2-25-3319/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-3319

Tsiviilasi

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu hagi G.J ja

X.I vastu tagasivõitmise korras tehingute kehtetuks

tunnistamiseks ja tehingute alusel saadu üleandmiseks,

abikaasade ühisvara jagamiseks ning tahteavalduste

andmiseks kohustamiseks

Menetlustoiming

Hagi tagamise taotluse lahendamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. märtsi 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G.J ja X.I määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad (kostjad):

G.J (isikukood XXX)

X.I (isikukood XXX)

Kostjate lepinguline esindaja Martin Napa

Vastustaja (hageja): Eesti Vabariik Maksu- ja

Tolliameti kaudu (registrikood 70000349), lepinguline

esindaja Dmitri Koroljov

RESOLUTSIOON

1. Jätta G.J ja X.I 21. aprilli 2025 määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 4. märtsi 2025 määrus muutmata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest (TsMS § 390 lg 1 teine lause).

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (hageja) esitas 3. märtsil 2025 Tartu Maakohtule hagi

G.J (kostja I) ja X.I (kostja II) vastu tagasivõitmise korras tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja

tehingute alusel saadu üleandmiseks, abikaasade ühisvara jagamiseks ning tahteavalduste

andmiseks kohustamiseks.

Hagiavalduse kohaselt esitas kostja I 30. aprillil 2024 residendist füüsilise isiku 2023. aasta

tuludeklaratsiooni (FIDEK 2023), milles deklareeris 2023. aastal saadud tulu muu vara

võõrandamisest summas 600 000 eurot. Kostja I tulumaksukohustus FIDEK 2023 alusel oli 120 000

eurot, mis oleks tulnud tasuda hiljemalt 1. oktoobril 2024. Kostja tulumaksu tähtaegselt ei tasunud.

Lisaks tasumata tulumaksule on kostjal I tähtaegselt tasumata maamaks maksustamisperioodi 2023

eest 340,53 eurot ja 4. oktoobri 2023 intressinõue nr 13-3/125306 50 eurot.

Hageja (kui maksuhaldur maksukorralduse seaduse (MKS) § 5 lg 1 tähenduses) arestis 4. detsembril

2024 kostja I pangakontod Eesti krediidiasutustes ja välismaa krediidiasutuste Eesti filiaalides, s.t

algatas täitemenetluse MKS § 130 jj tähenduses.

Hageja hinnangul ei ole kostjal I piisavalt vara hageja nõude täielikuks täitmiseks:

-

kostjal I puudub kinnisvara;

-

kostjal I puudub sissetulek;

-

kostjal I puudub väärtpaberikonto;

-

kostjal I puuduvad mootorsõidukid ja väikelaevad;

-

kostja I on XXXXXXX OÜ (registrikood XXXXXXXXX) ainuosanik (osa

nimiväärtusega 2500 eurot). Äriühingu osa on väärtusetu. Äriühingul on osakapitali

sissemakse tegemata. Äriühingul on esitamata majandusaasta aruanded alates 2019.

aastast ning äriühing ei ole käibemaksukohustuslane. Samuti ei ole äriühingul töötajaid.

Äriühingu osa on koormatud keelumärkega Tartu kohtutäitur O. Kutšmei kasuks;

-

kostja I on XXXXXXXXX OÜ (registrikood XXXXXXXXX) ainuosanik (osa

nimiväärtusega 2500 eurot). Äriühingu osa on väärtusetu Äriühingul on esitamata

majandusaasta aruanded alates 2017. aastast ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid

alates 10. märtsist 2022. Äriühingul on tasumata sunniraha summas 200 eurot. Äriühing

ei ole käibemaksukohustuslane. Samuti on äriühingu osa koormatud keelumärkega Tartu

kohtutäitur O. Kutšmei ja Advokaadibüroo Sorainen AS kasuks;

-

kostja I on XXXXXXXXX OÜ (registrikood XXXXXXXXX) ainuosanik (osa

nimiväärtusega 2500 eurot). Äriühingu osa on väärtusetu. Äriühingul on osakapitali

sissemakse tegemata. Äriühingul on esitamata majandusaasta aruanded alates 2019.

aastast ja tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioon. Äriühing ei ole käibemaksukohustuslane.

Samuti on äriühingu osa koormatud keelumärkega Tartu kohtutäitur O. Kutšmei kasuks.

Lisaks eeltoodule on kostja I vastu 27. jaanuaril 2015 algatatud täitemenetlus nr 084/2010/1562.

Täitemenetluses sissenõutava kohustuse saldo oli hagiavalduse esitamise seisuga 6255,53 eurot.

Kostja I ja kostja II on abielus alates 28. detsembrist 1985. Abielu ei ole lahutatud. Kostjad sõlmisid

10. oktoobril 2000 abieluvaralepingu. Kostjate abielu kestel enne abieluvaralepingu sõlmimist

omandatud ja õigusaktides sätestatud registrites registreerimisele kuuluv igasugune vallas- ja

kinnisvara, sõltumata vara väärtusest ja asukohast, kuulub eelduslikult kostjate ühisvara hulka.

Kostja omandas 15. mai 1995 ostu-müügilepingu ja 26. mai1999 ehitiste kaasomandi lõpetamise

ning reaalosadeks jagamise lepingu alusel elamu ehitisregistri koodiga XXXXXXXXXX. Maa-

ameti 12. märtsi 2024 korralduse nr 1-17/24/650 „Maa ostueesõigusega erastamine (XX)“ alusel

erastati elamu juurde maa katastritunnusega XXXXXXXXXXXXXX (aadress: XXXXXXXXXX).

Kostja I ja kostja II ning Eesti Vabariik Maa-ameti kaudu sõlmisid 10. juunil 2024 lepingu

(kokkulepe), mille kohaselt elamu juurde erastatav maa hakkab kuuluma kostja II lahusvara hulka

ning kinnistu ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse kostja II. Kostja II kanti kinnistu

registriosa numbriga XXXXXXXXX ainuomanikuna kinnistusraamatusse 22. juulil 2024.

Hageja taotleb hagis kokkuleppe tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamist osas, milles kostja I

andis üle katastriüksusest nr XXXXXXXXXXXXXX talle kuuluva osa omandi ja kostja II võttis

omandi vastu (omand hakkas kuuluma kostja II lahusvara hulka) ning kinnistusraamatusse kanti

kinnistu registriosa numbriga XXXXXXXXX ainuomanikuna kostja II.

Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles taotles kanda hagi tagamise korras

kinnistusraamatu registriossa numbriga XXXXXXXXX eelmärge ja märkus Eesti Vabariigi

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks.

Hagi tagamata jätmise korral võib hageja nõude rahuldamine kostja I ja kostja II suhtes muutuda

täielikult võimatuks, kuivõrd kostja II on vaba võõrandama tema ainuomandis oleva kinnistu

kolmandatele isikutele või koormama seda kolmandate isikute kasuks asjaõigustega.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus rahuldas hageja hagi tagamise taotluse ja lasi 4. märtsi 2025 määrusega kanda hagi

tagamise korras kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXXXX kostjale II kuuluvale kinnistule

eelmärge ja märkus Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks järgnevalt:

-

Eelmärge hageja I ja hageja II vahel 10. juunil 2024 sõlmitud maa erastamise lepingu ja

ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingu tagasivõitmise korras kehtetuks

tunnistamise hagi ja haeja I ja hageja II ühisvara jagamise hagi tagamiseks Eesti Vabariigi

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks;

-

Märkus: tsiviilasjas nr 2-25-3319 on Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

esitanud hageja I ja hageja II vastu hagi tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks

tunnistamiseks 10. juunil 2024 sõlmitud maa erastamise lepingu ja ühisvara jagamise

kokkuleppe ja asjaõiguslepingu osas, milles hageja I andis üle katastriüksusest nr

XXXXXXXXXXXXXX talle kuuluva osa omandi ja hageja II võttis omandi vastu ning

kinnistusraamatusse kanti kinnistu registriosa numbriga XXXXXXXXX ainuomanikuna

hageja II.

Maakohtu hinnangul vastavad nii hagi tagamise taotlus kui hagiavaldus seaduse nõuetele. Ka on

hageja lähtudes TsMS § 381 lg-st 2 põhistanud oma nõuet, mille tagamist ta soovib, samuti ka

tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus leidis, et hagi on lubatav ning hageja nõue

õiguslikult perspektiivikas. Hageja on esile toonud, et kostjal I puudub muu vara, millega

maksuvõlga tasuda ning et muu vara arvelt ei ole maksuvõla täitmine õnnestunud. Pangakonto

arestimine ei ole andnud tulemusi. Maa erastamise lepingu, ühisvara jagamise kokkuleppe ja

asjaõiguslepingu sõlmimisest ei ole hagi esitamise hetkeks möödas rohkem kui kaks aastat. Hageja

on oma seisukohti piisavalt põhjendanud.

Hageja on hagi tagamise taotluses välja toonud, kuidas kostjatel oleks põhimõtteliselt võimalik hagi

rahuldava kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoida (kinnistu võõrandamine või kinnisasja koormamine

kolmandate isikute kasuks). Maakohus nõustus, et seesuguste tehingute tegemine võib teha

lõppjärgus hagi rahuldava kohtuotsuse täitmise võimatuks, mistõttu eksisteerib alus hagi tagada.

Maakohus leidis, et praegusel juhul ei saa pidada kohaldatavaid hagi tagamise abinõusid kostjatele

liigselt koormavaks. Hageja taotletud hagi tagamise abinõusid võib pidada hageja õigustatud

huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.

Asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on AÕS § 63 lg 3 järgi tühine

osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Eelmärge ei takista AÕS § 63 lg 3

teise lause järgi kannete tegemist kinnistusraamatusse. Eelmärge ei mõjuta seega eelmärkega

tagamata õiguste kandmist kinnistusraamatusse ja tegemist ei ole kostjate huve

ebaproportsionaalselt kahjustava abinõuga.

Märkus kinnistusraamatus tagab seda, et kolmas isik ei saa pärast kohtumenetluse lõppemist

tugineda TsMS § 460 lg 2 kohaselt sellele, et tema suhtes praeguses asjas tehtav võimalik hagi

rahuldav kohtulahend kolmanda isiku heausksuse tõttu ei kehtiks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kostjad esitasid 21. aprillil 2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuses

paluvad kostjad tühistada maakohtu määrus täies ulatuses.

Hagi tagamise taotlus kui ka hagiavaldus ei vasta seaduse nõuetele. Hageja pole lähtudes TsMS §

381 lg-st 2 piisavalt põhistanud oma nõuet, mille tagamist ta soovib, samuti ka tagamise aluseks

olevaid asjaolusid. Seetõttu ei saa hageja nõue olla õiguslikult perspektiivikas. Hageja on kohtule

esitanud ebapiisavaid väiteid, et kostjal I puudub muu vara, millega maksuvõlga tasuda.

Hageja ja maakohtu hinnang, et kostjal I ei ole piisavalt vara hageja väidetava nõude täitmiseks, ei

vasta tõele. Kostja I on XXXXXXXXX OÜ (registrikood XXXXXXXXX) ainuosanik. Äriühingul

on esitamata majandusaasta aruanded alates 2019. aastast ja tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioon,

kuna OÜ-le 100% kuuluv XXXXX OÜ-l (registrikood XXXXXXXX) on käimasolev haldusasi nr

3-22-598, mis ei võimalda kuni haldusasjas otsuse jõustumiseni esitada vastavaid aruandeid.

XXXXX OÜ-le kuuluva põlevkivi väärindamiseks arendatava tehnoloogia ainuesindusõiguse alusel

on osaühingu väärtus kindlasti vähemalt summas, millest piisaks mis iganes hageja nõuete ja sellega

seotud võimalike täiendavate maksunõuete rahuldamiseks. Nimetatud väite põhistamiseks esitab

kostja I lähiajal valmiva teaduspõhise ekpertiisiakti. Seetõttu hageja seisukoht, et äriühingu osa on

väärtusetu, pole põhjendatud.

TsMS § 378 lg 4 järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks

kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades

põhjendatuks. Praegusel juhul on hagi tagamise abinõud kostjatele liigselt koormavad. Hageja

taotletud hagi tagamise abinõusid ei saa pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades

põhjendatuks.

4. Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu ja palub jätta see tervikuna rahuldamata. Väited

XXXXXXXXX OÜ ainuosa väärtuse kohta on paljasõnalised, mida kinnitavad järgmised asjaolud:

-

XXXXXXXXX OÜ ainuosa on koormatud keelumärkega Tartu kohtutäitur O. Kutšmei

kasuks alates 3. septembrist 2023 (seega ligikaudu 1,5 aasta jooksul) ning seda ei ole

nimetatud aja jooksul (sund)enampakkumisel, kohtutäituri kontrolli all või muul viisil

võõrandada saanud;

-

XXXXXXXXX OÜ-l on tasumata Tartu Maakohtu registriosakonna määratud trahvid;

-

XXXXXXXXX OÜ-le on tehtud kustutamishoiatus;

-

XXXXX OÜ-l on alates 2021. majandusaastast esitamata majandusaasta aruanded;

-

2022. majandusaasta kohta esitatud XXXXX OÜ majandusaasta aruande kohaselt on

äriühingu põhitegevuseks mootorsõidukite tehnoülevaatuse teostamine ning tegevusalaks

on tööhõiveagentuuride tegevus;

-

XXXXX OÜ-l on maksuvõlg 30 361,11 eurot (millele lisandub jooksev maksuintress

vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule) ning alates septembrist 2024 kohtutäituri

nõue 558,60 eurot täiteasjas nr 047/2024/571.

-

XXXXX OÜ-l on tasumata äriseadustiku alusel määratud trahvid kogusummas 1600

eurot;

-

XXXXX OÜ pangakontod on arestitud;

-

XXXXX OÜ ei ole käibemaksukohustuslane;

-

töötamise registri andmetel on XXXXX OÜ-l neli töötajat, kelleks on tugitöötaja (kostja

II), õigusnõunik (kostja I) ning kaks ehitus- ja remonditöötajat, samas ei tee XXXXX OÜ

töötamise registris registreeritud töötajatele väljamakseid, vaid ainult deklareerib ja jätab

tasumata sotsiaalmaksu;

-

XXXXX OÜ-l ja XXXXXXXXX OÜ-l puudub registervara.

Isegi kui asuda seisukohale, et XXXXX OÜ ainuosal on mingi väärtus väidetava ainuesindusõiguse

tõttu, mis omakorda mõjutab positiivselt XXXXXXXXX OÜ ainuosa, on käsilolevas tsiviilasjas

tagasivõidetavate tehingute ese palju likviidsem ja sellele saab mõistliku aja jooksul pikemate

toiminguteta sissenõude pöörata võrreldes XXXXXXXXX OÜ osaga.

Hagiavaldus on piisavalt põhjendatud ning hagi tagamise taotlus on põhistatud. Kostjate vastupidine

ja konkretiseerimata seisukoht on alusetu.

Kohaldatud hagi tagamise abinõud ei ole kostjaid liigselt koormavad. Omandi üleandmisele

suunatud nõue on tagatav eelkõige eelmärkega. Hagejat kaitseb hagi tagamiseks sissekantava

eelmärke korral AÕS § 63 lg 3, mille kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist

kinnistusraamatusse tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab.

Seejuures ei takista eelmärge erinevalt keelumärkest kannete tegemist kinnistusraamatusse. Selliselt

võimaldab eelmärge paindlikumalt arvestada lisaks hageja huvidele ka kostja huvidega. Seega on

eelmärge omandi üleandmisele suunatud nõuete puhul kõige leebem hagi tagamise abinõu.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 13. mail 2025 TsMS § 663 lg 5

alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et kostja I ja kostja II määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu

määrus muutmata. Maakohtu 4. märtsi 2025 määrus hagi tagamise kohta on põhjendatud ja

seaduslik ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu hagi tagamise määruse

tühistamiseks.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega hagi tagamisel ja ei pea vajalikuks

neid põhjendusi korrata. Kostjad on määruskaebuses tuginenud eelkõige väitele, et kostjal I on

piisavalt vara hageja väidetava nõude täitmiseks, sest kostja I on XXXXXXXXX OÜ ainuosanik ja

see äriühing on omakorda XXXXX OÜ ainuosanik.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et määruskaebuse väited kostja I varalise seisundi kohta on

paljasõnalised ja et mõlema nimetatud äriühingu osa väärtus on kohtule esitatud andmete kohaselt

sümboolne. Väited XXXXX OÜ-le kuuluva põlevkivi väärindamiseks arendatava tehnoloogia

ainuesindusõiguse kohta on põhistamata ja sellise õiguse väärtust ei ole võimalik hagi tagamise

taotluse lahendamise menetluses hinnata.

8. Hageja hagiavaldus on piisavalt põhistatud ning hagi ei ole perspektiivitu. Kostjad ei ole

määruskaebuses esitanud põhjendusi, mis võimaldaksid ringkonnakohtul asuda hagi tagamise

vajalikkuse osas maakohtust teistsugusele seisukohale.

9. Maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõud ei ole kostjaid liigselt koormavad. Eelmärge

on omandi üleandmisele suunatud nõude puhul sobiv hagi tagamise abinõu (RKTKm 06.06.2018,

2-17-15902/22, p 9). Eelmärge ei takista, erinevalt keelumärkest, kannete tegemist

kinnistusraamatusse (AÕS § 63 lg 3). Selliselt võimaldab eelmärge paindlikumalt arvestada lisaks

hageja huvidele ka kostja huvidega.

10. Ka märkuse kinnistusraamatusse kandmine ei ole kostjaid liigselt koormav abinõu. Kostjad ei

ole määruskaebuses selgitanud, mis viisil märkus kinnistusraamatus nende või kellegi teise õigusi

riivab. AÕS § 63 lg 1 p 4 alusel kinnistusraamatusse kantud märkuse eesmärk on õigusvaidluse

toimumise nähtavaks tegemine. Märkus tagab, et kolmas isik ei saa pärast kohtumenetluse

lõppemist tugineda TsMS § 460 lg 2 kohaselt sellele, et praeguses asjas tehtav võimalik hagi

rahuldav kohtulahend kolmanda isiku heausksuse tõttu ei kehtiks (RKTKm 06.06.2018, 2-17-

15902/22, p 11). Seega on märkus praegusel juhul sobiv hagi tagamise abinõu ega koorma kostjaid

liigselt.

11. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 386 lg 1 kohaselt on kostjatel võimalik taotleda ühe

tagamise abinõu asendamist teisega või pakkuda tagatis, mille tulemusel on võimalik hagi tagamise

määrus tühistada.

(allkirjastatud digitaalselt)