2-23-17181/107 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-17181

Kohtuasi

C. Y avaldus Y.W vastu alaealise lapse O.I suhtes

ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, avaldajale

ainuhooldusõiguse andmiseks ja lapsega suhtluskorra

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. septembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C. Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja C. Y (isikukood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Keijo Lindeberg ja advokaat Kristina

Ivanova

Puudutatud isik I Y.W (isikukood XXX)

Puudutatud isik II O.I (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson

Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Sotsiaal-

ja Tervishoiuameti kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12. septembri 2024 määrus osas, milles maakohus

jättis C. Y avalduse C. Y ja Y.W vahel lapse O.I viibimiskoha määramise osas

ühise hooldusõiguse lõpetamiseks rahuldamata. Teha selles osas uus määrus,

millega rahuldada C. Y avaldus vanemate vahel ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks osaliselt ning lõpetada C. Y ja Y.W vahel ühine hooldusõigus lapse

O.I viibimiskoha osas ning anda selles osas ainuhooldusõigus üle C. Yle.

Ülejäänud osas säilib vanematel ühine hooldusõigus.

2. Muuta Harju Maakohtu 12. septembri 2024 määruse punkti 2, millega maakohus

muutis Harju Maakohtu 02. oktoobri 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1078

kindlaks määratud suhtluskorra punkti 1.1, ning sõnastada see vastavalt

tervikresolutsiooni punktides 5.3.1-5.3.4 sätestatule.

3. Täiendada Harju Maakohtu 12. septembri 2024 määruse resolutsiooni

selgitusega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse rikkumisel kohaldatavate

sunnimeetmete rakendamise kohta.

4. Muus osas jätta Harju Maakohtu 12. septembri 2024 määrus muutmata.

5. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Rahuldada C. Y avaldus vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja

suhtluskorra muutmiseks osaliselt.

5.2. Lõpetada C. Y ja Y.W vahel ühine hooldusõigus lapse O.I viibimiskoha osas

ning anda selles osas ainuhooldusõigus üle C. Yle. Ülejäänud osas säilib

vanematel ühine hooldusõigus.

5.3. Muuta Harju Maakohtu 02. oktoobri 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1078

kindlaks määratud suhtluskorra punkti 1.1 järgmiselt:

5.3.1

Y.W (isa) kohtub O.I-ga (laps) üle nädala nädalavahetusel alates reede

õhtust kell 18.00 kuni pühapäeva õhtuni kell 18.00. C. Y (ema) tagab reedeti

kella 18.00-ks lapse transpordi isa elukohta isiklikult või kolmandate isikute

kaudu ning isa tagab pühapäeviti kella 18.00-ks lapse transpordi ema

elukohta isiklikult või kolmandate isikute kaudu. Esimene nädalavahetus

isaga on 04.07.2025 õhtul algav nädalavahetus.

5.3.2

Sellel nädalal, mil laps isaga ei kohtu, on isal pühapäeval vahemikus kell

19.00-20.00 õigus lapsega suhelda telefoni teel kuni 20 minuti ulatuses.

5.3.3

Vanemad kohustuvad lapse juuresolekul mitte halvustama teineteist ja

suhtuma üksteisesse lugupidamisega ning viisakalt.

5.3.4

Vanemad teavitavad teineteist last puudutavatest olulistest asjaoludest,

edastades lapsesse puutuvaid teateid teineteisele e-posti või sms-i teel.

5.4. Ülejäänud osas jätta C. Y avaldus rahuldamata.

5.5. Lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse rikkumise korral võib selle

täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Kohtumääruse rikkumisel võib kohus

kohtutäituri ettepanekul trahvida kohustatud isikut, kes kohtumäärust ei täida.

Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti

täitemenetluse seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti

kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu

tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest.

5.6. Teha lapsevanematele ettekirjutus läbida Tallinna linna poolt koordineeritud

pereteraapia.

6. C. Y määruskaebus rahuldada osaliselt.

7. Võtta asja materjalide juurde menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses

esitatud tõendid, välja arvatud Y.W 20.04.2025 menetlusdokumentide lisad

asukohaga digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel 704, 705, 812 ja 848, mille

vastuvõtmisest ringkonnakohus keeldub.

8. Jätta rahuldamata Y.W 12.06.2025 ja 24.06.2025 taotlused Politsei- ja

Piirivalveametilt tõendite kogumiseks.

9. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, välja

arvatud riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta

Eesti Vabariigi kanda.

10. Lapsega suhtlemist korraldavas osas (s.o resolutsiooni punktid 5.3 - 5.3.4, 5.5)

kehtib ja kuulub kohtumäärus täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata

alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes

muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul

perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse

(tsiviilkohtumenetluse seadustik § 5631).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. C. Y (avaldaja, ema) esitas 05.12.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada

tema ja Y.W (puudutatud isik I, isa) vahel ühise hooldusõiguse O.I (puudutatud isik II, laps)

suhtes ning anda emale lapse suhtes ainuhooldusõigus. Lisaks palus ema muuta varasemat

suhtluskorda selliselt, et isa kohtub lapsega kaks korda kuus emaga eelnevalt kokkulepitud

ajal Tallinna Perekeskuses.

1.1. Avalduse kohaselt kinnitati Harju Maakohtu 02.10.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-

1078 vanemate vahel kompromiss, mille järgi kohtub isa lapsega üle nädala nädalavahetusel

reede õhtust esmaspäevani. Kompromissis leppisid vanemad kokku isa kohustuses osaleda

psühholoogilisel nõustamisel ja vanemlusprogrammis. Ema tõi välja, et isa ei ole kinni

pidanud kokkulepitud suhtluskorrast, ei ole toonud last õigel ajal koju ega ole osalenud

vanemlusprogrammis. Ema hinnangul mõjub lapse viibimine isa juures nii pika perioodi

jooksul lapse vaimsele tervisele ja heaolule kahjustavalt. Laps on väsinud, vägivaldne ja

tujukas. Kui laps tuleb isa juurest, on ta alati negatiivselt meelestatud. Isa ei oska planeerida

lapsele eakohaseid tegevusi, nt on lapsega koos käidud laskmas õhupüssist. Isa räägib lapsele

emast ja tema uuest perekonnast halba. Kokkuleppeid isaga sõlmida ei ole võimalik, kuna isa

keeldub koostööst. Lapsevanematel on olnud erimeelsusi lapse huviringide osas. Kui laps käis

tantsutrennis, soovis isa, et laps käiks judos või maadluses. Isa on põhjendamatult viivitanud

nõusoleku andmisega lapse elukoha registreerimiseks. Isal on juurdepääs lapse

arvelduskontodele, mis tähendab, et majanduslikes raskustes isa võib võtta ära lapse vara,

lapse isa on ka elatisvõlgnik. 23.08.2024 seisukohas tõi ema välja, et faktiliselt on pooltel

vaidlus lapse tervisega seotud küsimuses ning lapse haridusega seotud küsimustes. Lapse isa

on vaktsiinivastane, kuigi lapsel pole ühtegi meditsiinilist põhjust, miks ta ei peaks vaktsiine

saama. Isa nõuab, et laps käiks vägivaldsemates trennides. Haridusega seotud oluliste

küsimuste vastu isa huvi ei tunne. On ilmne, et isa suhtumine emasse on äärmiselt negatiivne

ja isa esitab rohkelt paljasõnalisi ning ebaõigeid väiteid ema halvustamiseks.

Menetlusosaliste seisukohad

2. Isa palus jätta avalduse rahuldamata. Isa leidis, et avaldus sisaldab hulganisti valeväiteid,

lapse emaga ei ole võimalik kokkuleppeid sõlmida või siis ema ignoreerib kokkulepitut. Isa ei

saa lapse kohta vajalikku informatsiooni. Isa ei ole keeldunud andmast nõusolekut lapse

elukoha registreerimiseks. Lapse huviringide osas avaldas isa, et laps ise soovib käia judos või

maadluses ning isa toetab lapse soove. Isa on suhtluskorda korrektselt täitnud, laps soovib

isaga veelgi rohkem aega koos veeta. Laps on oma soove ka isale väljendanud ning isa on siis

emale öelnud, et laps soovib jääda kauemaks.

3. Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus oli seisukohal, et ema avalduse rahuldamine ei ole

piisavalt põhjendatud ning lapse parimates huvides. Eestkosteasutus tõi välja, et isa eriti

tugevad negatiivsed tunded lapse ema suhtes tekitavad olukorra, kus lapsevanem kahjustab

oma käitumisega lapse huve ja heaolu. Teiselt poolt tuleb arvesse võtta, et isa siiski osaleb

lapse elus ja on lapse jaoks oluline isik ning isa püüab ühiselt veedetud aegadel koos lapsega

mängida. Laps suudab selgelt väljendada, et vanemate vaheline vaidlus on tema jaoks raske

taluda. Lapsel on lähedane suhe mõlema vanemaga.

4. Lapsele määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson tõi 11.12.2023 seisukohas välja,

et ta kohtus lapsega 08.12.2023 koos lapse heaolu spetsialistiga. Laps tõi esile, et tahab isaga

kokku saada, kuid samas ei taha laps kuulda koledaid jutte emast ja tema perest, mida isa

kogu aeg räägib. Esindaja leidis, et isa suhtleb lapsega viisil, milline on last kahjustav. Lapse

isa hoolib oma lapsest, kuid vaatamata eeltoodule väärkohtleb last vaimselt, kuna halvustab

järjepidevalt ema ja tema pereliikmeid. 30.08.2024 kohtuistungil tõi esindaja välja, et lapsel

on mõlema vanemaga lähedane suhe. Lapse ema on olnud isa suhtes kannatlik, isa soovib

lapsega suhelda suuremas mahus, kui kehtiv suhtluskord ette näeb. On jäänud mulje, et lapse

isa on rääkinud lapsele emast ja tema uuest perekonnast halba, sellega seonduvalt on laps

stressis, käitub isa juurest tulles teistmoodi, seda on märganud ka lasteaiaõpetajad. Koostöö

vanemate vahel puudub, seda tajub ka laps. Otseselt pakilisi vaidlusi ei ole, laps on

koolinimekirjas, laps on saanud minna emaga koos reisile ning isa on andnud peale mitmeid

kordi küsimisi nõusoleku lapse elukoha muutmiseks. Ainuke vaidlusküsimus, kus

kokkuleppele ei ole saadud, on lapse vaktsineerimise küsimus.

5. Maakohus peatas 04.01.2024 kohtumäärusega menetluse ning kohustas lapsevanemaid

osalema riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluses. 07.05.2024 esitas

Sotsiaalkindlustusamet riikliku perelepitusteenuse edutuse tõendi.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 12.09.2024 määrusega avalduse osaliselt ning muutis tsiviilasjas

nr 2-21-1078 kindlaks määratud suhtluskorra punkti 1.1. selliselt, et isa kohtub lapsega üle

nädala nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni. Lapse üleandmine isale toimub reede

õhtuti kell 18. Lapse üleandmise koha lepivad vanemad kokku, kokkuleppe mitte

saavutamisel tagab lapse transpordi isa juurde lapse ema. Pühapäeva õhtuti toimub lapse

üleandmine kell 18. Lapse üleandmise koha lepivad vanemad omavahel kokku, kokkuleppe

mitte saavutamisel võtab ema lapse isa elukohast kell 18. Lisaks tegi maakohus

lapsevanematele ettekirjutuse läbida Tallinna linna poolt koordineeritud pereteraapia.

6.1. Maakohus leidis, et käesoleval juhul on lapse huvides see, et tema mõlemal vanemal on

hooldusõigus, mis muuhulgas kätkeb endas kohustust lapse eest hoolitseda. Vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamine on põhjendatud eeskätt juhul, kui vanemate vahel on vaidlus laste

hooldusõigust puudutavas küsimuses ning kokkulepet ei ole võimalik saavutada. Maakohus

oli seisukohal, et ema ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mis tingiksid isalt lapse

hooldusõiguse ära võtmise ning hooldusõiguse täielikult üle andmise avaldajale. Kohus ei

nõustunud emaga, et hooldusõiguse äravõtmise tingib asjaolu, et lapse isa võib tulevikus

hakata mõjutama lapsega seonduvate otsuste vastu võtmist. Lapse parimates huvides on

reeglina see, kui tal on vanemate lahuselu korral kaks hooldusõiguslikku vanemat ka pärast

vanemate kooselu lõppemist. Kohtu hinnangul on vanemate vahelised suhted pingelised,

vanemate vahel puudub sujuv koostöö, kuid lapsevanemate omavaheline halb läbisaamine või

suhtlusprobleemid ei ole aluseks ainuhooldusõiguse emale üle andmiseks. Ka perekonnana

koos elavate vanemate vahel on tavapärane eriarvamuste esinemine lapsega seotud

küsimustes.

6.2. Lapsevanemad on siiani suutnud hooldusõigust teostada kokkuleppel. Avaldaja on toonud

välja, et on esinenud probleeme lapse elukoha muutmise teate kinnitamisega lapse isa poolt.

30.08.2024 toimunud istungil avaldas isa, et ta on nõus lapse elukoha muutmisega

rahvastikuregistris, kuid ta soovib, et lapse elukohamuutustest teavitataks teda ette ning antaks

vähemalt võimalus selle kohta enda arvamuse avaldamiseks. Samuti on laps astunud hetkel

XXX 1. klassi. Huviringide osas avaldasid mõlemad vanemad, et laps soovib sellest aastast

minna robootikasse ning mõlemad vanemad on sellega ka päri. Tantsutrenni küsimus on ära

langenud, kuna tegemist oli lasteaias pakutud huviringiga. Avaldaja ei ole kohtu ette toonud

tõendeid, et isa oleks kuritarvitanud hooldusõigust lapse terviseküsimuste otsustamisel (v.a

vaktsineerimine). Lapse isa on avaldanud, et temal ei ole midagi selle vastu, et laps käiks

psühholoogi juures. Avaldaja on menetluses korduvalt selgitanud, et tema plaan on koos

lapsega peatselt kolida Harjumaale, ilmselt tingiks see ka lapse koolivahetuse. Lapse isa ei ole

plaanile vastu vaielnud, mistõttu lähtus kohus sellest, et lapse isa on nõus lapse võimaliku

elukoha ja kooli vahetusega. 30.08.2024 istungil kinnitas seda ka lapse isa. Eeltoodust

tulenevalt ei ole hetkel lapse elus sellist vaidlusküsimust, mida lapsevanemad ei ole suutnud

kokkuleppel ära otsustada või mida üks vanem ei ole saanud teostada lähtuvalt PKS § 120 lg-

st 7. Menetlusse ei ole esitatud tõendeid, et isa on teinud takistusi ühise hooldusõiguse

teostamisel. Kohus nõustus menetlusosalistega, et vanemate vahel on suhtlemisprobleemid,

kuid leidis, et vanemate vahelise vaidluse lahendamiseks kohane moodus ei ole ühise

hooldusõiguse lõpetamine. Samuti ei lahenda ühise hooldusõiguse lõpetamine ära reaalset

probleemi – lapse isa hoiakuid ja suhtumist lapse ema suhtes.

6.3. Vanematel on olnud vaidlus lapse vaktsineerimise küsimuses. Kohus leidis, et ka

vaktsineerimise küsimus tuleb lapsevanematel ära otsustada kokkuleppel. Lapse isa avaldas

kohtuistungil esmalt, et ta ei anna kunagi nõusolekut lapse vaktsineerimiseks. Hiljem avaldas

isa siiski, et ta on nõus vaktsiinide küsimust arutama lapse arsti ning lapse emaga. Kumbki

vanematest ei ole kohtu ette toonud asjaolu, et nad oleksid hiljutise vaktsineerimise järgselt

ilmnenud tikkide tekkepõhjuse välja selgitamiseks pöördunud arsti poole. Kuna tikid ilmnesid

vahetult peale vaktsineerimist, siis on lapse huvides, et vanemad selgitavad põhjuse välja arsti

abiga ning seejärel otsustavad vaktsineerimise lubamise üle. Eeltoodut arvestades ei andnud

kohus lapse terviseküsimuste otsustamiseks hooldusõigust üle lapse emale.

6.4. Kohtu hinnangul on ema poolt taotletav suhtluskord, mille järgi kohtuks isa lapsega

Tallinna Perekeskuses kahel korral kuus, vähene ega arvesta lapse parimate huvidega.

Menetlusosalised ei ole toonud välja, et suhtlus lapse isaga praegu kokkulepitud viisil oleks

last sedavõrd kahjustanud, et lapsega suhtlemine peaks toimuma kolmanda isiku juuresolekul

kontrollitud keskkonnas. Kohtu hinnangul võib selline kontrollitud keskkonnas kohtumine

lapse turvatunnet isa suhtes hoopis negatiivselt mõjutada, lapsele võib jääda mulje nagu isa

oleks temale ohtlik. Lapse ja isa usalduslikku suhet kinnitasid 30.08.2024 kohtuistungil nii

lapse esindaja, kui kohalik omavalitsus. 30.08.2024 kohtuistungil selgitas ema, et palub

alternatiivselt suhtluskorra muutmist selliselt, et laps tuleks isa juurest koju tagasi esmaspäeva

asemel pühapäeva õhtul.

6.5. Kohus märkis, et lapsevanemad ei ole pidanud kinni 02.10.2023 kehtestatud

suhtluskorrast. Lapse isa on avaldanud, et laps on vahel jäänud temaga kauemaks põhjusel, et

laps ise soovib isaga pikemalt aega veeta. Samuti viitas isa emaga tehtud kokkulepetele,

millest ema hiljem taganeb. Kohtule on esitatud tõenditena sõnumivestlused, kus lapse isa

vahendab lapse soovi jääda isa juurde kauemaks. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud sõnumi

väljavõtetega tõendatud isa ja ema vaheline kokkulepe suhtluskorra muutmise osas, mistõttu

näib kohtule, et lapse isa on suhtluskorra kohtumäärust rikkunud. Avaldaja on toonud välja, et

tal on plaan kolida koos perega Harjumaale ning ilmselt vahetada ka lapse kooli. Kuna hetkel

on olnud juhtumeid, kus isa ei vii last esmaspäeval lasteaeda, ei soovi ema, et sama korduks

ka kooli ajal. Lapse isal ei ole emale teadaolevalt autojuhilube ega autot, seega võib lapse

transportimine esmaspäeva hommikul olla isa jaoks põhjendamatult ajamahukas, samas kui

lapse transport ema juurest kooli oleks korraldatud mugavalt. Avaldaja sõnul ei anna üks öö

isaga (pühapäevast esmaspäevani) lapse ja isa suhtluse säilitamise osas eriti midagi juurde,

samas säiliks lapse elukorralduse stabiilsus, kui laps tuleks tagasi ema juurde pühapäeva

õhtul. Sedasi saab laps valmistuda uueks koolinädalaks, lisaks ei peaks ta reede õhtul võtma

kaasa esmaspäevaseid kooliasju. Ema on palunud, et lapse üleandmine isale toimuks reedeti

kell 18, ema õpiks koos lapsega uueks nädalaks ära ja laps ei peaks kooliasju ja vahetusriideid

ning -jalatseid isa juurde kaasa võtma. Maakohus leidis, et selles osas on põhjendatud muuta

02.10.2023 kohtumäärusega kindlaks määratud suhtluskorra punkti 1.1.

6.6. Lapsevanemad on avaldanud, et laps ise ei soovi teise vanema juurde minna või soovib

kummagi vanemaga rohkem aega koos veeta. Lapsevanemad kommunikeerivad lapse soovi

teisele vanemale. Lapse isa on välja toonud, et laps võiks ise otsustada, kelle juures ta viibib.

Kohus selgitas, et 7-8 aastasele lapsele ei saa panna kohustust valida endale elukoht või

viibimiskoht oma soovidele vastavalt. Sellisel viisil lapse soovidega arvestamine saab

toimuda vaid vanemate puhul, kelle kodudes kehtivad lapsele samad reeglid ning ootused,

kelle omavaheline suhtlus on rahumeelne ning lapsesse puutuvat informatsiooni jagatakse

iseenesestmõistetavalt teisele vanemale, ilma hinnanguid andmata, viisakalt. Maakohus

märkis, et kui vanemad ei jõua kokkuleppele lapsega suhtlemise korra osas kehtib ja kuulub

täitmisele suhtlemist korraldav kohtumäärus ilma erisusteta.

6.7. Mõlemad vanemad on nõustunud läbima pereteraapiat. Kohus leidis, et vanemad vajavad

abi ja muutuseid, nii selles, mis puudutab vanemate omavahelist suhtlust, selle sisu ja korda

kui ka seda, kuidas suhelda lapsega teist vanemat puudutavates küsimustes. Kohus tegi PKS §

134 lg 3 alusel ettekirjutuse läbida Tallinna linna poolt teenusena pakutav pereteraapia.

Määruskaebus

7. Ema esitas 25.09.2024 maakohtu määruse peale määruskaebuse, mida täpsustas 11.04.2025

ja 23.05.2025. Ema palub maakohtu määruse tervikuna tühistada ning rahuldada avalduse

ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning anda emale lapse suhtes ainuhooldusõigus. Ema palub

määrata isa ja lapse vahel suhtluskorra kindlaks selliselt, et laps helistab isale enda valitud ajal

ning suhtleb temaga telefoni teel enda valitud ajalises mahus. Kohtumisi ei toimu.

Alternatiivselt palub ema määrata suhtluskorra kindlaks selliselt, et isa kohtub lapsega kaks

korda kuus emaga eelnevalt kokkulepitud ajal neutraalses keskkonnas. Kui vanemad ei lepi

kokku teisiti, kohtub isa lapsega iga paaritu nädala laupäeval kell 12.00-15.00 Super Skypark

batuudi- ja mängukeskuses. Lisaks laps helistab isale enda valitud ajal ning suhtleb temaga

telefoni teel enda valitud ajalises mahus.

7.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti jätnud ühise hooldusõiguse lõpetamata.

Samuti on maakohus määranud kindlaks suhtluskorra, mis pole lapse huvides, kuna kahjustab

lapse vaimset tervist ja võimaldab isal jätkata lapse ema suhtes vägivallatsemist. Ema on

menetluse jooksul läbivalt välja toonud ja tõendanud, et lapse isa süstemaatiliselt kuritarvitab

enda õigust lapsega suhelda. Isa ei kasuta lapsega koos veedetud aega selleks, et tegeleda last

arendavate tegevustega, vaid üksnes selleks, et katkematult kritiseerida, solvata ja alandada

lapse ema, jagades lapsega mh käesoleva kohtumenetluse detaile, mida nii väike laps

ilmselgelt teadma ei peaks. Lapse ja isa kohtumiste ainsateks tulemusteks on lapse vaimse

tervise halvenemine, lapse ning ema suhete halvenemine ning ka lapse õppevõime

vähenemine ning koolis probleemide tekkimine. Isa süstemaatiliselt manipuleerib lapsega, et

laps oleks vanemate vahelisse konflikti kaasatud ja laps valiks konfliktis „õige“ poole ehk

moodustaks isaga nii-öelda ühisrinde ema vastu. Kahjuks pole olukord paranenud ka pärast

maakohtu määrust.

7.2. Isa puhul on süstemaatiliseks käitumiseks lapse mõjutamine suhtluskorra määrust

rikkuma. Isa ütleb pidevalt oma kõnedes lapsele, et laps küsiks emalt, kas laps võib varem

minna isa juurde. Kui ema läheb lapsele järgi, siis on isa lapsele öelnud järgmist: „kahju, et sa

sinna põrgusse pead minema“. Samuti on isa oluliselt rikkunud maakohtu määratud

suhtluskorda ja keeldunud nädala jooksul lapse üleandmisest emale. Isa viivitab

demonstratiivselt lapse üleandmisega. Näiteks teatab isa, et neil on pooleli arvutimäng või

söömine ning laseb emal maja juures 10-15 minutit oodata. Samuti lepiti jõulude ajal kokku,

et isa toob lapse ema juurde tagasi kella 13.00-ks, kuid tegelikkuses tõi isa lapse ema juure

alles kella 15.00-ks.

7.3. Pärast maakohtu menetlust on nii isa kui ka ema käinud eraldi pereterapeut LL

vastuvõtul, kes on avaldanud arvamust, et pereteraapial puudub mõte, kuna selle sisuks oleks

vaid vaidlemine ja tülitsemine.

7.4. Vastusena isa poolt esitatud etteheidetele märkis ema, et ta pole olnud lapse suhtes

vägivaldne. Isa on ühel korral saatnud ema juurde politsei, kuid politsei veendus, et tegemist

oli isa poolt esitatud valekaebusega ning lahkus. Ema pole jätnud haiget last üksi koju. Kui

laps on olnud raskelt haige, on ema alati lapsega koos kodus olnud. Kui aga lapsel on tervis

taastunud, kuid otsustatakse last päeva või kaks veel kooli mitte lubada, siis on laps ka üksi

kodus olnud, kuna laps on selleks piiavalt vana ja iseseisev. Samuti on pere külmkapp alati

toitu täis ning jutt lapse „nälgimise“ kohta on järjekordne vale. Ema märkis ka, et käesoleva

ajani puuduvad isal elutingimused, et last enda juurde ööseks kutsuda. Isa elab jätkuvalt

ühetoalises korteris, kus pole isegi lapsele oma voodit ja isa ning laps magavad koos diivanil.

7.5. Isa ja lapse edasine suhtlus saab toimuda üksnes selliselt, et: 1) igasugune isa ja ema

omavaheline kokkupuude ning suhtlus lõpeb, kuna ema ei pea taluma isa emotsionaalselt

vägivalda ja solvamist; 2) kui kohtu hinnangul on isa ja lapse vahelise suhtlemise säilimine

lapse huvides, siis laps isa juures ei ööbi ning laps kohtub isaga kaks korda kuus neutraalses

keskkonnas või Super Skyparkis. Ema hinnangul on Super Skypark batuudi- ja

mängukeskuses kohtumine mõistlik, kuna tegemist on suure keskusega, kus isa ja laps saavad

koos aega veeta ning erinevaid ühiseid tegevusi harrastada. Samuti saab sellisel juhul lapse

keskusesse viia ning lapsele hiljem järgi minna ema poolt vabalt valitud inimene. Igal juhul

tuleb muuta maakohtu määruses märgitu, mille kohaselt peab lapsele järgi minema ema.

7.6. Isa ja ema ei saa teostada lapse suhtes ühist hooldusõigust, kuna see eeldab isa ja ema

omavahelist suhtlemist, kuid isa kasutab seda üksnes ema halvustamiseks ja solvamiseks.

Ema on isapoolse perevägivalla ohver ja ei pea isaga suhtlema. Ema on pidevalt lootnud, et

ajas poolte suhted neutraliseeruvad, kuid kahjuks on need ajas üksnes halvenenud. Sellises

olukorras on ühise hooldusõiguste teostamine võimatu.

7.7. Lapse isal on suur elatisvõlgnevus, riik tasub emale elatisabi ning isalt elatise

sissenõudmisega tegeleb kohtutäitur. Juba nimetatud faktid kinnitavad, et isal ei saa säilida

lapse hooldusõigust lapse varaga seotud küsimustes, kuna lapse isa on krooniline võlgnik, kes

ei saa hakkama ka enda rahaliste kohustuste täitmisega. Samuti on emale teada, et isa on

teinud lapsele arvelduskontosid, kuid keelanud ära ema ligipääsu kontodele. Seega on alust

arvata, et isa kasutab lapse arvelduskontot isikliku kontona, et hoiduda kohtutäituri poolt raha

arestimisest. Vastav asjaolu nähtub mh Swedbanki konto väljavõttest, mille kohaselt isa

pidevalt liigutab edasi-tagasi raha lapse nimel avatud kontole ja teeb sealt ka oste, kuid

kokkuvõttes on lapse konto jääk 0 eurot. Samuti on alust arvata, et isa on hetkel töötu.

7.8. Isa usub erinevaid vandenõuteooriaid ning tal on probleeme nii vaimse tervise kui ka

narkootikumidega. Selle tulemusena keeldub isa lapse vaktsineerimisest, mis seab lapse

tervise tõsisesse ohtu. Seega ei saa isale jääda otsustusõigust lapse tervisega seotud

küsimustes. Puudub ka igasugune põhjus, miks isal peaks olema otsustusõigus lapse

elukohaga seotud küsimustes. Laps elab emaga ja seega lapse elukoha määrab ema. Isa on

varasemalt korduvalt raskendanud elukoha ja lasteaia vahetust, viivitades nõusolekute

andmisega. Isa on kasutanud oma mõjuvõimu selleks, et ema häirida, mitte lähtuda lapse

vajadustest. Lapse haridusega seotud küsimustes on isal ja emal pidevalt olnud erimeelsused,

kuna isa nõuab, et laps käiks vägivaldsemates trennides ning ei ole olnud nõus aktsepteerima

lapse enda soovi käia näiteks tantsimas. Isa pole ühegi otsuse tegemisel lähtunud lapse

huvidest ja vajadustest, vaid surub peale enda „omapäraseid“ väärtushinnanguid.

7.9. Isa käitumine on last kahjustav. Laps ei oska enam oma emotsioone, tundeid jms varjata

ega kontrollida. Maakohus on kõiki isaga seotud asjaolusid ignoreerinud ja pole vähimalgi

määral analüüsinud, kas isa kahjustab enda tegevusega lapse heaolu. Lisaks on maakohus

jätnud arvestamata, et ema on varem isa lubadusi uskunud ja kompromissi sõlminud, kuid

selle tulemuseks on see, et isa ignoreerib endale võetud kohustusi (osaleda psühholoogilisel

nõustamisel ja vanemlusprogrammis „Imelised aastad“), süstemaatiliselt väärkohtleb last ning

isa tegevuse tulemusena on lapsel tekkinud vaimse tervise probleemid, mis ajas süvenevad.

Lapsel on probleemid nii vägivallaga kui ka koolis õppeedukusega.

7.10. Ema tõi 23.05.2025 seisukohas esile, et lapse üleandmine peaks toimuma selliselt, et

ema tagab lapse jõudmise isa elukohta. Eelistada tuleks, et laps läheb ühistranspordiga ise isa

juurde. Kui see pole võimalik, siis tagab ema isiklikult või kolmandate isikute kaudu, et laps

jõuab kohtu määratud ajaks isa juurde. Lapse jõudmise tagasi ema elukohta peaks sarnaselt

tagama lapse isa. Samuti tuleks kohtumääruse resolutsiooni lisada, et lapse üleandmine peab

toimuma nii, et isa ja ema ei kohtu. Arvestades kõiki probleeme, peaks isa ja lapse kohtumiste

kestvus olema maksimaalselt üks ööpäev ehk reedest laupäevani. Lisaks märkis ema, et

esialgse õiguskaitse määrusesse lisatud isa ja lapse telefoniga suhtlemise kord on poolte vahel

olevaid konflikte suurendanud. Laps ei soovi isaga suhelda fikseeritud aegadel, kuna see rikub

ära lapse planeeritud tegevused, sh väljaspool kodu. Lisaks eeldab isa, et kõne peab toimuma

19.00 ning kestma vähemalt kella 20.00-ni, kuna vastasel korral süüdistab isa ema

suhtluskorra rikkumises.

Menetluse edasine käik

8. Isa esitas 26.09.2024 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus kaaluda

suhtluskorra pikendamist, esialgu kasvõi mõned päevad (nt neljapäevast esmaspäevani või

kolmapäevast esmaspäevani). Ideaalis sooviks isa nädal-nädal suhtluskorda. Lisaks märkis

isa, et peale viimast kohtumäärust puudub tal igasugune kontakt lapsega, kui laps viibib ema

juures. Ema üritab last isast eraldada ning takistab nende vahelist suhtlust. Kui suhtluskorda

suurendada oleks isal võimalik näidata, et lapsel on ka tema juures asjad tehtud ja korras.

Samuti väheneks pinged. Isa vaidles ema määruskaebusele vastu ning oli seisukohal, et

kindlaks määratud suhtluskord ei vasta lapse huvidele, kuna lapsel puudub võimalus olla isaga

kontaktis ja see tekitab lapsele pingeid.

9. Harju Maakohus keeldus 25.10.2024 määrusega isa määruskaebuse menetlusse võtmisest.

10. Maakohus jättis ema määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

11. Isa esitas 30.03.2025 ringkonnakohtule seisukoha, milles palus määrata lapse elukoha isa

juurde. Isa väitis, et ta kuulis 24.03.2025 telefonikõne ajal, kuidas ema sõimas last ja süüdistas

teda alusetult rahakohti kaotamises. Lisaks on politsei varasemalt reageerinud ema füüsilisele

vägivallale lapse vastu. Laps on terve päeva olnud üksinda kodus, sh haigena ning ema ei taga

lapse õppimiseks vajalikke tingimusi. Laps on korduvalt väljendanud, et soovib elada isaga

ning ta ei tunne end ema ja tema abikaasa juures hästi. Ema on blokeerinud isa numbri lapse

telefonis ning on keelanud lapsel isaga rääkida. Isa leidis, et ema juures viibimine ohustab

lapse füüsilist ja vaimset tervist. Isa juures elamine tagaks lapsele stabiilse, turvalise ja toetava

keskkonna.

11.1. Isa vaidles 14.04.2025 ja 20.04.2025 vastustes ema täiendatud määruskaebusele vastu.

Isa palus tühistada maakohtu määruse osas, mis jätab lapse elukoha ema juurde ja piirab

suhtlust isaga. Isa palus lõpetada ühise hooldusõiguse ning määrata ainuhooldusõiguse isa

kasuks ning lapse elukoha isa juurde, kehtestades ema ja lapse vahel suhtlemiskorra. Ema

väide, et isa ei veeda lapsega kvaliteetaega on vale. Isa juures viibides tehakse lapsega trenni,

loetakse raamatuid, käiakse õues ja arutatakse tema koolitöid. Tegelikkuses on ema see, kes

teadlikult või teadmata kahjustab last, ignoreerides lapse soovi elada koos isaga ja takistades

isa ja lapse vahelist suhtlust. Ema väide, et isa võtab lapselt raha, on alusetu. Kõik

elatisnõuded on isal tasutud. Isa elab puhtas korteris, kus on lapsel oma magamiskoht ja

mugavused. Alates juulist on isal plaanis võtta suurem korter. Isa avaldas, et toetab ka lapse

vaktsineerimist, kui see on meditsiiniliselt põhjendatud. Isa on läbinud enamiku koolitusi,

kuid ema keeldumine koostööst (sh perelepitusest) takistab olukorra paranemist. Isa on

pühendunud lapse turvalise ja toetava keskkonna tagamisele ning ta tegeleb järjepidevalt

õiglase tulemuse saavutamisega. Lapse soov elada isaga ning kurbus ema juures näitavad, et

isaga suhtlemisaja suurendamine on lapse huvides, toetaks lapse stabiilsust ja vähendaks

pingeid. Isa palus kaaluda suhtluskorra pikendamist isa ja lapse vahel.

11.2. 22.04.2025, 29.04.2025, 03.05.2025, 08.05.2025, 11.05.2025, 13.05.2025, 15.05.2025.

17.05.20205, 18.05.2025 ja 19.05.2025 seisukohtades tõi isa välja, et ema ei ole võimaldanud

isal lapsega telefoni teel suhelda. Lapse telefon on olnud välja lülitatud või on lapsel sel ajal

olnud muud tegemised. Ema peaks tagama lapse söömise, õppimise ja poeskäigud enne

telefoni teel suhtlemiseks ettenähtud aegu. Isa palus kohustada ema täitma 25.04.2025

määruse resolutsiooni ja määrata sunnivahendid resolutsiooni rikkumise korral, määrata

erieestkostja lapse ja isa suhtluse korraldamiseks, korraldada lapsele teraapia ja kohustada

mõlemat vanemat osalema perepsühholoogias. 21.05.2025 seisukohas tõi isa esile, et esitas

09.05.2025 kohtutäitur Elin Vilippusele avalduse täitemenetluse algatamiseks (täiteasja nr

022/2025/3037). Isa palus PKS § 134 lg 1 alusel kehtestada 50-50 suhtluskorra, et laps saaks

veeta võrdselt aega mõlema vanema juures või alternatiivselt suurendada suhtlusaega

vähemalt 10 päevani kuus (nt kaks nädalavahetust ja 3–4 päeva nädalas).

11.3. 25.05.2025-27.05.2025 seisukohtades tõi isa esile, et kahtlustab lapse ema

narkootikumide tarvitamises ning on esitanud politseile selle kohta süüteoteate. Samuti, et

laps kinnitas, et ema lööb ja sõimab. Isa märkis, et ema narkootikumide tarbimine, füüsiline ja

vaimne vägivald, kohtumääruse rikkumised ja hooletus näitavad ema sobimatust lapse

hooldajana. Isa palus, et kohus annaks talle lapse suhtes ainuhooldusõiguse või kehtestaks 50-

50 suhtluskorra, määraks emale kohtumääruse rikkumise eest rahatrahvi ja kohustaks ema

hüvitama isale täitemenetluse kulude katteks 140,30 eurot. 02.06.2025 seisukohas tõi isa esile,

et ema ei ole teavitanud teda enne 29.05.2025 kavatsusest kolida uuele aadressile. Isa sai

kolimisest teada lapselt. 02.06.2025 kell 13.10 helistas laps isale nutikella kaudu kooli juurest,

olles endast väljas, kuna ei osanud minna uude koju. Isa korraldas lapse kojusaamise.

24.06.2025 ja 25.06.2025 seisukohtades tõi isa välja, et laps keeldus ema juurde minemast.

12. Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus oli 02.10.2024 seisukohal, et lapse huvides oleks

parim lahendus, kui vanemad jõuaksid perenõustamisel lapse heaoluga seotud küsimuste osas

kokkuleppele. 17.04.2025 seisukohas märkis eestkosteasutus, et 14.04.2025 vestlusel ütles

laps, et soovib elada isa juures. Lapse sõnul talle ei meeldi ema juures olla. 24.04.2025

seisukohas märkis eestkosteasutus, et vanemate vahelised suhted on keerulised ja konfliktsed.

Isa eriti tugevad negatiivsed tunded lapse ema suhtes tekitavad olukorra, kus lapsevanem

kahjustab oma käitumisega lapse huve ja heaolu. Samuti on isa peale 12.09.2024

kohtumääruse jõustumist rikkunud kahel korral suhtluskorda ja ei ole last emale õigeaegselt

tagastanud. Teisalt tuleb arvesse võtta, et isa siiski osaleb lapse elus ja on lapse jaoks oluline

isik. Eestkosteasutus leidis, et ema pakutud suhtluskorra variant ei ole sobiv, kuna kaks kuni

kolm korda kuus korraga kolm tundi isaga aja veetmine on liiga vähe. Eestkosteasutuse

hinnangul ei muuda kohtule esitatud määruskaebuses väljatoodud asjaolud asja sisulist poolt,

milleks on jätkuvalt vanemate vahelised suhtlemisprobleemid. Arvestades eeltoodut ei

toetanud eestkosteasutus ema avalduse rahuldamist, kuna see ei vasta lapse huvidele. Lapse

huvides on, kui tal on kaks hooldusõiguslikku vanemat. 10.06.2025 seisukohas tõi

eestkosteasutus välja, et antud juhtumi puhul ei ole võimalik järeldada, et lapse seisukoht

oleks kujunenud vabalt ja tema parimale huvile tuginedes. Laps vajab turvalist, stabiilset ja

arengut toetavat elukeskkonda. Seetõttu on oluline tagada lapsele psühholoogiline tugi, et

aidata tal mõtestada kogetut ja väljendada oma tundeid vabalt. Lastekaitsespetsialisti

hinnangul tuleks lapsevanematel luua stabiilne, konfliktivaba keskkond omavahel, et tagada

ka lapse turvaline ja stabiilne kasvukeskkond ning vanemaid tuleks uuesti suunata

Perekeskusesse ning kohustada mõlemat vanemat selles osalema.

13. Lapse esindaja oli 08.10.2024 samuti seisukohal et lapse huvides oleks parim lahendus,

kui vanemad jõuaksid perenõustamisel kokkuleppele ning leidis, et määratud suhtluskord on

lapse huve arvestav. Kuna laps on alustanud kooliteed ja vajab stabiilsust, siis on oluline

kindel rutiin ja lapsel oleks turvaline esialgu minna kooli ema kodust. 25.04.2025 arvamuses

leidis esindaja, et ema poolt pakutud suhtluskorra variant ei ole sobiv, kuna kaks kuni kolm

korda kuus korraga kolm tundi isaga aja veetmine on liiga vähe selleks, et säilitada vajalikku

kontakti lapse ja isa vahel. Esindaja märkis, et tal on veendumus, et laps on isa poolt

pikaajaliselt mõjutatud. Lapsel on tekkinud tugev lojaalsuskonflikt. Laps suhtub oma emasse

lubamatult halvasti. Lapse isa armastab last, kuid ei suuda mõista oma tegevuse kahjulikku

mõju lapse vaimsele tervisele. Lapse esindaja ei toetanud ema avalduse rahuldamist, kuna see

ei vasta lapse huvidele. Laps siiski vajaks üldjuhul kahte hooldusõiguslikku vanemat.

Eelkõige laps ja ka vanemad vajaks psühholoogilist nõustamist. Lapse esindaja hinnangul

tuleks peatada senine suhtluskord ja määrata suhtluse küsimuses lapsele erieestkostja.

Olemasolev suhtluskord ei ole lapse huve piisavalt taganud. Isa ja lapse suhtlust ei saa

esindaja hinnangul ka vähendada paarile tunnile nädalas, kuna lapsel on isaga hea suhe ja isa

kadumine lapse elust tekitab lapses uue traumakogemuse.

14. Tallinna Ringkonnakohus kuulas 24.04.2025 lapse isiklikult ära.

15. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 25.04.2025 määrusega ema esialgse õiguskaitse

avalduse osaliselt ning reguleeris kohtumenetluse ajaks lapsega suhtlemise korda (sh telefoni

teel suhtlust) ning sunnivahendite kasutamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel

tühistada osas, milles maakohus jättis ema avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse

viibimiskoha osas rahuldamata. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega

lõpetab vanemate vahel ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha osas ning annab selles osas

ainuhooldusõiguse üle emale. Samuti tuleb maakohtu määrust muuta osas, milles maakohus

muutis tsiviilasjas 2-21-1078 kindlaks määratud suhtluskorra punkti 1.1. Ringkonnakohus

muudab suhtluskorras lapse üleandmise korda, reguleerib isa ja lapse vahel telefoni teel

suhtlust ning täpsustab suhtluskorra tingimusi. Lisaks täiendab ringkonnakohus kohtumääruse

resolutsiooni selgitusega sunnimeetmete rakendamise kohta. Muus osas tuleb maakohtu

määrus jätta muutmata. Ema määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes TsMS

§ 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

17. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid,

mistõttu võtab ringkonnakohus vastu määruskaebemenetluses esitatud tõendid, välja arvatud

isa 20.04.2025 menetlusdokumentidele lisatud fotod (dtl 704, dtl 705, dtl 812, dtl 848), mida

ei saa pidada käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohasteks (TsMS § 238 lg 1). Kuna tõendid

esitati elektrooniliselt, ei ole vaja neid tagastada. Isa on 12.06.2025 seisukohas esitanud

taotluse 02.03.2025 olukorraga seonduvalt politsei kehakaamera ja hädaabi salvestuse välja

nõudmiseks. 24.06.2025 seisukohas palus isa välja nõuda politsei tunnistuse 22.06.2025

toimunud sündmuse kohta. Ringkonnakohus ei pea asja lahendamiseks viidatud tõendite

kogumist vajalikuks ning jätab vastavad taotlused rahuldamata.

18. Mõlemad vanemad on palunud määruskaebuse läbi vaadata istungil. TsMS § 667 lg 3

esimese lause järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea

vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praegusel juhul on maakohtu menetluses

menetlusosalised suuliselt ära kuulatud ning menetlusosalised on saanud

määruskaebemenetluses oma seisukohti korduvalt kirjalikult väljendada. Ringkonnakohus on

24.04.2025 kuulanud isiklikult ära lapse. Eeltoodust tulenevalt ei pea kolleegium istungi

korraldamist vajalikuks ning jätab rahuldamata taotlused vaadata määruskaebus läbi istungil.

I

19. Ema on käesolevas tsiviilasjas maakohtule esitatud avalduses palunud vanemate vahel

lapse suhtes ühise hooldusõiguse tervikuna lõpetada ning anda emale lapse suhtes

ainuhooldusõiguse. Maakohus jättis ema avalduse rahuldamata, säilitades vanemate vahel

ühise hooldusõiguse. Ema on määruskaebuses palunud maakohtu määruse selles osas

tühistada ja avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks kogu ulatuses rahuldada.

19.1. Ringkonnakohus märgib, et lapse isa ei ole esitanud käesolevas tsiviilasjas maakohtule

avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse isale üleandmiseks, kuid on

ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumentides palunud korduvalt lapse suhtes ühise

hooldusõiguse lõpetada ning määrata lapse elukoha isa juurde. Ringkonnakohus selgitab, et

TsMS § 9 lg 3 kohaselt ei vaata tsiviilasja kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi

vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS

§ 12 kohaselt vaatab ringkonnakohus tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid

tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel.

Riigikohus on selgitanud, et nii otsustusõiguse saamise (PKS § 119) kui ka ühise

hooldusõiguse lõpetamise asja (PKS § 137 lg 1) algatab kohus üksnes avalduse alusel (TsMS

§ 476 lg 2), st tegemist ei ole kohtumenetlusega, mis võiks toimuda ka kohtu omal algatusel.

Sellise avalduse alusel toimuvas kohtumenetluses määrab avaldaja menetluse eseme ning

kohus saab lahendada asja üksnes avaldusest lähtudes. Sellest tulenevalt ei saa kohus jätta

otsustusõigust või ühise hooldusõiguse lõpetamise korral ainuhooldusõigust vanemale, kes ei

ole kohtule avaldust selle kohta esitanud. Üksnes juhul, kui ühise hooldusõiguse lõpetamise

vaidluses selgub, et lapse heaolu on ohustatud ja ohu kõrvaldamiseks on vaja teha muudatusi

vanemate hooldusõiguses, saab kohus PKS § 134 lg 1 alusel otsustada ka omal algatusel

kohaldatavate abinõude üle, sh teha muudatusi vanemate hooldusõiguses (vt RKTKm

12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 29).

20. Kolleegium selgitab, et PKS § 118 lg 1 järgi peavad vanemad teostama lapse suhtes ühist

hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse

igakülgset heaolu. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei

soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal PKS §

137 lg 1 esimese lause järgi õigus taotleda kohtult hagita menetluses, et lapse hooldusõigus

antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sellisel juhul teeb kohus PKS § 137 lg 2 p 2, § 137 lg 3

ja § 123 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja

asjaomaste isikute õigustatud huvi, sh vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last

kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse

tulevasi elutingimusi. Ühise hooldusõiguse lõpetamine mis tahes küsimuses ja sellega ühe

vanema kõrvalejätmine last puudutavate otsuste tegemisest peaks tulema kõne alla siis, kui

see on lapse huvides vältimatult vajalik, mh kui vanemate suutmatus jõuda last puudutavates

küsimustes kokkuleppele ohustab lapse heaolu. Ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja

seda, kummale vanemale peaks jääma ainuhooldusõigus, tuleb hinnata eraldi iga valdkonna

puhul ning hooldusõigust ei pea tervikuna lahendama tingimata ühtemoodi (RKTKm

22.11.2017, 2-16-5794, p 22.2). Kui vaieldakse vaid kindla küsimuse üle, on kohtu sekkumine

põhjendatud üksnes konkreetses vaidlusaluses küsimuses. Kui lapsel on mõlema vanemaga

lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei

ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik.

Sellises olukorras tuleb eelistada hooldusõiguse või otsustusõiguse reguleerimist kohtus

selliselt, et see tagaks võimalikult suures ulatuses lapsele võimaluse saada isiklikku hoolitsust

(PKS § 116, § 118, § 143 lg-d 1-21) võrdselt mõlemalt vanemalt, toetades ja säilitades seeläbi

ka vanemate lahuselu korral lapse suhet mõlema vanemaga (vt RKTKm 19.05.2021, 2-20-

1708, p 19).

21. Ema on toonud menetluses esile, et lapse isa meelestab last ema vastu ning isa kasutab

lapsega koos veedetud aega selleks, et kritiseerida lapse ema. Isa on kaasanud lapse vanemate

vahelisse konflikti ning manipuleerib lapsega, et laps valiks „õige poole“. Laps on isa juurest

tulles negatiivselt meelestatud, tema õppevõime on vähenenud ning tal on tekkinud koolis

probleeme. Isa on mõjutanud last ka kokkulepitud suhtluskorda ignoreerima. Isa ei paku

lapsele tuge, vaid üritab pöörata iga olukorra ema vastu, kahjustades sellega lapse heaolu.

Ema ei saa teostada lapse suhtes ühist hooldusõigust, kuna see eeldab vanemate omavahelist

suhtlemist, kuid isa kasutab seda üksnes ema halvustamiseks, alandamiseks ja solvamiseks.

22. Isa on esitanud ema suhtes mitmeid etteheiteid ning leidnud, et ema ohustab lapse heaolu.

Sealjuures on isa toonud välja, et ema ei teavitanud politseid, kui lapselt varastati koolis 85

eurot; ema on last löönud (17.02.2025) ja tema peale karjunud (nt 24.03.2025); ema on jätnud

lapse üksinda koju (sh haigena); laps ei toitu ema juures tervislikult; ema ei hoolitse piisavalt

lapse hügieeni ega riietuse eest; ema ei võta tõsiselt lapse terviseprobleeme (nt on eiranud

lapse nahalöövet), ema ei taga vajalikku tuge koolitöödeks (lapsel on jäänud kodused

ülesanded tegemata); ema on võtnud lapselt ära isa poolt kingitud telefoni ning blokeerinud

isa numbri lapse telefonis, takistades isa ja lapse vahelist suhtlust. Laps on isa hinnangul ema

juures vaenulikus ja sobimatus keskkonnas. Lisaks on isa 25.05.2025 ja 27.05.2025

seisukohtades väitnud, et ema tarvitab narkootikume, kuna laps nägi seda pealt.

22.1. Ema on isa etteheidetele vastu vaielnud. Ema on teinud sõltuvusainete testi, mille

tulemused olid negatiivsed (dtl 1349). Samuti on ema esitanud Politsei- ja Piirivalveameti

teatise isa poolt esitatud kuriteokaebuse alusel kriminaalmenetluse algatamata jätmise kohta

(dtl 1413-1414). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on lastekaitsespetsialist JV 19.03.2025 e-

kirjas toonud välja, et ema on kinnitanud juhtumit, kus laps oli ema vastu agressiivne ning

ema pidi toona ennast kaitsma. Lastekaitsespetsialist on isale selgitanud, et lapse julgeolek ei

ole ohus. Lapse emaga on füüsilise karistamise osas vesteldud ning ema on andnud oma

poolse selgituse nii lastekaitsespetsialistile kui politseile. Ema on kinnitanud, et see ei olnud

õige tegu, kuid see oli antud hetkel ainus viis, kuidas ennast ja last kaitsta. Samuti ei vasta

lastekaitsespetsialisti selgituse järgi tõele väide, et lapsel ei ole kodus süüa, emale on ka

selgitatud, et kasvavale lapsele on vajalik mitmekülgne toit (dtl 733). Asjaolu, et laps on

ärritudes (nt olukorras, kus ema ei lubanud tal minna sõbra sünnipäevale ning isa nõudis emalt

selle kohta lapse ees selgitusi) ema löönud, nähtub ka kohtule esitatud lapse üleandmisel

tehtud videosalvestusest (dtl 586). Lastekaitsespetsialisti 15.04.2025 kirjast nähtuvalt on ema

ka 24.03.2025 juhtumiga seonduvalt tunnistanud, et tema ja lapse vahel toimus konflikt (dtl

722). Väiteid ema ohtlikkuse kohta on isa avalduse alusel kontrollinud politsei. 06.06.2025

teatises, millega jäeti ema suhtes kriminaalmenetlus algatamata, on viidatud, et menetlejale ei

ole esitatud objektiivseid tõendeid, kust oleks tuvastatav, et ema oleks last löönud ning ka

vestlus lapsega ei kinnitanud, et ema oleks teda löönud või valu põhjustanud. Menetleja leidis,

et väidetav emapoolne löömine ja väidetav narkootiliste ainete tarvitamine on lapsele

isapoolse mõjutusega kinnistunud ning menetlejal kujunenud veendumuse kohaselt ei ole

mingilgi määral tõene, et ema on seadnud lapse elu ohtu (dtl 1413-1414).

22.2. PKS § 134 lg 1 kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara

ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus

täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole

võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu

hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid.

Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendatud selliseid asjaolusid, millest võiks

järeldada, et ema käitumise või suutmatuse tõttu oma kohustusi täita tuleks kohtul omal

algatusel lapse suhtes esineva ohu ärahoidmiseks kohaldada PKS § 134 lg 1 alusel abinõusid

või teha muudatusi vanemate hooldusõiguses. Kuigi tsiviilasjas on esile toodud, et ema ja

lapse vahel on esinenud konfliktseid olukordi ja sõnelusi, ei kinnita ringkonnakohtu hinnangul

esitatud tõendid, et ema on lapsele ohtlik. Samuti ei anna isa poolt menetluses esitatud fotod

lapsel esineva lööbe (dtl 1396) ning lõikamata küünte (dtl 1085,1397-1402) kohta asuda

seisukohale, et ema on jätnud lapse hooletusse. Asja materjalidest nähtub, et ema on lapsel

esineva lööbega pöördunud perearsti keskuse poole (dtl 1099), samuti otsinud lapse

rahavarguse osas lahendusi (dtl 609-616). Eestkosteasutus ja lapsele määratud esindaja ei ole

menetluses kordagi esile toonud, et lapse heaolu oleks ema käitumise või kohustuste täitmata

jätmise tõttu mingil viisil ohustatud.

23. Maakohus on hooldusõiguse lõpetamata jätmisel leidnud, et lapse elus ei ole selliseid

vaidlusküsimusi, mida lapsevanemad ei suuda kokkuleppel ära otsustada. Samas ei olnud isa

maakohtu menetluse ajal vastu sellele, et lapse peamine elukoht on ema juures. Maakohtus

toimunud menetluse ajal soovis isa, et teda kaasataks lapse elus oluliste küsimuste

otsustamisse ning et ta saaks lapsega suuremas mahus suhelda. Määruskaebemenetluse ajal on

vanemate vahel tõusetunud vaidlus lapse elukoha osas ning isa on palunud määrata lapse

elukoha tema juurde, kuna ema ei taga piisavalt lapse heaolu ja laps ise soovib elada koos

isaga. Seega esineb käesoleval ajal vanemate vahel konkreetne vaidlusküsimus selle üle,

kumma vanema juures peaks laps peamiselt elama ning asja materjalidest ei nähtu, et kumbki

vanem oleks nõus oma seisukohast taanduma. Riigikohus on selgitanud, et hooldusõigusliku

vanema õigus määrata lapse viibimiskohta hõlmab mh ka vanema õigust määrata, kus ja

kellega koos laps elab, ning see loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest

hoolitsemiseks (RKTKo 07.06.2011, 3-2-1-45-11, p 17). Ülaltoodust tulenevalt on vanematel

sisuline vaidlus lapse viibimiskoha määramise osas.

23.1. Asja materjalidest nähtuvalt on vanemate omavaheline läbisaamine halb. Nii

eestkosteasutus kui lapse esindaja on toonud esile, et isa eriti tugevad negatiivsed tunded

lapse ema suhtes tekitavad olukorra, kus lapsevanem kahjustab oma käitumisega lapse huve ja

heaolu. Ka maakohus on leidnud, et käesolevas asjas on probleemiks lapse isa hoiakuid ja

suhtumine emasse. Menetluses esile toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest nähtub, et laps

on vanemate vahelisse konflikti kaasatud ning see on tema heaolu mõjutanud. Sealjuures

nähtub asja materjalidest, et laps on mõnel korral suhtluskorra järgsel üleandmisel keeldunud

emaga kaasa minemast. Lapse õpetaja GV on 23.04.2025 e-kirjas vanematele avaldanud lapse

suhtes muret, tuues välja, et laps on väga ebakindel. Laps on avaldanud, et mõtleb tunnis tihti

peresuhetele ega saa seetõttu keskenduda. Õpetaja tõi välja, et laps võib vajada

eripedagoogilist lisatuge. Samuti tõi õpetaja välja, et soovib teha lapsele eripedagoogilise

hindamise, et selgitada välja, kas lapse õpiraskused on tingitud akadeemilistest põhjustest või

on tegemist emotsionaalsete/psühholoogiliste põhjustega või kombineeritult. Õpetaja viitas, et

lapse emotsionaalse pooles osas on vajalik, et lapsevanemad saavutaksid ühise nägemuse

lapse heaolu ja vanemluse osas. „Kaklemine“ nagu laps seda nimetab, ja sellega kaasnev

häirib teda väga ja see on lapse sõnul üks põhilisi asju, millele ta mõtleb nii kodus kui ka

tunnis (dtl 866-867). Ka õpilase oskuste ja võimete hindamise kokkuvõttest nähtuvalt võib

lapsel olla raskusi tähelepanu koondamisel (dtl 1352). Asjaolu, et laps on tema hooldusõiguse

üle peetavasse vaidlusesse kaasatud nähtub ka kohtule esitatud videotest ning häälsõnumitest

(nt 23.05.2025 lapse poolt isale saadetud häälsõnumis on laps kirjeldanud, et saadab isale foto

ema külmkapist, kus ei ole tema jaoks ette valmistatud toitu, et seda kohtus ema vastu

kasutada (dtl 1295, 1306)). Samuti on isa esitanud kohtule videosalvestusi, kus isa suunab

lapsele küsimusi ema või käesoleva kohtuasja kohta ning laps vastab nendele (dtl 270, dtl

444, dtl 1285). Esindaja on toonud 25.04.2025 seisukohas välja, et isa ei eitanud vestluses

esindajaga seda, et ta räägib lapsele elatise tasumisest ning annab infot kohtuvaidluse

asjaolude kohta. Esindaja hinnangul isa hoolib lapsest väga, kuid ta ei adu seda, et laps oma

vanusest tulenevalt ei suuda mõista isa poolt jagatud mitte eakohast infot (dtl 886).

23.2. Asja materjalidest nähtuvalt on ema ja lapse vaheline suhe ajas halvenenud. 24.05.2024

ärakuulamisel on laps esindajale ja lastekaitse spetsialistile avaldanud, et ta tahab emaga

rohkem koos olla, kuid talle meeldib ka isaga koos aega veeta. Laps mainis, et isa räägib igal

kohtumisel emast halvasti. Varasemalt enne seda on laps esindajale avaldanud, et ta soovib

isaga kokku saada, kuid ta ei soovi isalt kuulda koledaid jutte emast ja tema perest (dtl 371,

dtl 165). Käesolevaks ajaks on lapse seisukoht ema suhtes muutunud. Laps on avaldanud

lastekaitsespetsialistile ja ärakuulamisel ringkonnakohtus, et soovib elada koos isaga. Lapse

esindaja, kes esindas last ka eelmises tsiviilasjas nr 2-21-1078, on toonud välja, et tal on

veendumus, et laps on isa poolt pikaajaliselt mõjutatud. Lapsel on tekkinud tugev

lojaalsuskonflikt. Lapse esindaja tõi välja, et eelkõige laps ja ka vanemad vajaks

psühholoogilist nõustamist. Eestkosteasutus on 10.06.2025 seisukohas toonud välja, et

vestluses lastekaitsespetsialistiga avaldas laps soovi elada isa juures ning tõi välja, et ema on

teda löönud ja nimetanud solvavate sõnadega. Lastekaitsespetsialist leidis, et lapse vastused ei

pruugi väljendada tema iseseisvalt väljakujunenud arusaamu või isiklikke kogemusi, vaid

võivad olla täiskasvanu poolt ette antud või mõjutatud. Laps kinnitas valdavalt mehaanilisi

väiteid ega osanud neid lisaküsimuste esitamisel põhjendada ega edasi arendada. Selline

olukord viitab lastekaitsespetsialisti hinnangul lojaalsuskonfliktile ja võimalusele, et lapse

seisukoht ei pruugi peegeldada tema tegelikku emotsionaalset seisundit ja sügavat arusaamist

olukorrast, vaid on kujunenud mõjutuste ja pingete kaudu (dtl 1406-1407). Sellele, et laps

võib olla täiskasvanu poolt mõjutatud, on viidanud ka lapsega kohtunud Politsei-ja

Piirivalveameti menetleja (dtl 1413-1414). Arvestades menetluses esile toodud asjaolusid

ning lapse esindaja ja eestkosteasutuse arvamusi, ei ole ringkonnkohtu hinnangul välistatud, et

isa negatiivsed hoiakud ema suhtes võivad olla kandunud üle ka lapsele.

23.3. Eestkosteasutus on toonud välja, et vanemaid on suunatud EELK Diakoonia- ja

Ühiskonnatöö SA perekeskusse perenõustamisse. Perenõustaja LL kokkuvõtte kohaselt on

toimunud vanemate perenõustamine individuaalselt. Ema osales perenõustamisel ühel korral

(10.11.2024) ning isa viiel korral (20.11.2023, 18.12.2023, 21.02.2024. 19.03.2024.

19.11.2024). Sealjuures ühiseid kohtumisi ei toimunud, kuna ema ei olnud selleks valmis.

Perenõustaja on leidnud, et individuaalsetel kohtumistel on mõlemad vanemad üsna mõistvad

ja koostööaltid ning mõlemal vanemal on olemas teadmised ja kasvatuslik võimekus ning nad

võiks jagada hooldusõigust võrdselt, kuid raskendavaks teguriks on vanemliku koostöö

puudumine (dtl 880-881). LL on 28.11.2024 e-kirjas märkinud, et ühist kohtumist on mõtet

teha siis, kui vanemad saavad rahulikult ja konstruktiivselt keskenduda lapse vajadustele ja

nende toetamisele ning vanemluspartnerlusele (dtl 608).

24. Arvestades määruskaebuse eset saab ringkonnakohus käesolevas menetluses kaaluda seda,

kas säilitada lapse viibimiskoha määramise küsimuses vanemate vahel ühine hooldusõigus või

anda see üle lapse emale. Ringkonnakohtul ei ole kahtlust selles, et mõlemad vanemad

soovivad pühenduda lapsega koos elamisse ja tema tegemistesse ning perenõustaja on

leidnud, et mõlemal vanemal on olemas teadmised ja kasvatuslik võimekus (dtl 880-881).

Samas on kolleegiumi hinnangul selge, et vanemate vahel tõusetunud vaidlus lapse peamise

elukoha üle, suutmatus teha selles küsimuses koostööd ning asjaolu, et laps on vanemate

vahelisse konflikti kaasatud, ohustab lapse heaolu. Ringkonnakohus leiab, et laps vajab oma

ellu stabiilsust ning olukord, kus vanemad järjepidevalt lapse nimel võitlevad ning teineteist

halvustavad, ei ole lapse huvides. Arvestades eeltoodut on lapse parimates huvides käesoleval

ajal eelkõige tagada, et tal oleks selge arusaam sellest, kumma vanema juures on tema

peamine elukoht ning et vanemad lõpetaksid selles küsimuses vaidlemise. Eeltoodust

tulenevalt vajab lapse viibimiskoha määramise küsimus lapse huvide ja heaolu tagamiseks

püsivat reguleerimist.

24.1. PKS § 137 lg 2 kohaselt ei rahuldata avaldust, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb

hooldusõiguse üleandmisele vastu või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja

avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Ringkonnakohus

leiab, et lapse viibimiskoha määramise küsimuses lapse emale ainuhooldusõiguse andmine ei

ole lapse huvidega vastuolus. Laps on käesoleval ajal 8-aastane ning on alustanud kooliteed

XXXs. Senini on laps elanud ema juures, kes on olnud tema peamine hooldaja. Ema on

käesoleva menetluse ajal muutnud oma elukohta, kuid mõlemad vanemad elavad Tallinnas.

Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et elamistingimused ei ole ema juures lapsele sobilikud.

Samuti ei ole alust kahelda ema pühendumises lapse kasvatamisele. Kuigi laps on avaldanud

soovi elada koos isaga, ei ole see vaidluse lahendamisel ainumäärav ning lapse tahet tuleb

arvestada koosmõjus teiste asjaoludega. Menetluses on esile toodud, et lapse selline seisukoht

ei pruugi väljendada tema iseseisvalt väljakujunenud arusaamu või kogemusi.

Ringkonnakohtule ei jäänud lapse ärakuulamisel muljet, et laps ei tunne ennast ema juures

viibides turvaliselt. Laps avaldas ärakuulamisel, et ta saab oma muredest rääkida mõlema

vanemaga. Küll aga nõustub ringkonnakohus lapse esindajaga selles, et emal tuleks esimesel

võimalusel tema ja lapse vahelise lähedussuhte parandamiseks pöörduda abi saamiseks eriala

spetsialistide poole ning võtta vastu kohaliku omavalitsuse poolt pakutavad toetavad teenused.

Ka eestkosteasutus on toonud esile, et laps vajab psühholoogilist tuge.

24.2. Ülaltoodust tulenevalt lõpetab ringkonnakohus vanemate ühise hooldusõiguse lapse

viibimiskoha määramise osas ning annab selles osas ainuhooldusõiguse üle lapse emale.

Ringkonnakohus selgitab, et kord lõpetatud ühist hooldusõigust on võimalik PKS § 1231 lg 3

kohaselt taastada, kui see vastab lapse huvidele ja täidetud on PKS § 138 lg 1 teises lauses

sätestatud eeldused, st vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ja ühist hooldusõigust

taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama (RKTKm 22.11.2017, 2-16-

5794, p 17). Samuti, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud

(PKS § 138 lg 1 kolmas lause). Lisaks märgib ringkonnakohus, et vaatamata hooldusõiguse

puudumisele on lapsest lahus elaval vanemal õigus oma lapsega suhelda.

25. Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud lapse hooldusõigust puudutavates küsimustes ei ole

vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud. Vanemate ühist hooldusõigust

lõpetades võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks

vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (vt

RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 30). Ema ei ole esile toonud, et muudes lapse elu

puudutavates valdkondades oleks vanemate vahel selliseid erimeelsusi, mis taksitaksid lapse

huvides ühise hooldusõiguse teostamist. Eelduslikult on lapse huvides, kui tema jaoks oluliste

otsuste vastuvõtmisel osalevad mõlemad vanemad. Samuti tuleb arvesse võtta, et lapsel on

isaga lähedane suhe. Isa tunneb huvi lapse hariduslike ja lapse tervist puudutavate küsimuste

vastu ning soovib lapse jaoks oluliste otsuse vastuvõtmisel osaleda. Isa on avaldanud, et ta

toetab lapse vaktsineerimist, kui see on meditsiiniliselt põhjendatud (dtl 648). Menetluses on

eestkosteasutuse ja lapse esindaja poolt välja toodud, et laps vajab psühholoogilist nõustamist.

Asja materjalidest ei nähtu, et isa oleks sellele vastu olnud. Samuti ei anna määruskaebuse

väited alust asuda seisukohale, et ühise hooldusõiguse lõpetamine oleks põhjendatud lapse

varahooldusõiguse osas. Ema on toonud esile, et lapse isa on rikkunud lapse

ülalpidamiskohustust. Isa väitel on kõik elatisnõuded tasutud. Kuigi PKS § 136 lg 1 järgi

eeldatakse ülalpidamiskohustuse rikkumise korral, et lapse vara on ohustatud, siis ei ole ainult

see piisav vanema varahooldusõiguse piiramiseks. Isa on selgitanud, et on loonud lapsele

konto kingituste ja taskuraha haldamiseks, ta aitab lapsel koguda raha ja investeerida

tulevikku. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas esitatud tõendite põhjal selgelt tuvastatav, et

isa kuritarvitab hooldusõigust ja ohustab sellega lapse vara. Ülaltoodust tulenevalt säilib

vanematel muudes lapse hooldusõigust puudutavates küsimustes ühine hooldusõigus.

II

26. Harju Maakohtu 02.10.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-1078 kinnitati vanemate vahel

kompromiss, mille järgi isa kohtub lapsega üle nädala nädalavahetusel reede õhtust

esmaspäevani. Isa võtab lapse reede õhtul lasteaiast ja viib lapse esmaspäeva hommikul

lasteaeda (p 1.1). Lisaks kohustus isa kompromissi järgi osalema Eesti Diakoonia

Perekeskuses individuaalsel psühholoogilisel nõustamisel ja vanemlusprogrammis ,,Imelised

aastad“, kuhu suunamiskirja teeb Tallinna Kesklinna Valitsus. Individuaalse psühholoogilise

nõustamise ja vanemlusprogrammi edukal läbimisel on võimalus lapsevanematel leppida

täiendavalt kokku lapsega suhtlemise osas. Harju Maakohus on vaidlustatud määrusega

muutnud varasemalt kindlaks määratud suhtluskorra punkti 1.1 selliselt, et isa kohtub lapsega

üle nädala nädalavahetusel reede õhtust pühapäeva õhtuni. Lapse üleandmine isale toimub

reede õhtuti kell 18. Lapse üleandmise koha lepivad vanemad kokku, kokkuleppe mitte

saavutamisel tagab lapse transpordi isa juurde lapse ema. Pühapäeva õhtuti toimub lapse

üleandmine kell 18. Lapse üleandmise koha lepivad vanemad omavahel kokku, kokkuleppe

mitte saavutamisel võtab ema lapse isa elukohast kell 18. Sarnaselt on ringkonnakohus

25.04.2025 määrusega reguleerinud isa ja lapse vahelist suhtlemist ka käesoleva

kohtumenetluse ajaks, lisades täiendavalt, et isal ja lapsel on õigus omavahel suhelda telefoni

teel üle päeva vahemikus 19.00-20.00.

27. Lapse ema on maakohtu määruse vaidlustanud ka suhtluskorra määramise osas. Isa

määruskaebus, milles isa palus tema ja lapse vahelist suhtlust suurendada, jäeti maakohtu

25.10.2024 määrusega menetlusse võtmata ning isa vastavat määrust ei vaidlustanud.

Sellegipoolest on isa määruskaebemenetluses soovinud suhtluskorra pikendamist tema ja

lapse vahel. Kolleegium selgitab, et kuna menetluses on ema määruskaebus, siis hindab

ringkonnakohus, kas vaidlustatud määrusega kindlaksmääratud suhtluskorda on põhjendatud

muuta ema määruskaebuse alusel.

28. PKS § 143 lg 1 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal

vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 3 kohaselt võib kohus

lapse huvides piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või

lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise.

Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma

esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust,

vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda,

samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest

juhinduva lahendi (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21).

28.1. Lapse ema on esile toonud, et lapse käitumises on ilmnenud negatiivsed muutused, mis

viitavad sellele, et lapsele senine suhtluskord ei sobi. Isa kasutab lapsega koosoldud aega ema

kritiseerimiseks ning isa ei oska planeerida eakohaseid tegevusi. Laps on isa juurest tulles

väsinud ja tujukas ning tema rahustamisele läheb aega. Ema leiab, et isaga suhtlemine

kahjustab lapse vaimset tervist, ema ja lapse vahelisi suhteid ning lapse õppeedukust.

Kolleegiumi hinnangul ei saa asjas esitatud asjaoludest teha tõsikindlat järeldust, et muutused

lapse käitumises on tingitud üksnes isaga suhtlemisest. Asjas on esile toodud, et laps võib olla

kogenud suhetes emaga ebastabiilsust ning ema ja lapse vahel on esinenud konflikte, mis

võivad samuti lapse käitumist ja emotsioone mõjutada. Isa hinnangul võivad muutused lapse

käitumises olla tingitud sellest, et ema ei võimalda lapsel isaga rohkem suhelda.

Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda siinses asjas esitatud asjaolud ja tõendid asuda

seisukohale, et isa ja lapse vaheline suhtlus kahjustaks last sellisel määral, et nende vahelisi

kohtumisi tuleks vähendada. Kuigi menetluses on esile toodud, et lapse isa suhtub emasse

negatiivselt, tuleb võtta arvesse, isal ja lapsel on omavahel lähedane suhe ning isa on lapse

jaoks oluline isik, kellega laps sooviks kohtuda senisest rohkem. Laps on toonud

ringkonnakohtus ärakuulamisel esile, et isaga koos olles mängitakse legodega ja arvutimänge

või käiakse õues mängimas ning isa teeb talle head süüa. Seega ei ole alust arvata, et isa ja

lapse vaheline suhe seisneb vaid ema halvustamises. Ka lapse esindaja on leidnud, et isa ja

lapse suhtlust ei saa peatada või minimaliseerida paarile tunnile nädalas, kuna lapsel on isaga

hea suhe ja isa kadumine lapse elust tekitaks lapses traumakogemuse (dtl 888). Arvestades

eeltoodut ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust muuta maakohtu määrust osas, milles

maakohus määras, et laps kohtub isaga üle nädala nädalavahetustel reedel kella 18.00-st kuni

pühapäeval kella 18.00ni.

28.2. Küll aga leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrusega kindlaks määratud suhtluskorda

tuleb muuta osas, mille kohaselt tagab lapse transpordi isa juurde ja isa juurest koju

ainuisikuliselt lapse ema. Asja materjalidest nähtuvalt on lapse suhtluskorra järgsel

üleandmisel tekkinud vanemate vahel konflikte, mille pealt nägemine ei ole lapse huvides.

Ema on korduvalt väljendanud soovi isaga mitte kokku puutuda, kuna kohtumistega

kaasnevad vaid konfliktid ning isa emotsionaalne vägivald ema suhtes. Ka isa on toonud esile,

et ta ei soovi emaga lapse üleandmisel kokku puutuda (dtl 603). Ringkonnakohus leiab, et

suhtluskorras vanemate omavahelise kokkupuute võimaluse vähendamine vähendab

eelduslikult ka vanemate vahelisi konflikte ning on seeläbi lapse huvides. Ema on pakkunud

välja, et lapse üleandmine võiks toimuda selliselt, et ema tagab lapse jõudmise isa elukohta.

Eelistada tuleks, et laps läheb ühistranspordiga ise isa juurde. Kui see pole võimalik, siis tagab

ema isiklikult või kolmandate isikute kaudu, et laps jõuab kohtu määratud ajaks isa juurde.

Laps peaks jõudma määratud ajaks tagasi koju selliselt, et isa tagab lapse jõudmise ema

elukohta sarnasel viisil. Samuti tuleks kohtumääruse resolutsiooni lisada, et lapse üleandmine

peab toimuma nii, et isa ja ema ei kohtu. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud lapse

üleandmine reguleerida selliselt, et kumbki vanem korraldab ise lapse suhtluskorra järgse

jõudmise teise vanema juurde. Arvestades eeltoodut muudab ringkonnakohus maakohtu

määrust lapse üleandmise osas, selliselt, et ema tagab isiklikult või kolmandate isikute kaudu,

et laps jõuaks reedel kella 18.00-ks isa elukohta ning isa tagab omakorda isiklikult või

kolmandate isikute kaudu, et laps jõuaks pühapäeva õhtul kella 18.00ks tagasi ema elukohta.

Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks suhtluskorras täiendavalt märkida, et vanemad

teavitavad teineteist last puudutavatest olulistest asjaoludest, edastades lapsesse puutuvaid

teateid teineteisele e-posti või sms-i teel. Isa ja lapse vahelise suhtlemise korraldamiseks

ringkonnakohus erieestkostja määramist vajalikuks ei pea.

28.3. Isa on käesolevas asjas toonud korduvalt esile, et ema ei võimalda tal lapsega telefoni

teel suhelda. Tallinna Ringkonnakohus on 25.04.2025 määruses reguleerinud kohtumenetluse

ajaks telefoni teel suhtlemist selliselt, et isal on õigus suhelda lapsega telefoni teel üle päeva

vahemikus 19.00-20.00. Menetluses esile toodud asjaoludest nähtuvalt on selline regulatsioon

tekitanud vanemate vahel täiendavaid pingeid, kuna laps ei ole alati olnud alates 19.00 isale

telefoni teel kättesaadav või olid lapsel selleks ajaks planeeritud muud tegevused. Isa on

seetõttu esitanud suhtluskorra rikkumise tõttu ema suhtes avalduse täitemenetluse

algatamiseks. Ema on toonud esile, et laps ei soovi isaga suhelda fikseeritud aegadel, kuna see

rikub ära lapse planeeritud tegevused ning et isa on eeldanud, et kõne peab algama kell 19.00

ning kestma vähemalt kella 20.00-ni. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud reguleerida

suhtluskorras üks konkreetne kellaaeg, mil isal on võimalik lapsega telefoni teel suhelda.

Eeltoodust tulenevalt sätestab ringkonnakohus suhtluskorras, et sellel nädalal, mil laps isaga

ei kohtu, on isal pühapäeval ajavahemikus kell 19.00- 20.00 õigus suhelda lapsega telefoni

teel kuni 20 minuti ulatuses.

28.4. Ringkonnakohus juhib vanemate tähelepanu sellele, et lapse huvides on see, et mõlemad

vanemad toetavad last teise vanemaga suhtlemises. Ka Riigikohus on selgitanud (RKTKm

30.05.2011, 3-2-1-32-11, p 15), et vanemad peavad oma vanema õigusi teostama ja vanema

kohustusi täitma heas usus ning sealhulgas hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet

teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist (PKS § 143 lg 2, RKTKm 30.05.2011, 3-2-1-

32-11, p 15). Üksteise süüdistamine ei aita kaasa lapse heaolu tagamisele. Lapse vaimse ja

füüsilise tervise parimates huvides on olukord, kus mõlemad vanemad panustavad teadlikult

ühiste erimeelsuste ületamiseks ega kaasa last omavahelistesse konfliktidesse.

Ringkonnakohus peab sellest tulenevalt vajalikuks suhtluskorras täiendavalt märkida, et

vanematel on kohustus hoiduda lapse juuresolekul teineteise halvustamisest. Ringkonnakohus

leiab, et vanemate omavahelise koostöö parandamisega tuleb lapse huvides jätkuvalt tegeleda.

Seega ei ole alust muuta maakohtu määrust osas, milles maakohus tegi vanematele

ettekirjutuse läbida Tallinna linna poolt koordineeritud pereteraapia. Ka eestkosteasutuse

hinnangul tuleks lapsevanematel lapse huvides esmalt luua stabiilne ja konfliktivaba

keskkond omavahel, ning vanemaid tuleks uuesti suunata Perekeskusesse ning kohustada

mõlemat vanemat selles osalema (dtl 1407).

29. Isa on ringkonnakohtule esitatud seisukohtades palunud kohaldada ema suhtes Tallinna

Ringkonnakohtu 25.04.2025 esialgse õiguskaitse määruse rikkumise tõttu sunnivahendeid.

Ringkonnakohus selgitab, et täitemenetlust korraldab kohtutäitur. Samas märgib kolleegium,

et ringkonnakohus on 25.04.2025 määrusega reguleerinud esialgse õiguskaitse korras lapsega

suhtlemise korda kuni käesolevas asjas tehtava ringkonnakohtu lõpplahendi tegemiseni. Seega

kaotab esialgse õiguskaitse määrus käesoleva määruse tegemisega oma toime.

30. TsMS § 550 lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele

alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 5621 lg-le 3 lapsega

suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest

viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud

(TsMS § 5621 lg 3). Seega kuulub alates käesoleva määruse teatavakstegemisest täitmisele

käesolevas määruses vanemate ja lapse vahel reguleeritud suhtlemiskord. Selguse huvides

märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis, et isa esimene nädalavahetus lapsega on

04.07.2025 õhtul algav nädalavahetus.

31. TsMS § 5621 lg-s 1 on sätestatud, et kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas

kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja

selgitab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete

rakendamise korda. Ringkonnakohus selgitab, et kohtumäärusega kehtestatud suhtluskorra

täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse. Kohtumääruse rikkumisel suhtluskorda puudutavas

osas võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida (TMS §

179 lg 2). Kohus selgitab, et esmakordsel trahvimisel ei ole trahvisumma väiksem kui 50

trahviühikut ega suurem kui 500 trahviühikut, korduval trahvimisel ei ole trahvisumma

suurem kui 800 trahviühikut karistusseadustiku tähenduses (TMS § 179 lg 21). Teistkordse

trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti täitemenetluse seadustiku §-s

62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut

täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise

kohustusest (TMS § 179 lg 22). Ringkonnakohus leiab, et suhtluskorra täitmise tagamiseks ei

ole vajalik lubada rakendada kohustatud isiku suhtes jõudu (TsMS § 5621 lg 2), mistõttu

ringkonnakohus selle kasutamist ei reguleeri.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. Maakohus on määruse põhjendustes märkinud, et jätab menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda ning lapse esindamise kulud riigi kanda, kuid on jätnud menetluskulude jaotuse

kohtulahendi resolutsioonis märkimata. Kolleegium jätab TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 teise lause

alusel menetlusosaliste maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud nende endi

kanda ning lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti

Vabariigi kanda. Eelmärgitut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov