3-24-2800/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

25.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2800

Haldusasi

V.B kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale

e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise

menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja V.B

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.06.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

V.B määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta V.B määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.06.2025 määruse resolutsiooni p

2 peale menetlusse.

2. Jätta V.B määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.06.2025 määruse

resolutsiooni p 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on V.B kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)

27.09.2024 otsuse nr ERESID-527081-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks.

2. PPA esitas taotluse kuulutada menetlus kinniseks ning keelata kaebajal HKMS § 79 lg 1 p

1 ja § 88 lg 2 alusel tutvuda PPA 27.11.2024 dokumendi „E-residendi digitaalse

isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise otsuse asjaolude ja kaalutluskäigu selgitus“ (dtl

90–94) terviktekstiga. PPA selgitas, et väljavõte vastavast dokumendist on esitatud kaebajale

esitamiseks koos vastusega (dtl 58–61).

3-24-2800

3. Tallinna Halduskohus keelas 20.06.2025 määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebajal tutvuda

ja saada ärakirju PPA 27.11.2024 dokumendi „E-residendi digitaalse isikutunnistuse

väljaandmisest keeldumise otsuse asjaolude ja kaalutluskäigu selgitus“ (dtl 90–94).

E-residendi digitaalse isikutunnistuse omamine, mis võimaldab kasutada Eesti e-teenuseid, ei

ole eriliselt kaalukas õigushüve. E-residendile digitaalse isikutunnistuse väljaandmise

eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues

võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga (ITDS § 205 lg 2). E-residendi

digitaalset isikutunnistust väljastatakse niisiis riigi huvides, mitte selleks, et kaitsta väljaspool

Eestit elava ja Eestiga mistahes muid sidemeid mitteomava isiku õigusi või huve. E-residendi

digitaalse isikutunnistuse taotleja positsioon on seega õiguslikult nõrk. Kui seaduses poleks

ette nähtud e-residendi digitaalse isikutunnistuse instituuti, poleks Eestis mitteviibival

välismaalasel mistahes subjektiivset õigust nõuda, et Eesti riik väljastaks või säilitaks talle

väljastatud isikut tõendava dokumendi, mis hõlbustab Eestis asjaajamist. Seega on e-residendi

digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumisel, aga ka selle kehtivuse peatamisel või

kehtetuks tunnistamisel ohu- ja põhjendamislävend madal. Kui Eesti digitaalse dokumendiga

peaks kasutama e-teenuseid isik, kellel on kuritegelikud huvid, on Eesti riigi võimalus tema

üle järelevalvet teha ja süüteomenetlust toimetada väga piiratud. Isikutunnistuse mitte-

eesmärgipärane kasutamine loob võimaluse seada kahtluse alla Eesti riigi ja tema

väljastatavate dokumentide usaldusväärsus, sh rahvusvaheliselt. Seega ei pea isikutunnistuse

kehtivuse peatamist või kehtetuks tunnistamist põhistavale teabele juurdepääsu piiramiseks

esinema n-ö kvalifitseeritud ega vahetut ohtu avalikule korrale.

PPA selgituste terviktekstis sisalduv teave ning selle aluseks olevad dokumendid võimaldavad

teha järeldusi PPA meetodite ja taktika kohta (sh teabe päritolu kohta). Samuti esineb

kaalukas vajadus avaliku korra kaitsmiseks, et tagada PPA-le võimalus teha e-residentsuse

programmi üle tõhusat järelevalvet. Seetõttu tuleb vaidlusaluse teabe saladuses hoidmist

praegusel juhul pidada kaalukamaks kaebaja huvist selles osas asja materjalidega tutvuda.

Dokumentidega tutvub kohus, kes peab kontrollima vaidlustatud haldusakti seaduslikkust

kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, menetluslikest ja tõendamisse

puutuvatest aspektidest lähtudes. Lisaks on kaebajale avaldatud sama menetlusdokumendi

väljavõte, kus teatud osad terviktekstist on välja jäetud. Niisiis teab kaebaja üldjoontes, mille

kohta vastuväiteid esitada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistamist.

Kaebaja hinnangul rikutakse kaebaja õigust õiglasele kohtumenetlusele ja võrdsuspõhiõigust,

sest pole võimalik dokumendiga tutvuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus võtab kaebaja määruskaebuse halduskohtu määruse peale menetlusse.

6. Menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde

kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 27 lg 1 p 1

ja § 88 lg 1). HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud

alustel, sh riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks, mis hõlmab asutusesiseseks

2(3)

3-24-2800

kasutamiseks tunnistatud teabe kaitset – HKMS § 79 lg 1 p 1. Tutvumisõiguse piiramine on

lubatud vaid tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest

tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. Kuna tutvumisõiguse piiramine

tähendab piirangut menetlusosalise põhiõigusele olla oma kohtuasja arutamise juures

(põhiseaduse § 24 lg 2), on seda lubatud teha üksnes eeldusel, et sellega ei piirata õiguse

tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu

tasakaalustamiseks (vt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23‒24).

7. Menetlusosalise menetlustoimingult eemaldamise ja toimikule juurdepääsu õiguse

piiramisel piiratakse põhiseadusest (PS) tulenevat õigust olla oma kohtuasja arutamise juures

(PS § 24 lg 2). Kui piirangut kohaldatakse teise menetlusosalise esitatud tõendi kohta,

riivatakse ka õigusest ausale kohtumenetlusele tulenevat menetlusosaliste õigust võrdsele

kohtlemisele (PS §-d 12, 14 ja 15). Nimetatud põhiõigused ei ole absoluutsed. Juurdepääsu

tõenditele võib piirata eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning

kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks.

8. Halduskohus toob põhjendatult esile, et kaebaja õiguslikult kaitstav huvi omada e-

residendi digitaalset isikutunnistust ja seeläbi kasutada Eesti e-teenuseid, ei ole väga kaalukas.

Samuti esineb vajadus kaitsta PPA meetodeid ja taktikat. Ringkonnakohus ei korda neid

seisukohti (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

9. Käesoleval juhul on kaebaja õigust tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju piiratud

vaid sellises ulatuses, mis on tingimata vajalik asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe

kaitsmiseks. Haldusasja materjalidega tutvumise piirangust tulenev ebavõrdsus kaebaja ja

vastustaja vahel ei ole suur. Kaebajale on osaliselt avaldatud vaidlusaluse dokumendi

väljavõte, mis sisaldab põhimotiive.

10. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)