3-25-2075/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

24. juuni 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2075

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. Xi kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri

Bergmann

Puudutatud isik – X. X

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda

luba X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni 24.08.2025 või kuni kinnipidamise

aluse äralangemiseni.

2. Määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja sünniaeg

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

ASJAOLUD

1. 22.06.2025 kell 15:37 andis Tallinna PP välijuht teada, et Tallinna-1 piiripunktis on kinnipeetud

Liibanoni päritolu isik, kes suhtleb inglise keeles. Tema soov oli lahkuda Eestist Iirimaale (Dublini)

Rayanair lennukiga, isik esitas dokumentide kontrollimise ajal piirivalvurile täielikult võltsitud

Itaalia Vabariigi kodaniku passi nr ITA nr YB1031442, mis oli väljastatud Y. Y, mees, sünd

xx.xx.xxxx nimele. Isik peeti kell 15:30 kinni VSS § 15 lg 1 alusel ning toimetati edasisteks

menetlustoiminguteks Kinnipidamiskeskusesse. PPA alustas isiku suhtes lahkumisettekirjutuse

menetlusega, mis on andmebaasis registreeritud nr 1052289154. PPA koostas ebaseaduslikult riigis

viibinud välismaalase isikuandmete ankeedi ning illegaalimenetluse ja lahkumisettekirjutuse

koostamise menetluse raames oli isikuga 22.06.2025 läbiviidud küsitlus, mille raames anti isikule

võimalusi esitada PPA-le täiendavat informatsiooni, taotlusi ja vastuväiteid PPA edasiste

toimingute suhtes. Küsitluse käigus PPA selgitas isikule, et tulenevalt Eesti Vabariigi seadusest ta

on kohustatud lahkuma kodakondsusjärgsesse riiki. Ebaseaduslikult riigis viibinud välismaalase

isikuandmete ankeedi täitmisel kinnitas isik, et tema nimi on Y. Y ja ta on sündinud xx.xx.xxxx,

Liibanonis ning ta on Itaalia pagulas staatusega. Biomeetriahõive järel oli päringu tulem NOHIT.

Siiski PPA andmebaasi SIS (sõrmejälgede ja peopesade päringuga) vastusest ilmnes, et Soome

Vabariigi Migratsiooniameti poolt on kohaldatud isikule SIS II art. 3 (tagasisaatmisotsus), Otsuse

1(7)

viitenumber: 1262/450/2022. ID.0015.02252420165582400000001.01, mis on sisestatud

18.02.2025. Antud informatsiooni pinnalt nähtub, et isik esitas PPA-le enda kohta valeandmeid.

Art. 3 on kohaldatud Maroko Vabariigi kodanikule X. X s/a . xx.xx.xxxx. Dokumendi nr.

OF7536278.

Läbiviidava küsitluse käigus isik kell 21:15 andis soovi taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis, kuna

on esinenud poliitilistel põhjustel Facebookis Maroko kuningapere vastu sõnavõttudega.

Isik peeti 22.06.2025 kell 21:23 kinni VRKS § 361 lg 2 p-des 1;2;3;4;5 ja p 6 alusel ning lõpetati

isikuga läbiviidav illegaalimenetlus.

23.06.2025 võttis PPA isiku rahvusvahelise kaitse taotluse vastu ja registreeris selle andmebaasis

nr-ga 12506230002. 22.06.2025 läbiviidud küsitluses isik väitis, et saabus Eestisse Itaaliast kuid

23.06.2025 menetluse käigus isik väitis, et saabus Eestisse laevaga Soomest.

Seega PPA-l ei ole käesolevaks hetkeks teada isiku tegelik teekond Eestisse. Isikule selgitatud

taotluse sisu ja et PPA taotleb isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse.

2. 23.06.2025 saabus Tallinna Halduskohtule PPA taotlus isiku kuni kaheks kuuks kinnipidamiseks

kinnipidamiskeskuses. PPA taotleb luba X. Xi kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg 2 alusel, kuna isiku

suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud

kinnipidamise alused.

Taotluses toodud ja selles viidatud põhjendused isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse

paigutamiseks on järgmised:

2.1. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada lõikes 2 sätestatud

alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab

arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

2.2. VRKS § 361 lg 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) §- s 68 nimetatud asjaoludega. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-

52-14 selgitanud, et kuigi põgenemise ohtu on otsesõnu selgitatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-des 4

ja 7, saab sellega põhjendada ka punkte 1-5 ja 7.

VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni

pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks,

eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 68 p 6

mille kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud ja PPA

järeldab ka isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p6).

VSS § 68 p 1 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane ei ole Eestist või

Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud

lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega.

2.3. Soome Vabariigi Migratsiooniameti poolt on kohaldatud isikule SIS II art. 3

(tagasisaatmisotsus), Otsuse viitenumber: 1262/450/2022. ID.0015.02252420165582400000001.01,

mis on sisestatud 18.02.2025. Soome vastusest nähtub, et isikule koostati 2.12.2022

lahkumisettekirjutus Marokosse ning anti isikule vabatahtlik lahkumise tähtaeg 30 päeva. Isik

2(7)

vaidlustas nimetatud otsuse ning 26.11.2024 tuli lõplik lahend, millega jäeti isiku kaebus

rahuldamata ja lahkumisettekirjutus jõusse. Seega on ilmne, et isik on ennast pikalt varjanud Soome

ametivõimude eest ning üritas lahkuda läbi Eesti Iirimaale.

2.4. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse

menetluse ajaks. Isikuga ei ole jõutud läbi viia VRKS § 15 loetletud toiminguid. Ainuüksi isiku

poolt kinnipidamisel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub

rahvusvahelise kaitse saajaks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus

arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate

asjaolude väljaselgitamiseni. Isik selgitas 23.06.2025 menetlustoimingutel, et ei soovi naasta

Marokosse. Isik väidab, et on poliitilistel põhjustel Marokos tagakiusatud. Antud ütluste pinnalt ei

ole võimalik PPA-l järeldada, kas isik vajab rahvusvahelist kaitset.

Isiku ütlustest nähtub, et tema eesmärk oli Eestit läbida transiidina ning minna Iirimaale

(Dublinisse) ning eluliselt ei ole usutav, et vabaduses viibides ootaks enda rahvusvahelise kaitse

menetluse lõpuni ning tulevikus võimaliku väljasaatmist. PPA on seisukohal, et selline isiku

käitumine ja tema hoiakud viitavad selgelt sellele, et ta ei austa Schengeni liikmesriikides, sh Eestis,

kehtivat õiguskorda.

2.5. Isik ei ole teinud koostööd PPA-ga, on andnud valeütlusi ning takistanud menetluse läbiviimist.

On eluliselt usutav, et vabaduses viibides isik ei asuks PPA-ga koostööle enda rahvusvahelise kaitse

menetluse asjaolude selgitamiseks ja võib hakata end varjama. Tegemist ei ole õiguskuuleka

käitumisega, see ei ärata usaldust isiku suhtes.

2.6. VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui

välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus

arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isik üritas läbida Eestit transiidina ning lennata

võltsitud Itaalia passi kasutades Iirimaale. Isik oli kinni peetud kell 15:30 VSS § 15 lg 1 alusel

illegaalimenetluse ja lahkumisettekirjutuse koostamise menetluse raames. Kui isikule selgitati, et

Eestis on tema illegaal ja kuulub väljasaatmisele Marokosse, tulenevalt Soome poolt koostatud

tagasisaatmisotsusest, esitas isik kell 21:23 suuliselt soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks.

On ilmne, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise takistamiseke.

Märkimisväärne on ka asjaolu, et isik ise ei avaldanud oma õigeid isikuandmeid vaid need tulid

biomeetrilise päringu tulemusena vastuseks.

PPA on seisukohal, et isiku soov jääda ebaseaduslikult Schengenisse on suurem kui soov teha

PPA-ga koostööd rahvusvahelise kaitse menetluses. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi

asjaolusid leiab PPA, et isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja

vajalik sunnivahend rahvusvahelise kaitse menetluse ja tulevikus väljasaatmise tarbeks, kuna on

alust arvata, et isik hakkab menetlusest kõrvale hoidma ning võib varjata end nii siseriiklikult või

liikuda edasi Schengeni alal.

Riigikohus on haldusasjas nr 3-23-2204 leidnud, et//“… Vähemalt olukorras, kus ebaseaduslikult

riigis viibimise kahtluse tõttu kinni peetud isik esitab rahvusvahelise kaitse taotluse vahetult pärast

hetke, mil kahtlus leiab kinnitust, eesmärgiga nurjata enda tagasisaatmine, on selgelt tegemist

VRKS § 361 lg 2 p-s 5 ja direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-s d kirjeldatud olukorraga. See kehtib

sõltumata asjaolust, kas isiku kinnipidamine jõutakse enne taotluse esitamist mingil moel ümber

vormistada. Tagasisaatmise nurjamise eesmärgile võib mh viidata see, et isikul oli enne

kinnipidamist küllaldaselt võimalusi taotleda rahvusvahelist kaitset.//.

3(7)

2.7. PPA on seisukohal, et VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas

elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku

suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks

leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku

suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Samuti on Riigikohus

29.01.2015 kohtuasjas nr 3-3-1-48-14 leidnud, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku

paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist

eelduslikult ära hoida. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik

maandada leebemate järelevalvemeetmetega.

Isik on öelnud, et Marokosse tema tagasi ei kavatse pöörduda. Isiku elama suunamine kindlaks

määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le

teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta.

2.8. PPA on seiskohal, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskuses paigutamine ei ole vastuolus

proportsionaalsuse põhimõttega. Isiku kinnipidamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist, et ta

oleks kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks ning menetlusotsuse tegemiseks. Kuigi isiku kinnipidamine ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa PPA hinnangul

valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis.

3. Asja läbivaatamise käigus vaidles isik taotlusele sisuliselt vastu ja selgitas kokkuvõtvalt, et talle

on seoses Soomes võimule tulnud valitsuse negatiivse suhtumisega välismaalastesse ja

immigrantidesse tehtud väljasaatmisotsus, mida ta selle poliitilise iseloomu tõttu täita ei soovi.

Samuti olevat tal seetõttu tekkinud soov asuda elama Eestisse ja tuua ka siia oma seni Soomes

baseerunud ärid. Ta selgitas, et tal on Eestis tüdruksõber, kelle eesnimi on C ja kelle perekonnanime

ta teab, kuid ei mäleta. Ta plaanivat pikemaajalist kooselu ja on Eestis elanud juba umbes kuu aega.

Sellest tulenevalt olevat tal vajalik pääseda kinnipidamisest ja konsulteerida mõnede asjatundjatega,

et esitada kas humanitaar või poliitilistel põhjustel rahvusvahelise kaitse taotlus, mida ta plaanis

niigi teha pärast Dublinist puhkuselt tagasi jõudmist. Isik selgitas, et ta ei saa tagasi minna

Marokosse, sest tema ringkond on teinud netisaateid , kus kritiseeritakse Maroko eliidis ja ka

kuningakojas valitsevat korruptsiooni. Seetõttu ta arreteeritaks kohe kodumaale jõudes ja pannaks

vanglasse ilma kohtuta nagu juhtus tema kohtunikust sõbraga. Viimane olevat nüüd juba 3 aastat

vanglas ilma igasuguse kohtuotsuseta.

Vastates küsimustele seoses võltspassi kasutamisega selgitas ta, et hankis selle seetõttu, et ta ei saa

oma töö ja Itaalias elava perekonna ja haigestunud tütre Q tõttu oodata 2 aastat Soomes kohtuotsust

tema väljasaatmisotsuse suhtes. Seetõttu hankis ta Itaaliast valepassi ja kasutas seda alates 2022

aasta lõpust ilma probleemideta reisimiseks Euroopa Liidus. Alles Tallinnas avastati paar päeva

tagasi, et tegu on valepassiga. Ta selgitas, et oli teadlik valepassi hankimisest ja sellest, et sellel on

tema kohta valeandmed. Samuti avaldas ta rahulolematust teda VSS alusel toimunud

haldusmenetluses üle kuulanud ametnike tegevuse suhtes, mis ei olnud tema arvates kohane

immigrandi suhtes ja meenutas pigem kurjategijate kohtlemist. Ta tõi välja, et selle tulemusel

keeldus ta vastamast küsimustele ja koostatud protokollis olevat tema vastuste asemel teda üle

kuulanud isiku väljamõeldised.

Kokku võttes palus ta kohtul aidata kaasa talle Eestis elamise loa saamisel ja mitte paigutada end

kinnipidamiskeskusse.

4(7)

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus on seisukohal, et PPA taotlus tuleb rahuldada ja põhjendab seda alljärgnevaga.

4. VRKS § 36 1 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2

sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi

asjaolusid.

VRKS § 361 lg 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) §- s 68 nimetatud asjaoludega. Riigikohus on haldusasjas nr 3- 3-1-

52-14 selgitanud, et kuigi põgenemise ohtu on otsesõnu selgitatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-des 4

ja 7, saab sellega põhjendada ka punkte 1-5 ja 7.

VRKS § 361 lg 2 p 4 ja p 5 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni

pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks,

eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on

esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise

vältimiseks.

VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel

välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on Politsei-

ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema

hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Samuti kui

välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud

luba või õigust Eestis viibida (VSS § 68 p 8).

5. Kohus märgib kõigepealt seda, et käesolevas asjas ei ole vaidlust taotluses toodud faktiliste

asjaolude üle seoses isiku kinnipidamisega Tallinna lennujaamas, kui ta soovis lennata Iirimaale

Dublinisse. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle et tal oli tagasilennupilet Tallinna 29.06.2025.

Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et isik kasutas reisimiseks võltsitud Itaalia Vabariigi kodaniku passi

nr ITA nr YB1031442, mis oli väljastatud Y. Y, mees, sünd xx.xx.xxxx nimele. Isik peeti kell

15:30 kinni VSS § 15 lg 1 alusel ning toimetati edasisteks menetlustoiminguteks

Kinnipidamiskeskusesse. PPA alustas isiku suhtes lahkumisettekirjutuse menetlusega. Menetluses

kinnitas isik algselt, et tema nimi on Y. Y ja ta on sündinud xx.xx.xxxx Liibanonis. Vaidlust ei ole

asjaolu üle, et biomeetriahõive järel tehtud päringut oli selle tulem NOHIT ning et PPA

andmebaasi SIS tehtud päringu (sõrmejälgede ja peopesade päringuga) vastusest ilmnes, et Soome

Vabariigi Migratsiooniameti poolt on kohaldatud isikule SIS II art. 3 (tagasisaatmisotsus), Otsuse

viitenumber: 1262/450/2022. ID.0015.02252420165582400000001.01, mis on sisestatud

18.02.2025. Sellest täiendavast informatsioonist nähtus, et isik esitas enda kohta valeandmeid ja

tegelikult on tegemist Maroko Vabariigi kodanikuga X. X, kelle sünniaeg on xx.xx.xxxx.

Vaidlust ei ole, et alles seejärel esitas isik läbiviidava küsitluse käigus 22.06.2025 kell 21.15 soovi

taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis ning seejärel kell 21.23 peeti isik kinni VRKS alusel ning.

23.06.2025 võttis PPA isiku rahvusvahelise kaitse taotluse vastu ja registreeris selle andmebaasis

nr-ga 12506230002. Kohtuistungil 24.06.2025 kinnitas isik, et ta on Maroko Vabariigi kodanik X.

X. Kohus leiab, et käesoleval hetkel ei ole tõsist põhjust kahelda, et isik on tuvastatud vaatamata

algselt Eesti võimudele esitatud valeandmetele.

5(7)

6. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud on VRKS § 361 lg 2 p 4 ja p 5 eeldused ka

isiku võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel

tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, sest käesoleval juhul on olemas nii põgenemise oht

kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

Kohus leiab kõigepealt, et PPA on usutavalt ja arusaadavalt selgitanud, et isikuga ei ole jõutud läbi

viia VRKS § 15 loetletud toiminguid. Kohus nõustub, PPA seisukohaga, et ainuüksi isiku poolt

kinnipidamisel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub

rahvusvahelise kaitse saajaks. Seda kinnitavad ka isiku poolt kohtus antud ütlused. Muuhulgas

selgitas isik kohtus, et ta ei teadnud ka ise, millisel alusel esitada vastav taotlus ja soovis enne selle

esitamist konsulteerida õigusasjatundjatega ja tuttavate marokolastega oma taotlusele suurema

edulootuse saamiseks. Samuti on kohtu hinnangul ebaselged ja ilma täiendavate tõendite

kogumiseta väheusutavad isiku selgitused, et ta on oma kriitiliste meediaesinemistega Maroko

kuninga ja kuningapere suhtes sattunud Maroko võimude musta nimekirja ja teda ähvardab

kodumaale jõudes kohene arreteerimine.

