3-24-3279/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juunil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-3279

Haldusasi

Y.O kaebus Tallinna Linnavalitsuse 22. oktoobri 2024.

a korralduse tühistamiseks ja linna kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Y.O, esindaja Natalja Kutepova

Vastustaja Tallinna linn, esindaja Terje Krais

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Y.O taotlus kaebetähtaeg ennistada.

2. Jätta rahuldamata Y.O taotlus kaebust muuta.

3. Lõpetada kohtuasja menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 155 lg 5 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y.O-l oli Tallinna linnaga üürileping XXX asuva eluruumi kasutamiseks. Üürilepingu

kehtivus lõppes 23. oktoobril 2024. Y.O esitas 4. juulil 2024 Tallinna Linnavaraametile

avalduse eluruumi üürilepingu pikendamiseks.

2. Tallinna Linnavalitsus jättis 22. oktoobri 2024. a korraldusega nr 955 üürilepingu

pikendamata. Eluruum tuli korralduse kohaselt vabastada hiljemalt 19. detsembril 2024.

3. Y.O esitas 3. detsembril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduse tühistamiseks.

Kaebaja selgitas, et avastas korralduse rämpsposti hulgast 4. novembril 2024. Korralduses ei

ole märgitud edasikaebamise korda ja tähtaega. Kaebaja esitas Tallinna Linnavaraametile

avalduse, milles ei nõustunud lepingu pikendamisest keeldumisega. 18. novembril 2024 sai

kaebaja pöördumisele vastuse, mille järgi on seda vaja täpsustada. Linn andis selleks tähtaja

kuni 28. novembrini 2024. Kaebaja otsustas selle asemel halduskohtusse pöörduda.

4. Kohus tagastas kaebuse 20. detsembri 2025. a määrusega, leides, et vaidlus ei ole haldus-

kohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1). Kohus märkis ka, et kaebus ei ole tähtaegne.

Vastustaja esitatud korralduse digikonteinerist on näha, et kaebaja on 24. oktoobril 2024

digitaalselt allkirjastanud üürilepingu pikendamata jätmise korralduse. Kaebaja sai seega

korraldusest teada 24. oktoobril 2024. Kui otsus oleks halduskohtus vaidlustatav, olnuks

kaebuse esitamise tähtaeg järelikult 25. novembril 2024.

5. Kaebaja esitas halduskohtu määrusele määruskaebuse. Muuhulgas märkis kaebaja järgmist.

5.1. Korralduses on märgitud, et selle peale võib esitada kaebuse halduskohtule. Samas ei

selgitanud linn kaebajale haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg-st 1 tulenevat vaide esitamise

õigust.

5.2. Vastustajal pole endal selgust, milline on vaidlusega seotud õigussuhe, edasikaebekord ja

kaebetähtajad. Sellegipoolest esitas kaebaja 4. novembril 2024 korralduse peale tähtaegselt

vaide. 18. novembril 2024 sai kaebaja vaidele vastuse. See on käsitletav vaideotsusena. 3.

detsembril 2024 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse. Kaebaja leiab, et on seega järginud

tühistamiskaebuse esitamise tähtaega.

5.3. Vastustaja käitus eksitavalt nii kaebaja kui ka kohtuga. Vastustaja ei ole kohtule teatanud,

et kaebaja esitas korraldusele vaide ning et vastustaja on sellele vastanud. Kaebaja võimalikud

vead olid tingitud vastustaja eksitavast käitumisest.

5.4. Kaebaja täpsustas kaebuse nõuet. Kaebaja palus korralduse nr 955 tühistada ja kohustada

vastustajat kaebaja 4. juuli 2024. a taotlust üürilepingu pikendamiseks uuesti läbi vaatama.

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11. juuni 2025. a määrusega halduskohtu määruse,

leides, et tegu on avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine on halduskohtu pädevuses.

Ringkonnakohus saatis asja halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

7. Kohus andis 16. juuni 2025. a määrusega menetlusosalistele võimaluse esitada seisukoht

kaebuse tähtaegsuse kohta. Kohus selgitas, et kaebajal on sama tähtaja jooksul võimalik esitada

kaebetähtaja ennistamise taotlus.

8. Vastustaja esitas seisukoha, milles leidis, et kaebus on esitatud hilinenult.

8.1. Kaebaja sai vaidlustatud korralduse kätte 24. oktoobril 2024. Kaebetähtaeg hakkas

kulgema sellest kuupäevast. Kaebaja esitas vaide 4. novembril 2024 ehk tähtaegselt. Vaides

esinesid aga puudused, millest vastustaja informeeris kaebajat 18. novembri 2024. a kirjaga.

8.2. Kui kaebaja leidis, et vaide puuduste kõrvaldamine on keeruline ja kohtule kaebuse

esitamine lihtsam, pidanuks ta järgima kohtule kaebuse esitamise tähtaega haldusaktist teada-

saamisest arvates. Kaebus tulnuks esitada hiljemalt 25. novembril 2024, kuid kaebaja esitas

selle alles 3. detsembril 2024. Kaebuse esitamise tähtaeg ei hakanud uuesti kulgema vaides

olevatest puudustest teavitava kirja kättesaamisest.

8.3. Kaebaja olukorda ei mõjutanud negatiivselt see, et vaidlustatud otsuses ei kajastatud vaide

esitamise korda. Kaebaja oleks täna samas olukorras ka siis, kui korraldus oleks sisaldanud

vaide esitamise tähtaega selgitavat lauset. Vaidlustatud korralduses selgitati kaebajale kohtule

kaebuse esitamise tähtaega. Kaebaja isegi ei väida, et tal olnuks mõni mõjuv põhjus kaebus

hiljem esitada.

9. Kaebaja esitas 24. juunil 2024 avalduse.

9.1. Kaebaja palus kaebetähtaja ennistada. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutusotsus.

Kaebaja ületas tähtaega mõjuval põhjusel. Kaebaja eksimus tuleneb vastustaja õigusvastasest

käitumisest ja selgitamiskohustuse rikkumisest. Vastustaja eksitas kaebajat, teatades talle 18.

novembri 2024 a. kirjas, et ta ei ole Tallinna linnalt eluruumi vajav isik, kuna ta on

töövõimeline isik, kellel ei ole tuvastatud puuet ega töövõime vähenemist. Tegelikult on

kaebajal õigus saada Tallinna linnalt elamispind üürile teisel õiguslikul alusel. Kaebaja on

sundüürniku olukorras (1. mail 2024. a jõustunud Tallinna Linnavolikogu määrus nr 1

„Tallinna eluruumide kasutusse andmise kord“, § 22 lg 2 p 1). Määruse nr 1 § 22 lg 3 kohaselt

2(5)

tuleb linnavara valitsejal üürnikule üürilepingu lõpptähtaja saabumisest vähemalt kuus

kalendrikuud ette teada anda. Vastustaja rikkus ka seda tähtaega.

9.2. Vaide puuduste kõrvaldamine oli mõttetu olukorras, kus lõplik otsus kaebajaga üürilepingu

sõlmimise kohta oli juba langetatud.

9.3. Vastustaja oli kuni praeguses kohtuasjas ringkonnakohtu määruse tegemiseni kindel, et

tegu on vaidlusega, mis kuulub tsiviilmenetluse valdkonda. Vastustaja lähtus sellest

menetluslike dokumentide vormistamisel ja kaebaja õiguste tagamisel. See oli ilmselgelt väär,

tekitas segadust ja põhjustas kaebaja õiguste rikkumise. Kui vastustaja oleks dokumente

koostades algusest peale täitnud haldusmenetluse nõudeid, ei oleks kaebaja kaebuse esitamise

tähtajaga eksinud.

9.4. Riigikohus on korduvalt leidnud, et mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib

olla inimese kogenematus (nt halduskolleegiumi 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-

13).

9.5. Kui kaebuse esitamise tähtaeg jääb ennistamata, jäävad kaebaja olulised õigused, sh põhi-

seaduse § 33-st tulenev õigus kodu puutumatusele kaitseta.

9.6. Juhul kui kohus ei nõustu tähtaja ennistamisega, soovib kaebaja täiendada kaebust nõudega

teha kindlaks vastustaja korralduse ja toimingu (18. novembri 2025. a kirja) õigusvastasus

(HKMS § 49). Kuna sellise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat, on nõue esitatud

tähtaegselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul haldusakti kaebajale teatavaks tegemisest

arvates (HKMS § 46 lg 1). Kaebaja selgitas kaebuses, et sai otsuse kätte oma e-postkasti

rämpsposti seast 4. novembril 2024. Vaidlustatud korralduse digikonteinerisse on aga lisatud

kaebaja allkiri 24. oktoobril 2024 kell 9.41 ning lisaks ka 28. oktoobril 2024 kell 11.37. Väide,

et kaebaja leidis korralduse oma rämpspostist alles 4. novembril 2024 on seega esitatud

pahatahtlikult kohtu eksitusse viimiseks. Kohus loeb tuvastatuks, et kaebajal oli otsusega

võimalik tutvuda 24. oktoobril 2024.

11. Kaebaja tugineb lisaks sellele, et esitas tähtaegse vaide. Kaebaja jättis aga kõrvaldamata

vaide puudused, otsustades selle asemel pöörduda kohtusse. HKMS § 47 lg 2 järgi võib

kaebuse esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil vaide esitajale tehakse teatavaks

vaidemenetlust lõpetav lahend. Vastustaja 18. novembri 2024. a vastus kaebaja vaidele

(digitoimiku leht (dtl) 84) ei ole vaidemenetluse lõpetav lahend. Selles vastuses leidis

vastustaja, et kaebaja vaie ei ole nõuetekohane. Kuna kaebaja jättis linna osundatud puudused

oma vaides kõrvaldamata, ei ole kaebaja pidanud kinni vaidluse kohtueelse menetluse korrast

(HKMS § 47 lg 1). Kaebetähtaega ei saa seetõttu hakata arvestama vastustaja 18. novembri

2024. a vastusest.

12. Kaebetähtaeg hakkas seega kulgema 24. oktoobrist 2024. Viimane päev kohtule kaebuse

esitamiseks oli 25. november 2024. Kaebaja esitas kaebuse 3. detsembril 2024. Oma viimases

seisukohas ei eita kaebaja enam seda, et esitas kaebuse pärast kaebetähtaja möödumist.

13. Kaebaja esitas kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus ennistab tähtaja juhul, kui

menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1).

14. Kaebaja leiab esmalt, et kaebuse hilinenult esitamist põhjendab see, et otsuses polnud

selgitatud vaide esitamise korda (HMS § 71 jj). Kohus märgib, et see puudujääk võiks omada

tähtsust vaide esitamise tähtaja ennistamise puhul. Vaide esitas kaebaja aga tähtaegselt. Haldus-

kohtule kaebuse esitamise korda ja tähtaega on vastustaja korralduses korrektselt selgitanud (vt

korralduse p 4).

3(5)

15. Vaidlustatud otsus on vormistatud linnavalitsuse korraldusena. See sisaldab nii

vormistuslikult kui ka sisuliselt haldusaktile omaseid elemente, sh korrektset

vaidlustamisviidet, mille järgi võib korralduse vaidlustamiseks pöörduda halduskohtusse. Seega

pole alust kaebaja väitel, et vastustaja eksitas teda kaebetähtaja ja -viisi osas, pidades suhet

kaebajaga eraõiguslikuks. Kaebaja on pöördunud õigesti halduskohtusse, kuid on seda teinud

kaebetähtaega ületades.

16. Kaebaja leiab, et vaide puuduste kõrvaldamine olnuks kasutu, kuna vastustaja oli otsuse

temaga üürileping lõpetada juba langetanud. Kaebaja seisukohal pole alust. Vaidemenetluses

saab nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist (vt HMS § 72 lg 1 p 1). Seega oleks vastustaja

saanud korralduse kehtetuks tunnistada, kui see oleks kaebaja vaide alusel põhjendatud olnud.

Kaebaja väide ei anna seega alust kaebetähtaega ennistada.

17. Kaebaja väidetav kogenematus ei anna alust kaebetähtaega ennistada, kuna vastustaja oli

talle kaebetähtaega korrektselt selgitanud. 30-päevane kaebetähtaeg on ette nähtud

õiguskindluse kaitseks. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab

lahendada suvalises korras. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud

piisavalt hoolas (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-

08, p 17).

18. Kui mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja möödalaskmiseks ei esine, pole alust ennistada täht-

aega põhjusel, et kaebuse sisuline lahendamine on kaebaja jaoks oluline. Kaebetähtajad

kehtivad ühtmoodi, sõltumata õiguste võimaliku riive olulisusest. Kui kaebaja ei nõustu

vastustaja põhjendustega üürilepingu lõpetamisel, tulnuks tal esitada kohtule tähtaegne kaebus

või jätkata oma õiguste kaitset vaidemenetluses. Ka vastustaja väidetav eksimus üürilepingu

lõppemisest ette teatamisel ei anna alust kaebetähtaega ennistada olukorras, kus vastustaja

selgitas kaebajale korrektselt kohtusse pöördumise korda.

19. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kaebaja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid, mis

õigustaks kaebetähtaja ennistamist. Kohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

20. Kaebaja esitas ka alternatiivse kaebuse muutmise taotluse juhuks, kui kohus kaebetähtaega

ei ennista. Kaebaja soovib sel juhul esitada tuvastamisnõude 22. oktoobri 2024. a korralduse ja

18. novembri 2024. a kirja õigusvastasuse tuvastamiseks.

21. Kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas

kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt

lubatav (HKMS § 49 lg 1).

22. Kohus leiab, et kaebaja esitatud tuvastamisnõuded ei ole lubatavad. Tuvastamiskaebuse

võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Ka peab

tuvastamiskaebuse esitamine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 45 lg 2 ja § 38

lg 4). Kaebaja õiguste kaitseks oli olemas tõhusam vahend: 22. oktoobri 2024. a korralduse

tühistamise nõue. Asjaolu, et kaebaja jäi tühistamiskaebuse esitamisega hiljaks, ei anna talle

õigust esitada tuvastamiskaebust.

23. Ei korralduse ega vaide puuduste kõrvaldamiseks juhiseid andva 18. novembri 2024. a

kirja õigusvastasuse tuvastamine ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Korraldus jääb kehtima,

olenemata selle võimalikust õigusvastasusest. Õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale

seega mingit eelist. Ka 18. novembri 2024. a kirja õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebaja

õiguste kaitse seisukohalt talle mingit eelist. Eeltoodu põhjal ei oleks kaebuse muutmine ka

kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas.

24. Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse muutmise taotluse rahuldamata. Kuna kaebus on

esitatud tähtaega ületades ning tähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata, lõpetab kohus asja

menetluse kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3).

4(5)

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

OSALISELT

JÕUSTUNUD

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

22.08.2025

KOHTUMÄÄRUSEGA.

5(5)