2-24-11985/73 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

HAGINÕUE, ASJAOLUD, KOSTJA SEISUKOHT

1. E. Š. (endine nimi I.) esitas 07.08.2024 Pärnu Maakohtule hagi kostja T. R. vastu võlgnevuse ja

kahjuhüvitise nõudes.

1.1.

Haginõue Hageja E. Š. (endine nimi I.) nõuab kostjalt põhikohustuse jäägi, 5500 euro,

tasumist. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg-st 1 lähtuvalt ajavahemiku 27.06.2023–

06.08.2024 eest kokku summas 749,02 eurot.

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

25. juuni 2025, Pärnu

Kohtunik

Leanika Tamm

Tsiviilasja number

2-24-11985

Tsiviilasi

E. Š. (E. Š. I) hagiavaldus T. R. vastu võlgnevuse ja

kahjuhüvitise nõudes

T. R. hagiavaldus E. Š. (E. Š. I) vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

8609,38 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

21.04.2025.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (põhihagis kostja): T. R., isikukood: XXX,

aadress: XXX

Kostja (põhihagis hageja): E. Š., isikukood: XXX,

aadress;

Kostja (põhihagis hageja) lepinguline esindaja: Tanel

Riivits, Themis Õigusbüroo OÜ, e-post: XXX

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

kättesaamisest alatest, kuid mitte hiljem kui 25.11.2025.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E. Š.-i hagi T. R. vastu.

2. Mõista kostja T. R.-ilt (R.) hageja E. Š.-i (Š.) kasuks välja võlgnevus 5500 eurot.

3. Mõista kostja T. R.-ilt (R.) hageja E. Š.-i (Š.) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg-st 1

lähtuvalt ajavahemiku 27.09.2023–06.08.2024 eest kokku summas 583,57 eurot.

4. Jätta T. R. vastuhagi täielikult rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja vajalike ja põhjendatud menetluskuludena 1947

eurot.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks alates lahendi jõustumisest välja viivis tasumata

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 kehtivas määras kuni nende täieliku tasumiseni.

2-24-11985

1.2.

Hagi aluseks olevad asjaolud on järgmised: Hageja ja kostja sõlmisid aprillis 2023

kokkuleppe, millega otsustati ühiselt asutada Ringi Kirbukas TÜ, äritegevus osteti üle

kolmandalt isikult ning hageja ja kostja said täisosanikeks. Hageja panustas ühisesse

ettevõtlusesse algselt 7000 eurot ja kostja 8000 eurot. Hageja kandis nimetatud 7000 eurot

07.04.2023 kostja pangakontole. Kostjale oli teada, et hageja laenas 7000 eurot

krediidiasutuselt ehk kostja teadis, et hagejal tuleb tagastada ka intressid. Hiljem teatas kostja,

et ei soovi koos hagejaga täisosanik olla ja koos poodi pidada. Kostja lubas hagejale, et

tagastab talle 7000 eurot, kuid pidas summast kinni 250 eurot reisikulusid, millega hageja nõus

ei olnud. Pooled sõlmisid kokkuleppe, et kostja tagastab võlgnetava summa makstes iga kuu

300 eurot. Kostja on tagastanud vahemikus 10.05.2023–16.06.2023 kokku 1500 eurot. Seega

leiab hageja, et kostja võlg tema ees on 5500 eurot. 26.09.2023 teatas kostja hagejale, et ei

maksa rohkem võlga tagasi, põhjuseks tõi kirjaliku kokkuleppe puudumise. 28.03.2024

pöördus hageja kostja poole kohtuvälise nõudekirjaga. Kostja sai kirja kätte, aga ei täitnud

nõuet.

2. Kohus võttis 11.10.2024 hagi menetlusse ja rahuldas riigi õigusabi taotluse.

3. Kostja oma 14.11.2024 vastuses hagiavaldusele palub hagi jätta täielikult rahuldamata ja

esitab järgmised faktilised asjaolud:

3.1 E. Š. I (edaspidi nimetatud hageja) ja T. R. (edaspidi nimetatud kostja) sõlmisid aprillis

2023 kokkuleppe, millega otsustati ühiselt asutada Ringi Kirbukas TÜ. Äritegevus

osteti üle kolmandalt isikult. Nii hageja kui kostja said ka vastavalt äriregistri kandele

täisosanikeks.

3.2 Hageja on oma hagiavaldus toonud välja, et veidi hiljem teatas väidetavalt kostja, et ta

ei soovi hagejaga ettevõttes ühiselt täisosanik olla ning koos poodi pidada. Kostja

nõudis võtmete tagastamist, mida hageja ka tegi kuivõrd omavaheline läbisaamine ning

õhkkond oli muutunud n-ö mürgiseks kostjas tulenevalt. Kostja juurde pöördus hageja,

kes teatas, et ei soovi täisosanik olla ja soovib ettevõtlusega teha lõpparve. Hagejaga

lõpetati koostöö 18.01.2024, mida kinnitab hageja esitatud lisa. Kostja aga oli

arvestanud, et TÜ loomisel ollakse koostööprtnerid.

3.3 Kostja lubas hagejale, et tagastab hagejale 7000 eurot, kuid kostjal oli õiguspärane

ootus, et hageja ajal, mil ollakse koos TÜ-s, panustab ettevõttes solidaarselt kostjaga,

mida hageja aga ei teinud. Ettevõtte käive ei võimaldanud koheselt tasuda tekkinud

kohustuste eest, mistõttu oli kohustuste eest vastutavad TÜ osanikud.

3.4 Vahemikus aprill 2023-detsember 2023, tekkis TÜ kohustused üüri tasumisel ja

kommunaalarvete osas. Kokku oli selles vahemikus ettevõttel kohustusi summas 10

070,80 €, mille tasumisse hageja oleks pidanud panustama. Kokku pidanuks hageja

tasuma kohustusi summas 5035,38 €, mida hageja aga ei teinud.

3.5 Lisaks eelnevale lepiti kokku koos külastada Pariisi. Selleks soetas kostja lennupiletid

nii hagejale, kui endale. Viimasel hetkel aga teatas hageja, et lennule ei tule.Sellega

tekkis kostjal kahju summas 250 €. Lisaks soetati koos TÜ tegutsedes telefon Iphone

11, mis jäi hageja käsutusse, kuid mis on ettevõtte vara. Vara maksumuseks oli 324

eurot ning kostja soovib, et hageja need kulud ettevõttele katab.

3.6 Kostja hinnangul on hageja oma tegevusega kahjustanud ettevõtte huve, avalikustades

ettevõttes toimuvat kolmandatele isikutele ja ettevõttet sellega laimanud. Hageja on

väitnud kolmandatele osapooltele väitnud, et kostja kasutab ettevõtte arvelduskontot

isiklikel eesmärkidel ja on selle arvelt kandnud omale suuri summasid. Lisaks väitnud,

et ettevõte ei saada tellijatele kaupu. Sellega kaotas ettevõtte ühe suurema kliendi ja

hindab selle kahju suuruseks 3000 eurot.

4. Kostja T. R. esitas 15.11.2024 vastuhagi ja tasaarvestusavalduse E. Š.-i vastu.. Kostja palub

rahuldada T. R. vastuhagi summas 8609,38 eurot ja mõista summa hageja E. Š. I. välja kostja

kasuks. Samuti teeb kostja tasaarvestusavalduse ja palub taasaarveldada hageja nõue 8609,38 eurot

2-24-11985

ja arvestada maha kostja esitatud vastuhagi summas 4994,77 eurot. Kostja palub jätta rahuldamata

hageja taotlus viiviste, summas 728,77 eurot välja mõistmiseks ning jätta rahuldamata hageja

taotlus mõista kostjalt välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Hageja esitas 09.12.2025. vastuse vastuhagile, milles toob välja, et pooltel ei ole vaidlust selle

üle, et kostja kohustus hagejale tasuma 7000 eurot. Kostja on selle kohustuse õigeks võtnud oma

15.11.24 seisukohas TsMS § 231 lg 4 tähenduses. Ühtegi kokkulepet reisiga seotud kulutuste vms

mahaarvamiseks selle kohustuse osas pole pooltel olnud. Kostja väide on eksitav ja tõendamata.

