3-25-96/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-96

Haldusasi

X. X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 12.12.2024

ettekirjutuse tühistamiseks ja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: X. X

Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja

Merle Magnus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja ja tema pereliikmete nimed ning elukoha

andmed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.07.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

1(5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebajale maksti lapsetoetust ja lasterikka pere toetust seoses kolme lapse kasvatamisega.

2. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) teavitas kaebajat 09.10.2024 sellest, et nende hinnangul on

kaebajale makstud alusetult peretoetust (lapsetoetus, lasterikka pere toetus) ajavahemiku

01.09.2023 kuni 30.09.2024 eest 10 030 eurot, mis kuulub SKA-le tagastamisele. SKA selgitas,

et teatisele saab esitada vastuväite hiljemalt 15 päeva jooksul pärast selle saamist. Samuti

märkis SKA, et kaebajal on võimalik taotleda kokkuleppe sõlmimist toetuse tagasimakseks

osade kaupa.

3. SKA 12.12.2024 ettekirjutusest nähtub, et kaebaja esitas teatisele 24.10.2024 vastuväite.

Kaebaja kinnitas, et tema elukohaks (koduks) on Xxxxxxxxx xx-xx, Tallinn. Ta viibib enamuse

aastast Eestis, st 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Temale ega tema

lastele ei ole üheski välisriigist makstud toetuseid ega perehüvitisi. Ta on viimasel ajal

tegelenud loometööga ning ei ole end vormistanud palgalisele tööle. Lähiajal on tal plaanis

võtta end töötuna töötukassas arvele. Tema lapsed on eestlased, keda ta on kasvatanud

eestimeelseteks. Eesti Vabariigi põhiseadus § 27 lõige 1 annab perekonna rahva püsimise ja

kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse alla. SKA nõue on vastuolus ka Eesti Vabariigi

põhiseadusega. Ta taotles tagasinõudemenetluse lõpetamist ja tagasinõude tühistada.

4. SKA tegi kaebajale 12.12.2024 ettekirjutuse tagastada talle alusetult makstud peretoetus

(lapsetoetus, lasterikka pere toetus) ajavahemiku 01.09.2023 kuni 30.09.2024 eest 10 030 eurot

30 päeva jooksul ettekirjutuse kättesaamisest. SKA märkis, et nõude tagastamata jätmise korral

on SKA-l õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kokkuvõtvalt on ettekirjutuse põhjendus järgmine.

Perehüvitiste maksmine toimub territoriaalsuse põhimõttel, st selle eelduseks on nii vanema kui

ka lapse Eestis alaline/reaalne elamine. SKA hinnangul ei olnud kaebaja ajavahemikul

01.09.2023 kuni 30.09.2024 alaline Eesti elanik, st ta ei elanud Eestis vähemalt 183 päeva aasta

jooksul. Kaebaja väitis vastuväites vastupidist, kuid ei tõendanud oma väidet.

SKA ei ole kohustatud alalise elukoha määratlemisel lähtuma üksnes rahvastikuregistri

andmetest, vaid võib perehüvitiste seaduse (PHS) § 8 lg 3 alusel lisaks rahvastikuregistri

andmetele lähtuda ka teistest andmetest. SKA leiab kogutud tõendite (kaebaja poolt esitatud

väited, töötamise register, internet jms) alusel, et kaebaja alaliseks elukohaks on Xxxxxx, mitte

Eesti. Kaebaja on lapsi kasvatanud välisriigis.

Kaebaja väidab, et tema pere tegeleb Xxxxxx saarel majutusteenusega ning omab seal

kinnisvara. Kumbki vanem ei tööta Eestis. Töötamise registri andmetel lõpetas kaebaja Eestis

töötamise 15.08.2023. Kaebaja väiteid kinnitab veebilehelt https://www.houseinsamos.net/

leitav teave: pere on korduvalt kinnitanud, et elab juba aastaid Xxxxxxx ja on oma tuleviku

sidunud selle saarega. See on pere elu- ja töökoht (Xxxxxxx Loome- ja Puhkemajad) ning laste

kasvatamise, hariduse saamise koht.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

5. Kohtu menetluses on nõue tühistada SKA 12.12.2024 ettekirjutus ja kohustada SKA-d

jätkama perehüvitiste maksmist.

2(5)

6. Kaebuse esitaja ja tema pere elukoht on Eestis Xxxxxxxxx xx-xx, Tallinn. Kaebuse esitaja

viibib Eestis vähemalt 183 päeva aastas, mis vastab tulumaksuseaduse § 6 lg 1 tingimustele ning

kinnitab kaebaja residentsust ja õigust perehüvitistele vastavalt perehüvitiste seaduse § 4

lõikele.

7. SKA ettekirjutus tugineb peamiselt oletustele ja üldistele internetist kogutud andmetele, jättes

tähelepanuta kaebaja esitatud tõendid ja faktid.

8. Hakata tõestama ja välja mõtlema, et mis kuupäevadel keegi kaebaja suurest perest viibis

Eestis ja millal mitte ja mis koosseisus, on sisuliselt võimatu. Kaebaja sõidab Xxxxxxxe edasi-

tagasi autoga, mitte lennukiga. Kaebaja ei teadnud sellist nõuet, et kui palju ta peab aastas Eestis

viibima perehüvitise saamiseks. Küll aga teab ta, et on seda nõuet täitnud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Kaebaja ja tema laste elukoht on rahvastikuregistri järgi Eestis aadressil Xxxxx xx x-x,

Tallinn. Väljavõte on tehtud sotsiaalkaitse infosüsteemist, kuhu andmed jõuavad

rahvastikuregistrist (SÜS 5. peatükk, Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse § 17 lg 1 ja § 8 lg

1 p 3). Ka kaebaja abikaasa Y. Y elukoha aadress on rahvastikuregistris samal aadressil.

Kaebaja on kaebuses on elukoha aadressiks märkinud Xxxxxxxxx xx-xx, Tallinn, mis

rahvastikuregistri andmetel on kaebaja postiaadressiks.

Tulenevalt PHS § 8 lg-st 3 on SKA-l lisaks rahvastikuregistri seaduses sätestatud andmetele

õigus lähtuda ka teistest andmetest, mille alusel otsustatakse perehüvitise maksmine, peatamine

või lõpetamine. Perehüvitiste saamiseks ei piisa rahvastikuregistrijärgsest elukohast, vaid

toetuse saaja ja lapsed peavad ka tegelikult elama Eestis, va kui Euroopa Liidu reeglitest ei

tulene teisiti.

Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit tema Eestis elamise kohta.

11. Internetis on avalikult leitav ohtralt materjali kaebaja pere elama asumise ja elamise kohta

Xxxxxxs. Lisas on üks ekraanipilt House in Xxxxxxx lehelt, milles on juba 03.06.2022 ja

29.08.2023 viidatud kaebaja elamisele Xxxxxxx ja „päriselt“ Xxxxxxsse elama asumisele.

Xxxxxxx Puhke- ja Loomemajade kodulehel on Y ja X. X allkirjastatud tutvustuses muu

hulgas kirjutatud – Meie oleme oma kodukandi üle väga õnnelikud, elame keset loodust, külasid

ja maamajapidamise ehedust. Hea meelega jagame seda. Oleme oma tuleviku sidunud selle

saare ja saare osaga, töötame, elame ning kasvatame oma lapsi ja kasse, koeri, kanasid siin.

See on parim koht maailma. Meie pere elas Xxxxxxx ka 2010 – 2011, tagasi ankrusse triivisime

siia 2018 sügisel. Kavatsusega jääda igavesti; vähemalt meie – „vanainimesed“. Lapsed käivad

siin koolis, ise peame puhkemajasid ja tegeleme kirjutamisega (tekst altpoolt 2. pildi kohal).

Kaebaja poolt 22.09.2024 viidatud raamatu tutvustuses on kirjas, et pere kolis juba 2018 aasta

sügisel Xxxxxx saarele Xxxxxxxe päriseks. Ka järgmise raamatu „Talv Xxxxxxs. Miks šaakalid

igal ööl nutavad?“ tutvustuses on välja toodud, et pere on elanud aastaid Xxxxxxs Xxxxxxx

saarel ja nad peavad kuuendat aastat loome- ja puhkemajasid.

Kokkuvõtvalt on palju tõendeid selle kohta, et kaebaja ja tema pere ei ela Eestis vähemalt alates

01.09.2023. Vastupidiseid tõendeid ei ole ja kaebaja ei ole ka neid esitanud. Elamisel ja

töötamisel Xxxxxxs võib perel tekkida õigus perehüvitistele Xxxxxxs, kuid see sõltub täpsemalt

Xxxxxx riigi seadustest. Ainuüksi asjaolu, et Xxxxxx riik perele perehüvitisi ei maksa ei anna

3(5)

kaebajale õigust perehüvitistele Eestis. Samuti ei anna perehüvitistele õigust Eesti koolis

õppimine, kui pere tegelikkuses Eestis ei ela.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. SKA 12.12.2024 haldusakt on õiguspärane.

13. Kohus selgitas 13.02.2025 kaebajale, et kaebaja võib oma väite – ta elab Eestis üle 183

päeva – tõendamiseks kasutada erinevaid viise. Ringkonnakohus on näiteks viidanud

sõidupiletitele. Kohus leiab, et kõige selgema pildi oma elukorralduse kohta saab kaebaja anda

eelduslikult pangakonto väljavõtte kujul. Seejuures ei ole kohtu huviks niivõrd kannete sisu,

vaid nende tegemise koht. Ettekirjutus puudutab perioodi 01.09.2023–30.09.2024.

Juhul kui kaebaja ei saa või ei soovi vastavaid tõendeid esitada, siis ei täida ta

tõendamiskoormust.

14. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud kaebaja kohtumenetluses, et ta elab Eestis üle

183 päeva. Varasemalt oli ta jätnud tõendamiskohustuse täitmata haldusmenetluses.

15. Kohus kogus 23.01.2025 määrusega tõendeid ja leidis analüüsi alusel järeldusele, et SKA on

ettekirjutuse aluseks olevad tõendeid hinnates põhjendatult jõudnud järeldusele, et kaebaja ja

tema perekonna alaliseks elukohaks on vähemalt ajavahemikul 01.09.2023 kuni 30.09.2024

olnud Xxxxxxx saar, Xxxxxx. SKA tugineb töötamise registri andmetele koosmõjus avalikult

kättesaadavale teabele veebilehel https://www.houseinsamos.net/.

Kohus võttis tõenditena asja materjalide juurde rahvastikuregistri väljavõte kaebaja ja tema

perekonnaliikmete kohta ning väljavõtted avalikult kättesaadavast teabest veebilehtedelt https://

www.houseinsamos.net/, https://uueduudised.ee/ ning kaebaja Facebook postituse.

Kohus tuvastab rahvastikuregistri andmete põhjal kaebaja, tema abikaasa Y. Y ja laste

isikuandmed. Kaebaja lapsed on järgmises vanuses: C. C on x a, G. G x a ja F. F x a.

Kohus tuvastab avalikult kättesaadavast teabe alusel, et 17.04.2024 artiklis

(https://uueduudised.ee/) selgitab G. G, et on Xxxxxxs elanud kokku umbes kuus ja pool aastat.

Artikli pealkirjaks on „Miks Eestist jalga lastakse“. Artiklis märgib ta „Ma saan iga nädal

eestlastelt meili või Messengeri teel umbes 3–4 pöördumist, kus väga erinevas vanuses inimesed

küsivad Xxxxxx kinnisvara, töö, kliima, elukeskkonna, bürokraatia ja eluolu kohta“. Nimetatud

tsitaat viitab sellele, et tegemist on inimesega, kes elab alaliselt Xxxxxxs. Seetõttu pöörduvad

inimesed tema kui nö Xxxxxx elu eksperdi poole.

Kohus tuvastab samuti, et kaebaja 09.12.2024 Facebooki postituses kajastatakse Y. Y raamatut

Talv Xxxxxxs, milles autor selgitab, et on aastaid elanud perega Xxxxxxs Xxxxxxx saarel.

Samuti on kogumis eelnimetatuga 22.07.2023 artikkel, milles räägitakse, et „Kogu pere

Xxxxxxsse Xxxxxxx saarele kolinud ajakirjanik Y. Y (EKRE) sõnul pani koroonapandeemia

tõsiselt proovile tema majandusliku hakkamasaamise, kuid praeguseks on laenud tagasi makstud

ja rahu hinges“. „Kohaliku kogukonna hindamatu sõprus, soojus, õlg õla kõrval tunne ja

kommuunielu voorused on ka Y perekonda Xxxxxxx hoidnud ja sinna tagasi toonud“.

Kaebaja ja tema abikaasa majandustegevus on jälgitav 11.03.2024 artiklis: Tänaseks on meie X.

X-i ja Y – “katuse” all – viis maja, kolm korterit ja kolm stuudiot.

Kohus jääb selle järelduse juurde ja seetõttu puudub alus SKA ettekirjutuse tühistamiseks ja

kohustamiseks perehüvitise maksmist jätkata.

16. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kuna kohus teeb

otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

4(5)

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

17. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja ja tema pereliikmete nimed ning elukoha andmed tema

eraelu kaitseks asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

5(5)