3-25-2038/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX (kaebaja) esitas 21. aprillil 2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot. Kaebaja helistas 21. aprillil 2025 kell 14.36 valveruumi, et
Legislator headnote
AI generated3-25-2038/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: X (kaebaja) esitas 21. aprillil 2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot. Kaebaja helistas 21. aprillil 2025 kell 14.36 valveruumi, et
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-25-2038
Määruse kuupäev
26. juuni 2025
Kohtunik
Juhan Siider
Kohtuasi
X kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju
hüvitamiseks seoses 21. aprillil 2025 jalutuskäigu
võimaldamata jätmisega
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X-i kaebus.
2. Jätta X-i taotlus Tartu Vanglalt videosalvestise väljanõudmiseks rahuldamata.
3. Jätta X-i taotlus tunnistajate ülekuulamiseks läbi vaatamata.
4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15
päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §
121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X (kaebaja) esitas 21. aprillil 2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju
hüvitamiseks summas 1500 eurot. Kaebaja helistas 21. aprillil 2025 kell 14.36 valveruumi, et
uurida õues käimise kohta, mis pidi toimuma kell 14.00. Valvur ütles kaebajale, et õues
käimine toimus kell 09.00 ning et valvur andis sellest kinnipeetavatele läbi kambriterminali
teada. Kaebaja seda ei kuulnud ning talle ei ole keegi õue minekut pakkunud.
Kambriterminalid ei tööta ning vangla on sellest teadlik. Kaebajale ei võimaldatud
jalutuskäiku värskes õhus. Valvur oleks pidanud kaebajalt läbi kambriluugi küsima, kas ta
soovib jalutama minna. Vangla alandas kaebaja väärikust.
2. Tartu Vangla jättis 18. juuni 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/178-2 kaebaja kahju hüvitamise
taotluse rahuldamata. Kaebaja paiknes ajavahemikul 10. aprill kuni 8. mai 2025 S-eluhoone
S7 osakonnas kambris 410 tavarežiimil. Päevakavajärgselt avatakse osakond igapäevaselt kell
10.00. Valvur teavitas kambriterminali vahendusel kõiki kinnipeetavaid üheaegselt viis
minutit enne jalutuskäikude algamist (kell 08.50-08.55). Kui osakond on jalutuskäigule
3-25-2038
saatmise ajal suletud, siis panevad kinnipeetavad enda kambriukse kohal asuva punase
tulukese põlema, näidates nii enda soovi jalutama minna. Selline töökorralduslik aspekt on
Tartu Vanglas tavapärane. S7 osakonnas toimuvad jalutuskäigud esmaspäeviti, kolmapäeviti,
reedeti ja pühapäeviti kell 09.00 ning ülejäänud päevadel kell 14.00. Kambri 410 terminal
töötas korrektselt, sest kaebaja helistas selle kaudu pärastlõunal valveruumi ning teavitas oma
soovist jalutama minna, kuivõrd ta hommikul magas. Valvur kuulis kaebajat kambriterminali
kaudu hästi ning ka kaebaja kuulis valvurit. Kambriterminalide korrasolekut kontrollis 22.
aprillil 2025 täiendavalt ka inspektor-kontaktisik. Vanglal ei ole võimalik lähtuda
jalutuskäikude teostamisel iga kinnipeetava individuaalsetest soovidest. Samuti ei ole
valvuritel kohustust iga kinnipeetavat jalutuskäigu toimumisest eraldi teavitada. Kaebaja oli
21. aprilliks 2025 olnud S7 osakonnas tavarežiimil juba 10 päeva ning vanglal ei ole kahtlust,
et kaebaja oli teadlik jalutuskäikude saatmise korraldusest. Kaebajale tagati võimalus jalutada,
kuid ta ei kasutanud seda.
3. Kaebaja esitas 19. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud
mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot. Kui kaebaja küsis 21. aprillil 2025 kella
14.00 ajal vanglaametnikult, et millal ta õue jalutama saab, siis vastas ametnik talle, et kõik on
juba õues ära käinud ning et ametnik andis jalutuskäikude algusest terminali kaudu teada.
Tõele ei vasta väide, et kaebaja magas hommikul kell 09.00 kambris ning ei ole seda
ametnikule ka öelnud. Kaebaja selgitas, et kambrite terminalid ei tööta ning et ta ei kuulnud
jalutuskäikude toimumisest. Seetõttu ei saanud kaebaja ning ka paljud teised sektori
kinnipeetavad vangla süü tõttu 21. aprillil 2025 õue jalutama. Kaebaja taotleb vanglalt 21.
aprilli 2025. a kella 09.00 kohta sektori videosalvestise väljanõudmist. Videosalvestis tõendab
kui vähesed kinnipeetavad jalutuskäikude toimumisest terminali kaudu kuulsid. Ühtlasi
taotleb kaebaja tunnistajate ülekuulamist.
4. Tartu Vangla esitas 20. juunil 2025 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse
materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
5. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui
kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse
rahuldamine ebatõenäoline.
6. Kaebaja selgitab, et talle ei tagatud 21. aprillil 2025 jalutuskäiku värskes õhus. Seega on
vaidluse all üksnes ühel päeval värskes õhus jalutamise võimalusest ilma jäämine. Kohtu
hinnangul ei saa eeltoodu kaebaja õigus intensiivselt riivata. Kuigi kaebaja heaolu võis teatud
ulatuses langeda, siis ei saanud vangla tegevus tuua kaasa kaebajale ülemääraseid
ebamugavusi ja kannatusi.
7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu
kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju
hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse
§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1
tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse
alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi
saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud
mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg
1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral.
3-25-2038
Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu
halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud
kohtupraktika).
8. Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik
värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Eelnimetatud kohustus tähendab, et vangla peab
isikule igapäevaselt vastavat võimalust pakkuma, kuid kui kinnipeetav selleks soovi ei avalda,
siis talle jalutuskäiku sel päeval ei võimaldata. VangS § 55 lg 2 ei anna kinnipeetavale õigust
valida, millises jalutusboksis, mis ajal, millistel tingimustel ja milliste ilmastikuoludega ta
täpselt jalutada soovib. Jalutuskäigu aeg sõltub vangla võimalustest, jalutuskäikude graafikust
ning erinevate üksuste ja osakondade planeeritud jalutuskäikude aegadest ning vanglal ei ole
võimalik lähtuda iga vahistatu või kinnipeetava individuaalsetest soovidest. Kohus peab
usutavaks Tartu Vangla 18. juuni 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/178-2 kajastuvaid valvuri
selgitusi, mille kohaselt teavitas ametnik kõiki kinnipeetavaid 21. aprillil 2025 kella 09.00 ajal
kambrite terminalide vahendusel jalutuskäikude algusest ning et kaebaja ei avaldanud soovi
jalutama minna, vaid eelistas sellel ajal magada. On ebatõenäoline, et kaebaja kambriterminal
ei olnud hommikul töökorras, kuivõrd samal päeval hilisemal kellaajal suhtles kaebaja selle
kaudu edukalt vanglaametnikuga. Lisaks kontrollis terminali korrasolekut 22. aprillil 2025
inspektor-kontaktisik.
9. Isegi kui vanglaametnik ei teavitanud kaebajat korrektselt jalutuskäigule minemise
võimalusest, siis ei saanud ühest jalutuskäigust ilmajäämine põhjustada kaebajale
mittevaralist kahju. Kaebajale ei saanud vangla tegevuse tõttu kaasneda selliseid kannatusi,
mida võiks pidada tema inimväärikust alandavaks. Vangla tegevus võis põhjustada kaebajale
teatud ebamugavusi, kuid eeltooduga kaebajale tekkinud kahjulikud tagajärjed piirduvad.
Kuna kaebajale ei ole kahju tekkinud, siis puudub alus rahalise hüvitise väljamõistmiseks või
rahalise hüvitise asemel vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks (vt ka Riigikohtu
halduskolleegiumi 19. juuni 2025. a otsus asjas nr 3-22-1384, p-d 13 ja 14). Seega on kaebuse
rahuldamine ebatõenäoline.
10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus
selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti
kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse Tartu Vanglalt videosalvestise väljanõudmiseks,
kuna tegemist ei ole asja lahendamiseks vajaliku tõendiga HKMS § 62 lg 2 mõttes. Teiste
kinnipeetavate 21. aprillil 2025 kella 09.00 ajal osakonnas liikumine ei tõenda asjaolu, kas
osakonna kambrite terminalid, sh kaebaja kambris asuv terminal, töötas ning kas kaebaja
kuulis selle kaudu jalutuskäigule minemise võimalusest või mitte. Kuna kohus tagastab
kaebuse ning sellega haldusasja menetlus lõppeb, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt
kaebaja taotlust edasises menetluses tunnistajate ülekuulamiseks ning kohus jätab selle
taotluse läbi vaatamata.
12. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3
ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Juhan Siider