2-25-4998/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2025. a kell 13.00, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-25-4998

Tsiviilasi

Detro Ehitus OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

Kohtuistungil 7. mail 2025. a

Menetlusosalised

Võlgnik: Detro Ehitus OÜ (registrikood 12538756;

asukoht Tartu mnt 80, 10112 Tallinn), juhatuse liige J. S.

(isikukood xxxx, e-post xxxx), juhatuse liige kuni

02.05.2024. a A. U. V. (isikukood xxxx, e-post xxxx)

Ajutine pankrotihaldur:

vandeadvokaat Mark Uska

(isikukood xxxx; Advokaadibüroo USKA OÜ, asukoht

Lelle 24, 11318 Tallinn, e-post mark@uska.ee).

Resolutsioon

1. Rahuldada Detro Ehitus OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja Detro Ehitus OÜ (registrikood 12538756) pankrot 25. juunil 2025. a kell

13.00.

3. Nimetada Detro Ehitus OÜ pankrotihalduriks vandeadvokaat Mark Uska (isikukood xxxx;

Advokaadibüroo USKA OÜ, asukoht Lelle 24, 11318 Tallinn, e-post mark@uska.ee, telefon

+372 56 221 091).

4. Viia Detro Ehitus OÜ pankrotimenetlus läbi avaliku uurimisena.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude

täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist,

ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos

nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud,

kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

7. Määrata Mark Uskale ajutise pankrotihalduri tasu 1 296 eurot (lisandub käibemaks 285,12

eurot).

8. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 1 080,92 eurot (sh käibemaks 194,92 eurot)

ajutisele pankrotihaldurile Mark Uskale. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur

tegutseb – Advokaadibüroo USKA OÜ-le (arvelduskonto nr xxxx AS Xxxx).

9. Maksta välja Mark Uskale ajutise pankrotihalduri tasu 500,2 eurot (sh käibemaks)

pankrotivara arvelt. Pankrotivara puudumisel või halduri vahetumisel maksta tasu välja

Konkurentsiameti eelarvest maksejõuetuse teenistusele ettenähtud vahenditest. Väljamakse

teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo USKA OÜ-le (arvelduskonto

nr xxxx AS Xxxx).

10. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded koos märkega, et

pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte

toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1). Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub

täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (PankrS § 41).

11. Saata määrus Tartu Maakohtu registriosakonda.

Edasikaebamise kord

Pankrotimenetluse läbiviimise määramist avaliku uurimisena ei saa edasi kaevata (PankrS § 19211 lg

3). Pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja pankrotiavaldus

Harju Maakohtule on esitatud Detro Ehitus OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse

kohaselt nimetati võlgnikule Harju Maakohtu 30.01.2025. a määrusega juhatuse asendusliige, kuivõrd

võlgniku endine juhatuse liige suri. Juhatuse asendusliikmele ei ole võlgniku raamatupidamist üle

antud ning teada ei ole ka raamatupidamise asukoht. Avalikest andmetest saadud info põhjal olid

31.12.2023 seisuga võlgniku varad (nõuded) 10 000 eurot ning osakapital samuti 10 000 eurot,

majandustegevust ei toimunud. Seda, et sellises ulatuses vara oleks võlgnikul ka käesoleval ajal alles,

juhatuse asendusliikmel tuvastada ei ole õnnestunud. Samas nähtub avalikest andmetest võlgnikul

maksuvõlg 94 605,16 eurot, mis on tekkinud alates 20.09.2021. Kokku on võlgnikul täitmata kohustusi

vähemalt 96 165,16 eurot. Arvestades, et viidatud maksuvõlg on tekkinud juba 20.09.2021 ning

võlgnikul puudub majandustegevus ja teadaolev vara, siis tuleb võlgnikku pidada maksejõuetuks

isikuks. Võlgnik palub nimetada Detro Ehitus OÜ-le ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja Detro

Ehitus OÜ pankrot.

7.04.2025. a määrusega nimetas kohus Detro Ehitus OÜ ajutiseks halduriks Mark Uska.

7.05.2025. a tegi kohus Detro Ehitus OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda

Rahandusministeeriumi tagatiste kontole deposiit summas 4 000 eurot hiljemalt 19.5.2025. a. Deposiiti

ei tasutud.

20.5.2025. a tegi kohus Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse

esitamiseks avaliku uurimisena.

13.06.2025. a tegi Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistus kohtule avalduse viia läbi võlgniku

pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest on tekkinud põhjendatud kahtlus, et võlgniku

maksejõuetusega kaasneb oluline avalik huvi.

Kohtumääruse põhjendused

1. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Detro Ehitus OÜ

pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Mark Uska.

2. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

3. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on

tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi kokku 113 741,33 eurot, sh maksuvõlg 112 137,53 eurot.

Likviidne vara võlgnikul puudub. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei

suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.

4. Ajutise halduri hinnangul on Detro Ehitus OÜ maksejõuetu alates 2024. a märtsikuust, mil

võlgnik ühines järgmiste äriühingutega: KVHK Palvelut Osaühing, Laane osaühing, TasteFast

OÜ, Hofan-trand OÜ, Rohesein OÜ. Kuivõrd varasemast perioodist võlgnikul teadaolevaid

rahalisi kohustusi ei olnud, siis kõnealuse tehinguga on põhjustatud võlgniku püsiv

maksejõuetus.

5. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks

on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest

isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste

rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on olemasoleva info pinnalt

seisukohal, et võlgniku varalist seisundit kahjustas oluliselt 26.03.2024. a ühinemislepingu

sõlmimine. KarSi § 384 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku, tema seadusliku esindaja

või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku

varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud

võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus, – karistatakse rahalise karistuse

või kuni kolmeaastase vangistusega. Haldur ei tuvastanud, et võlgnikul oli enne ühinemist

kohustusi. Samas läheb ühinemisel ühendatava ühingu vara, sh kohustused, tervikuna

üldõigusjärgluse korras üle ühendavale ühingule (ÄS § 391 lg 4). Eeltoodust tulenevalt on

maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu.

6. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel

maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse (ÄS § 180 lg 51).

Kohtu hinnangul on A. U. V. jätnud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse täitmata.

Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni

osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500

eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku

juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike

koosolek. Riigikohus on 3-2-1-188-12 selgitanud, et ÄS § 180 lg 51 kaitseb osaühingu

võlausaldajaid kahte liiki kahju eest. Esiteks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine

tagama osaühingu vara võimalikult suures ulatuses säilimise ning seeläbi võlausaldajate nõuete

võimalikult suures ulatuses rahuldamise. Teiseks peab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine

tagama seda, et sisuliselt maksejõuetu äriühing ei osaleks edasi majandustegevuses, mille

käigus tekkivaid kohustusi ta täita ei suuda. A. U. V. oleks pidanud pankrotiavalduse esitama

kohtule hiljemalt 22.04.2024. a, kuid jättis juhatuse liikme kohustuse kahetsusväärselt täitmata.

7. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja

vara tagasinõudmine. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et esineks selgeid vara tagasivõitmise

või tagasinõudmise võimalusi.

8. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei

jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise

tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Võlausaldajad ega kolmandad isikud

deposiiti ei tasunud.

9. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui PankrS § 30 lg 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus

juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku

tähtaja. Maksejõuetuse teenistus tegi kohtule ettepaneku algatada võlgniku pankrotimenetlus

avaliku uurimisena, sest on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku

maksejõuetusega kaasneb avalik huvi.

10. PankrS § 19211 lg 2 sätestab, et maksejõuetuse teenistus võib kohtult PankrS § 19211 lõikes 1

nimetatud ettepaneku saamisel teha kohtule põhjendatud avalduse pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui muul juhul pankrotiavalduse menetlus PankrS § 29 või

pankrotimenetlus § 158 alusel raugeks ja on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et

võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, näiteks on võlgnik seoses maksejõuetuse

tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust

või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt

rahuldab kohus maksejõuetuse teenistuse põhjendatud avalduse pankrotimenetluse

algatamiseks avaliku uurimisena pankrotimäärusega või pankrotimenetluse jätkamiseks avaliku

uurimisena määrusega, kui PankrS § 19211 lõikes 2 nimetatud tingimused on täidetud, ja

kuulutab välja võlgniku pankroti, kui pankrotti ei ole veel välja kuulutatud. Võlausaldajate

esimese üldkoosoleku toimumist ei määrata. Pankrotimenetluse läbiviimise määramist avaliku

uurimisena ei saa edasi kaevata.

11. Kohus, olles tutvunud maksejõuetuse teenistuse avaldusega, on seisukohal, et avaldus

pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus välja Detro Ehitus OÜ pankroti. PankrS § 19212 lg 1

sätestab, et pankrotimenetluse läbiviimisele avaliku uurimisena kohaldatakse

pankrotimenetluse läbiviimise kohta sätestatut, arvestades avalikule uurimisele ettenähtud

erisusi.

12. PankrS § 19212 lg 2 kohaselt võlausaldajate üldkoosolekut kokku ei kutsuta ja

pankrotitoimkonda ei moodustata. Võlausaldajate üldkoosoleku ja pankrotitoimkonna pädevus

läheb üle maksejõuetuse teenistusele. Haldur täidab kohustused võlausaldajate üldkoosoleku ja

pankrotitoimkonna ees maksejõuetuse teenistusele. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku

pädevusse kuuluvad küsimused tuleb otsustada PankrS § 78 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul.

Teenistus teostab võlausaldajate üldkoosoleku või pankrotitoimkonna pädevust kirjalikus

vormis.

Ajutise halduri tasu

13. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Ajutine pankrotihaldur Mark

Uska on esitanud tasunõude 9,6 töötunni eest kokku summas 1 296 eurot (lisandub

käibemaks). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

14. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud

määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 296 eurot (lisandub käibemaks). Ajutise halduri

tunnitasu (135 eurot) ei ületa PankrS § 23 lg 3 sätestatud tunnitasu ülemmäära (st üks viiendik

töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäärast). Kohus rahuldab ajutise

halduri tasu taotluse PankrS § 23, 150 ja § 1927 lg 1 alusel.

15. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks).

16. Käesoleval juhul takistab menetluse raugemist asjaolu, et Konkurentsiamet maksejõuetuse

teenistuse kaudu on esitanud avalduse menetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. PankrS §

31 lg 6 kohaselt kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste

hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi

arvelt Mark Uskale hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 886 eurot (lisandub käibemaks).

PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

17. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt kuulub pankrotivara tekkimisel ajutisele haldurile

hüvitamisele 500,2 eurot (sh käibemaks) pankrotivara arvelt.

18. Pankrotimenetluse läbiviimisel avaliku uurimisena tekkinud kulud kantakse Konkurentsiameti

eelarves maksejõuetuse teenistusele ettenähtud vahenditest (PankrS § 1927 lg 1). Seega

olukorras, kus pankrotivara ei suurene pankrotimenetluse avaliku uurimisena läbiviimise

tulemusel, tuleb kohtu hinnangul hüvitada ajutise halduri tasu summas 500,2 eurot (sh

käibemaks) Konkurentsiameti eelarvest maksejõuetuse teenistusele ettenähtud vahendite arvelt.

(allkirjastatud digitaalselt)