku soovile: 1) tema arvelduskontole Eestis

maksja kulul; 2) tema elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassa kohalikus

osakonnas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku, sh kohaliku omavalitsuse üksuse

pangakontole Eesti maksja kulul; 3) kojukandena saaja kulul või 4) tema arvelduskontole

3-25-2069

välisriigis saaja kulul. Valitud on makse teise isiku kontole, kuid tuvastamata on kaebaja

isikusamasus. Toetuse maksmiseks teise isiku kontole tuleb kaebajal taotlus allkirjastada

digitaalselt või notariaalselt. Kaebaja kinnitusel pikendas Eesti Töötukassa 4. juuni 2025. a

kirjaga nr MVM-25001747-2 haldusorgani soovitud kujul taotluse esitamise tähtaega kuni

18. juunini 2025.

3. Kaebaja esitas 29. mail 2025 Eesti Töötukassale 26. mai 2025. a teate nr MVM-25001747-

1 peale vaide. Kaebaja ei soovinud töövõimetoetuse maksmist ajavahemiku 1. kuni 17. mai

2025 eest teise isiku kontole, vaid enda vanglasisesele kontole. Kaebaja ei nõustu vaidlustatud

teatega. Eesti Töötukassa pikendas kaebaja kinnitusel 12. juuni 2025. a kirjaga nr 5-

3/25/1529 vaide läbivaatamise tähtaega.

4. Kaebaja esitas 22. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot seoses tema väärikuse alandamise ja

tervise kahjustamisega. Eesti Töötukassa maksis kaebajale töövõimetoetust kuni 17. maini

2025, mil kaebaja vahistati. Kui varasemalt maksti kaebajale toetust AS SEB Pank kontole,

siis vanglas taotles kaebaja, et toetus makstakse tema vanglasisesele kontole. Tegemist on

kaebaja kontoga ning mitte kellelegi teisele kuuluva kontoga, nagu Eesti Töötukassa oma

kirjas väitis. Siiski kinnitas vangla direktor lõpuks kaebaja makseviisi muutmise taotluse

allkirja õigsust 16. juunil 2025, mis on notariaadiseaduse kohaselt lubatav, ning esitas

vastavate dokumentide ärakirjad Eesti Töötukassale. Kaebaja esitas Eesti Töötukassale

originaaldokumendid koos täiendava selgitusega. Kaebaja helistas 18. juunil 2025 Eesti

Töötukassale ning talle selgitati, et esitatud dokumendid ei ole aktsepteeritavad, kuna need

pole digitaalselt allkirjastatud. Tänaseks on Eesti Töötukassa kaebajale teadaolevalt maksnud

töövõimetoetuse tema vanglasisesele kontole. Tegelikult oli Eesti Töötukassa kohustatud

aktsepteerima kaebaja esitatud taotlust ning mitte kohustama teda tegema täiendavaid

toiminguid. Eesti Töötukassa tegevus oli õigusvastane ning alandas intensiivselt kaebaja

väärikust ning kahjustas tema tervist. Kaebaja taotles kahel korral vaidluse esemega

seonduvalt ka esialgset õiguskaitset, kuid edutult. Kaebaja taotleb riigi õigusabi määramist.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel asja materjalide juurde haldusasja nr 3-25-2021

juurest X 21. mai 2025. a taotluse ja 29. mai 2025. a vaide ning Eesti Töötukassa 26. mai

2025. a teate nr MVM-25001747-1.

6. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Eesti Töötukassa

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema 21. mai 2025. a taotluse

menetlemisega. Kaebaja hinnangul oleks Eesti Töötukassa pidanud tema taotlust koheselt

aktsepteerima ning mitte nõudma kaebajalt täiendavate toimingute tegemist. Kaebaja selgitab,

et Eesti Töötukassa alandas tema väärikust ning põhjustas talle tervisekahju.

7. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

8. Asjaolu, et Eesti Töötukassa nõudis kaebajalt 26. mai 2025. a teatega nr MVM-25001747-1

tema 21. mai 2025. a taotluse digitaalselt või notariaalselt allkirjastamist ning et kaebaja pidi

Eesti Töötukassa teatest juhindudes tegema täiendavaid toiminguid, et Eesti Töötukassa

3-25-2069

maksaks töövõimetoetuse kaebaja vanglasisesele kontole, ei saanud põhjustada kaebajale

ülemääraseid kannatusi või tervisekahju. Eesti Töötukassa tegevus sai põhjustada kaebajale

pelgalt vähest heaolu langust. Kohtule ei ilmne, et kaebaja jaoks oleks nõutud toimingute

tegemine ülemääraselt keeruline või koormav olnud. Kaebaja ise selgitab, et vangla direktor

kinnitas kaebaja makseviisi muutmise taotluse allkirja õigsust juba 16. juunil 2025 ning

kaebajale teadaolevalt on praeguseks töövõimetoetus tema vanglasisesele kontole makstud.

Seega ei ole Eesti Töötukassa tegevus kaebajale mingeid olulisi negatiivseid tagajärgi kaasa

toonud. Lisaks ei ole kaebaja väitnud, et tal oli töövõimetoetusele kohest ligipääsu vaja ning

ka kohtule ei ole vastav vajadus äratuntav. Vanglas on tagatud vahistatu toitlustamine

vähemalt kolm korda päevas (vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 1 ja § 47 lg 1, sotsiaalministri

31. detsembri 2002. a määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 3 lg 6). Vangla

tagab kinnipeetavale, kellel puuduvad rahalised vahendid, esmavajalikud hügieenitarbed

(Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla

kodukorra“ p 11.3). Vangla kindlustab vahistatule ka muu vältimatult vajaliku, et tagada isiku

inimväärikust austav kohtlemine (VangS § 41 lg 1). Samuti ei ole kaebaja välja toonud, milles

talle põhjustatud tervisekahju täpselt seisneb. On ilmselge, et tegemist on paljasõnalise

väitega, kuivõrd Eesti Töötukassa tegevus haldusmenetluse läbiviimisel ei saanud kaebaja

tervist kuidagi kahjustada. Seega on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne.

9. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1

tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg

1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral.

Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud

kohtupraktika). Kohus ei võta seisukohta Eesti Töötukassa tegevuse õiguspärasuse osas, kuna

see ei ole asja lahendamisel määrava tähendusega. Isegi kui haldusorgani õigusvastast

tegevust jaatada, siis ei saanud see põhjustada kaebajale mittevaralist kahju. Kaebajale ei

saanud Eesti Töötukassa tegevuse tõttu kaasneda selliseid kannatusi, mida võiks pidada tema

inimväärikust alandavaks. Samuti ei saanud haldusorgani tegevus ilmselgelt kuidagi kaebaja

tervist kahjustada. Eesti Töötukassa tegevus võis põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi,

kuid eeltooduga kaebajale tekkinud kahjulikud tagajärjed piirduvad. Kuna kaebajale ei ole

kahju tekkinud, siis puudub alus rahalise hüvitise väljamõistmiseks või rahalise hüvitise

asemel Eesti Töötukassa tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 19. juuni 2025. a otsus asjas nr 3-22-1384, p-d 13 ja 14). Seega on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

3-25-2069

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist. Kaebaja on koostanud kohtule arusaadava kaebuse ning ta on ka varasemalt

suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses erinevaid kaebusi ja avaldusi esitada (haldusasjad

nr 3-25-2021, 3-25-1834, 3-25-1620, 3-24-2631, 3-24-716, 3-24-476, 3-24-400, 3-24-398

jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses

osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud,

seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja

õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip

(HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks

RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

12. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider