2-25-9412/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Määruse tegemise aeg

Tsiviilasja number

20. juuni 2025

2-25-9412

Tsiviilasi

M.M. hagi A.K. vastu õigusvastase

tegevuse lõpetamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja

nende esindajad

M.M. (isikukood XXX)

Esindaja Philippe Hint

Kostja A.K. (isikukood XXX)

Esindaja vandeadvokaat Severinas

Jakubauskas

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast M.M. hagi A.K. vastu

õigusvastase tegevuse lõpetamiseks.

2. Jätta hagi tagamise avaldus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Tagastada hagejale riigilõiv 490 eurot. Riigilõiv tuleb

tagastada Viktor M.M. arveldusarvele EE591010022059709003.

5. Toimetada määrus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise

tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. M.M. esitas 16.06.2025 maakohtule A.K. vastu hagi, milles palus:



kohustada kostjat viivitamatult lõpetama XXX asuv kinnistul (registriosa

number 200640) takistused kinnistu ja seal olevate hoonete valdamist,

kasutamist ja käsutamist ehk omaniku õiguste teostamist M.M.-il või ka

uuel omanikul, s.h võimaldama ilma piiranguteta igal ajal kinnistule ja

seal olevatele hoonetele ja rajatistele ligipääsu, samuti A.K. poolt

rünnakute ja solvangute lõpetamist seoses kinnistul viibimise, selle

valdamise, kasutamise ja käsutamisega;



kohustada kostjat hoiduma mistahes tegevustest, mis võivad takistada

XXX asuv kinnistul (registriosa number 200640) M.M.-il või ka uuel

omanikul kinnistu ja seal olevate hoonete valdamist, kasutamist ja

käsutamist ehk omaniku õiguste teostamist, s.h ilma piiranguteta igal

ajal kinnistule ja seal olevatele hoonetele ja rajatistele ligipääsu, samuti

kohustada A.K. poolt rünnakute ja solvangute lõpetamist seoses

kinnistul viibimise, selle valdamise, kasutamise ja käsutamisega.

Hageja esitas hagi tagamise taotluse, milles palus:



kohustada kostjat hoiduma mistahes tegevustest, mis võivad takistada

M.M.-il või ka uuel omanikul kinnistu ja seal olevate hoonete valdamist,

kasutamist ja käsutamist ehk omaniku õiguste teostamist s.h ilma

piiranguteta igal ajal kinnistule ja seal olevatele hoonetele ja rajatistele

ligipääsu, samuti kohustada A.K. poolt rünnakute ja solvangute

lõpetamist seoses kinnistul viibimise, selle valdamise, kasutamise ja

käsutamisega kohtumenetluse ajaks;



keelata kohtumenetluse ajaks kostjal mistahes tegevused, mis võivad

takistada M.M.-il või ka uuel omanikul kinnistu ja seal olevate hoonete

valdamist, kasutamist ja käsutamist ehk omaniku õiguste teostamist

s.h ilma piiranguteta igal ajal kinnistule ja seal olevatele hoonetele ja

rajatistele ligipääsu.

2. 19.06.2025 kohtuistungil teatas hageja, et ta ei plaani kõrvaldada hagis

olevaid menetlust takistavaid puuduseid. Hageja ei soovi hagiavalduse

menetlemist ja palub riigilõiv tagastada kontole, kust see tasuti.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 kohaselt menetleb kohus

tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma või

teise isiku eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS §

371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse

võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega

huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

M.M. on teatanud, et ta ei soovi oma avalduse menetlemist. Seega

puudub TsMS § 3 tähenduses tsiviilasi.

Lisaks on täidetud TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused.

Vaidlusalusele kinnistule (registriosa number 200640) on seatud isiklik

kasutusõigus A.K. kasuks. Mõlemad pooled kinnitasid kohtuistungil, et

isiklik kasutusõigus seati kogu kinnistu (elamu ja maa) kasutamiseks. AÕS

§ 227 kohaselt tähendab isiklik kasutusõigus, et teiste isikute (sealhulgas

omaniku) poolt kinnistu kasutamine ei ole võimalik. Seega ei anna seadus

hagejale võimalust nõuda, et tal oleks õigus kinnistut vallata ja kasutada.

Hagejal on õigus kinnistut käsutada (s.t müüa) ning see õigus ei ole

praegu kuidagi takistatud. Kuna hageja teatas, et ta ei soovi hagiavalduse

puuduseid kõrvaldada, ei tee kohus talle sellekohast määrust.

Kohus keeldub eeltoodud põhjustel hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Esitatud hagi ei ole õiguslikult võimalik rahuldada. Kuna kohus jätab hagi

menetlusse võtmata, jääb ka hagi tagamise taotlus rahuldamata.

Kohus selgitab hagejale, et tal on õigus kinnistut müüa. Lisaks on tal õigus

hoolitseda elamu säilimise eest (s.t elamut remontida), aga see peab

käima kokkuleppel A.K.-ga. Ta ei saa maja välja üürida. Kui hageja on

veendunud, et kostja enam kinnistul ei ela, on tal õigus tulla kohtusse

isikliku kasutusõiguse lõpetamise nõudega.

Kui hageja soovib, et kohus kohustaks A.K.-d lõpetama hagejaga

suhtlemise, tuleb esitada lähenemiskeelu seadmise avaldus.

Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, siis loetakse, et avaldust

ei ole esitatud ja seda ei ole kohtu menetluses olnud (TsMS § 372 lg 6).

4. TsMS § 168 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtule ei

ole teada, et asjas oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

5. Tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p 2 tagastab kohus hagejale tasutud

riigilõivu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Gerty Pau

Kohtunik