3-25-1577/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

20.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1577

Haldusasi

N.C kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 17.05.2025 otsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – N.C

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.05.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu

28.05.2025 määruse resolutsiooni punkt 2 peale.

2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

28.05.2025 määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, §

252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis N.C-le 17.05.2025 e-kirjas teada, et Piusa

koerajuhi konkursi raames ei liiguta N.C kandidatuuriga edasi, kuna oma aktiivse olemuse ja

eluviisiga sobiks ta rohkem korrakaitsepatrulli.

2. N.C esitas Tallinna Halduskohtule 27.05.2025 kaebuse PPA 17.05.2025 otsuse

tühistamiseks ja Piusa koerajuhi ametikoha konkursi võitja ametisse nimetamise keelamiseks.

PPA on käitunud õigusvastaselt, jättes kaebajale tagamata võimaluse kandideerida teistega

võrdsetel tingimustel. Kuigi vabale ametikohale kandideerimiseks avalduse esitamine ei tekita

õigust saada sellele ametikohale nimetatud, on kandidaadil õigus võrdsele kohtlemisele ja

õiguspärasele menetlusele (Riigikohtu 03.10.2007 otsus nr 3-3-1-41-07, p 11 ja 19.06.2020

otsus nr 3-20-1044, p 11). Valik kandidaatide seast tuleb teha lähtuvalt kandidaadi haridusest,

töökogemusest, teadmistest ja oskustest ning valida tuleb kandidaat, kes nimetatud

kriteeriume arvesse võttes suudab teenistusülesandeid täita parimal võimalikul viisil (avaliku

teenistuse seaduse (ATS) § 18 lg 3). PPA 17.05.2025 otsus kaebaja mittevalituks osutumise

3-25-1577

kohta on meelevaldne. Saadud tagasiside pinnalt ei ole võimalik hinnata, kas kaebaja õigusi

võib olla rikutud.

Kaebuses sisaldus ka esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja palus keelata valituks osutunud

isiku ametisse nimetamine. Praegu puudub kaebajal teadmine, kas konkursiga ametikoht

täideti ja kas uus inimene on ametisse nimetatud. Kaebajal puudub võimalus nende andmete

saamiseks.

3. Tallinna Halduskohus andis 28.05.2025 määrusega N.C kaebuse kohtualluvuse järgi

üle Tartu Halduskohtule (resolutsiooni p 1) ning kohaldas HKMS § 252 lg 4 alusel esialgset

õiguskaitset ja keelas PPA Lõuna prefektuuri Piusa koerajuhi konkursi võitja ametisse

nimetamise kuni 27.06.2025 (k.a) (resolutsiooni p 2). Halduskohus selgitas, et kui vastustaja

ei vaidle esialgse õiguskaitse taotlusele vastu, rakendub esialgne õiguskaitse kuni menetlust

lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

4. PPA esitas 11.06.2025 taotluse Tallinna Halduskohtu 28.05.2025 määruse

resolutsiooni p 2 tühistamiseks. Tartu Halduskohus käsitles PPA 11.06.2025 taotlust

määruskaebusena ning edastas selle 18.06.2025 läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Kaebaja on esitanud üksnes tühistamisnõude. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotlust

põhistanud. Ei ole selge, kuidas takistaks konkursi võitnud isiku teenistusse nimetamine PPA

17.05.2025 kirja tühistamist. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda nimetamist

kõnealusele ametikohale ning ta ei olegi sellist nõuet esitanud. Seega ei kahjustata kaebaja

õigusi konkursi võitnud inimese nimetamine ametikohale. Täidetud ei ole HKMS § 249 lg-s 1

nimetatud esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldus.

PPA otsis ametnikku Piusa kordoni koertegrupi piirivalvuri ametikohale. Vastavalt

ametijuhendile on ametikoha eesmärk riigipiiri valvamise ning piirirežiimi nõuete täitmise

tagamine, otsingu- ja päästetööde teostamine, merereostuse likvideerimisel osalemine ning

vajadusel piirikontrolli teostamine ja avaliku korra tagamine. Tegemist on avalikes huvides

oluliste ülesannetega. Kui PPA-l oleks keelatud nimetada ametisse konkursi võitnud

piirivalvurit teadmata ajaks (kohtumenetluse lõpuni võib kuluda mitu aastat), oleks personali

puudujäägi tõttu pärsitud oluliste siseturvalisust tagavate ülesannete täitmine. Praegusel juhul

on avalik huvi siseturvalisust tagavate ülesannete katkematuks täitmiseks kaalukam kui

kaebaja huvi, et konkursi võitnud inimest ei nimetataks ametikohale. Esialgset õiguskaitset on

rakendatud konkursi võitnud inimest kaasamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS §

204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. Määruskaebus ei ole põhjendatud ning jääb rahuldamata.

7. HKMS § 252 lg 4 sätestab, et kuni 30-päevaseks tähtajaks võib kohus esialgset

õiguskaitset kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. Kui menetlusosalised

määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni HKMS § 249 lg-s 4 sätestatud

tähtpäevani.

8. Ringkonnakohus selgitab, et esialgse õiguskaitse abinõu üle 30 päeva pikendamise

vältimiseks ei pea menetlusosaline esitama määruskaebust ringkonnakohtule, vaid piisab

ka halduskohtule vastuväidete esitamisest. Sellisel juhul tuleb halduskohtul enne 30-

2(4)

3-25-1577

päevase n-ö ajutise esialgse õiguskaitse lõppemist esialgse õiguskaitse taotlus uuesti

sisuliselt lahendada, analüüsides ka vastustaja ja kolmanda isiku esitatud vastuväiteid.

Põhjendustega esialgse õiguskaitse määruse peale on menetlusosalisel õigus esitada

määruskaebus ringkonnakohtule.

9. HKMS § 252 lg 4 alusel tehtud põhjendusteta määruse kontrollimisel

määruskaebemenetluses saab ringkonnakohus hinnata üksnes seda, kas n-ö ajutise

õiguskaitse kohaldamist on alust pidada ilmselgelt põhjendamatuks. Halduskohtu määrust

oleks põhjust pidada õigusvastaseks siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei

saaks kohtumenetluse ajal mingil juhul kaasa tuua neid tagajärgi, mida kaebaja soovib

kaebuse esitamisega ära hoida, kaebusel puuduks ilmselgelt eduväljavaated või esineks

ülekaalukas vastanduv huvi, mis saaks ebaproportsionaalselt riivatud juba 30 päeva

jooksul.

10. Tallinna Halduskohtu kohaldas 28.05.2025 määrusega esialgset õiguskaitset HKMS §

254 lg 4 alusel, mis ei sisaldanud põhjendusi. Seega hindab ringkonnakohus

määruskaebemenetluses üksnes seda, kas esialgse õiguskaitse kohaldamist ajavahemikul

28.05.2025–27.06.2025 on alust pidada põhjendamatuks.

11. Ringkonnakohus leiab, et praeguse vaidluse asjaolusid arvestades tuli halduskohtul

esialgse õiguskaitse taotlus lahendada kiiresti. Kaebuses toodud asjaolude ja kaebusele

lisatud tõendite pinnalt ei saanud kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust välistada, samuti ei

saanud kaebust põhjalikuma analüüsita pidada ilmselgelt perspektiivituks. Asjas ei

nähtunud tungivat avalikku huvi, mis saanuks välistada esialgse õiguskaitse ajutise

kohaldamise. Seega oli põhjendatud esialgse õiguskaitse tähtajaline rakendamine.

12. Kaebuse eesmärk oli PPA otsustuse tühistamine ning õigusvastase konkursitulemuse

alusel võitjaks tunnistatud inimese ametisse nimetamise keelamine. ATS § 20 järgi

teavitatakse konkursi lõpptulemustest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis konkursi

võitnud inimest ja valituks mitteosutunud kandidaate otsuse tegemise päevale järgneva 14

kalendripäeva jooksul. Avaliku teenistuse seaduse käsiraamatus selgitatakse, et tegemist on

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 2 teises lauses nimetatud teavitusega. Inimesi

tuleb teavitada valituks või mittevalituks osutumise faktist ning mittevalituks osutumise

korral lisada ka sellekohane põhjendus. Põhjuseks ei saa olla meelevaldsed asjaolud nagu

sugu, vanus, poliitiline maailmavaade vms. Otsuse põhjendamine on oluline ka seetõttu, et

selle otsuse õiguspärasus oleks hiljem kohtulikult kontrollitav (vt „Avaliku teenistuse

seaduse käsiraamat“, Tallinn, 2013, lk 75). Seega on kaebeõiguse tõhusaks realiseerimiseks

oluline kandidaadi teavitamine ja talle piisava, asjakohase ja vajaliku teabe andmine.

13. Kaebusele lisatud PPA 17.05.2025 kirjast (dtl 2) nähtuvalt anti kaebajale teada, et PPA

tema kandidatuuriga konkursil edasi ei liigu, kuna ta oma aktiivse olemuse ja eluviisiga

sobiks rohkem korrakaitsepatrulli. Sellest kirjast ei selgu, millistele andmetele tuginedes on

PPA sellise järelduse teinud ning miks kandideerija aktiivne olemus ja eluviis ei ole

koerajuhi ametikohale sobiv. Kuna vaidlusaluse kirja põhjendused on üldsõnalised, võis

see anda aluse kahtluseks, et konkurssi ei viidud läbi ATS-i ja selle alusel kehtestatud

Vabariigi Valitsuse 19.12.2012 määruse nr 113 „Ametnike värbamise ja valiku kord“

nõudeid järgides.

14. Halduskohus võis kaebuse põhjal järeldada, et vaidlusalune konkurss ei olnud kaebuse

esitamise ajal veel lõppenud, mistõttu võis ajutise esialgse õiguskaitse abinõuna rakendada

konkursi võitja ametisse nimetamise keelamist. Samuti puudus halduskohtul määruse

3(4)

3-25-1577

tegemise ajal teave selle kohta, et ajutine esialgne õiguskaitse võib ebaproportsionaalselt

kahjustada avalikku huvi või kolmanda isiku õigusi.

15. Kaebuse eduväljavaateid ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt

olematuteks. Kaebuse sisulist perspektiivi saab halduskohus hinnata edasise menetluse

käigus (nt otsustades kuni 27.06.2025 kohaldatud ajutise esialgse õiguskaitse abinõu

pikendamise üle, võttes aluseks PPA 11.06.2025 menetlusdokumendis esitatud

seisukohad). PPA ei ole määruskaebuses väitnud, et konkursi võtja tuleb vältimatult

ametisse nimetada juba enne ajutise esialgse õiguskaitse kehtivuse lõppu, s.o enne

27.06.2025.

16. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.05.2025

määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

17. Kuna määruskaebuse esitamisega on PPA ajutise esialgse määruse vaidlustanud, lõpeb

selle kehtivus halduskohtu määratud 30-päevase tähtaja lõppemisel. Praeguse

määruskaebuse rahuldamata jätmine seda ei mõjuta. Seega peab halduskohus esialgse

õiguskaitse taotluse enne eelviidatud 30-päevase tähtaja lõppemist uuesti läbi vaatama ja

lahendama selle põhjendatud määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)