2-23-11434/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.06.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-11434

Tsiviilasi

K. T.-B. hagi R. B. vastu elatise nõudes

Hagihind

4 185 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: K. T.-B. (isikukood xxxx, e-post xxxx)

Kostja: R. B. (isikukood xxxx, e-post xxxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata K. T.-B. nõue R. B.lt elatisevõlgnevuse välja mõistmiseks perioodi

11.08.2022 – 11.08.2023 eest.

3. Jätta rahuldamata K. T.-B. nõue R. B.lt igakuise elatise välja mõistmiseks alates

11.08.2023.

4. Jätta menetluskulud K. T.-B. kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Hageja ja kostja abiellusid xxxx. Poolte kooselu lõppes xxxx, kui kostja kolis seoses kõrvalsuhtega

välja abikaasade ühisest elukohast Xxxx, so hagejale kuuluv korter.

Hagejal tuvastati 2021.a. juunis osaline töövõime. 2021.a. novembrist kuni 2022.a. veebruarini

läbis hageja Töötukassa kaudu hooldustöötaja koolituse ning sai 4.taseme hooldustöötaja kutse,

hageja läbis ka praktika Vändra Tervisekeskuses. Pärast koolituse ja praktika lõppemist asus hageja

täiskoormusega tööle esmalt Xxxx, seejärel elukohale lähemal Xxxx, kuid tema tervis ei pidanud

koormusele vastu. Alates 2022. juulist avas hageja Xxxx-s ettevõtluskonto ning alustas tööd

hooleandjana platvormi CareMate kaudu, mis võimaldab võimetekohase koormusega töötada.

Hageja igakuine sissetulek platvormi kaudu on keskmiselt 400 eurot kuus. Lisaks saab hageja

töövõimetoetust 300 eurot kuus ja kaasomandis olevalt korterilt xxxx üüritulu 80 eurot kuus.

Hageja sissetulekud hagi esitamise seisuga olid keskmiselt 780 eurot kuus. 22.04.2024 asus hageja

tööle Xxxx xxxx ametikohal, palk on orienteeruvalt 1200-1300 eurot kuus, töövõimetoetust saab

hageja orienteeruvalt 326-342 eurot kuus, üüritulu 85 eurot kuus.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks:

-

perioodi 11.08.2022 – 11.08.2023 eest elatisevõlgnevuse 5 580 eurot;

-

igakuise elatise alates hagi esitamisest (11.08.2023) kuni hageja töövõime taastumiseni 465

eurot kuus.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja väidetud vajadused on ülepaisutatud. Hagejale kuulub kolm

kinnisasja, mille arvelt tal on võimalik ennast üleval pidada. Kostja saabus tagasi välisteenistusest

2020. aasta augustis ja kaalus hagejast lahkuminekut. 2021. aasta kevadeks oli kostja jaoks

ilmselge kooselu ja abielu lõpetada esimesel võimalusel. Antud ajahetkeks oli kostja ja hageja

vaheline abielu puhtalt formaalne, elati eraldi tubades ning kostja viibis igal võimalikul hetkel oma

suvilas. Xxxx kolis kostja hagejale kuuluvast korterist xxxx välja, olles eelnevalt hagejat sellest

kaks kuud varem teavitanud. Viimase kommunaalteenuse makse xxxx korteri eest tegi kostja

30.05.2022 maikuu eest. Kostja jättis hagejale kasutada Xxxx kontol oleva raha köögiremondi

tarvis. Köögiremont ei olnud poolte ühine plaan. Kostja ei teadnud hageja hambaravivajadusest

ning selleks ajaks kui hageja sellega alustas, oli kostja juba välja kolinud. Kostjal ei olnud siis ega

ei ole ka käesoleval hetkel selliseid finantsilisi võimalusi nii nagu seda hageja oma nõudes esitab.

Poolte abielu lahutati xxxx. Kostjal ei ole majanduslikult võimalik nõutud ulatuses ülalpidamist

anda. Kostja toetab rahaliselt igakuiselt oma ülikoolis õppivat tütart.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. PKS (perekonnaseadus) § 16 lg 3 järgi kui abikaasad elavad lahus, annab kumbki teise abikaasa

tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist korrapäraselt makstavate rahasummadena

samadel alustel nagu perekonna ülalpidamisel käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt. Lahus

elav abikaasa ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise

ülal pidada või kui lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega.

4. PKS § 73 lg 1 kohaselt kui lahutatud abikaasa ei suuda kas oma vanuse või oma terviseseisundi

tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist

tingitud abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpidamist teiselt

lahutatud abikaasalt. Vanuse või terviseseisundi tõttu võib teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist

nõuda ka juhul, kui vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli olemas ajaks, millal

lõppes õigus saada teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist muul seaduses sätestatud alusel.

5. Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et pooled olid abielus xxxx-xxxx. Pooled ei vaidle, et nende

kooselu lõppes alates xxxx. Riigikohus on selgitanud, et nii lahus elava abikaasa (PKS § 16 lg 3)

kui ka lahutatud abikaasa (PKS § 72–73) ülalpidamise kohustuse tekkimise eelduseks on asjaolu, et

nimetatud isik ei suuda oma vajadusi enda vahendite arvel ise rahuldada, st vajab teiste

perekonnaliikmete abi (3-2-1-198-13, p 11).

6. Pooled vaidlevad, kas hageja on abivajav ega ole võimeline ennast ise üleval pidama. Hageja on

välja toonud, et tema vajadused on järgmised (dtl 4, täpsustatud dtl 260):

vajadus

eur/kuus

eluase

toit

tervishoid

transport

riided-jalanõud ja hügieen

side

majapidamine

kokku

1 540

7. Hageja on märkinud, et 2025.a.-st lisandus automaks 97 eurot aastas. Hagejale kuulub ka kinnistu

xxxx, mille elektri ja maamaksu kulu aastas on ca 180 eurot.

8. Hageja on välja toonud, et võttis oma eluaseme soetamiseks eluasemelaenu, so S AS-iga sõlmitud

leping xxxx. Hageja esitatud konto väljavõttel perioodist 11.08.2022 - 11.08.2023 (al dtl 32)

kajastuvad viitega lepingule xxxxlaenumaksed kogusummas 945,42 eurot, so keskmiselt 78,79

eurot kuus. Kohus tuvastab hageja 2024.a. xxxx konto väljavõttelt (al dtl 510) laenumakseid

kogusummas 1 024,56 eurot, so keskmiselt 85,38 eurot kuus. Esitatud maksegraafiku (dtl 270-273)

kohaselt on kuumakse alates 2025.a-st 84,01 eurot.

9. Tõendamaks kulu seoses korteriühistu poolt vahendatavate teenustega esitas hageja ühe arve (dtl

65) 2023.a. jaanuari kohta summas 369,25 eurot. Hageja esitatud konto väljavõttel perioodist

11.08.2022 - 11.08.2023 (al dtl 32) kajastuvad maksed Xxxx tn 14 korteriühistule järjestikku

igakuiselt 2022.a. augustist kuni 2023.a. veebruarini, sj septembris on kolm makset. Esitatust on

arusaadav, et 12.09.2022 makse summas 143 eurot on varasema perioodi eest (selgituses arve nr

202207), arvet 202209 summas 108,66 eurot on tasutud kaks korda (12.09.2022 ja 22.09.2022),

selle võrra oktoobri arve (37,61 eurot) on väiksem, st kulud septembri eest olid 108,66 eurot ja

oktoobris kokku 146,27 eurot. 2022.a. augustist 2023.a. veebruarini olid KÜ maksed kokku 1

428,69 eurot (so 110,13 + 108,66 + 146,27 + 162,94 + 199,99 + 331,45 + 369,25), so keskmiselt

204,10 eurot kuus. Kohus tuvastab hageja 2024.a. Swedbank konto väljavõttelt (al dtl 510)

makseid Xxxx tn 14 korteriühistule 11 kuu eest kogusummas 2 284,7 eurot, so keskmiselt 207,70

eurot kuus.

10. Seoses elektrikuluga on hageja esitanud ühe arve (dtl 62, leping nr xxxx) 2022.a. augusti kohta

summas 81,68 eurot. Hageja esitatud konto väljavõttel perioodist 11.08.2022 - 11.08.2023 (al dtl

32) kajastuvad maksed viitega nimetatud lepingule 2022.a. augustist aprillini (k.a) kogusummas

389,29 eurot, so keskmiselt 48,66 eurot kuus. Nähtuvalt arvest (dtl 64) kasutab hageja koduste

telekommunikatsiooniteenuste paketti hinnaga 44,59 eurot kuus.

11. Kohus tuvastab, et hageja igakuised vajadused seoses eluasemega on kuni 386,33 eurot kuus

(85,38 + 207,7 + 48,66 + 44,59).

12. Hageja on välja toonud, et tal on keskmisest kõrgemad vajadused seoses toiduga, kuna abielu ajal

alustatud köögiremont jäi pooleli, mistõttu köök on kasutuskõlbmatu ning pooled sõid sooja söögi

saamiseks tihti valmistoitu ning aegajalt einestasid ka väljas; hagejal on siiani sooja toidu

valmistamise võimalused äärmiselt piiratud. Kohus leiab, et hageja konto väljavõtetelt nähtuvad

regulaarsed kulutused tavalistes toidupoodides, sagedasi kulutusi väljas einestamisele või toidu

koju tellimiseks ei nähtu. Kohus leiab, et tavapärane vajadus toidu ja esmaste majapidamistarvete

soetamiseks on hinnanguliselt kuni 200 eurot kuus.

13. Hageja on välja toonud, et hambaravile kulub ca 4 000 eurot aastas; kulude katteks võttis hageja

30.10.2024 C AS-ist laenu 19 786,98 eurot (konto väljavõte dtl 268). Hageja on esitanud

hambaarsti selgituse (dtl 97-98), mille kohaselt hageja pöördus Xxxx (H OÜ) vastuvõtule

esmakordselt 07.04.2022 ning soovis läbivaatust ja raviplaani, hambaravil viibis viimati u kolm

aastat tagasi, vahepeal olnud elus keeruline periood, sügav depressioon - tunneb, et hakkab vaikselt

haigusest välja tulema ja tunneb motivatsiooni oma hammastega tegeleda; teab öelda, et suus

juured ja mõned kroonid ja puuduvad hambad; soovib teada võimalusi. Otsustatud esialgu

keskenduda suu saneerimisele, seejärel võimaluste piires proteetika; proteetika ja kirurgia hind

hinnanguliselt kokku 18 800 eurot, ravitööd eraldi hinnastatuna vastavalt tegelikele töödele. Kohus

leiab, et nimetatud hageja kulutused hambaravile ei ole hinnatavad abikaasa tavapäraste

vajadustena PKS § 16 lg 3 tähenduses, mille tarbeks saaks nõuda ülalpidamist teiselt abikaasalt.

Pooled ei vaidle, et kooselu lõppes xxxx, nähtuvalt viidatud tõendist alustas hageja ulatuslikku

hambaravi pärast seda. Esitatust ei nähtu ka kuidagi vastava vajaduse erakorralisus, mistõttu

tulnuks kulutusi teha suures ulatuses viivitamata. Harilike käsimüügiravimite jm apteegitarvete

soetamiseks tavapärane kulu jääb kohtu hinnangul 15 euro piiresse kuus. Hambaravikaardilt

nähtuvalt (dtl 116) on hagejale kirjutatud retseptiravim seoses hambaraviga, samuti võtab ta

antidepressante ja ärevusvastaseid ravimeid, ning fantoomvalude ravimit. Kohus leiab, et seoses

sellega on põhjendatud keskmisest veidi kõrgem vajadus seoses tervishoiuga, hinnanguliselt kuni

30 eurot kuus.

14. Transpordiga seoses on hageja välja toonud kulutused oma autole. Hageja on esitanud väljavõtted

kulutuste kohta tanklates 2022. ja 2023.a-l., millest nähtuvalt olid kulud vastavalt 1 916,84 eurot

(dtl 118, 119) ja 1 901,98 eurot (dtl 122-123, 124), so keskmiselt 159,74 ja 158,50 eurot kuus.

2022.a-l. kulus auto remontimiseks 1 804,03 eurot (maksed dtl 120, 121). Kohus leiab, et hageja on

tõendanud oma vajaduste väidetud ulatuse seoses transpordiga. Kostja ei ole välja toonud, et auto

kasutamine ei vastanuks abikaasade tavapärasele elulaadile abielu ajal.

15. Kohus leiab, et harilike hügieenitarvete soetamiseks vajalik kulu ei ületa 5 eurot kuus (tarbeid nagu

seep, hambapasta jms ei osteta ka igakuiselt), vajadus seoses riiete ja jalanõude soetamisega jääb

hinnanguliselt 15 euro piiresse ühe kuu kohta arvestatuna. Täiskasvanud inimesel puudub vajadus

pidevalt riiete ja jalanõude soetamiseks, enamik vajalikust on juba olemas ning kulukamaid

esemeid nagu üleriided ja jalanõud saab kanda mitu aastat. Võrdlusena nt Statistikaameti poolt

avaldatud andmete kohaselt oli 2024.a. ühe liikmega leibkonnale 30 päeva mittetoidukulutuste

maksumus garderoobikulude osas 7,18 eurot.1 Hageja esitatud konto väljavõttelt (dtl 32-52) on

sidekuludega seostatavad regulaarsed maksed Elisa Eesti AS-ile 22,12 eurot kuus.

16. Kohus ei nõustu hagejaga, et kulutused köögi remontimiseks oleksid hinnatavad tema tavapäraste

vajadustena PKS § 16 lg 3 tähenduses, mille tarbeks saaks nõuda ülalpidamist teiselt abikaasalt.

Pooled on välja toonud, et hageja elukohaks olev Xxxx tn korter on hageja ja tema endise abikaasa

R. T. ühisvara. Kohus leiab, et kostjalt ei saa nõuda vahendeid vara parendamiseks, mis kostjale ei

kuulu. Hinnangulised kulud harilike majapidamistarvete soetamiseks jäävad 5 euro piiresse kuus.

17. Tõendeid seoses xxxx kinnistu elektri- ja maamaksukuluga hageja esitanud ei ole.

18. Kohus asub seisukohale, et hageja tavapärased vajadused on järgmised:

vajadus

eur/kuus

eluase

386,33

toit

tervishoid

transport

riided-jalanõud ja hügieen

side

22,12

majapidamine

kokku

843,45

19. Hageja on välja toonud, et tema võimekus piisava sissetuleku teenimiseks on piiratud seoses

vähenenud töövõimega. Nähtuvalt Töötukassa otsustest (dtl 7-10; 166-168) on hagejal tuvastatud

osaline töövõime perioodidel 07.06.2022 - 06.06.2024 ja 07.06.2024 - xxxx.

https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__leibkonnad__leibkonna-eelarve__aasta-kulutused/LE27/table/

tableViewLayout2

20. Kohus tuvastab, et 2023.a. aprillini sai hageja töövõimetoetust keskmiselt 282,73 eurot kuus, alates

2023.a. maist keskmiselt 323,36 eurot kuus (konto väljavõte dtl 32-52) ning alates 2024.a. maist

keskmiselt 357,61 eurot kuus (konto väljavõte dtl 432-502).

21. Hageja on välja toonud, et töötas alates 2022.a. juulist hooleandjana platvormi CareMate kaudu,

millega teenis keskmiselt 400 eurot kuus (Xxxx ettevõtluskonto väljavõte dtl 58-61). Nähtuvalt

konto väljavõttest (dtl 549-550) teenis hageja selliselt sissetulekut kuni 2024.a. aprillini, 2024.a.

keskmine netosissetulek (jaanuar-aprill) oli 165,24 eurot kuus.

22. Hageja on välja toonud, et asus 22.04.2024 tööle Xxxx. Nähtuvalt konto väljavõttest (dtl 432-502)

sai hageja 2024.a. mais töötasu 449,26 eurot, juunist detsembrini oli sissetulek Xxxx keskmiselt 1

279,70 eurot kuus. Viidatud konto väljavõttelt nähtub ka jaanuaris töötasu saamine S AS-ilt

2023.a. detsembri eest 1 556,93 eurot ning samuti jaanuaris S AS-ilt laekumine 2 189,39 eurot

selgitusega „lõpparve“. Hageja ei ole töötamist S AS-is kohtule esitatud menetlusdokumentides

märkinud.

23. Nähtuvalt kinnistusraamatust kuulub hagejale järgmine kinnisvara: korter Xxxx; ühisomandis

korter Xxxx; kinnisasi Xxxx. Hageja on välja toonud, et xxxx asuv korter on üürile antud, hageja

saab üüritulu 85 eurot kuus. Hageja esitatud Pindi Kinnisvara hinnangu (dtl 126-164) kohaselt on

xxxx kinnisasja väärtus 20 000 eurot.

24. Kohus tuvastab, et hageja netosissetulek ühes kuus oli:

-

2022.a. augustist kuni 2023.a. aprillini (k.a) 767,73 eurot kuus (töövõimetoetus 282,73 + töö

hooleandjana 400 + üüritulu 85 eurot);

-

2023.a. maist kuni detsembrini vähemalt 808,36 eurot kuus (töövõimetoetus 323,36 + töö

hooleandjana 400 + üüritulu 85 eurot);

-

2024.a. jaanuaris 4 319,92 eurot (töövõimetoetus 323,36 + töö hooleandjana 165,24 + 1 556,93

ja 2 189,39 AS-ilt Sa + üüritulu 85 eurot);

-

2024.a. veebruarist kuni märtsini 573,6 eurot kuus (töövõimetoetus 323,36 + töö hooleandjana

165,24 + üüritulu 85 eurot);

-

2024.a. aprillis 1 022,86 eurot (töövõimetoetus 323,36 + töö hooleandjana 165,24 + ITK

töötasu 449,26 + üüritulu 85 eurot);

-

alates 2024.a. aprillist 1 722,31 eurot kuus (töövõimetoetus 357,61 + ITK töötasu 1 279,70 +

üüritulu 85 eurot).

25. Kohus leiab, et alates 2024.a. jaanuarist ületavad hageja igakuised sissetulekud tema tavapärased

vajadused. Sissetuleku ja vajaduste vahe 2022.a. augustist 2023.a. aprillini, so 9 kuu vältel, on

75,72 eurot kuus (843,45 – 767,73), kokku perioodi kohta 681,48 eurot (75,92 x 9). Sissetuleku ja

vajaduste vahe 2023.a. maist kuni detsembrini, so 8 kuu vältel, on 35,09 eurot kuus (843,45 –

808,36), kokku perioodi kohta 280,72 eurot (35,09 x 8). Puudujääv osa kokku on 962,2 eurot

(681,48+280,72), mille ületab ainuüksi hagejale kuuluva xxxx kinnisasja väärtus suurusjärgu võrra.

26. Kohus leiab, et asjaolud, et aiatööd mõjuvad soodsalt hageja vaimsele tervisele, mida hageja on

soovinud tõendada teatisega (dtl 12), või et hageja võiks tulevikus tasuda hambaravi eest, ei ole

asjaoludeks, mis takistaksid Xxxx kinnistu võõrandamist. Isikul tuleb esmaselt ennast ise üleval

pidada nii oma sissetuleku kui vara arvel, ülalpidamisnõue saab tekkida üksnes eeldusel, et selleks

isiku enda sissetulekust ega varast ei piisa. Kohus leiab, et hageja ei ole olnud abivajav ühelgi

perioodil, mille osas on ülalpidamisnõue esitatud, sest hagejal on olnud võimalik ennast üleval

pidada mh endale kuuluva vara arvel. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.

27. Kuna kohus leidis, et hageja ei ole abivajav, ei hinda kohus väiteid ega tõendeid seoses kostja

majandusliku seisundiga.

Menetluskulud

28. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi

rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud hageja kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal

oleks menetluskulusid tekkinud. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik