Legislator Case Law & Legislation
3-25-2038/4 AI generated

3-25-2038/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-25-2038/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X (kaebaja) esitas 21. aprillil 2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot. Kaebaja helistas 21. aprillil 2025 kell 14.36 valveruumi, et

Legislator headnote

AI generated

3-25-2038/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: X (kaebaja) esitas 21. aprillil 2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot. Kaebaja helistas 21. aprillil 2025 kell 14.36 valveruumi, et

Keywords

AI generated
untimely notification of defects communication with defense counsel misuse of a telecommunications installation undisclosed pre-existing condition default of appearance reapplication for disability benefits
AI generated
3-21-2895/5
Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas Tartu Vanglale 12.09.2021.
3-17-309/6
6.02.201 esitas A. B Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses riiete väljastamata jätmisega ja jalutuskäikudest ilmajäämisega. Kaebusest nähtub, et kaebaja riided, voodipesu ja käterätikud võeti pesemiseks 16.12.2016. a ja voodipesu ning käterätikuid ei tagastatud kuni 13.01.2017. Riideid ei tagastatud kuni 16.01.2017. a. Kui 13.01.2017 tuldi voodipesu vahetama, ja pesemiseks vanglariietust ära võtma, oli kaebaja nõus aluspesus viibima mõni tund niikaua, kuni sama päeva pärastlõunal puhtad asendusriided tuuakse, sest riideid, mille kaebaja 16.12.2016 pesemiseks andis, ei olnud senini tagastatud. Riideid aga 13.01.2017 pärastlõunal ei toodud. Riided toodi pesust alles 16.01.2017. Eelnevast tulenevalt (kuna kõik riided olid pesus) ei saanud kaebaja käia värskes õhus jalutamas 14.01.2017 – 16.01.2017.
3-20-479/5
märts 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-479 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla 09.12.2019 käskkirja nr 5- 2/19/826 tühistamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale ja Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.
3-20-824/9
1.D. S esitas Tartu Halduskohtule avalduse Viru Vangla vastu, milles palub kohtul selgitada, miks vangla rikub tema inimõigusi. Kaebaja kurdab, et alates 16.03.2020.a ei saa ta jalutuskäigule, mis on ette nähtud 1 tund päevas; vangla piiras tema suhtlemist välismaailmaga; anda talle puhkust ja võimalus 2 päeva viibida perekonna kõrval; alates 25.05.2020.a avaneb talle võimalus elektrooniliseks tingimisi-ennetähtaegseks vabanemiseks; kaebaja palub end vabastada tagaselja, enne kohtu määratud tähtaega.
3-18-181/5
Viru Vangla kinnipeetav Dmitri Tsajun esitas 23.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2038

Määruse kuupäev

26. juuni 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses 21. aprillil 2025 jalutuskäigu

võimaldamata jätmisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlus Tartu Vanglalt videosalvestise väljanõudmiseks rahuldamata.

3. Jätta X-i taotlus tunnistajate ülekuulamiseks läbi vaatamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 21. aprillil 2025 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 1500 eurot. Kaebaja helistas 21. aprillil 2025 kell 14.36 valveruumi, et

uurida õues käimise kohta, mis pidi toimuma kell 14.00. Valvur ütles kaebajale, et õues

käimine toimus kell 09.00 ning et valvur andis sellest kinnipeetavatele läbi kambriterminali

teada. Kaebaja seda ei kuulnud ning talle ei ole keegi õue minekut pakkunud.

Kambriterminalid ei tööta ning vangla on sellest teadlik. Kaebajale ei võimaldatud

jalutuskäiku värskes õhus. Valvur oleks pidanud kaebajalt läbi kambriluugi küsima, kas ta

soovib jalutama minna. Vangla alandas kaebaja väärikust.

2. Tartu Vangla jättis 18. juuni 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/178-2 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Kaebaja paiknes ajavahemikul 10. aprill kuni 8. mai 2025 S-eluhoone

S7 osakonnas kambris 410 tavarežiimil. Päevakavajärgselt avatakse osakond igapäevaselt kell

10.00. Valvur teavitas kambriterminali vahendusel kõiki kinnipeetavaid üheaegselt viis

minutit enne jalutuskäikude algamist (kell 08.50-08.55). Kui osakond on jalutuskäigule

3-25-2038

saatmise ajal suletud, siis panevad kinnipeetavad enda kambriukse kohal asuva punase

tulukese põlema, näidates nii enda soovi jalutama minna. Selline töökorralduslik aspekt on

Tartu Vanglas tavapärane. S7 osakonnas toimuvad jalutuskäigud esmaspäeviti, kolmapäeviti,

reedeti ja pühapäeviti kell 09.00 ning ülejäänud päevadel kell 14.00. Kambri 410 terminal

töötas korrektselt, sest kaebaja helistas selle kaudu pärastlõunal valveruumi ning teavitas oma

soovist jalutama minna, kuivõrd ta hommikul magas. Valvur kuulis kaebajat kambriterminali

kaudu hästi ning ka kaebaja kuulis valvurit. Kambriterminalide korrasolekut kontrollis 22.

aprillil 2025 täiendavalt ka inspektor-kontaktisik. Vanglal ei ole võimalik lähtuda

jalutuskäikude teostamisel iga kinnipeetava individuaalsetest soovidest. Samuti ei ole

valvuritel kohustust iga kinnipeetavat jalutuskäigu toimumisest eraldi teavitada. Kaebaja oli

21. aprilliks 2025 olnud S7 osakonnas tavarežiimil juba 10 päeva ning vanglal ei ole kahtlust,

et kaebaja oli teadlik jalutuskäikude saatmise korraldusest. Kaebajale tagati võimalus jalutada,

kuid ta ei kasutanud seda.