Kostja teatas küll ühepoolselt, et arvestab 7000 eurost maha 250 eurot, kuid hageja pole sellega

kunagi nõustunud olles selgelt oma seisukohta väljendanud

6. Kohus arutas 21.04.2025 asja istungimenetluses, mille käigus kostja lahkus mõjuva põhjuseta

kohtuistungilt. Istungil 21.04.2025 kell 14.00 esitas kostja arstitõendi, mille kohaselt oli vererõhk

tol päeval 180/80, mis arsti hinnangul oli põhjuseks, miks kostja istungile ilmuda ei saa. Kostja oli

kohtuistungil kohal ja esitas arstitõendi. Kohus pidas vajalikuks tulenevalt TsMS § 200 lg 2

kontrollida kohtusse ilmunud kostja poolt esitatud tervisetõendit sisuliselt. Kohus tuvastas, et

kostjale ei esinenud istungi ajal mõjuvat põhjust TsMS § 422 lg 1 mõttes. Kostja tervislik seisund

võimaldas tal ilmuda kohtusse ja istungil osaleda. Seda kinnitas peale kostja läbivaatust ka kostja

enese poolt kohtusse kutsutud kiirabibrigaadi juht. Kohus on seisukohal, et hageja, istungilt

lahkudes ei kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt, vaid üritas menetlust venitada, eksitades

kohut oma tervisliku seisundi osas. Objektiivselt ei leidnud kohtusse kutsutud kiirabibrigaad

kostjal mingit terviseriket, mis takistanuks kohtuistungist osavõttu. Seega kostja, lahkudes

omavoliliselt istungilt pani end olukorda, kus ta tahtlikult loobus oma menetlusõiguste

kasutamisest. Kohus korraldas 21.04.2025 kohtuistungi eelistungina, eeldusega et saab üle minna

põhiistungiks. Kostjal puudus mõjuv põhjus istungile ilmumata jätmiseks või istungilt lahkumise,

Kohus hoiatas teda kostjat ka istungilt lahkumise tagajärgedest. TsMS. 243 lg 3 kohaselt

menetlusosalisel on õigus osaleda tõendite uurimisel kohtuistungil. Kohtusse kutsutud

menetlusosalise puudumine kohtuistungilt, kus uuritakse tõendeid, ei takista tõendite uurimist, kui

kohus ei määra teisiti.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud esitatud hagiga, leiab, et see kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Vastuhagi tuleb

täies ulatuses jätta rahuldamata.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt

määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus

hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg

1 kohaselt.Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab seadusliku ja põhjendatud otsuse tegemine

(TsMS § 435 lg 1) seda, et kohus on enne materiaalõiguse kohaldamist käsitlenud lahendatavaid

küsimusi TsMS § 442 lg 8 nõuetest tulenevas loogilises järjekorras: 1) poolte nõudeid ja

vastuväiteid põhjendavad asjaolud; 2) tõendite hindamisel tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud

järeldused; 3) seaduse kohaldamist põhjendav õiguslik hinnang. Seega ka käesolevas

hagimenetluses esitatud nõuete varalise kahju ning mittevaralise kahju - lahendamisel kohus esmalt

tuvastab kõigi nõuete ja vastuväidete aluseks olevad asjaolud.

2-24-11985

9. Poolte vahel puudub vaidlus (TsMS § 231 lg 4) selle üle, et

9.1.

E. Š. I (edaspidi nimetatud hageja) ja T. R. (edaspidi nimetatud kostja) sõlmisid aprillis

2023 kokkuleppe, millega otsustati ühiselt asutada Ringi Kirbukas TÜ. Äritegevus osteti üle

kolmandalt isikult.

9.2.

Nii hageja kui kostja said ka vastavalt äriregistri kandele täisosanikeks. Hageja panustas

äriühingu (täisühing) asutamisse raha kogusummas 7000 eurot.

9.3.

Pooled lõpetasid koostöö 18.01.2024 ning leppisid kokku, et kostja tagastab hagejale

rahalise sissemakse. Kostja on hagejale tagastanud 1500,01 eurot.

9.4.

Koostöö lõppemine kajastub ka äriregistri kannetes, mille kohaselt on E. Š. I. olnud

registrikaardile kantud perioodil 10.04.2023-18.01.2024.

9.5.

Koostöö lõppemisel leppisid pooled kokku sissemakse tagastamises hagejale. Kostja

asus summat ka tagastama, kuid lõpetas ühepoolselt maksete tegemise ja käesolevaks ajaks on

tasumata summa suurus 5500 eurot.

10. Tulenevalt Äriseadustiku § 82 lg 1 tegutseb täisühing osanike sõlmitud ühingulepingu alusel.

Osanikud lepivad kokku on ÄS § 82 lg 1 p 3 kohaselt ka osamakse suurustes. Pooled leppisid

osamaksete suuruses kokku. Hiljem, 18.01.2024, leppisid pooled kokku, et hageja lõpetab oma

osaluse äriühingus ning tema sissemakse tagastatakse. Kohus tuvastas, et kostja on poolte

sõnumivahetuses (dtl 13) kirjutanud, et tagastab 6750 eurot. tavast summast tuleks maha arvata

lennureis Pariisi, summas 250 eurot. Vastuses hagile /dtl 219/ on kostja avaldanud: „Kostja lubas

hagejale, et tagastab hagejale 7000 eurot, kuid kostjal oli õiguspärane ootus, et hageja ajal, mil

ollakse koos TÜ-s, panustab ettevõttes solidaarselt kostjaga, mida hageja aga ei teinud.“

Sellega loeb kohus tõendatuks, et hageja ja kostja leppisid kokku kostjale sissemakse tagastamises

kogu sissemakse ulatuses so. 7000 eurot. Kohus märgib, et kostja ei ole hagimenetluses

tagasimakse kohustuse suurusele (7000 eurot) vastuväiteid esitanud.

11. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja kokkulepe TÜ täisosaniku osaluse lõpetamiseks ja

sissemakse tagastamiseks on olemuselt kompromissleping VÕS § 578 lg 1 mõttes st.

kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta

vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka

ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 2 kohaselt eeldatakse,

et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad

kompromissilepingu alusel uued õigused.

12. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja on peale täisühingu asutamist ja ärisuhete

lõpetamist sõlminud omavahel kompromisslepingu VÕS § 578 lg 1 tähenduses.

Kompromisslepinguga võttis kostja kohustuse tagastada hagejale 7000 eurot igakuiselt 300 euro

suuruste osamaksetena. Kostja asus graafikut täitma millega võib lugeda kompromissilepingu

kehtivaks eelnevalt viidatud formaalõiguslikul alusel. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb

täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §

101 lg 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (p 1) ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p 6). VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus

täita sellel tähtpäeval. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel.

2-24-11985

13. Kohus tuvastas, et kostja ütles 26.09.2023 kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks osamaksetena üles

(dtl 14). Vaidlust, et kostja kokkuleppe üles ütles poolte vahel ei ole, st hagejal ei olnud

vastuväiteid, et kostja taganeb kokkuleppest osas, milles see puudutas võlgnevuse tasumist

osamaksetena. Seega muutus täitmata kohustus sissenõutavaks 27.09.2023.

14. Hageja 21.04.2025 kohtuistungil korrigeeritud viivisenõue VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on

ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Kostja kohustus tasuda põhiosa 5500 eurot muutus sissenõutavaks

27.06.2023, nimetatud kuupäevast arvestab hageja viivist. Viivis ajavahemiku 27.09.2023–

06.08.2024 eest kokku on hageja poolt kohtuistungil korrigeeritud ning viivise kogusumma perioodi

eest on 583,57 eurot.

15. Hageja nõuab kahjuhüvitist kohtueelsete õigusabikulude eest. Hageja on kohtueelselt vaidlust

lahendades kasutanud õigusabi. Hageja kulu 3 töötunnile õigusabile on 495 eurot (dtl 18

Õigusbüroo Themis arve), tunnitasuga 165 eur/h, (sisaldab käibemaksu). Kohus on seisukohal, et

tegemist on vajalike ja mõistlike kulutustega. Ajakulu, 3 h, seisnes asjaolude ning

dokumentatsiooni analüüsimises, nõudeavalduse koostamises ja esitamises kostjale ning temaga

dialoogide pidamises võla tasumiseks. Nõue kuulub rahuldamisele, tulenevalt VÕS § 127 lg 1

alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu

ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju.

Õigusabikuludega seonduva varalise kahju hüvitamise nõude esitamise õigus tuleneb VÕS § 128

lg-st 3. Hageja poolt kantud kulu ja kostja põhjustatud olukorra vahel eksisteerib põhjuslik seos

VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Kehtivas kohtupraktikas on välja toodud, et üldjuhul tuleb

professionaalset õigusabi kohtueelses menetluses pidada mõistlikuks ja õigusabile tehtud kulud

hiljem VÕS § 128 lõike 3 alusel hüvitatavateks (RKTKo 3-2-1-79-08, RKTKo 3-2-1-19-13, p 11;

RKTKo 3-2-1-138-10, p 29.) Lähtuvalt VÕS §-st 101 lg 1 p 3, §-st 115 lg 1, §-st 127 lg-d 1 ja 4

ning § 128 järgi, rahuldab kohus kahjunõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 495 eurot

kohtueelse õigusabi kulude eest.

VASTUHAGI

16. Kostja (vastuhagis hageja) T. R. esitas 15.11.2024 vastuhagi ja tasaarvestusavalduse E. Š.-i

vastu.. Kostja palub rahuldada T. R. vastuhagi summas 8609,38 eurot ja mõista summa. välja

kostja kasuks. Vastuhagi nõue põhineb eeldusel, et kostja ja hageja olid täisühingu loomisel

koostööpartnerid. Kostja lubas hagejale, et tagastab hagejale 7000 eurot, kuid kostjal oli ootus, et

hageja ajal, mil ollakse koos TÜ-s, panustab ettevõttes solidaarselt kostjaga, mida hageja aga ei

teinud. Kostja selgitab, et vahemikus aprill 2023 kuni detsember 2023, tekkis TÜ kohustused üüri

tasumisel ja kommunaalarvete osas, kokku summas 10 070,80 eurot. Seega oleks pidanuks hageja

tasuma kohustusi summas 5035,38 eurot, mida hageja aga ei teinud. Lisaks eelnevale lepiti kokku

koos külastada Pariisi. Selleks soetas kostja lennupiletid nii hagejale, kui endale. Viimasel hetkel

aga teatas hageja, et lennule ei tule, sellega tekkis kostjal kahju summas 250 eurot. Lisaks soetati

koos TÜ tegutsedes telefon Iphone 11, mis jäi hageja käsutusse, kuid mis on ettevõtte vara. Vara

maksumuseks oli 324 eurot ning kostja soovib, et hageja need kulud ettevõttele katab. Kostja

hinnangul on hageja oma tegevusega kahjustanud ettevõtte huve, avalikustades ettevõttes toimuvat

kolmandatele isikutele ja ettevõtet sellega laimanud. Hageja on kolmandatele osapooltele väitnud,

et kostja kasutab ettevõtte arvelduskontot isiklikel eesmärkidel ja on selle arvelt kandnud omale

suuri summasid. Lisaks väitnud, et ettevõte ei saada tellijatele kaupu. Sellega kaotas ettevõtte ühe

suurema kliendi ja hindab selle kahju suuruseks 3000 eurot.

2-24-11985

17. Hageja (vastuhagis kostja) on oma 09.12.2024 vastuses palunud jätta vastuhagi rahuldamata.

Hageja vaidleb kostja nõudele täies ulatuses vastu ning ei võta omaks ka ühtegi kostja esitatud

asjaolu. Hageja leiab, et Riigikohus on oma järjepidevas praktika leidnud, et kohus ei pea ise

esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta

tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta

asjaolu tõendamiseks tugineb. Kui hageja oma väiteid nõude põhjendatuse kohta tõendada ei

suuda, ei saa hagi rahuldada (Riigikohtu 2-17-18305/45 lahendi p 17). 2.7. Lisaks tuleneb § 363

lg-st 1 punktist 3, et hagiavalduses tuleb esitada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid

asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. 2.8. Kostja

on esitanud tõendeid, kuid jätnud täielikult viitamata, millist asjaolu ta millise tõendiga tõendada

soovib. Lisaks jääb hagejale täielikult arusaamatuks kostja nõude kujunemine. 2.9. Puutuvalt TÜ

kohustustega märgib kostja vastuhagis, et perioodil aprill 2023 – detsember 2023 tekkisid TÜ-l

kohustused summas 10 070,8 eurot, millest ½ s,o 5035,40 euro eest vastutab hageja. Hageja

kostjaga ei nõustu.

18. Kohus on seisukohal, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Esmalt tuvastas kohus, et hageja ja

kostja sõlmisid 18.01.2024 kompromissilepingu, milles lepiti kokku, et kostja tagastab hagejale

sissemakse summas 7000 eurot. Selle üle vaidlus puudub. Pooled on kompromisslepingu

sõlmimise hetkel lõpetanud kostja osaluse äriühingus ning lahendanud rahalised suhted VÕS § 578

lg 2 mõttes st. kehtib eeldus, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma

nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kompromisslepingust

nähtuvalt ei olnud 18.01.2024 seisuga kostjal hageja vastu tasaarvestatavaid rahalisi nõudeid.

Kostja ei ole vastuhagis oma nõude asjaolusid konkreetselt välja toonud ega ka selgitanud, mida ta

soovib esitatud tõenditega tõendada.

19. Kohus on seisukohal, et kostja vastuhagi äriühingu kantud kulutuste hüvitamiseks ei ole võimalik

rahuldada. Täisühing on äriühing, mille korral ÄS § 101 lg 2,4,5 kohaselt vastutavad osanikud

täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Osanikul on õigus esitada võlausaldaja

nõude vastu kõiki vastuväiteid, mida ta võib esitada ise või mida oleks võinud esitada täisühing.

Osanik ei kaota õigust vastuväidetele ka siis, kui täisühing neist loobub või oma kohustust

tunnistab. Osanik võib keelduda täisühingu kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja ei ole oma

nõuet tulemusetult esitanud täisühingu vastu või kuni ühingul on võlausaldaja suhtes õigused, mis

võimaldavad nõude lõpetada.

20. Kohtule esitatud vastuhagist ei nähtu, et kostja oleks muutunud täisühingu suhtes võlausaldajaks st.

et kostja oleks isikliku vara arvel täitnud TÜ kohustusi, milleks TÜ-l võimekus puudus. Samuti ei

nähtu vastuhagist, et TÜ täidetud nõuded oleks loovutatud kostjale. Kostja ei ole täitnud ka VÕS

§ 170 tulenevat nõude loovutamisest tulenevat teavitamiskohustust. Riigikohus on lahendi 3-18-

1606/26 punktis 20 selgitanud, et täiendava vastutuse korral, mida juhatuse liikme solidaarne

vastutus endast kujutab, piisab sellest, et võlausaldaja on enne solidaarvõlgniku vastu nõude

esitamist esitanud nõude põhivõlgniku vastu ning seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ei ole nõuet

täidetud. Vastutusotsuse tegemine ei takista põhivõlgnikul oma kohustusi täita. Kui vastutusotsuse

adressaat täidab talle määratud maksukohustuse äriühingu eest, siis tekib tal äriühingu vastu

tagasinõudeõigus. Lahendi 3-2-1-28-14 punktis 12 on Riigikohus sedastanud, et ÄS § 101 lg 2

alusel ei teki võlausaldajal eraldi nõuet täisühingu osaniku vastu, vaid võlausaldaja saab osaniku

vastu esitada nõude, mis tal on täisühingu vastu, kuid mida tal ei õnnestu täisühingu vara arvel

rahuldada. Kostja on vastuhagi tõendamiseks esitanud rea TÜ-le väljastatud arveid ja

kalkulatsioone, kuid tegemist on kohustustega, mida pidanuks täitma esmalt äriühing, mitte hageja.

21. Kohus leiab, et vastuhagi nõuded mittevaralise kahju osas ei ole selged ega tõendatud.

Hagiavaldusest ei nähtu, milles hagejale tekitatud kahju tegelikult seisneb. Hageja viitab

vastuhagis äriühingu huvide kahjustumisele, kuid sellel puudub seos hageja enesega. Mainekahju

2-24-11985

nõuded hageja vastu saaks aga esitad üksnes TÜ, mitte kostja. Kohus jätab mittevaralise kahju

nõude täielikult rahuldamata.

22. Vastuhagi nõue, mille kohaselt hageja peaks kostjale hüvitama 250 eurot, st. Pariisi

lennupileti hinna, tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et reis Pariisi oli planeeritud.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei käinud koos kostjaga Pariisis, st. ei kasutanud

lennupileteid. Hageja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on ta piletiraha kostjale hüvitanud.

Hageja on esitanud sõnumivahetuse enese ja kostja vahel (dtl 245) millest nähtuvalt oli hageja

kostjale piletite raha juba maksnud, ning on maksete tegemist kirjaga „ülekanne“ ka tõendanud (dtl

247). Samuti on hageja vastuses vastuhagile selgitanud, et Lennupiletite raha on hageja aga

kostjale hüvitanud. Suunal Tallinn-Pariis oli 2 täiskasvanu hind (pilet osteti kahele täiskasvanule

ja kahele lapsele) 149,98 eurot (74 eurot hind; 14,06 eurot maksud; 60 eurot kütuse lisatasu; 1,92

piletimüügiteenus) ehk hageja osa piletihinnast oli 75 eurot millele lisandus 11 eurot1 isiku kohta,

kokku 86 eurot (Lisa 1 – Tallinn - Pariis). Suunal Pariis - Tallinn oli 2 täiskasvanu hind 189,98

eurot (50 eurot hind; 66,86 eurot maksud; 72 eurot kütuse lisatasu ja 1,12 eurot

piletimüügiteenus) ehk hageja osa oli 95 eurot, millel lisandus 7,30 eurot2, kokku 102,30 eurot

(Lisa 2 – Pariis- Tallinn). Kokku oli hageja lennupiletite hind 188,30 eurot. Hageja on kostjale

tasunud kokku Pariisi ja Poola3 reisi eest 490 eurot järgmiselt: 06.02.2023 – 100 eurot;

11.02.2023 – 100 eurot; 11.03.2023 – 200 eurot; 08.04.2023 – 90 eurot (Lisa 5 – maksed Pariisi

reisi eest). 490 eurot sisaldas ka 80 eurot, mis hageja tasus kostjale Poola reisi eest. Seega on

hageja tasunud tegelikkuses kostjale 221,70 eurot (490-188,30-80) Sellega loeb kohus

tõendatuks, et hageja on kostjale juba väidetava 250

eurot tagastanud, seega tuleb kostja nõue vastuhagis jätta ka 250 euro osas rahuldamata.

23. Vastuhagi nõue sõnastuses: „Lisaks soetati koos TÜ tegutsedes telefon Iphone 11, mis jäi hageja

käsutusse, kuid mis on ettevõtte vara. Vara maksumuseks oli 324 eurot ning kostja soovib, et

hageja need kulud ettevõttele katab“. Kostja on nõudele täies mahus vastu vaielnud ning hageja

ise möönab, et tema ei ole telefoni omanikuks. Hagejale ei ole tehtud ka nõude loovutust TÜ poolt.

Seega puudub hagejal alus nõuda kostjalt Iphone maksumuse hüvitamist, kuna kohtu hinnangul on

see nõue täielikult nii sisustamata kui ka tõendamata. Juhul, kui telefoni omanikuks on äriühing, on

mistahes nõuete esitamise õigus vara omanikul, kelleks on äriühingul, mitte kostja.

24. Kokkuvõtvalt jätab kohus vastuhagi täies ulatuses rahuldamata.

25. Menetluskulud. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt

TsMS §173 lg 1ja 174 lg 1 määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks.

26. Hageja menetluskuludeks on õigusabikulu summas 1947 eurot (ilma km-ta)õigusabikuludele,

lepingulise esindaja tasutunnitasuga 140 eurot, kokku 11,8 töötunni ulatuses. Kohus leiab, et

tunnitasu suurus 140 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik, arvestades õigusteenuste kehtivat

turuuhinda. Kohus on seisukohal, et esindaja tunnitasu vastab advokaadi osutatud õigusabiteenuse

keskmisele turuhinnale. Kohus leiab, et sellises mahus õigusabi kasutamine hageja poolt, arvesse

võttes vaidluse sisu ja keerukuse astet on vajalik ja põhjendatud.. Kohus loeb hageja kulutused

õigusabile põhjendatuks. Kostja vastuväited menetluskulude vähendamiseks ei anna kohtu

hinnangul alust menetluskulude vähendamiseks. Hageja palub kohtul TsMS § 177 lg 4 alusel

kohustada kostjat tasuma viivist hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Kohus

rahuldab selle taotluse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtudulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täieliku täitmiseni.

/Digitaalallkiri/

2-24-11985

Kohtunik Leanika Tamm