3-25-2075/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated22.06.2025 kell 15:37 andis Tallinna PP välijuht teada, et Tallinna-1 piiripunktis on kinnipeetud Liibanoni päritolu isik, kes suhtleb inglise keeles. Tema soov oli lahkuda Eestist Iirimaale (Dublini)
Legislator headnote
AI generatedArt. 3 on, Art. 8 lg; 3-25-2075/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Tema soov oli lahkuda Eestist Iirimaale (Dublini)
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Daimar Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
24. juuni 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-2075
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. Xi kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri
Bergmann
Puudutatud isik – X. X
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda
luba X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse
paigutamiseks kuni 24.08.2025 või kuni kinnipidamise
aluse äralangemiseni.
2. Määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja sünniaeg
tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest
arvates.
ASJAOLUD
1. 22.06.2025 kell 15:37 andis Tallinna PP välijuht teada, et Tallinna-1 piiripunktis on kinnipeetud
Liibanoni päritolu isik, kes suhtleb inglise keeles. Tema soov oli lahkuda Eestist Iirimaale (Dublini)
Rayanair lennukiga, isik esitas dokumentide kontrollimise ajal piirivalvurile täielikult võltsitud
Itaalia Vabariigi kodaniku passi nr ITA nr YB1031442, mis oli väljastatud Y. Y, mees, sünd
xx.xx.xxxx nimele. Isik peeti kell 15:30 kinni VSS § 15 lg 1 alusel ning toimetati edasisteks
menetlustoiminguteks Kinnipidamiskeskusesse. PPA alustas isiku suhtes lahkumisettekirjutuse
menetlusega, mis on andmebaasis registreeritud nr 1052289154. PPA koostas ebaseaduslikult riigis
viibinud välismaalase isikuandmete ankeedi ning illegaalimenetluse ja lahkumisettekirjutuse
koostamise menetluse raames oli isikuga 22.06.2025 läbiviidud küsitlus, mille raames anti isikule
võimalusi esitada PPA-le täiendavat informatsiooni, taotlusi ja vastuväiteid PPA edasiste
toimingute suhtes. Küsitluse käigus PPA selgitas isikule, et tulenevalt Eesti Vabariigi seadusest ta
on kohustatud lahkuma kodakondsusjärgsesse riiki. Ebaseaduslikult riigis viibinud välismaalase
isikuandmete ankeedi täitmisel kinnitas isik, et tema nimi on Y. Y ja ta on sündinud xx.xx.xxxx,
Liibanonis ning ta on Itaalia pagulas staatusega. Biomeetriahõive järel oli päringu tulem NOHIT.
Siiski PPA andmebaasi SIS (sõrmejälgede ja peopesade päringuga) vastusest ilmnes, et Soome
Vabariigi Migratsiooniameti poolt on kohaldatud isikule SIS II art. 3 (tagasisaatmisotsus), Otsuse
1(7)
viitenumber: 1262/450/2022. ID.0015.02252420165582400000001.01, mis on sisestatud
18.02.2025. Antud informatsiooni pinnalt nähtub, et isik esitas PPA-le enda kohta valeandmeid.
Art. 3 on kohaldatud Maroko Vabariigi kodanikule X. X s/a . xx.xx.xxxx. Dokumendi nr.
OF7536278.
Läbiviidava küsitluse käigus isik kell 21:15 andis soovi taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis, kuna
on esinenud poliitilistel põhjustel Facebookis Maroko kuningapere vastu sõnavõttudega.
Isik peeti 22.06.2025 kell 21:23 kinni VRKS § 361 lg 2 p-des 1;2;3;4;5 ja p 6 alusel ning lõpetati
isikuga läbiviidav illegaalimenetlus.
23.06.2025 võttis PPA isiku rahvusvahelise kaitse taotluse vastu ja registreeris selle andmebaasis
nr-ga 12506230002. 22.06.2025 läbiviidud küsitluses isik väitis, et saabus Eestisse Itaaliast kuid
23.06.2025 menetluse käigus isik väitis, et saabus Eestisse laevaga Soomest.
Seega PPA-l ei ole käesolevaks hetkeks teada isiku tegelik teekond Eestisse. Isikule selgitatud
taotluse sisu ja et PPA taotleb isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse.
2. 23.06.2025 saabus Tallinna Halduskohtule PPA taotlus isiku kuni kaheks kuuks kinnipidamiseks
kinnipidamiskeskuses. PPA taotleb luba X. Xi kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg 2 alusel, kuna isiku
suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud
kinnipidamise alused.
Taotluses toodud ja selles viidatud põhjendused isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse
paigutamiseks on järgmised:
2.1. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada lõikes 2 sätestatud
alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.
Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab
arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.
2.2. VRKS § 361 lg 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduse (VSS) §- s 68 nimetatud asjaoludega. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-
52-14 selgitanud, et kuigi põgenemise ohtu on otsesõnu selgitatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-des 4
ja 7, saab sellega põhjendada ka punkte 1-5 ja 7.
VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni
pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks,
eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 68 p 6
mille kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud ja PPA
järeldab ka isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p6).
VSS § 68 p 1 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane ei ole Eestist või
Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud
lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega.
2.3. Soome Vabariigi Migratsiooniameti poolt on kohaldatud isikule SIS II art. 3
(tagasisaatmisotsus), Otsuse viitenumber: 1262/450/2022. ID.0015.02252420165582400000001.01,
mis on sisestatud 18.02.2025. Soome vastusest nähtub, et isikule koostati 2.12.2022
lahkumisettekirjutus Marokosse ning anti isikule vabatahtlik lahkumise tähtaeg 30 päeva. Isik
2(7)
vaidlustas nimetatud otsuse ning 26.11.2024 tuli lõplik lahend, millega jäeti isiku kaebus
rahuldamata ja lahkumisettekirjutus jõusse. Seega on ilmne, et isik on ennast pikalt varjanud Soome
ametivõimude eest ning üritas lahkuda läbi Eesti Iirimaale.
2.4. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse
menetluse ajaks. Isikuga ei ole jõutud läbi viia VRKS § 15 loetletud toiminguid. Ainuüksi isiku
poolt kinnipidamisel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub
rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus
arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate
asjaolude väljaselgitamiseni. Isik selgitas 23.06.2025 menetlustoimingutel, et ei soovi naasta
Marokosse. Isik väidab, et on poliitilistel põhjustel Marokos tagakiusatud. Antud ütluste pinnalt ei
ole võimalik PPA-l järeldada, kas isik vajab rahvusvahelist kaitset.
Isiku ütlustest nähtub, et tema eesmärk oli Eestit läbida transiidina ning minna Iirimaale
(Dublinisse) ning eluliselt ei ole usutav, et vabaduses viibides ootaks enda rahvusvahelise kaitse
menetluse lõpuni ning tulevikus võimaliku väljasaatmist. PPA on seisukohal, et selline isiku
käitumine ja tema hoiakud viitavad selgelt sellele, et ta ei austa Schengeni liikmesriikides, sh Eestis,
kehtivat õiguskorda.
2.5. Isik ei ole teinud koostööd PPA-ga, on andnud valeütlusi ning takistanud menetluse läbiviimist.
On eluliselt usutav, et vabaduses viibides isik ei asuks PPA-ga koostööle enda rahvusvahelise kaitse
menetluse asjaolude selgitamiseks ja võib hakata end varjama. Tegemist ei ole õiguskuuleka
käitumisega, see ei ärata usaldust isiku suhtes.
2.6. VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui
välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus
arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise
edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isik üritas läbida Eestit transiidina ning lennata
võltsitud Itaalia passi kasutades Iirimaale. Isik oli kinni peetud kell 15:30 VSS § 15 lg 1 alusel
illegaalimenetluse ja lahkumisettekirjutuse koostamise menetluse raames. Kui isikule selgitati, et
Eestis on tema illegaal ja kuulub väljasaatmisele Marokosse, tulenevalt Soome poolt koostatud
tagasisaatmisotsusest, esitas isik kell 21:23 suuliselt soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks.
On ilmne, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise takistamiseke.
Märkimisväärne on ka asjaolu, et isik ise ei avaldanud oma õigeid isikuandmeid vaid need tulid
biomeetrilise päringu tulemusena vastuseks.
PPA on seisukohal, et isiku soov jääda ebaseaduslikult Schengenisse on suurem kui soov teha
PPA-ga koostööd rahvusvahelise kaitse menetluses. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi
asjaolusid leiab PPA, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja
vajalik sunnivahend rahvusvahelise kaitse menetluse ja tulevikus väljasaatmise tarbeks, kuna on
alust arvata, et isik hakkab menetlusest kõrvale hoidma ning võib varjata end nii siseriiklikult või
liikuda edasi Schengeni alal.
Riigikohus on haldusasjas nr 3-23-2204 leidnud, et//“… Vähemalt olukorras, kus ebaseaduslikult
riigis viibimise kahtluse tõttu kinni peetud isik esitab rahvusvahelise kaitse taotluse vahetult pärast
hetke, mil kahtlus leiab kinnitust, eesmärgiga nurjata enda tagasisaatmine, on selgelt tegemist
VRKS § 361 lg 2 p-s 5 ja direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-s d kirjeldatud olukorraga. See kehtib
sõltumata asjaolust, kas isiku kinnipidamine jõutakse enne taotluse esitamist mingil moel ümber
vormistada. Tagasisaatmise nurjamise eesmärgile võib mh viidata see, et isikul oli enne
kinnipidamist küllaldaselt võimalusi taotleda rahvusvahelist kaitset.//.
3(7)
2.7. PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas
elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku
suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks
leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku
suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete
kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt
Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Samuti on Riigikohus
29.01.2015 kohtuasjas nr 3-3-1-48-14 leidnud, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku
paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist
eelduslikult ära hoida. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik
maandada leebemate järelevalvemeetmetega.
Isik on öelnud, et Marokosse tema tagasi ei kavatse pöörduda. Isiku elama suunamine kindlaks
määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le
teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta.
2.8. PPA on seiskohal, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskuses paigutamine ei ole vastuolus
proportsionaalsuse põhimõttega. Isiku kinnipidamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist, et ta
oleks kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtust omavate asjaolude
väljaselgitamiseks ning menetlusotsuse tegemiseks. Kuigi isiku kinnipidamine ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa PPA hinnangul
valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis.
3. Asja läbivaatamise käigus vaidles isik taotlusele sisuliselt vastu ja selgitas kokkuvõtvalt, et talle
on seoses Soomes võimule tulnud valitsuse negatiivse suhtumisega välismaalastesse ja
immigrantidesse tehtud väljasaatmisotsus, mida ta selle poliitilise iseloomu tõttu täita ei soovi.
Samuti olevat tal seetõttu tekkinud soov asuda elama Eestisse ja tuua ka siia oma seni Soomes
baseerunud ärid. Ta selgitas, et tal on Eestis tüdruksõber, kelle eesnimi on C ja kelle perekonnanime
ta teab, kuid ei mäleta. Ta plaanivat pikemaajalist kooselu ja on Eestis elanud juba umbes kuu aega.
Sellest tulenevalt olevat tal vajalik pääseda kinnipidamisest ja konsulteerida mõnede asjatundjatega,
et esitada kas humanitaar või poliitilistel põhjustel rahvusvahelise kaitse taotlus, mida ta plaanis
niigi teha pärast Dublinist puhkuselt tagasi jõudmist. Isik selgitas, et ta ei saa tagasi minna
Marokosse, sest tema ringkond on teinud netisaateid , kus kritiseeritakse Maroko eliidis ja ka
kuningakojas valitsevat korruptsiooni. Seetõttu ta arreteeritaks kohe kodumaale jõudes ja pannaks
vanglasse ilma kohtuta nagu juhtus tema kohtunikust sõbraga. Viimane olevat nüüd juba 3 aastat
vanglas ilma igasuguse kohtuotsuseta.
Vastates küsimustele seoses võltspassi kasutamisega selgitas ta, et hankis selle seetõttu, et ta ei saa
oma töö ja Itaalias elava perekonna ja haigestunud tütre Q tõttu oodata 2 aastat Soomes kohtuotsust
tema väljasaatmisotsuse suhtes. Seetõttu hankis ta Itaaliast valepassi ja kasutas seda alates 2022
aasta lõpust ilma probleemideta reisimiseks Euroopa Liidus. Alles Tallinnas avastati paar päeva
tagasi, et tegu on valepassiga. Ta selgitas, et oli teadlik valepassi hankimisest ja sellest, et sellel on
tema kohta valeandmed. Samuti avaldas ta rahulolematust teda VSS alusel toimunud
haldusmenetluses üle kuulanud ametnike tegevuse suhtes, mis ei olnud tema arvates kohane
immigrandi suhtes ja meenutas pigem kurjategijate kohtlemist. Ta tõi välja, et selle tulemusel
keeldus ta vastamast küsimustele ja koostatud protokollis olevat tema vastuste asemel teda üle
kuulanud isiku väljamõeldised.
Kokku võttes palus ta kohtul aidata kaasa talle Eestis elamise loa saamisel ja mitte paigutada end
kinnipidamiskeskusse.
4(7)
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus on seisukohal, et PPA taotlus tuleb rahuldada ja põhjendab seda alljärgnevaga.
4. VRKS § 36 1 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2
sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt
kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning
kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi
asjaolusid.
VRKS § 361 lg 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduse (VSS) §- s 68 nimetatud asjaoludega. Riigikohus on haldusasjas nr 3- 3-1-
52-14 selgitanud, et kuigi põgenemise ohtu on otsesõnu selgitatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-des 4
ja 7, saab sellega põhjendada ka punkte 1-5 ja 7.
VRKS § 361 lg 2 p 4 ja p 5 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni
pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks,
eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on
esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise
vältimiseks.
VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel
välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on Politsei-
ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema
hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Samuti kui
välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud
luba või õigust Eestis viibida (VSS § 68 p 8).
5. Kohus märgib kõigepealt seda, et käesolevas asjas ei ole vaidlust taotluses toodud faktiliste
asjaolude üle seoses isiku kinnipidamisega Tallinna lennujaamas, kui ta soovis lennata Iirimaale
Dublinisse. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle et tal oli tagasilennupilet Tallinna 29.06.2025.
Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et isik kasutas reisimiseks võltsitud Itaalia Vabariigi kodaniku passi
nr ITA nr YB1031442, mis oli väljastatud Y. Y, mees, sünd xx.xx.xxxx nimele. Isik peeti kell
15:30 kinni VSS § 15 lg 1 alusel ning toimetati edasisteks menetlustoiminguteks
Kinnipidamiskeskusesse. PPA alustas isiku suhtes lahkumisettekirjutuse menetlusega. Menetluses
kinnitas isik algselt, et tema nimi on Y. Y ja ta on sündinud xx.xx.xxxx Liibanonis. Vaidlust ei ole
asjaolu üle, et biomeetriahõive järel tehtud päringut oli selle tulem NOHIT ning et PPA
andmebaasi SIS tehtud päringu (sõrmejälgede ja peopesade päringuga) vastusest ilmnes, et Soome
Vabariigi Migratsiooniameti poolt on kohaldatud isikule SIS II art. 3 (tagasisaatmisotsus), Otsuse
viitenumber: 1262/450/2022. ID.0015.02252420165582400000001.01, mis on sisestatud
18.02.2025. Sellest täiendavast informatsioonist nähtus, et isik esitas enda kohta valeandmeid ja
tegelikult on tegemist Maroko Vabariigi kodanikuga X. X, kelle sünniaeg on xx.xx.xxxx.
Vaidlust ei ole, et alles seejärel esitas isik läbiviidava küsitluse käigus 22.06.2025 kell 21.15 soovi
taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis ning seejärel kell 21.23 peeti isik kinni VRKS alusel ning.
23.06.2025 võttis PPA isiku rahvusvahelise kaitse taotluse vastu ja registreeris selle andmebaasis
nr-ga 12506230002. Kohtuistungil 24.06.2025 kinnitas isik, et ta on Maroko Vabariigi kodanik X.
X. Kohus leiab, et käesoleval hetkel ei ole tõsist põhjust kahelda, et isik on tuvastatud vaatamata
algselt Eesti võimudele esitatud valeandmetele.
5(7)
6. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud on VRKS § 361 lg 2 p 4 ja p 5 eeldused ka
isiku võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel
tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, sest käesoleval juhul on olemas nii põgenemise oht
kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse
edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
Kohus leiab kõigepealt, et PPA on usutavalt ja arusaadavalt selgitanud, et isikuga ei ole jõutud läbi
viia VRKS § 15 loetletud toiminguid. Kohus nõustub, PPA seisukohaga, et ainuüksi isiku poolt
kinnipidamisel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub
rahvusvahelise kaitse saajaks. Seda kinnitavad ka isiku poolt kohtus antud ütlused. Muuhulgas
selgitas isik kohtus, et ta ei teadnud ka ise, millisel alusel esitada vastav taotlus ja soovis enne selle
esitamist konsulteerida õigusasjatundjatega ja tuttavate marokolastega oma taotlusele suurema
edulootuse saamiseks. Samuti on kohtu hinnangul ebaselged ja ilma täiendavate tõendite
kogumiseta väheusutavad isiku selgitused, et ta on oma kriitiliste meediaesinemistega Maroko
kuninga ja kuningapere suhtes sattunud Maroko võimude musta nimekirja ja teda ähvardab
kodumaale jõudes kohene arreteerimine.
Lisaks on PPA välja toonud, et 22.06.2025 läbiviidud küsitluses isik väitis, et saabus Eestisse
Itaaliast kuid 23.06.2025 menetluse käigus isik väitis, et saabus Eestisse laevaga Soomest. Seega
PPA-l ei ole käesolevaks hetkeks teada isiku tegelik teekond ja saabumise aeg Eestisse.
Kohus märgib, et neid asjaolusid tuleb kaheldamatult rahvusvahelise kaitse menetluses kontrollida
ja see võtab kindlasti ka täiendavat aega. Kohus märgib, et täpsete ja detailsete andmete esitamisega
vastavas menetluses saab isik Eesti võimudega heauskselt koostööd tehes ise nende andmete
kontrollimist oluliselt kiirendada.
7. Kohus nõustub asjaolusid kaaludes PPA hinnanguga, et käesoleval juhul esineb isiku
põgenemisoht ja puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav
menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.
Isik ise on selgitanud 23.06.2025 menetlustoimingutel, et ta ei soovi naasta Marokosse. Samuti oli
isik Soomes tagasisaatmisotsuse saamisel teadlik sellest, et ta ei tohi Soomest lahkuda.
Kohtuistungil selgitas ta, et ta teadlikult hankis endale Itaalia võltspassi ja kasutas seda Euroopa
Liidus liikumiseks, sest ei soovinud 2 aastat ainult Soomes olla ja tema arvates negatiivset lõplikku
kohtuotsust oodata. Seega on isik ise näidanud, et tal on nii vahendid, tahtmine kui ka oskused ja
kontaktid võltsdokumentide saamiseks ja võimude eest põgenemiseks, arvestades, et tema suhtes
kehtib jätkuvalt Soome tagasisaatmisotsus. Kohus peab neid asjaolusid teades eluliselt oluliselt
usutavamaks, et isik võib kinnipidamiskeskusest vabastamisel Eestist lahkuda ja edasisest RVK
menetlusest kõrvale hoiduda, kui seda, et ta jääb kuni vastava menetluse lõpuni Eestisse ja on
püsivalt kättesaadav Eesti võimudele. Arvestades, et ka muid VRKS §-s 29 sätestatud
järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast
eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes
esineb põgenemisoht, on kinnipidamiskeskusse paigutamine kuni kaheks kuuks nii proportsionaalne
kui ka vajalik meede tagamaks, et isik ei lahkuks Eestist, et ta oleks kättesaadav tema
rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning
menetlusotsuse tegemiseks. PPA on siinkohal selgitanud, et asjaolude muutumisel ja kinnipidamise
aluse kadumisel vabastatakse isik viivitamatult.
8. Kohus nõustub ka PPA hinnanguga, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eelkõige
kodumaale väljasaatmise vältimiseks, millega on täidetud VRKS § 361 lg 2 p p 5 toodud eeldus
tema kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks.
6(7)
Isik üritas kasutada ebaseaduslikult Eestit transiitriigina ning lennata võltsitud Itaalia passi
kasutades Iirimaale. Isik oli kinni peetud kell 15:30 VSS§ 15 lg 1 alusel illegaalimenetluse ja
lahkumisettekirjutuse koostamise menetluse raames. Kui isikule selgus, et vaatamata valeandmete
esitamisele enda kohta on ta isik kindlaks tehtud ja talle selgitati, et Eestis on tema illegaal ja
kuulub väljasaatmisele Marokosse tulenevalt Soome poolt koostatud tagasisaatmisotsusest, esitas
isik kell 21:15 suuliselt soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks. Seega on ilmne, et isik esitas
rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise takistamiseke. Isegi kui uskuda isiku juttu, et ta
viibib Eestis juba kuu aega ja soovib siia elama jääda, ei ole usutav, et olukorras, kus tema suhtes
eksisteerib Soomes kohtulikult kontrollitud ja jõustunud väljasaatmisotsus, ei saaks ta aru, et tema
võimalused rahvusvaleist kaitset saada on suhteliselt kasinad. Isik on ilmselgelt sellest aru saanud ja
jätnud vastava taotluse esitamise nö. viimaseks päästerõngaks väljasaatmise edasilükkamiseks.
Eelnevat arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda
ega ole edasiseks menetluseks, sh tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav.
9. Eeltoodud põhjendustel leiab, kohus, et PPA taotlus tuleb rahuldada ja anda luba Maroko
kodaniku X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks
Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Daimar Liiv
Kohtunik
7(7)