3. Kaebaja esitas 19. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot. Kui kaebaja küsis 21. aprillil 2025 kella

14.00 ajal vanglaametnikult, et millal ta õue jalutama saab, siis vastas ametnik talle, et kõik on

juba õues ära käinud ning et ametnik andis jalutuskäikude algusest terminali kaudu teada.

Tõele ei vasta väide, et kaebaja magas hommikul kell 09.00 kambris ning ei ole seda

ametnikule ka öelnud. Kaebaja selgitas, et kambrite terminalid ei tööta ning et ta ei kuulnud

jalutuskäikude toimumisest. Seetõttu ei saanud kaebaja ning ka paljud teised sektori

kinnipeetavad vangla süü tõttu 21. aprillil 2025 õue jalutama. Kaebaja taotleb vanglalt 21.

aprilli 2025. a kella 09.00 kohta sektori videosalvestise väljanõudmist. Videosalvestis tõendab

kui vähesed kinnipeetavad jalutuskäikude toimumisest terminali kaudu kuulsid. Ühtlasi

taotleb kaebaja tunnistajate ülekuulamist.

4. Tartu Vangla esitas 20. juunil 2025 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse

materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

6. Kaebaja selgitab, et talle ei tagatud 21. aprillil 2025 jalutuskäiku värskes õhus. Seega on

vaidluse all üksnes ühel päeval värskes õhus jalutamise võimalusest ilma jäämine. Kohtu

hinnangul ei saa eeltoodu kaebaja õigus intensiivselt riivata. Kuigi kaebaja heaolu võis teatud

ulatuses langeda, siis ei saanud vangla tegevus tuua kaasa kaebajale ülemääraseid

ebamugavusi ja kannatusi.

7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1

tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg

1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral.

3-25-2038

Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud

kohtupraktika).

8. Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik

värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Eelnimetatud kohustus tähendab, et vangla peab

isikule igapäevaselt vastavat võimalust pakkuma, kuid kui kinnipeetav selleks soovi ei avalda,

siis talle jalutuskäiku sel päeval ei võimaldata. VangS § 55 lg 2 ei anna kinnipeetavale õigust

valida, millises jalutusboksis, mis ajal, millistel tingimustel ja milliste ilmastikuoludega ta

täpselt jalutada soovib. Jalutuskäigu aeg sõltub vangla võimalustest, jalutuskäikude graafikust

ning erinevate üksuste ja osakondade planeeritud jalutuskäikude aegadest ning vanglal ei ole

võimalik lähtuda iga vahistatu või kinnipeetava individuaalsetest soovidest. Kohus peab

usutavaks Tartu Vangla 18. juuni 2025. a otsuses nr 1-9/2-25/178-2 kajastuvaid valvuri

selgitusi, mille kohaselt teavitas ametnik kõiki kinnipeetavaid 21. aprillil 2025 kella 09.00 ajal

kambrite terminalide vahendusel jalutuskäikude algusest ning et kaebaja ei avaldanud soovi

jalutama minna, vaid eelistas sellel ajal magada. On ebatõenäoline, et kaebaja kambriterminal

ei olnud hommikul töökorras, kuivõrd samal päeval hilisemal kellaajal suhtles kaebaja selle

kaudu edukalt vanglaametnikuga. Lisaks kontrollis terminali korrasolekut 22. aprillil 2025

inspektor-kontaktisik.

9. Isegi kui vanglaametnik ei teavitanud kaebajat korrektselt jalutuskäigule minemise

võimalusest, siis ei saanud ühest jalutuskäigust ilmajäämine põhjustada kaebajale

mittevaralist kahju. Kaebajale ei saanud vangla tegevuse tõttu kaasneda selliseid kannatusi,

mida võiks pidada tema inimväärikust alandavaks. Vangla tegevus võis põhjustada kaebajale

teatud ebamugavusi, kuid eeltooduga kaebajale tekkinud kahjulikud tagajärjed piirduvad.

Kuna kaebajale ei ole kahju tekkinud, siis puudub alus rahalise hüvitise väljamõistmiseks või

rahalise hüvitise asemel vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 19. juuni 2025. a otsus asjas nr 3-22-1384, p-d 13 ja 14). Seega on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse Tartu Vanglalt videosalvestise väljanõudmiseks,

kuna tegemist ei ole asja lahendamiseks vajaliku tõendiga HKMS § 62 lg 2 mõttes. Teiste

kinnipeetavate 21. aprillil 2025 kella 09.00 ajal osakonnas liikumine ei tõenda asjaolu, kas

osakonna kambrite terminalid, sh kaebaja kambris asuv terminal, töötas ning kas kaebaja

kuulis selle kaudu jalutuskäigule minemise võimalusest või mitte. Kuna kohus tagastab

kaebuse ning sellega haldusasja menetlus lõppeb, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt

kaebaja taotlust edasises menetluses tunnistajate ülekuulamiseks ning kohus jätab selle

taotluse läbi vaatamata.

12. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider