2-24-19732/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Karin Mölder

Kohtujurist

Evelin Miggur

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2025.a., Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-19732

Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu

võlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise

väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

4253,36 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

esindajad asukoht Toompuiestee 35, Tallinn)

Hageja esindaja: Sigrid Rahkema (e-post xxx)

Kostja: X (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi Xi vastu võlgnevuse, intressi,

sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes osaliselt.

2. Mõista Xilt välja lepingust nr KK3668088 ja selle muutmise kokkulepetest tulenev

võlgnevus 1824,10 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

3. Mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (1824,10

eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta resolutsiooni punktis 2-3 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja

vastu rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 48,14% ulatuses Xi kanda ja 51,86% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

6. Mõista Xilt välja menetluskulu 356,24 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Xil tasuda otsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Määrata, et kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 31.12.2024 Harju Maakohtule hagi Xi vastu

võlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes. Hageja

täpsustas hagi 12.02.2025.

2. Vastavalt hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt krediidikontolepingu nr KK3668088

alusel võlgnevust summas 1999,26 eurot, intressi 204,84 eurot, sissenõudmiskulu hüvitist 50

eurot ja viivist 1999,26 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt menetluskulu ning välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja krediidikontolepingu nr

KK3668088 ja muutmise kokkulepped, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 2000 eurot.

Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt

esitatud arvete alusel. Kostja kasutas limiiti summas 1999,26 eurot. Kostja ei ole krediiti

tagastanud. Krediidikulukuse määraks on 49%.

4. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne

võlausaldaja saatis kostjale 15.12.2021 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt

VÕS § 416 lgle 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd

hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, luges esialgne võlausaldaja lepingu

üles öelduks 30.12.2021.

5.

31.12.2021 loovutas esialgne võlausaldaja kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance

Group koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.

6. Hageja esitas 12.02.2025 hagiavalduse täpsustuse, milles selgitas täiendavalt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja esitas nõude ümberarvestuse juhul, kui kohus

peaks leidma, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas, et

vastavalt lepingule sai kostja krediiti kokku summas 2370 eurot ning on teinud tagasimakseid

lepingule kogusummas 545,90 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja

on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel

saadud summa 1824,10 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel

juhul lugeda lepingut 30.12.2021 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik

osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude

VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 11.02.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas

2370,00 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 545,90 eurot seega võlgnevuses on 1824,10

eurot. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1824,10 eurot kohtuotsuse

jõustumisest lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40,7% aastas.

Kostja vastuväited

7. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu (14.03.2025), kuid kostja hagile õigeaegselt ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused

8. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

9. Hagi hind on 4253,36 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja

põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes

1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

10. Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 19.04.2021 tähtajatu krediidikonto lepingu nr

KK3668088, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 400 eurot. Lepingus lepiti kokku

intressimääras 40,76% aastas ja krediidikulukuse määraks on 49% (dtl 12).

11. Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 20.04.2021 tähtajatu krediidikonto lepingu nr

KK3668088 muutmise kokkuleppe, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 600 eurot. Lepingus

lepiti kokku intressimääras 40,72% aastas ja krediidikulukuse määraks on 49% (dtl 15).

12. Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 26.05.2021 tähtajatu krediidikonto lepingu nr

KK3668088 muutmise kokkuleppe, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 900 eurot. Lepingus

lepiti kokku intressimääras 40,70% aastas ja krediidikulukuse määraks on 49% (dtl 18).

13. Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 27.05.2021 tähtajatu krediidikonto lepingu nr

KK3668088 muutmise kokkuleppe, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 1100 eurot.

Lepingus lepiti kokku intressimääras 40,70% aastas ja krediidikulukuse määraks on 49% (dtl

21).

14. Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 29.05.2021 tähtajatu krediidikonto lepingu nr

KK3668088 muutmise kokkuleppe, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 1400 eurot.

Lepingus lepiti kokku intressimääras 40,70% aastas ja krediidikulukuse määraks on 49% (dtl

24).

15. Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 30.05.2021 tähtajatu krediidikonto lepingu nr

KK3668088 muutmise kokkuleppe, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 1700 eurot.

Lepingus lepiti kokku intressimääras 40,70% aastas ja krediidikulukuse määraks on 49% (dtl

27).

16. Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 31.05.2021 tähtajatu krediidikonto lepingu nr

KK3668088 muutmise kokkuleppe, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 2000 eurot.

Lepingus lepiti kokku intressimääras 40,70% aastas ja krediidikulukuse määraks on 49% (dtl

30).

17. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. Puudub vaidlus, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti

majandustegevust, st vaidlusalune leping ja selle muutmise kokkulepped on

tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes.

18. Hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).

19. Lepingu nr KK3668088 ja selle muutmise kokkulepete sõlmimisel 19.04.2021-

31.05.2021 oli krediidikulukuse määr 49% aastas. Hageja on hagiavalduses märkinud, et

krediidikulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär,

krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu,

igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 2¹. Eesti Panga veebilehel

tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks oli lepingute sõlmimisel 20,09%. Krediidikulukuse

määr 49% aastas ei ületa tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, milleks on

60,27% (3x20,09%).

20. Kostja on krediidikonto lepingu raames teinud tagasimakseid kogusummas 545,90 eurot

(dtl 131-132).

21. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

22. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg

2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta,

lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–

3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral

krediidiandja.

23. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või

vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija

krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava

metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud

näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi

lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel:

23.1.

arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist;

23.2.

aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku

laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;

23.3.

teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel.

24. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija

esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste

osas järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata

krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille

tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda

maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

25. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS

§ 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui

ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub

käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

26. Hageja hinnangul (vt dtl 4-7, 94-100) hageja täitis kostjale laenu andmisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Kostja krediidivõimelisuse

hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning

laenuandja on kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet. Laenuandja on teada saanud, et kostja

igakuine keskmine sissetulek oli 1100 eurot ning väljaminekud 96,95 eurot, laenuandja on

arvestanud majapidamiskuludeks 210 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning

taotleva laenu osamakse (33,59 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha

reservi vähemalt 759,46 eurot (1100-96,95210-33,59). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja

järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega krediidikonto lepingut. Kostja

konto väljavõtte analüüsimisel tuvastas krediidiandja, et kostja sai töötasu 2021. aasta veebruaris

837,66 eurot, märtsis 674,24 eurot ja aprillis 1253,83 eurot. X märkis taotluses, et tema

sissetulek on 1100 eurot (töötasu), finantskohustuste hulka kuuluvad kodulehel laen.ee võetud

laen, mille tagasimakse on 34,74 eurot kuus, kodulehel smsmoney.ee võetud laen, mille

tagasimakse on 29,28 eurot kuus, kodulehel smsraha.ee võetud laen, mille tagasimakse on 34,74

eurot kuus (st kokku isiku poolt edastatud andmete järgi 98,76 eurot). Arveldukonto analüüsi

tulemusena tuvastas Placet Group OÜ ülekandeid isiku kontolt BB Finance OÜ-le ja Bondora

AS-ile viitega tagasimaksetele (19 eurot ja 59,03 eurot). Samuti Placet Group OÜ tuvastas, et

isikul on Placet Group OÜ-s kehtivad laenulepingud: nr TL3660959 (kuumakse 34,74 eurot), nr

31003660554 (kuumakse 29,28 eurot), nr SR3660228 (kuumakse 34,74 eurot). Kokku arvestas

Placet Group OÜ isiku finantskohustuse määraks 176,79 eurot. Krediidikonto taotluses märkis

kostja enda igakuiseks sissetulekuks töötasu 1100 eurot, finantskohustusteks 176,79 eurot ning

igakuisteks majapidamiskuludeks 0 eurot.

Placet Group OÜ arvestas isikule taotleva krediidikonto lepingu KK3668088 osamakse 33,59

eurot ja igakuiste majapidamiskuludena 150 eurot.

27. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormis tõendada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohus leiab, et

hageja seda kohustust täitnud ei ole. Kohus tuvastab, et hageja rikkus kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet järgmiste asjaolude alusel. Hageja on välja toonud, et

esialgne krediidiandja võttis kostjale krediiti andes arvesse kostja finantskohustused, mille hulka

kuuluvad laen.ee kodulehel võetud laen kuumaksega 34,74 eurot, smsmoney.ee kodulehel võetud

laen kuumaksega 29,28 eurot, smsraha.ee kodulehel võetud laen kuumaksega 34,74 eurot,

laenukohustused BB Finance OÜ ja Bondora AS-i ees, samuti Placet Group OÜ-s kehtivad

laenulepingud nr TL3660959 (kuumakse 34,74 eurot), nr 31003660554 (kuumakse 29,28 eurot),

nr SR3660228 (kuumakse 34,74 eurot). Kohus märgib, et kostja poolt krediidiandjale 04.04.2021

esitatud kontoväljavõttest (dtl 53-60) nähtuvad ka väljamaksed kohtutäitur Elin Vilippusele

täiteasjas 022/2020/6969. Kohus leiab, et asjaolud, et kostja on võtnud perioodil 18.03.2021-

31.03.2021 kuuest kohast kiirlaenu, kostja suhtes on käimas täitemenetlus ning et kostja on

Placet Group OÜ-ga sõlminud kolm laenulepingut, annab alust asuda seisukohale, et kostjal on

majanduslikud raskused ning ta üritab olemasolevaid kohustusi täita uute laenukohustuste

võtmisega. Samuti nähtub hageja poolt esitatud krediidikonto analüüsidest (dtl 110-130), et

esialgne krediidiandja on krediidikonto lepingu muutmise kokkulepete puhul krediidi

väljastamise otsuste tegemisel aluseks võtnud kostja poolt esitatud konto väljavõtte, mis kajastab

kostja väljaminekuid ja laekumisi 19.04.2021 seisuga. Seega hageja poolt esitatust ei nähtu ning

hageja ka ei väida, et esialgne krediidiandja oleks iga uue maksekokkuleppe sõlmimisel küsinud

kostjalt konto väljavõtet, vaid on lähtunud üksnes 19.04.2021 konto väljavõttest, mille kostja

esitas ilmselt 19.04.2021 taotluse esitamisel. Võttes arvesse asjaolu, et kostja on sõlminud uusi

lepingu nr KK3668088 muutmise kokkuleppeid iga paari päeva järel ning võtnud ka eelnevalt

tihedalt kiirlaene (perioodil 18.03.2021-31.03.2021 kuus korda), ei saa lugeda krediidianalüüsi

tegemisel piisavaks kostja poolt 19.04.2021 seisuga esitatud kontoväljavõtet, kuna see ei pruugi

kajastada kostja kõiki olemasolevaid laenukohustusi uute taotluste esitamise ajal. Seega on

kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole hinnanud nõuetekohaselt laenusaaja krediidivõimekust

ning ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses. Ainuüksi igakuise töötasu olemasolu ei ole

piisavaks argumendiks, et lugeda vastutustundlikult tuvastatuks isiku krediidivõimekus.

Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

28. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping

tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise

tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise

kohustusest.

29. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla ja VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära tasumist, tuleb asja

lahendamiseks tuvastada, kui suures summas hageja kostjale laenu andis ja kui suure summa on

kostja lepingute alusel tagasi maksnud.

30. Hageja esitas 12.02.2025 ümberarvestused, mille kohaselt on krediidikonto lepingu nr

KK3668088 ja selle muutmise kokkulepete alusel hagejal kostja vastu põhinõue VÕS § 4034 lg 7

ümberarvestuse kohaselt 1824,10 eurot.

31. Maksete väljavõttest (dtl 131-132) nähtuvalt on kostja saanud krediiti 2370 eurot ning

teinud tagasimakseid 545,90 eurot. Seega kostjal on hagejale tasumata krediidikonto lepingust nr

KK3668088 ja selle muutmise kokkulepetest tulenev põhivõlgnevus 1824,10 eurot (2370-

545,90).

32. Hageja märgib, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul

lugeda lepingut 30.12.2021 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja

osamaksetega võlgnevuses. Hageja on esitanud seega lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1

kohaselt. 11.02.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa.

33. Hageja esitas kohtule ümberarvestuse ja nõuab kostjalt ka viivist põhivõlgnevuselt

1824,10 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40,7%

aastas. Hageja märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu

tühisust, vaid krediidilepingu osalise tühisuse kokkuleppelise intressi osas. Seega on hageja

seisukohast viivisekokkulepe kehtiv.

34. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl

13) kohaselt maksete hilinemisega kaasneb krediidiandja õigus nõuda viivist võrdses määras

intressimääraga iga viivitatud päeva eest tasumata krediidisummalt. Viivise määr on lepingus

kokkulepitud intressimäär aastas ja päevas. Kohus on seisukohal, et kuna intressikokkulepe on

tühine ning hageja saab 4034 lg-le 7 kohaselt nõuda intressi üksnes VÕS §-s 94 sätestatud

intressimääras, ei saa hageja nõuda viivist lepingus kokkulepitud intressimääraga võrdses

määras. Seega, kuna lepingus kokkulepitud intressikokkulepe, sh intressimäär on tühine, saab

hageja nõuda kostjalt viivist üksnes seadusjärgses määras, s.o VÕS § 113 lg teises lauses

sätestatud määras.

35. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja

nõuab ümberarvestuse kohaselt kostjalt üksnes viivist põhinõudelt alates kohtuotsuse

jõustumisest.

36. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude

kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping

ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal

ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet.

37. Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi ning tsiviilasja materjale, kuulub kostjalt

hageja kasuks välja mõistmisele lepingust nr KK3668088 ja selle muutmise kokkulepetest

tulenev põhivõlg 1824,10 ja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. Ülejäänud hageja nõuded jätab kohus

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

38. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

39. Käesoleva hagi hind on 4253,36 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude osaliselt

summas 2047,55 eurot ehk hageja nõudest rahuldatakse 48,14%, jätab kohus menetluskulud

48,14% ulatuses kostja kanda ja 51,86% ulatuses hageja kanda.

40. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

41. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 490 eurot

ja õigusabikulu 929,50 eurot (käibemaksuta).

42. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna asjas tasutud riigilõiv 490 eurot.

43. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist

tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta) alljärgnevas koosseisus: nõude aluseks olevate

dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine,

lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule – 3 h; hageja 11.02.2025 seisukoha

koostamine ja kohtule esitamine – 2 h; hageja 15.04.2025 menetluskulude nimekirja koostamine

ja kohtule esitamine – 0,5 h. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole

sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist.

Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Hageja

lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle

kohtusse esitamisega. Tegemist on hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava

standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse

koostamisele saab lugeda 1 tundi.

Kohus on seisukohal, et ajakulu 11.02.2025 seisukoha koostamisele on samuti põhjendatud 1

tunni ulatuses. Ajakulu 15.04.2025 menetluskulude nimekirja koostamisele on põhjendatud.

Seega hageja põhjendatud ajakuluks kokku on 2,5 tundi.

44. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ole põhjendatud. Nimetatud tunnihind on

põhjendatud vandeadvokaadist esindaja puhul. Seega on kohtu hinnangul juristist esindaja puhul

põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot. Hageja põhjendatud õigusabikuluks on seega 250 eurot

(2,5x100) ja menetluskuluks kokku 740 eurot (490+250).

45. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 48,14% ulatuses kostja kanda, kuulub kostja poolt

hagejale hüvitamisele 356,24 eurot (740x48,14%). Kuivõrd kostja ei ole kohtumenetluses

sisuliselt osalenud (sh lepingulise esindaja kaudu), määrab kohus, et hageja poolt kostjale

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

46. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

47. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Mölder

kohtunik