Lisaks on PPA välja toonud, et 22.06.2025 läbiviidud küsitluses isik väitis, et saabus Eestisse

Itaaliast kuid 23.06.2025 menetluse käigus isik väitis, et saabus Eestisse laevaga Soomest. Seega

PPA-l ei ole käesolevaks hetkeks teada isiku tegelik teekond ja saabumise aeg Eestisse.

Kohus märgib, et neid asjaolusid tuleb kaheldamatult rahvusvahelise kaitse menetluses kontrollida

ja see võtab kindlasti ka täiendavat aega. Kohus märgib, et täpsete ja detailsete andmete esitamisega

vastavas menetluses saab isik Eesti võimudega heauskselt koostööd tehes ise nende andmete

kontrollimist oluliselt kiirendada.

7. Kohus nõustub asjaolusid kaaludes PPA hinnanguga, et käesoleval juhul esineb isiku

põgenemisoht ja puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav

menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.

Isik ise on selgitanud 23.06.2025 menetlustoimingutel, et ta ei soovi naasta Marokosse. Samuti oli

isik Soomes tagasisaatmisotsuse saamisel teadlik sellest, et ta ei tohi Soomest lahkuda.

Kohtuistungil selgitas ta, et ta teadlikult hankis endale Itaalia võltspassi ja kasutas seda Euroopa

Liidus liikumiseks, sest ei soovinud 2 aastat ainult Soomes olla ja tema arvates negatiivset lõplikku

kohtuotsust oodata. Seega on isik ise näidanud, et tal on nii vahendid, tahtmine kui ka oskused ja

kontaktid võltsdokumentide saamiseks ja võimude eest põgenemiseks, arvestades, et tema suhtes

kehtib jätkuvalt Soome tagasisaatmisotsus. Kohus peab neid asjaolusid teades eluliselt oluliselt

usutavamaks, et isik võib kinnipidamiskeskusest vabastamisel Eestist lahkuda ja edasisest RVK

menetlusest kõrvale hoiduda, kui seda, et ta jääb kuni vastava menetluse lõpuni Eestisse ja on

püsivalt kättesaadav Eesti võimudele. Arvestades, et ka muid VRKS §-s 29 sätestatud

järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast

eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes

esineb põgenemisoht, on kinnipidamiskeskusse paigutamine kuni kaheks kuuks nii proportsionaalne

kui ka vajalik meede tagamaks, et isik ei lahkuks Eestist, et ta oleks kättesaadav tema

rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning

menetlusotsuse tegemiseks. PPA on siinkohal selgitanud, et asjaolude muutumisel ja kinnipidamise

aluse kadumisel vabastatakse isik viivitamatult.

8. Kohus nõustub ka PPA hinnanguga, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eelkõige

kodumaale väljasaatmise vältimiseks, millega on täidetud VRKS § 361 lg 2 p p 5 toodud eeldus

tema kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks.

6(7)

Isik üritas kasutada ebaseaduslikult Eestit transiitriigina ning lennata võltsitud Itaalia passi

kasutades Iirimaale. Isik oli kinni peetud kell 15:30 VSS§ 15 lg 1 alusel illegaalimenetluse ja

lahkumisettekirjutuse koostamise menetluse raames. Kui isikule selgus, et vaatamata valeandmete

esitamisele enda kohta on ta isik kindlaks tehtud ja talle selgitati, et Eestis on tema illegaal ja

kuulub väljasaatmisele Marokosse tulenevalt Soome poolt koostatud tagasisaatmisotsusest, esitas

isik kell 21:15 suuliselt soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks. Seega on ilmne, et isik esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise takistamiseke. Isegi kui uskuda isiku juttu, et ta

viibib Eestis juba kuu aega ja soovib siia elama jääda, ei ole usutav, et olukorras, kus tema suhtes

eksisteerib Soomes kohtulikult kontrollitud ja jõustunud väljasaatmisotsus, ei saaks ta aru, et tema

võimalused rahvusvaleist kaitset saada on suhteliselt kasinad. Isik on ilmselgelt sellest aru saanud ja

jätnud vastava taotluse esitamise nö. viimaseks päästerõngaks väljasaatmise edasilükkamiseks.

Eelnevat arvestades on põhjendatud PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda

ega ole edasiseks menetluseks, sh tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav.

9. Eeltoodud põhjendustel leiab, kohus, et PPA taotlus tuleb rahuldada ja anda luba Maroko

kodaniku X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks

Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik

7(7)