2-24-120809/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija

Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

25.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-120809

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi L.V vastu 493,6

euro, intressi ja viivise saamiseks ning

sissenõudmiskulu hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.05.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Apellant (hageja) Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ 02.06.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu

05.05.2025 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. L.V-l ei

ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-120809

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 03.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse L.V-lt (kostja) 932,98 euro saamiseks. Kuna 05.06.2024

makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada, andis

maksekäsuosakond 17.09.2024 määrusega nõude menetlemise üle Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 01.10.2024 Harju Maakohtule haginõuetele vastava hagiavalduse, milles

palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 493,6 eurot, intressivõla 24,43 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 329,51 eurot ja alates 02.10.2024 kuni põhinõude

täitmiseni põhinõudelt (493,6 eurot) viivise 24% aastas, samuti sissenõudmiskulu 25

eurot. Maakohtu nõudel selgitas hageja 20.01.2025 menetlusdokumendis, et juhul, kui

hageja peaks olema rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kõik kostja

tasumised arvestada põhivõla katteks ning kostja ei ole võlas. Hageja palus 21.03.2025

lõplikes seisukohtades jätta varasemad ümberarvutused tähelepanuta ning palus

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral arvestada, et kostja peab

tasuma hagejale: 1) side- jm teenuste osutamise lepingu alusel põhivõla 104,44 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 83,44 eurot ja edasiulatuva viivise 24% aastas,

samuti sissenõudmiskulu 25 eurot ning 2) järelmaksumüügilepingu alusel põhivõla

361,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 114,27 eurot ja edasiulatuva viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Kostja ei vastanud hagile.

4. Harju Maakohus rahuldas 05.05.2025 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja side- jm teenuste osutamise lepingu alusel põhivõla

104,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 83,44 eurot ja edasiulatuva viivise 24%

aastas ning järelmaksumüügilepingu alusel põhivõla 361,24 eurot, otsuse tegemise aja

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 114,27 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis hagi rahuldamata 27,92 euro

suuruse põhinõude, 24,43 euro suuruse intressinõude, 25 euro suuruse

sissenõudmiskulu hüvitamise nõude ning 131,8 euro suuruse sissenõutavaks muutunud

viivisenõude (samuti järelmaksumüügilepingust tulenevalt põhinõudelt alates

02.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määrast suuremas ulatuses). Maakohus jättis menetluskulud hagi osalise

rahuldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte

endi kanda. Maakohtu hinnangul on selline kulujaotus õiglane, sest hageja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättis vastutustundliku laenamise põhimõtte

hagiavalduses käsitlemata ja esitas oma sellekohase käsitluse ja ümberarvutuse alles

kohtu nõudmisel ega loobunud osaliselt oma nõudest vaatamata sellele, et hagejale oli

teada kohtute praktika selles küsimuses.

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse

menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulude hüvitis. Apellandi hinnangul on maakohtu otsus menetluskulude

jaotuse osas üllatuslik ning maakohus on ületanud kaalumispiire. Maakohus oleks

pidanud jaotama menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi vastavalt hagis sisalduvate

rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonile, sest ei esinenud erandlikke asjaolusid,

mis tinginuks teistsuguse menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis arvestamata, et

2-24-120809

hageja nõue tulenes lisaks järelmaksulepingule ka teenuste osutamise lepingust, hageja

ei olnud krediidiandjaks (hageja omandas nõude krediidiandjalt ning tema käsutuses ei

olnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist puudutavaid dokumente) ning

hagejal oli alus kohtu poole pöörduda (järelmaksulepingust tulenev nõue oli hagi

esitamise ajaks muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks, kostja oli teinud viimase

makse enam kui kolm aastat tagasi ega näidanud üles huvi kohtuvaidluse vastu).

Asjaolul, et hageja ei loobunud osaliselt hagist, ei ole menetluskulude jaotamisel

tähtsust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus

TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast

põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste

kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse

menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus

hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Siinses asjas palus hageja mõista kostjalt välja

põhivõla 493,6 eurot, intressivõla 24,43 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 329,51

eurot ja alates 02.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt (493,6 eurot) viivise

24% aastas (aastane viivis 118,71 eurot), samuti sissenõudmiskulu 25 eurot. Seega ei

ületa hageja põhinõue 3500 eurot ega põhinõue koos viivisega 7000 eurot, mistõttu on

tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

8. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või

on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

see võis oluliselt mõjutada lahendit.

9. Maakohus märkis otsuses, et ei anna TsMS § 442 lg 10 tähenduses luba otsuse

edasikaebamiseks.

10. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude jaotust otsustades

rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige menetluskulude

jaotuse.

Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt

põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib kolleegium järgmist.

2-24-120809

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. See, millisel TsMS § 163

lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab, on

Riigikohtu praktika kohaselt kohtu diskretsiooniotsus. Olukorras, kus kõik hagis esitatud

nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel

hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, kuid see ei takista kohtul rahaliste nõuete

rahuldamise ulatuse kõrval arvestada konkreetses asjas ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas

lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud

tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 31).

Arvestades seda, et maakohus rahuldas hageja põhinõude ja sissenõudmiskulu hüvitamise

nõude (kokku 518,6 eurot) 465,68 euro (ligi 90%) ulatuses, kuid hageja põhinõue tulenes

valdavas osas (ligi 78% kogu põhinõudest) järelmaksumüügilepingust, mille puhul jättis

maakohus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu rahuldamata

hageja intressinõude (24,43 eurot) ning mõistis järelmaksumüügilepingust tuleneva

põhinõude tasumisega viivitamise eest nii sissenõutavaks muutunud kui ka edasiulatuva

viivise välja ligi 2 või 3 korda väiksemas määras, sõltuvalt vastaval ajal kehtinud seadusjärgse

viivisemäära suurusest (maakohtu otsuse tegemise aja seisuga 272,26 euro asemel 114,27

eurot, s.o ligi 42% ulatuses), aga ka seda, et hageja menetluskulud tekkisid suures osas

seetõttu, et hageja ei esitanud kohtule kohe selget nõuetekohast hagiavaldust, mis sisaldaks

andmeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohta, ning muutis väga oluliselt

nõude aluseks olevaid asjaolusid ja võlaarvutust alles lõplikes seisukohtades, on siinses asjas

õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

11. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna

vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse

kulusid hüvitada.

12. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral

õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (70 eurot).

13. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS §

638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning

apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente

ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab

määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

14. Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse

võtmast, võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada

määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)