2-24-18910/39 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek

Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 26. juuni 2025

Tsiviilasja number

2-24-18910

Tsiviilasi

P.J hagi A.Q ja P.G vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. veebruari 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

P.J apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

A.Q osas 1239 eurot 48 senti

P.G osas 1076 eurot 4 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant) P.J (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Aleksei Smelov

Kostjad (vastustajad) A.Q (isikukood XXX) ja P.G

(isikukood XXX), seaduslik esindaja R.U

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 26. veebruari 2025. a

otsus muutma.

2. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta P.J kanda. A.Q-l ja P.G-l hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. P.J (hageja) esitas 13. detsembril 2024 Viru Maakohtule A.Q (kostja I) ja P.G (kostja

II) vastu hagiavalduse, milles palus vähendada hagejalt kostjate kasuks 19. jaanuari 2023. a

otsusega tsiviilasjas nr 2-22-13145 väljamõistetud elatist ja mõista alates 13. detsembrist

2024 kuni 14. juunini 2025 hagejalt kostja I kasuks välja elatis 150 eurot kuus ning kostja

II kasuks välja elatis 125 eurot kuus. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate või

alternatiivselt poolte endi kanda.

Hageja on kostjate isa. Viru Maakohus vähendas 19. jaanuari 2023. a otsusega tsiviilasjas

nr 2-22-13145 hagejalt kostjate kasuks varasemalt väljamõistetud elatist. Maakohus

mõistis hagejalt kostja I kasuks välja elatise 225 eurot 64 senti kuus kuni kostja I

täisealiseks saamiseni 1. juulil 2032 ning kostja II kasuks välja elatise 191 eurot 79 senti

kuus kuni kostja II täisealiseks saamiseni 31. märtsil 2034. Maakohus märkis, et elatist

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4.

Hagejal on peale kostjate kaks alaealist last, keda hageja peab nende täisealiseks saamiseni

üleval pidama. Hageja töötasu on keskmiselt 820 eurot kuus. Hageja peab sellest tasuma

elatise kostjale I 287 eurot 72 senti kuus, kostjale II 244 eurot 56 senti kuus ning jagama

ülejäänud raha oma teiste alaealiste laste ja enda vahel. Hageja ei ole selles olukorras

võimeline andma kostjatele ülalpidamist kohtuotsusega välja mõistetud ulatuses,

kahjustamata oma teiste laste ja enda ülalpidamist. Hagejal on kostjate ees elatise võlg,

mida täidetakse täitemenetluses. Hagejalt väljamõistatud elatist tuleks seega vähendada, et

hageja teised alaealised lapsed ei oleks vähem kindlustatud kui kostjad.

Hageja toetab oma vanemaid lapsi. Nende ema kinnitab seda. Hageja vanemate laste ema

on majanduslikult halvemas olukorras kui kostjate ema. Tal puudub sissetulek. Ta saab

lapse kohta 80 eurot kuus, s.o kokku 160 eurot kuus, tal ei ole kinnisavara ega autot.

Kostjad ei tõendanud, et nende vajadused on 1593 eurot kuus, s.o hageja makstava elatise

summa, kostjate ema samaväärne panus ja kostjatele riigi toetusest 710 eurost kuuluv osa.

Kostjate ema peaks kulutama kostjate peale sama palju raha kui hageja peab kostjatele

elatist maksma, aga ta ei tee seda. Kostjate ema kulutab raha auto eest tasumiseks ja

rahatrahvi tasumiseks ning abikaasale maksmiseks. Osa rahast läheb laste vanaemale, kelle

juures elavad lapsed viis päeva nädalas. Kostjate ema ei luba hagejal laste elus osaleda ega

nendega suhelda.

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja ei osale kostjate ülalpidamises ega tasu neile vabatahtlikult elatist. Hagejalt kostjate

kasuks elatise sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlus. Hagejal oli 14. oktoobri 2024. a

seisuga kostjate ees elatise võlg 16 375 eurot 32 senti ja riigi ees elatisabi võlg 5791 eurot

72 senti. Hageja ei ole kostjaid aastaid toetanud. Kostjad saavad elatisabi. Pikaaegsed

kohtuvaidlused raskendavad kostjate majanduslikku olukorda. Hagejal on kohtuvaidlusteks

raha, ent enda lastele elatise maksmiseks ta seda ei leia. Maakohus vähendas 19. jaanuari

2023. a otsusega tsiviilasjas nr 2-22-13145 hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatist.

See ei viinud selleni, et hageja oleks hakanud kostjatele elatist tasuma.

Hagejal olid teised lapsed tsiviilasja nr 2-22-13145 menetluse ajal. Käesoleva hagi

esitamise seisuga ei ole faktilised ega õiguslikud asjaolud muutunud.

Hageja ei toonud välja, millised on tema teiste laste vajadused ja mil määral ta teotab oma

teisi lapsi. Hageja ei ela kostjatele teadaolevalt oma teiste lastega koos ega toeta neid.

Kostja teised lapsed töötavad õppimise kõrvalt ja saavad 14. juunil 2025 täisealiseks.

Hageja suudab teenida piisavalt sissetulekut, et pidada ülal kostjaid seaduses sätestatud

miinimummääras, ilma et see kahjustaks tema teiste alaealiste laste ja iseenda ülalpidamist.

Hageja tervis võimaldab tal tööd teha.

Hageja soovitud ulatuses elatise vähendamisel ei oleks kostjate vajadused kaetud. Kostjad

tegelevad muusikaga ja käivad muusikakoolis. Kostjale I osteti 2024. a klaver. Hageja ei

panustanud sellesse. Kostja I käib laulukonkurssidel. Sellega seoses tekivad täiendavad

kulud. Kostjale II renditakse kitarri. Elatise vähendamine ei arvesta majanduses toimuvaga.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis 26. veebruari 2025. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

Viru Maakohtu 19. jaanuari 2023. a otsusega tsiviilasjas nr 2-22-13145 vähendati hagejalt

kostjate kasuks varasemalt välja mõistetud elatist. Hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud

igakuist elatist saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi täiendavalt

vähendada, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud,

mille alusel tehti elatise vähendamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud

tekkisid pärast eelmise asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada. Hageja peab tõendama elatise vähendamise aluseks

olevad asjaolud.

Hageja elatise võlg on 14. oktoobri 2024. a seisuga 16 375 eurot 32 senti.

Ülalpidamiskohustuse rikkumine ei välista isiku õigust taotleda TsMS § 459 alusel

perioodiliselt tulevikus makstava elatise suuruse muutmist.

Hageja on kostjate isa. Hageja peab PKS § 116 lg 2 järgi kostjate eest hoolitsema. Hageja

peab tõendama, et ta on PKS § 102 lõikes 2 kirjeldatud olukorras.

Hageja väitel on tal lisaks kostjatele kaks alaealist last. Hagejal olid need lapsed ka

ülalviidatud 19. jaanuari 2023. a otsuse tegemise ajal. See asjaolu ei ilmnenud seega pärast

19. jaanuari 2023. a otsust. Hageja teised lapsed saavad täisealisteks 14. juunil 2025.

Hageja ei tasu neile elatist. Hagejal on elatise võlg R.M. ees 8686 eurot ja B.B. ees 9906

eurot 1 senti. Ainuüksi teiste laste olemasolu ei ole elatise vähendamise alus. Teiste laste

olemasolu võib olla elatise vähendamise alus, kui teised lapsed oleksid varaliselt vähem

kindlustatud kui kostjad. Samas hageja ei ole seda tõendanud.

Hageja võime sissetulekut teenida ei ole piiratud. Hageja ei esitanud oma varalise seisu

kohta tõendeid. Hageja Swedbank AS pangakonto väljavõttelt nähtuvad üksikud maksed

hageja kontole ning ühekordne elatise makse B.B.. Hagejal ei ole kohtu poolt kogutud

andmete kohaselt kinnis- ega vallasvara. Hageja väited väikese sissetuleku kohta ei ole

tõendatud. Hageja on alates 2021. aastast töötanud erinevates töökohtades. Hageja sai

Maksu- ja Tolliamati andmetel 2024. aastal tulu 3007 eurot 53 senti, s.o keskmiselt 250

eurot kuus. Hageja Swedbank AS-i pangakonto väljavõttelt ei nähtu muid andmeid hageja

sissetulekute kohta. Kontolt ei nähtu ka olulisi väljaminekuid ega püsimakseid. Hageja ei

ole teiste Eestis tegutsevate pankade klient. Hageja ei tõendanud enda püsikulusid. Hageja

on samas ostnud laevapileteid Rootsi ja Soome. Hageja sissetulekud ei laeku seega tema

pangakontole või laekuvad välisriigi krediidiasutuses olevale kontole. Hageja ei esitanud

kohtule tegelikke andmeid oma varalise seisundi kohta.

Hageja ei ole senini osalenud kostjate ülalpidamises vastavalt oma väidetavatele tegelikele

võimalustele. Hageja on seega kostjatele elatise tasumisest kõrvale hoidnud.

Hageja ei esitanud mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid elatise vähendamist. Ebapiisav

sissetulek ei õigusta elatise tasumist alla miinimummäära. Mõlemal vanemal on laste

ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem peab tegema kõik endast oleneva, et tagada laste

heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek laste ja enda ülalpidamiseks. Lapsega koos

elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lapsest lahus elava vanema panus.

Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise

seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev.

Kostjaid peab üleval nende ema. Kostjate ema sissetulek oli Maksu- ja Tolliameti andmetel

2024. a-l 6790 eurot 41 senti, s.o keskmiselt 565 eurot 87 senti kuus. Kostjate ema saab

lapsetoetust 260 eurot, lasterikka pere toetust 450 eurot ning elatisabi. Kostjate ema

Swedbank AS-i pangakontole on juulist 2024 kuni jaanuarini 2025 laekunud töötasu

vahemikus 675–891 eurot, peretoetus 710 eurot, G.G. sotsiaaltoetus ja elatisabi. Muud

sissemaksed on peresisesed ülekanded või sularahas välja võetud summad. Kostjate emal

on korter, tal ei ole sõidukeid. Kostjate ema teeb ülekandeid Elisa Eesti AS-ile, Inbank AS-

ile ja tasub iga lapse eest 20 eurot kuus. Laste ülalpidamisega on hõlmatud kommunaal- ,

toidu-, lastekaupade- ja meelelahutuskulud. Kostjate ema pangakonto väljavõttelt nähtub,

et nende ema teeb kostjatele kulusid. Arvestades, et hageja ei panusta kostjate

ülalpidamisse, on arusaamatu hageja väide, et kostjate ema ei pea kostjaid ülal. Kostjad ei

pidanud tõendama suurenenud kulusid, vaid hageja pidi tõendama elatise vähendamise

aluseks olevad asjaolud.

Hageja võime sissetulekut teenida ei ole piiratud. Hageja ei ole tõendanud, et tasudes

elatist väljamõistetud määras, saaks tema enda igapäevane toimetulek kahjustatud. Hageja

on hetkel töötu, kuigi märkis avalduses enda sissetulekuks 820 eurot. Hageja esitas enda

teiste laste ema kinnituse, mille kohaselt tasub hageja enda teiste laste elamiskulud, kuna

lapsed õpivad XX, ning toetab toidukaupade ja muude esmavajalike kulutustega. Ükski

teine tõend ei kinnita, et hageja tasuks enda teiste laste kulusid.

Hageja ei tõendanud seega TsMS §-s 459 sätestatud eeldusi. Hagi jääb rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi

rahuldada ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus märkis ekslikult, et hagejal on elatise võlg R. ees 8686 eurot ja B.B. ees 9906

eurot 1 sent. Hagejal on 19. märtsi 2025. a seisuga võlg 593 eurot.

Maakohus märkis ekslikult, et hageja ei ole oma lastele R.le ja B.B. elatist maksnud.

Hageja maksis vastavalt võimalustele R.le ja B.B. oma abikaasa A.M. pangakontolt elatist.

Hageja tasub vastavalt võimalustele elatist ka kostjatele.

Hageja sissetulek oli vaidluse maakohtus lahendamise ajal ja on ka praegu keskmiselt 820

eurot kuus. Maakohtu kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja sissetulek oleks suurem.

Maakohtu arvamus, et hageja varjab oma sissetulekut, on oletuslik ega tugine tõenditel.

Hageja ei saa tõendada, et ta ei saa rohkem sissetulekut.

Maakohus ei analüüsinud hageja vanemate laste ema kinnitust, mille kohaselt hageja toetab

enda vanemaid lapsi. Vanemate laste ema on halvemas majanduslikus olukorras kui

kostjate ema. Tal puudub sissetulek, kuna ta õpib kokaks ja saab laste peale lastetoetust

160 eurot.

Kostjad ei tõendanud, et nende vajadused on 1593 eurot kuus, s.o hageja makstava elatise

summa, kostjate ema samaväärne panus ja kostjatele riigi toetusest 710 eurost kuuluv osa.

Kostjate ema ei kuluta raha laste peale.

Elatisabi on hageja võlg riigi ees. Hageja peab selle hiljem tagasi maksma. Kostjate ema ei

luba hagejal laste elus osaleda ega nendega suhelda.

Elatise maksmise kohustus ei tohi panna isikut olukorda, et tema käsutusse jääv raha on

toimetulekupiiri määrast oluliselt väiksem. Hageja palub võtta arvesse, et kostjate ema

saab suurendatud peretoetust 710 eurot kuus. Hageja jääb hagis esitatu juurde.

5. Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Kostjad ei saa võtta seisukohta, kas hagejal on oma teiste alaealiste laste ees

täitemenetluses sissenõutav elatise võlg. Hageja esitatud täitmisteate kohaselt on selles

täiteasjas sissenõudjaks Soome sotsiaalkindlustusamet. See tähendab, et hageja teisi lapsi

on riik toetanud. Hageja eiras seega ka nende ülalpidamiskohustust.

Hageja on oma vanemaid lapsi toetanud ebaregulaarselt ja väiksemas ulatuses kui ilmselt

olid laste vajadused. Hageja on kostjaid aastate jooksul ülalpidamist andnud üksnes kolm

korda.

Hagejal ei ole sissetuleku teenimine takistatud. Ebapiisav sissetulek ei õigusta elatise alla

miinimummäära tasumist. Lastega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui

lapsest lahus elava vanema panus. Hageja väide, et lapsed elavad vähemalt viis päeva

nädalas vanaema juures, ei vasta tõele ega tugine tõenditele.

Väide, et kostjate ema ei kuluta kostjatele raha, on alusetu. Kostjate emal ei ole autolaenu

ega trahve. Kostjad jäävad oma seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust

selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning

apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole

rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks kaebuse sisu arvestades mõjutada

otsust. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

1. Hageja taotleb temalt kostjate kasuks 19. jaanuari 2023. a otsusega tsiviilasjas nr 2-22-

13145 väljamõistetud elatise vähendamist. Maakohus on õigesti tuginenud TsMS § 459 lg-

le 1, mis võimaldab muuta jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud perioodilisi makseid

või korduvaid kohustusi, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud. Varasema kohtulahendiga välja mõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust

juhul, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te)

varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt

muutunud. Seejuures peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist,

millele tema väited või vastuväited tuginevad (nt RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 11;

RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10).

PKS § 102 lg 2 kolmandast ja neljandast lausest tulenevalt võib kohus mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla

muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps (see loetelu mõjuvatest põhjustest ei ole iseenesest

ammendav).

2. Hageja tugineb hagis sellele, et tal on peale kostjate veel kaks alaealist last, keda ta

peab nende täisealiseks saamiseni üleval pidama, ning hageja sissetulekuid arvestades ei

ole hageja võimeline andma kostjatele ülalpidamist tsiviilasjas nr 2-22-13145 tehtud

kohtuotsusega välja mõistetud ulatuses, kahjustamata oma teiste laste ja enda ülalpidamist.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ülalpeetavad R. ja B.B. olid hagejal ka

tsiviilasjas nr 2-22-13145 toimunud menetluse ajal ning kõnealune asjaolu ei ole seega

muutunud asjaolu TsMS § 459 lg 1 tähenduses, mis annaks aluse varasema kohtulahendiga

välja mõistetud elatist muuta. Samuti ei ole hageja väitnud, et nende ülalpeetavate

vajadused oleksid pärast kohtulahendi tegemist tsiviilasjas nr 2-22-13145 oluliselt

suurenenud.

Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja vähene sissetulek (hageja väidete

kohaselt 820 eurot kuus) ei ole iseenesest PKS § 102 lg 2 kohaldamise aluseks. Hageja

väidetust ei ilmne, et tal oleks puuduv töövõime. Hageja ei ole esitanud ka muid selgitusi,

mis takistab tal suurema sissetuleku teenimist kui väidetav 820 eurot kuus (mis on

sisuliselt võrdne Eesti hetke (neto)miinimumpalgaga). Maakohus on jõudnud hageja

pangakonto väljavõtet analüüsides põhjendatult seisukohale, et hageja sissetulekud ei laeku

tema kontole või laekuvad välisriigi krediidiasutuses olevale kontole ning hageja ei ole

kohtule esitanud tegelikke andmeid oma varalise seisundi kohta. Maakohtu see järeldus ei

ole oletuslik, nagu väidab hageja. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et eluliselt

väheusutav on olukord, kus inimesel ei ole igakuiseid püsikulutusi (nt toidule, eluasemele,

sideteenustele jms). Hageja pangakonto väljavõtete selliseid väljaminekuid ja kulutusi ei

kajasta. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja väidetest ei nähtu, et tema sissetulek

oleks võrreldes tsiviilasjas nr 2-22-13145 toimunud menetluse ajaga oluliselt vähenenud.

3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja lahendamise seisukohalt määravat tähtsust

sellel, milline on hageja elatise võlg enda vanemate lasete, R. ja B.B. ees. Iseenesest ei ole

vaidlust, et hagejal oli ka nende kahe lapse PKS § 96 lg 1 ja § 97 p 1 järgne

ülalpidamiskohustus kuni 14. juunini 2025, mil R. ja B.B. said täisealiseks.

Apellatsioonkaebusele lisatud (korduvast) täitmisteatest täiteasjas nr 180/2020/843 ei

järeldu, et maakohus tuvastas hageja elatisevõla R. ja B.B. ees ebaõigesti. Viidatud

täitmisteatest nähtuvalt on täiteasjas sissenõudjaks Soome sotsiaalkindlustusamet (KELA),

mitte R. ja/või B.B.. Samuti ei nähtu apellatsioonkaebusele lisatud A.A.

maksekorraldustest ja B.B. pangakonto väljavõtetest, et hageja tasuks R.le ja B.B.

märkimisväärses ulatuses ja regulaarselt elatist. Osadelt maksekorraldustelt nähtub

kingituste tegemine, mitte elatise tasumine.

Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus analüüsinud R. ja B.B. (st

hageja vanemate laste) ema kinnitust, mille kohaselt hageja toetab enda vanemaid lapsi (dtl

378). Maakohus leidis, et ükski teine tõend selles avalduses toodud asjaolusid ei kinnita –

ühestki kontoväljavõttest ega esitatud maksekorraldusest ei tulene, et hageja maksab B.B.

ja R. kulutuste eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu selle järeldusega.

Lisaks ei ole hageja selgitanud, mh apellatsioonkaebuses, miks ta ei ole pärast hagi

esitamist käesolevas asjas tasunud kostjatele elatist vähemalt enda taotletud vähendatud

määras (s.o vastavalt hageja enda väidetavatele võimalustele). See näitaks vähemalt

vanema tahet laste ülalpidamises osaleda, nagu on põhjendatult märkinud ka maakohus.

4. Hageja ülalpidamiskohustuse ulatust ei mõjuta iseenesest asjaolu, et lapsed viibivad

osa ajast enda vanaema juures (kostjad ei ole seda hageja väidet ka omaks võtnud). Hageja

ei ole oma selle väite tähendust ise lähemalt selgitanud.

5. Muus osas kordab hageja apellatsioonkaebuses oma varasemas menetluses antud

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui ka õiguslikust olukorrast. Maakohus on

otsust põhjalikult põhjendatud ja käsitlenud otsuses piisava põhjalikkusega ka neid

apellatsioonkaebuses esitatud väiteid. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks hageja väidetele

veelkord vastata. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust otsuse

tühistamiseks, kui kohus on otsust tehes materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole

rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.

8. Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad apellatsiooniastme

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellatsioonkaebuse esitaja) kanda. Kostjad

ei ole apellatsiooniastme menetluskulude nimekirja esitanud ning selliste kulude tekkimine

ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Seega kostjatel hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)