3-24-3132/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juunil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-3132

Haldusasi

X. X kaebus Eesti Töötukassa 9. septembri 2024. a otsuse ja

16. oktoobri 2024. a vaideotsuse tühistamiseks ning

töötukassa kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X. X

Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel

Asja läbivaatamise vorm

Avalikul kohtuistungil 13. juunil 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 28. juulil 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS

§ 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X vigastas 11. augustil 2024 jalgpalli mängides jalga. Tal diagnoositi multi-

ligamentvigastus ja sääreplatoo lateraalserva impressioonmurd. 23. augustil 2024 tehti talle

operatsioon põlveliigese sideme korrigeerimiseks.

2. 22. augustil 2024 esitas kaebaja Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks ja töö-

võimetoetuse määramiseks.

3-24-3132

3. Töötukassa leidis 9. septembri 2024. a otsuses nr TVH/24/031813, et kaebaja

töövõime ei ole vähenenud (töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 1).

3.1. Kaebajal on ajutised tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas. Piirangute põhjuseks on

vigastusejärgne seisund. Kaebaja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu

tajumise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust.

3.2. Töövõime hindamisel hinnatakse tervisekahjustusest tulenevat pikaajalist ja püsivat

seisundit (vt TVTS § 5 lg-d 1 ja 2). Kaebaja liikumise valdkonna piirangud ei ole pikaajalise

ja püsiva iseloomuga. Tõenäoliselt taanduvad need talle määratud ravi tulemusel. Kui

kirjeldatud piirangud muutuvad püsivaks (vähemalt kuus kuud) ning neid kinnitavad TIS-i

kantud või muul moel tõendatud andmed, on võimalik esitada töötukassale uus töövõime

hindamise taotlus.

4. X. X esitas vaide, mille töötukassa jättis 16. oktoobri 2024. a vaideotsusega nr

VO/24/2314 rahuldamata. Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarst analüüsis veelkord

kaebaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid. Ekspertarst jäi oma esialgse

arvamuse juurde: kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Terviseandmed ei kinnita, et kaebajal

oleks töötamine takistatud või välistatud. Töötukassa ekspertarst vaatas kaebaja andmed ja

TTO ekspertarsti seisukoha üle ja nõustus.

4.1. Kaebajal pole ilmnenud tüsistusi. Pikaajalist või püsivat piirangut pole prognoositud.

Kaebajal on ajutised piirangud eri tasapindadel liikumisel, ohutul ringiliikumisel ning

seismisel ja istumisel. Ravi, taastusravi, treeningu ja harjutustega need leevenevad.

4.2. TIS-i andmetel ei leidnud kinnitust kaebaja kirjeldatud piirangud muutustega

toimetulekul. Vastavasisulisi sissekandeid, uuringuid ja prognoose pole. Vaides on kaebaja

kirjeldanud raskeid unehäireid, meeleolulangust ja ärevuse tõusu tulenevalt abitust olukorrast

ning tugevast ja pidevast valust. Kaebaja sõnul on perearst määranud talle antidepressandi.

Retseptikeskuse andmete järgi on ravim väljaostmata. TIS-is pole psühhiaatrilisi andmeid,

uuringuid ega põhjendatud diagnoose. Piiranguid hinnatakse koos kompenseeriva raviga.

Terviseandmetes pole viiteid unehäiretele või muudele vaimse võimekusega seotud

piirangutele.

4.3. Vaides on kaebaja kirjeldanud, et tal on ravimite tarvitamise tagajärjel seedetrakti ärritus-

nähud. Hemoglobiini tase veres on langenud. Ta peab kasutama haavandtõve ravimeid.

Terviseandmetes sellistele piirangutele viiteid pole. Retseptikeskuse andmete järgi ei ole

kaebaja regulaarselt ravimeid kasutanud.

4.4. TIS-i järgi esinesid kaebajal mõne nädala jooksul pärast operatsiooni ajutised piirangud

igapäevatoimingute tegemisel ja liikumisel. Alates kolme kuu möödumisest on kaebajale

lubatud täiskoormusel treening. Tavapärane liikumine on lubatud varem. Ainsa kauem, kuni

üheksa kuud kestva piiranguna on TIS-is mainitud vajadust vältida järsu ebastabiilsuse riskiga

kõrge intensiivsusega treeninguid. Püsivat, kauem kui kuus kuud kestvat töövõimet oluliselt

mõjutavat piirangut prognoositud pole.

4.5. Töövõime hindamisel võetakse arvesse inimese üldist töövõimet tööturul, mitte

konkreetsel ametikohal toimetulekut. Arvestatakse seda, et sobimatuid töövõtteid ja -

tingimusi on võimalik vältida. Kaebajale ei sobi ajutiselt tööd, mille puhul on jalgadel suurem

koormus. Kaebaja töövõimet toetab taastusravi.

5. X. X esitas 15. novembril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus töötukassa

9. septembri 2024. a otsuse ja vaideotsuse tühistada. Kaebaja palus kohustada töötukassat

tema töövõimet uuesti hindama ja määrama talle tagantjärele töövõimetoetuse.

2(8)

3-24-3132

5.1. Kaebaja ei ole oma terviseseisundi tõttu võimeline töötama. Töötukassa pole arvestanud

elulisi põhjendusi ja meditsiinitöötajate hinnangut. Töötukassa otsuse tõttu ei saa kaebaja

raviks ja taastumiseks vajalikku töövõimetoetust. Töötukassa otsused rikuvad kaebaja õigust

saada töövõime vähenemisega seonduvaid rehabilitatsiooni- ja muid teenuseid.

5.2. Töötukassa ei arvestanud vigastuse raskuse ja taastusravi vähese efektiivsusega. Tegemist

oli üliraske vigastusega: külgmise ja keskmise meniski vigastus koos kollateraal- ja ristati-

sidemete vigastusega ehk enamiku reieluud sääreluudega ühendavate sidemete traumaga.

Lihtsam meniski vigastus võib paraneda 2–3 kuu jooksul. Raviarst tuvastas ka liigeskapsli

vigastuse. Põlve siseküljelt oli pärast naha läbimist võimalik sõrmega liikuda otse liigesesse.

5.3. See, et kolm kuud pärast operatsiooni oli jalale lubatud täiskoormus, ei tähenda, et põlve-

liiges selleks ajaks täies ulatuses liiguks ja võimaldaks tavapärast trenni teha. Enamik

igapäevategevustest, sh ilma lonkamata normaalkiirusega liikumine, istumine, sõiduki

juhtimine ja kükitamine on võimatud, kui liiges paindub vähem kui 90 kraadi. Kui tegelikult

täiskoormust rakendada ei saa, on ekslik väita, et töövõime on 100% ehk sama, mis oli enne

vigastust.

5.4. Kaebajal pole võimalik teha oma tööd ilma kiirete liigutusteta, sh vältides külgsuunalist

liikumist, mille raviarst keelas. Kaebaja on füsioterapeut. Ta õpetab klientidele erinevaid

motoorseid oskusi. See hõlmab hüppeid, palli- ja jooksumänge ning tasakaaluharjutusi.

Vigastuse tõttu ei saa kaebaja harjutusi ette näidata. Suusõnaliselt ei ole harjutusi enamasti

võimalik selgeks teha. Eriti keeruline on see laste puhul. Mitmed tööks vajalikud liikumised

on kaebaja raviarsti esmase hinnangu alusel vähemalt üheksa kuud pärast operatsiooni

keelatud. Kaebajalt ei saa eeldada mõne kuu jooksul uue eriala omandamist, eriti olukorras,

kus ta paraneb vigastusest. Füsioterapeudi eriala omandamisele kulus vähemalt kolm aastat.

5.5. Piirangute raskusastme määramisel peab arvestama terviseprobleemide ulatust ja

esinemise sagedust. Mõõduka piirangu puhul esinevad probleemid 1–2 korda nädalas, raske

piirangu puhul igapäevaselt. Kaebajal esinevad piirangud igapäevaselt. Põlveliigese vähese

liikuvuse tõttu on kaebajal võimatu kükitada. Muul viisil kehaasendi muutmine ja säilitamine

on kaebaja jaoks ilmselgelt raskem kui haiguseta inimesel. Seetõttu on tegemist vähemalt

mõõduka piiranguga.

5.6. Põhjendamatu on tugineda sellele, et kaebaja pole pöördunud psühhiaatri poole.

Meeleolu- ja unehäirete puhul alustab ravijuhendite alusel ravi perearst. Tervisekassa

rahastatavale psühhiaatri vastuvõtule pole võimalik saada enne kuue kuu möödumist. Lisaks

on üldse väga keeruline pöörduda arstile pika kipsiga, mis ulatub hüppeliigesest reie ülemise

kolmandikuni.

5.7. Terviseandmete puudumise korral on töötukassal uurimiskohustus (haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 6). Vastustaja oleks pidanud tegema terviseandmete saamiseks

järelepärimise perearstile. Kaebaja haigusjuhtum oli perearsti elektroonilises haigusloos

avatud. Kaebaja patsiendina ei saa kohustada perearsti haigusjuhu vahekokkuvõtet TIS-i

saatma.

5.8. Meeleolu- ja unehäirete jaoks välja kirjutatud fluoksetiini ei olnud töötukassa otsuse

tegemise ajaks võimalik osta ravimi tarneraskuste tõttu. Apteekidel oli soovitatud raviga

alustajatele seda mitte müüa, et teistel inimestel ravi pooleli ei jääks. 27. septembril 2024

pidas kaebaja perearstiga nõu ja vahetas selle ravimi estsitalopraami vastu. Ravi selle

ravimiga jätkus ka hiljem kirjutatud retseptide alusel, mille kaebaja on välja ostnud.

5.9. Ortopeedi järelkontrollil 3. oktoobril 2024 tuvastati, et kaebaja põlveliigese liikuvus ei

ole taastunud soovitud määral (90–120 kraadi). Ortopeedi hinnangul on liigese liikuvuse

parandamiseks vajalik korduv operatsioon. Selle toimumise aja lepib kaebaja raviarstiga

3(8)

3-24-3132

kokku novembri teises pooles. Seega pikeneb vigastusest taastumiseks vajalik aeg veelgi.

Kaebajal on kodus treeningvõimalused olemas, treeningseadmed soetatud ning teadmised ja

tahe treenida. Kaebaja on teinud iga päev taastusraviks ette nähtud harjutusi vastavalt

füsioterapeudi juhistele, kuigi seda on tulnud teha läbi suure valu. See pole siiski toonud

loodetud tulemust.

6. Töötukassa esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

6.1. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema taotluses märgitud

hinnangu oma tervisele ja TIS-i kantud terviseandmed. Kaebaja märkis taotluses, et tal

esinevad piirangud liikumise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades.

Töötukassa võttis otsustamisel aluseks TTO ekspertarsti dr K. K. 4. septembri 2024. a

arvamuse. Vaidemenetluses vaatas kaebaja taotluse, TIS-i andmed, vaide ja TTO ekspertarsti

arvamuse üle töötukassa ekspertarst dr V. H. Dr H. vaatas kõik andmed üle ka praeguse

kohtumenetluse raames. Ta koostas 17. detsembril 2024 seisukoha, milles jäi endisele

arvamusele.

6.2. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste

summa on null. Seega on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks. Kaebajal on ajutised

tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas. Need on põhjustatud vigastusejärgsest seisundist.

Ravi tulemusel piirangud tõenäoliselt taanduvad.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Töövõime hindamise eesmärgiks on tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese

töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töötukassa otsustab inimese töövõime ulatuse üle

ekspertarsti arvamuse alusel (TVTS § 7 lg 1). Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a

määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime

hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 5 lg 4 järgi tuleb

ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise metoodikast“.1

8. Metoodika järgi antakse töövõime hinnang üldjuhul pikaajalisele ja püsivale

seisundile. Pikaajaliseks peetakse sellist terviseseisundit, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue

kuu vältel oluliselt ei muutu (metoodika, lk 4). Töövõime hinnangut ei anta ajutisele ehk alla

kuue kuu kestvale seisundile, mille põhjuseks on hiljutine trauma, operatsioon vm

terviseprobleem. Sellisel juhul on pooleli aktiivravi (k.a taastusravi), mille ajal üldjuhul

kasutatakse ajutist töövõimetust. Prognoositav on inimese kiire paranemine ravi tulemusel

(metoodika, lk 13). Inimesel on sellises olukorras võimalik saada töövõime taastumiseni

haigushüvitist kuni 182 järjestikkuse päeva vältel (ravikindlustuse seaduse § 57 lg 1).

9. Töövõime ulatuse hindamisel tuleb arvestada nii inimese hinnangut oma

tegutsemisvõimele kui ka tema terviseseisundit (määruse nr 39 § 2 p 1). Metoodikas on

rõhutatud, et kuigi inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama

terviseandmed (lk 7). Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel.

Lisaandmeid kogutakse vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr

39 § 2 p-d 10 ja 11). Sellisel juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt

andmeid juurde küsida (TVTS § 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11).

10. Tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7). See

tähendab, et töövõime vähenemine tuvastatakse juhul, kui inimesel on terviseprobleemidest

tingitud pikaajalised piirangud, mis püsivad asjakohasele ravile vaatamata.

11. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 1

teine lause). Seega tuleb kaebuse lahendamisel kontrollida, kas töötukassa 9. septembri 2024.

1 Kättesaadav https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf.

4(8)

3-24-3132

a otsus ja 16. oktoobri 2024. a vaideotsus olid õiguspärased, arvestades nende tegemise ajal

kaebaja tervise kohta teada olevat infot.

Liikumise valdkond

12. „Liikumine eri tasapindadel“ võtmetegevuse juurde märkis kaebaja 22. augusti

2024. a taotluses, et suudab läbida 50 m. Kaebaja selgitas, et kõnnib kahe küünarkargu

abil ja suudab raskusteta läbida tegelikult kuni 25 m. Treppidest liigub kaebaja suurte

raskustega, see on tema jaoks peaaegu võimatu. Osade treppide peal pole karkudega

liikumine üldse võimalik, näiteks ei pääse kaebaja oma kodus teisele korrusele.

Liikumisel teeb põlveliiges tugevat valu (VAS-skaalal 7–8 p).

13. „Ohutu ringiliikumise“ võtmetegevuse juurde märkis kaebaja, et liikumine nii

tänaval kui ka siseruumides valmistab talle suuri raskusi ning on peaaegu võimatu.

Kahe karguga on ohutult liikuda väga keeruline. Paremale jalale ta toetuda ei saa.

14. „Seismise ja istumise“ võtmetegevuse juures on kaebaja märkinud, et suudab

valu või väsimust tundmata kehaasendit säilitada vähem kui tunni vältel. Ta suudab

kargule ja ühele jalale toetudes püsti seista lühikest aega, umbes viis minutit. Seejuures

tunneb ta siiski mõõdukat kuni tugevat valu. Kehaasendite vahetamine toimub suurte

raskustega ja on peaaegu võimatu. Maast kaebaja esemeid haarata ei suuda.

Tualettruumis vajab kaebaja kõrgendust. Tavalisel toolil ta istuda ei saa. Kaebaja ei

suuda kükitada ega kummarduda, kuna ei saa põlveliigest painutada ega suure valu

tõttu ka jalga maha toetada.

15. Dr. K. K. leidis 4. septembri 2024. a arvamuses (digitoimiku leht (dtl) 107), et

kaebajal ei ole alust tuvastada pikaajalist töövõime piirangut liikumise valdkonnas.

Kaebajal on diagnoositud kombineeritud meniski vigastus koos sidemete vigastusega

ning sääreluu murd. 11. augustil saadud vigastuse tõttu käis kaebaja 23. augustil 2024

operatsioonil. Operatsioonist taastumisel tüsistusi esinenud pole. Pikaajalist või

püsivat piirangut prognoositud pole. Tegemist on ravi, taastusravi, treeningu ja

harjutustega leevenevate piirangutega. Käimine, seismine ja kükitamine on kaebajal

takistatud ajutiselt. Kaebaja vajab liikumisel ajutiselt abivahendit. Ekspertarst leidis, et

püsivat või pikaajalist pole kaebajal prognoositud.

16. 30. septembril 2024 vaidemenetluse raames antud arvamuses (dtl 115) leidis dr K., et

kaebaja terviseandmetesse pole lisatud infot, mille alusel varasemat otsust muuta. Tervise-

andmete alusel on kaebajal lubatud täiskoormusega treening kolme kuu möödumisel

operatsioonist. Kaebajal esinevad ajutised piirangud igapäevatoimingute tegemisel ning tava-

pärasel liikumisel, sh transpordivahendite kasutamisel taastumisperioodil, mõne nädala

jooksul pärast operatsiooni. Abivahendeid, sh tualettpoti kõrgendust ja karke, peab kaebaja

kasutama kuue nädala vältel pärast operatsiooni.

Tavapärane liikumine on kaebajale lubatud varem kui täiskoormusega treening. Ainsa

piiranguna tuleb kaebajal hoiduda järsu ebastabiilsuse riskiga kõrge intensiivsusega

treeningust kuni üheksa kuu möödumiseni operatsioonist. Töövõimet olulisel määral

mõjutavat piirangut, mis kestaks kauem kui kuus kuud, prognoositud ei ole.

17. Töötukassa ekspertarst dr H. nõustus 17. detsembri 2024. a arvamuses (dtl 126)

sellega, et kaebajal ei esine liikumise valdkonnas püsivaid tegutsemispiirangud. Kaebaja

piirangud on ajutised. Operatsiooniga on loodud eeldused selleks, et kaebaja taastuks

vigastusest vähem kui kuue kuuga. Ekspertarst viitab ortopeed dr R. P. 30. augusti 2024

epikriisisile, milles raviarst on märkinud: „Vajalik kohene füsioteraapia reielihaste

tugevdamiseks ja liikumisulatuse taastamiseks. Agressiivne füsioteraapia alates 6n

möödumisest. Järkjärguline koormuste tõstmine jõusaalis 3–4 nädala möödudes. Vabade

5(8)

3-24-3132

raskustega treening üle 10 kg mitte enne 4 nädala möödumisel operatsioonist.

Täiskoormustega jõutreening alates 3 kuu möödumisel operatsioonist. Jooksmine mitte enne

kui 4 kuud operatsioonist.“

Dr H. selgitas, et töövõimet takistavad sellised piirangud, mis püsivad vaatamata adekvaatsele

ravile. Hinnang antakse tervisekahjustusest tulenevale pikaajalisele ja püsivale seisundile.

Töövõime hindamisel ei võeta arvesse ajutist terviseseisundit, mis paraneb eeldatavasti

vähemalt kuue kuu jooksul. Kaebaja taastusravi kestab. Olemasoleva terviseinfo põhjal pole

alust eeldada, et see kestaks üle kuue kuu.

Dr H. selgitas ka, et töövõime hindamisel võetakse arvesse inimese üldist töövõimet tööturul,

mitte toimetulekut konkreetsel ametikohal. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke

töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida.

18. Kohus leiab, et ekspertarstide arvamused ning nende põhjal tehtud töötukassa otsused

on kooskõlas õigusnormidega ja töövõime hindamise metoodikaga. Töötukassa otsuse ja

vaideotsuse tegemise aja seisuga polnud põhjust arvata, et kaebaja taotluses kirjeldatud

seisund kuue kuu jooksul operatsiooni ja taastusravi toel ei paraneks. Kaebaja sai viga 11.

augustil 2024. Taotluse esitas ta vähem kui kaks nädalat pärast raske vigastuse saamist, enne

vigastust korrigeerival operatsioonil käimist ja taastusravi algust. Kaebaja raviarsti dr P. TIS-i

kantud andmed võimaldasid teha järelduse, et kaebaja kirjeldatud piirangud taanduvad

valdavas osas vähem kui kuue kuuga.

19. Pikemaajalise, operatsioonist arvates kuni üheksa kuud kestva piiranguna, mis

vaidlustatud otsuste tegemise aja seisuga teada oli, on dr P. epikriisi märgitud vajadus vältida

suunamuutustega jooksu, jooksu ebatasasel pinnasel, hüppealasid ja kontaktsporti.

20. On tõepoolest võimalik, et kõnealune piirang võib kaebajal füsioterapeudi töö tegemist

raskendada. Siiski on vastustaja õigesti selgitanud, et töövõime hindamisel ei hinnata inimese

võimekust teha mõnd konkreetset tööd.

20.1.

Eeltoodu väljendub esmalt töövõime hindamise metoodikas paika pandud töövõime

hindamise vormis ja meetodis. Sellest nähtub, et hinnatakse inimese võimekust sooritada

selliseid liikumise valdkonna võtmetegevusi, mis annavad talle laiapõhjalise võimaluse

tööturul osaleda või, vastupidi, piiravad seda. Töövõime hindamisel ei anta hinnangut

spetsiifilistele piirangutele, mis võivad takistada inimesel erialast ja olulist ettevalmistust

nõudnud tööd näiteks võistlussportlasena, võitluskunsti või jalgpallitreenerina või ka, nagu

praegusel juhul, inimesi füüsiliselt toetava ja juhendava füsioterapeudina. Võimekus

harrastada hüppe- või kontaktspordialasid või sooritada joostes järske suunamuutusi ei ole

sellised tegevused, mis oleks tööturul laiapõhjaliselt osalemiseks tingimata vajalikud. Seetõttu

pole need hõlmatud võtmetegevuste hulka, mille sooritamise võimekust töövõime hindamisel

analüüsitakse.

20.2.

Teiseks väljendub see põhimõte metoodikas antud juhises, mille järgi töövõime

hindamisel arvestatakse sellega, et sobimatuid töötingimusi on võimalik vältida. Hindamise

tulemusel antakse inimesele soovitused sobivate töötingimuste kohta (metoodika, lk 12).

21. Vaidlustatud otsuste õiguspärasuse hindamisel pole oluline kaebaja poolt istungil esile

toodu, mille järgi tema liigeste liikuvus ei taastunud soovitud ulatuses, mistõttu talle tehti 12.

veebruaril 2025 teine operatsioon. Tegu pole asjaoludega, mida töötukassa oleks saanud

otsust tehes arvestada. Kaebaja leidis istungil, et teise operatsiooni vajaduse kohta oleks

töötukassa saanud infot tema raviarstilt.

Töötukassal tekkib kohustus küsida raviarstilt täpsustavaid andmeid juhul, kui TIS-is olemas-

olevad andmed kinnitavad piirangu esinemist, kuid jätavad õhku kahtluse nende ulatuse või

kestuse kohta (HMS § 6, vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. detsembri 2023. a otsus asjas nr

6(8)

3-24-3132

3-21-629, p 13). Praegusel juhul oli dr P. operatsioonijärgses epikriisis (dtl 48–50) selged

prognoosid kaebaja eeldatava paranemise ja piirangute taandumise aja kohta. Vajadust teha

teine operatsioon dr Pääsuke vahetult esimese operatsiooni järel ei prognoosinud. Töötukassal

ei pidanud seega tekkima kahtlusi, mida tulnuks kõrvaldada lisapäringute abil.

22. Seega leidis töötukassa õigesti, et vaidlustatud otsuste tegemise aja seisuga ei olnud

alust tuvastada kaebajal töövõime vähenemist pikaajalise tervisekahjustuse tõttu. Kui

praeguseks on selgunud, et kaebaja vigastusest tingitud piirangud, sh ravimite abil mitte

leevendatav valu on püsinud algselt oodatust kauem, on kaebajal võimalik esitada uus

töövõime hindamise taotlus.

Vaimne tervis: toimetulek muutustega

23. Kaebaja märkis 22. augusti 2024. a taotlusesse, et trauma tagajärjel saadud vigastused

mõjutavad oluliselt tema vaimset tervist. Tal on probleeme leida motivatsiooni igapäeva-

tegevuste sooritamiseks. Frustratsiooni ja masendust tekitab ka see, et kaebaja vajab palju

kõrvalabi. Ootamatute muutustega ei tule kaebaja enda sõnul toime. Kui kodus juhtub mingi

õnnetus, nõuab sellega toimetulek suurt eneseületust. Valu tõttu on kaebajal tekkinud öised

unehäired, mis mõjutavad tugevalt psüühikat. 19. septembril 2024 esitatud vaides selgitas

kaebaja, et abitust olukorrast ja pidevast tugevast valust tingituna on tal tekkinud lisaks

rasketele unehäiretele ka lootusetuse tunne, meeleolulangus ja ärevus. Perearst on määranud

talle ravi antidepressantidega.

24. Dr K. leidis 4. septembri 2024. a arvamuses, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei

leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Terviseandmetes puudub informatsioon, mis viitaks

muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud piirangutele. 30. septembri 2024. a

arvamuses märkis dr K., et kaebajale on määratud antidepressandi ravi, kuid ravim on

retseptikeskuse andmetel välja ostmata. Piiranguid hinnatakse koos kompenseeriva raviga.

Terviseandmetes puuduvad viited unehäiretele või muudele vaimse võimekusega seotud

piirangutele.

25. Dr H. leidis, et kaebaja meeleolulangus on seostatav kehalise trauma ja sellest

taastumisega. Perearst on kompenseeriva ravi määranud. Kaebaja terviseandmetes puuduvad

viited vaimsetele häiretele, mis põhjustaks püsivaid piiranguid vaimse võimekuse vald-

kondades. Kohtumenetluse ajal TIS-i lisatud andmete järgi on ravil olnud positiivne mõju.

Piiranguid hinnatakse ravi foonil. Ravivajadus iseenesest ei tähenda veel piirangu esinemist.

26. Kaebaja selgitas, et talle esialgu määratud ravim fluoksetiin jäi tal välja ostmata, kuna

selle tarnetega olid raskused. Seetõttu ei saanud ta ravimit apteegist. Perearstiga

konsulteerimise järel alustas kaebaja ravi alternatiivse ravimiga. Kaebaja väide on tõendatud

(vt artikkel dtl 153, terviseandmetes kajastatud kaebaja kiri perearstile, dtl 51).

27. Eeltoodu ei tähenda siiski, et vaidlustatud otsuste tegemise aja seisuga oleks olnud

alust tuvastada kaebajal püsivast vaimse tervise seisundist tulenev pikaajaline piirang.

Kaebaja vaimse tervise probleemid olid tingitud värskest traumast. Nii kaebaja füüsilise

vigastuse ravi kui ka vaimse tervise ravi oli vaidlustatud otsuste tegemise aja seisuga alles

algusjärgus. Ei olnud alust eeldada, et kaebaja kirjeldatud mured püsivad asjakohasest ravist

hoolimata enam kui kuus kuud.

28. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et töötukassa otsused olid õiguspärased. Kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

29. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei taotlenud menetluskulude kaebajalt välja mõistmist. Menetlusosaliste võimalikud kulud

jäävad seega nende endi kanda.

7(8)

3-24-3132

30. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga, et kaitsta tema eraelu

puutumatust (HKMS § 175 lg 3).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

8(8)