3-25-1915/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1915

Määruse kuupäev

19. juuni 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde X-i vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte

ajavahemiku 5. jaanuar kuni 4. mai 2025 kohta.

2. Rahuldada X-i riigi õigusabi taotlus.

3. Määrata X-ile riigi õigusabi haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Anda riigi

õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

4. Eesti Advokatuuril nimetada viivitamata riigi õigusabi osutav advokaat.

5. Esindajal kontakteeruda esindatavaga viivitamatult pärast riigi õigusabi osutaja

määramist.

6. Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja §

204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (taotleja) esitas 5. mail 2025 Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovib

esitada kohtule kaebuse seoses talle Tartu Vanglas ebakvaliteetse tervishoiuteenuse

osutamisega. Taotlejal puuduvad vajalikud juriidilised teadmised enda kohtus esindamiseks

ning tal puuduvad rahalised vahendid. Taotleja põhjendab, et röntgenpildi järgi olid tema

õlasidemed purunenud ning muu oli korras, kuid taotlejal olid suured valud ning ta pidi alates

26. jaanuarist kuni 28. veebruarini 2025 koguaeg valuvaigisteid tarbima. Kuna kuu möödudes

ei suutnud taotleja enam valusid välja kannatada, siis pöördus ta korduvalt meditsiiniõdede

poole abi saamiseks. Taotleja pöördus 20. veebruaril 2025 kirjalikult ka Tartu Vangla poole.

Lõpuks alles 28. veebruaril 2025 etapeeriti taotleja Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise

meditsiini osakonda, kus taotleja viidi koheselt ligikaudu 4 tundi kestvale operatsioonile.

3-25-1915

Seejärel jäeti taotleja 10 päevaks haiglasse ravi jätkamiseks. Arstid avastasid, et taotlejal oli

lihasööjabakter ning nad imestasid, et taotleja sai abi alles kuu aega hiljem. Kuna vangla lasi

taotleja haigusel ägeneda ega reageerinud tema tervisehäirele õigeaegselt, on taotlejal mitmed

tüsistused ning tema vasaku õla liikuvus on piiratud. Vangla tegevuse tagajärjeks on taotleja

osaline töövõimekaotus või puue.

2. Tartu Maakohus keeldus 26. mai 2025. a määrusega X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks

menetlusse võtmisest ning edastas taotluse vastavalt kuuluvusele lahendamiseks Tartu

Halduskohtusse. X-i riigi õigusabi taotlus saabus Tartu Halduskohtusse 12. juunil 2025.

3. Tartu Halduskohus palus 12. juuni 2025. a kohtunõuetega Tartu Vanglal ja Sihtasutusel

Viljandi Haigla esitada kohtule X-i riigi õigusabi taotluses kirjeldatud asjaoludega seonduvad

selgitused, ravilood ning dokumendid.

4. Sihtasutus Viljandi Haigla esitas 18. juunil 2025 kohtule vastuse, milles selgitab, et esimest

korda jõudis informatsioon taotleja õlaprobleemist pereõele 29. jaanuaril 2025. Sel päeval

vaatas patsiendi üle ka valveõde, kes hindas, et hetkel vältimatu abi vajadust ei esine. Taotleja

käis 30. jaanuaril 2025 perearsti vastuvõtul, kes määras talle röntgenuuringu ja valuravi.

Tagasi perearsti juurde kutsuti taotleja 20. veebruaril 2025, kus patsiendi seisund oli endine.

Taotleja valu leevendamiseks pikendas perearst ka valuravi. 28. veebruaril 2025 jõudis

tervishoiuteenuse osutajale informatsioon, et taotleja seisund on halvenenud. Valveõde hindas

tema seisundit, võeti vereanalüüsid põletikumarkerite määramiseks ning konsulteeriti Tartu

Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnaga. Taotleja suunati kliinikumi, kus ta

hospitaliseeriti kirurgiliseks raviks. Vahepealsel ajal ei andnud taotleja teada, et tema seisund

on halvenenud. Samuti ei küsinud ta lisa valuvaigisteid. Tartu meditsiinikeskus osutas

patsiendile abi vastavalt ajahetkel esinenud kaebustele ning objektiivsetele näitajatele.

5. Tartu Vangla esitas 18. juunil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele riigi õigusabi taotluse

asjaoludega seonduvad dokumendid.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus mõistab, et taotleja soovib riigi õigusabi korras esindajat mittevaralise kahju

hüvitamise nõude esitamiseks seoses talle osutatud ebakvaliteetse tervishoiuteenusega. Kuna

taotlejal on võimalik vaidlus lahendada haldusmenetluses ja/või pöörduda halduskohtusse, siis

mõistab kohus, et riigi õigusabi taotlus hõlmab taotleja esindamist nii haldusmenetluses kui ka

halduskohtumenetluses RÕS § 4 lg 3 p-de 5 ja 6 mõttes.

7. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

8. Taotleja viibib vanglas ning tema võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud. Taotleja

vanglasisese vabakasutuskonto väljavõttest ajavahemiku 5. jaanuar kuni 4. mai 2025 kohta,

mille kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde, nähtub, et taotleja

sissetulek eelnimetatud ajavahemikul oli üksnes 100 eurot. Seega eelduslikult ei ole taotlejal

piisavaid rahalisi vahendeid, et õigusabiteenuse eest tasuda. Samuti võib eeldada, et isikul ei

ole piisaval määral oskusi ja teadmisi, et enda õigusi tervishoiuteenuse osutamise kvaliteeti

puudutavas vaidluses efektiivselt kaitsta. Võimalikke ravivigu puudutav vaidlus eeldab

3-25-1915

asjakohaste tõendite kogumist, erinevate taotluste, nt ekspertiisitaotluse, esitamist jne.

Taotleja õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi soovib, ei saa pidada väheoluliseks. Samuti ei

saa kohtule seni teadaolevaid asjaolusid arvestades asuda seisukohale, et tegemist on

ilmselgelt perspektiivitu vaidlusega. Ühtlasi saab tervisekahjustuse tekitamisega põhjustatud

mittevaralise kahju hüvitamise nõuet lugeda selliseks, mille vastu on eelduslikult olemas

tungiv avalik huvi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-2-1-

120-12, p 15; Tartu Ringkonnakohtu 24. märtsi 2025. a määrus asjas nr 2-24-1587, p 14.3).

Kohtu hinnangul võivad taotleja õigused jääda väheste õigusalaste teadmiste ja kogenematuse

tõttu kaitseta. Kohus on seisukohal, et RÕS §-s 7 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks puuduvad.

9. Kohus annab taotlejale riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses ja

halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p-d 5 ja 6). Kohus annab taotlejale tema seisundit

arvestades riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud

(RÕS § 8 p 1). Kohus edastab määruse ärakirja riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti

Advokatuurile (RÕS § 15 lg 5).

10. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider