2-24-144725/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2025, Tartu

Tsiviilasja nr

2-24-144725

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi Z.L-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagi hind

6289,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rediem Capital AB (registrikood 559310-4697),

lepinguline esindaja Ahto Järvela ja Sigrid Rahkema

Kostja: Z.L (isikukood XXX)

Kostja esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Heiki

Kuningas

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rediem Capital AB hagi Z.L-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.

2. Mõista Z.L-ilt Rediem Capital AB kasuks välja lepingust nr 16573311 tulenev

põhivõlgnevus 796,84 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 79,88 eurot.

3. Mõista Z.L-ilt Rediem Capital AB kasuks välja lepingu nr 16359423 alusel

sissenõudmiskulud 15 eurot ja põhivõlgnevus 305,54 eurot järgneva maksegraafiku

alusel selliselt, et lisaks põhinõudele mõista välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuva

põhiosa osamakse tasumata jätmisel viivis VÕS § 113 lg 1 järgi alates osamakse

tasumisele järgnevast päevast kuni tasumiseni.

4. Mõista Z.L-ilt Rediem Capital AB kasuks välja lepingust nr 15984008 tulenev

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 35,52 eurot, millelt mõista välja ka VÕS §

113 lg 1 järgne viivis alates 11.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni ja

sissenõudmiskulud 30 eurot.

5. Mõista Z.L-ilt Rediem Capital AB kasuks välja lepingust nr 15984008 tulenevad

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed 521,12 eurot järgneva

maksegraafiku alusel selliselt, et lisaks põhinõudele mõista välja ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva põhiosa osamakse tasumata jätmisel viivis VÕS § 113 lg 1

järgi alates osamakse tasumisele järgnevast päevast kuni tasumiseni ja

sissenõudmiskulud 30 eurot.

6. Mõista Z.L-ilt Rediem Capital AB kasuks välja lepingust nr 14596374 tulenevad

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed 300,04 eurot järgneva

maksegraafiku alusel selliselt, et lisaks põhinõudele mõista välja ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva põhiosa osamakse tasumata jätmisel viivis VÕS § 113 lg 1

järgi alates osamakse tasumisele järgnevast päevast kuni tasumiseni ja

sissenõudmiskulud 25 eurot.

7. Mõista Z.L-ilt Rediem Capital AB kasuks välja lepingust nr 15406947 tulenev

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 5,75 eurot, millelt mõista välja ka VÕS § 113

lg 1 järgne viivis alates 11.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

8. Mõista Z.L-ilt Rediem Capital AB kasuks välja lepingust nr 15406947 tulenevad

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed 293,62 eurot järgneva

maksegraafiku alusel selliselt, et lisaks põhinõudele mõista välja ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva põhiosa osamakse tasumata jätmisel viivis VÕS § 113 lg 1

järgi alates osamakse tasumisele järgnevast päevast kuni tasumiseni ja

sissenõudmiskulud 25 eurot.

9. Mõista Z.L-ilt Rediem Capital AB kasuks välja lepingust nr 13057603 tulenevad

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed 1283,73 eurot järgneva

maksegraafiku alusel selliselt, et lisaks põhinõudele mõista välja ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva põhiosa osamakse tasumata jätmisel viivis VÕS § 113 lg 1

järgi alates osamakse tasumisele järgnevast päevast kuni tasumiseni ja

sissenõudmiskulud 35 eurot.

10. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

11. Mõista Z.L-ilt välja menetluskulud 768,60 eurot, riigituludesse. Menetluskulu

tasumise info on makseinfo lehel.

12. Menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks

kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

13. Toimetada otsus kätte pooltele, saata p-i 11-12 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul kui apellant taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel esitama apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Rediem Capital AB (hageja) esitas 17.01.2025 hagi Z.L-i (kostja) vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Avalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (krediidiandja) ja kostja

järgnevad lepingud:

2.1. 01.07.2023 järelmaksulepingu nr 16573311, mille alusel sai kostja kauba summas 796,84

eurot (dtl 48-54). Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määraks 48,56%. Kostja ei täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 09.03.2024 kostjale

lepingu ülesütlemise hoiatuse. Hoiatuse saatmise seisuga olid tasumata kolm järjestikust

osamakset 10.12.2023, 10.01.2024, 10.02.2024. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust

täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 24.03.2024 lepingu üles. Kostja ei ole lepingu alusel

teinud ühtegi tagasimakset. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 796,84 eurot.

2.2. 27.05.2023 järelmaksulepingu nr 15984008, mille alusel sai kostja kauba summas 586,85

eurot (dtl 55-60). Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määraks 37,27%. Kostja ei

täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 09.03.2024

kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Hoiatuse esitamise seisuga oli kostjal tasumata kolm

järjestikust osamakset 10.12.2023, 10.01.2024, 10.02.2024, seega oli ülesütlemise eeldused

täidetud. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja

24.03.2024 lepingu üles. Kostja on teinud tagasimakseid summas 30,21 eurot, mille hageja

arvestab kõik põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 556,64 eurot.

2.3. 06.03.2023 järelmaksulepingu nr 14596374, mille alusel sai kostja kauba summas 368,57

eurot (dtl 62-65). Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määraks 37,32%. Kostja ei täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 09.03.2024 kostjale

lepingu ülesütlemise hoiatuse. Hoiatuse esitamise seisuga oli kostjal tasumata kolm

järjestikust osamakset 10.12.2023, 10.01.2024, 10.02.2024, seega oli ülesütlemise eeldused

täidetud. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja

24.03.2024 lepingu üles. Kostja on teinud tagasimakseid lepingule summas 68,53 eurot,

mille hageja arvestab kõik põhiosa katteks. Seega on põhivõlg 300,04 eurot.

2.4. 17.06.2023 järelmaksulepingu nr 16359423, mille alusel sai kostja kauba summas 419,24

eurot (dtl 69-72). Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määraks 39,82%. Kostja ei täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 10.05.2024 kostjale

lepingu ülesütlemise hoiatuse. Hoiatuse esitamise seisuga oli kostjal tasumata kolm

järjestikust osamakset 10.02.2024, 10.03.2024, 10.04.2024, seega oli ülesütlemise eeldused

täidetud. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja

25.05.2024 lepingu üles. Kostja on teinud tagasimakseid lepingule summas 113,70 eurot,

mille hageja arvestab kõik põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 305,54 eurot.

2.5. 22.04.2023 järelmaksulepingu nr 15406947, mille alusel sai kostja kauba summas 345,99

eurot (dtl 76-79). Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määraks 37,39%. Kostja ei täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 09.03.2024 kostjale

lepingu ülesütlemise hoiatuse. Hoiatuse esitamise seisuga oli kostjal tasumata kolm

järjestikust osamakset 10.12.2023, 10.01.2024, 10.02.2024, seega oli ülesütlemise eeldused

täidetud. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja

24.03.2024 lepingu üles. Kostja on teinud tagasimakseid summas 46,62 eurot, mille hageja

arvestab kõik põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 299,37 eurot.

2.6. 08.11.2022 refinantseerimise lepingu nr 13057603, mille alusel sai kostja laenu 3350,98

eurot (dtl 82-83) ja millega refinantseeriti kostja laenulepingutest nr 10609987; 10843548;

11095253; 11291350; 12025625; 12211324; 12243255; 12368212; 10442288 tulenevad

kohustused. Kostja pidi laenu tagastama perioodil 10.12.2022-10.11.2027. Lepingu

kohaselt on krediidi kulukuse määraks 38,11%. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 09.03.2024 kostjale lepingu ülesütlemise

hoiatuse. Hoiatuse esitamise seisuga oli kostjal tasumata kolm järjestikust osamakset

10.12.2023, 10.01.2024, 10.02.2024, seega oli ülesütlemise eeldused täidetud. Kuna kostja

ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 24.03.2024 lepingu üles.

Kostja on teinud tagasimakseid lepingule summas 1382,94 eurot, mille hageja arvestab

kõik põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 1968,04 eurot.

3. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnevus lepingute alusel kokku 4226,47 eurot.

4. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas 13.09.2024 kostja vastased nõuded Rediem

Capital AB-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Julianus Inkasso OÜ TF Bank AB

(publ.) Eesti filiaal esindajana on teavitanud nõude loovutamisest ka võlgnikku.

5. Hageja toob välja, et hagiavalduses arvestab hageja kõik kostja poolt teostatud tagasimaksed

põhiosa katteks ehk laenusumma tagasimakseteks ((RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 25).

Seega eeltoodust tulenevalt ei pea hageja täiendavalt selgitama vastutustundliku laenamise

põhimõtete täitmist, kuna nõuab vaid reaalset põhiosa jääki ja viivist.

6. Hageja märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa kogu

lepingu tühisust vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas vastavalt

24.11.2023 Riigikohtu määrus ts 2-21-13098 p 24. Seega on hageja seisukohast

viivisekokkulepe kehtiv.

7. Hageja märgib, et kõigi kuue lepingu järgi on kokku lepitud viivisemääras lepingujärgses

viivisemääras 24,15% aastass 0,0671% päevas. Hageja arvestab viivist alates ülesütlemisele

järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.01.2025:

8. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue

summas 832,41 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise

järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.

9. Hageja nõuab lepingute nr 16573311 ja 15984008 alusel sissenõudmiskulusid 40 eurot

kummagi lepingu eest, kokku 80 eurot. Lepingute 15406947 ja 14596374 alusel nõuab

hageja sissenõudekulusid 30 eurot kummagi lepingu alusel, kokku 60 eurot. Lepingu nr

13057603 alusel nõuab hageja sissenõudmiskulusid 50 eurot. Hageja sissenõudmiskulud

lepingu nr 16359423 alusel on 20 eurot. Sissenõudmiskulud kokku on 210 eurot.

10. Kohus selgitas hagejale 20.01.2025 määrusega, et kohtu hinnangul on hageja rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hagejal tuleb esitada nõude ümberarvestus.

11. Hageja esitas 24.01.2025 menetlusdokumendis alternatiivsed ümberarvestused.

12. 27.02.2025 menetlusdokumendis on hageja selgitanud 08.11.2022 sõlmitud

refinantseerimise lepingu nr 13057603 alusel esitatud nõude kujunemist.

13. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

14. Kostja nõustub 01.07.2023 lepingus nr 16573311 nimetatud ostusummaga 796,84 eurot.

15. Samuti on õige 17.06.2023 sõlmitud leping nr 16359423 summas 419,24 eurot.

16. Kostja ei ole sõlminud 27.05.2023 lepingut nr 15984008 summas 586,85 eurot; 06.03.2023.

lepingut nr 14596374 summas 366,57 eurot ja 22.04.2023 lepingut nr 15406947 summas

345 eurot. Lepingutel puudub kostja allkiri.

17. Kaup on saadud 07.05.2022 lepingu nr 11095253 alusel summas 340,11 eurot; 07.08.2022

lepingu nr 12025625 alusel summas 393,83 eurot; 24.03.2022 lepingu nr 12211324 alusel

summas 123,18 eurot.

18. Kaupa pole ja lepinguid nr 10109987; 10843548; 11291350; 12243255; 12368212;

10442289 pole sõlmitud.

19. Kokku on kaupa saadud 2073,20 euro eest. Makseid on TF Pangale tehtud 2022. aastal

1045,71 eurot ja 2023. aastal 1345,27 eurot. Seega kokku 2301,28 eurot. Eelnevast

tulenevalt on kaupade eest makstud rohkem kui saadu netohind.

20. Hageja väitel on sõlmitud refinantseerimisleping, kuid kostja pole allkirjastanud mingil

viisil ühtegi lepingut. Kostjaga on vesteldud telefoni teel, kuid selles vestluses ei puudutatud

summat ega ka lepinguid mida refinantseerida kavatsetakse. Hagiavaldusele on lisatud

refinantseerimisleping, mida kostja nägi esimest korda.

21. Kostja on seisukohal, et hagidele lisatud lepingutes on rikutud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, mille tõttu on intressikokkulepe tühine ja intressimääraks on käesolevas

võlasuhtes VÕS § 94 intressimäär. Käesoleval juhul pole hageja täitnud VÕS § 4347 nõuet

ja tagasimakseid pole uuesti määratud. Erinevates hagiavaldustes on esitatud mitmed

arvestused, kuid pole selge millisest võlasummast lähtutakse. Refinantseerimislepingus on

laenusumma 3350,98 eurot. Pole selge kuidas see kujunenud on ja millal ja millisel viisil

kostja selle kinnitanud on.

22. Viimases seisukohas on kostja väitnud, et pole allkirjastamata lepingute alusel kaupu

saanud.

KOHTU SEISUKOHT

23. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

24. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud viis laenulepingut ja üks

refinantseerimise leping, millega on refinantseeritud omakorda üheksa laenulepingut.

Hageja palub kostjalt välja mõista lepingutest tulenevad põhivõlgnevused, intressi, viivised

ja sissenõudmiskulud.

25. Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja hinnangul ei ole kõik hageja poolt viidatud lepingud

poolte vahel sõlmitud ning nende alusel, mida kostja tunnistab, on kostja kõik nõuded juba

täitnud.

26. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. Hageja ei vaidle vastu, et nõude aluseks olev leping on

tarbijakrediidileping.

27. Pooled ei vaidle ning kohus nõustub, et kõik hagiavalduses toodud lepingud on

tarbijakrediidilepingud.

28. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt

infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate

kohustuste kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib

krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades

selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21,

24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata

teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud

teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

29. Hageja on esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise tõendamiseks lepingute

nr 16573311, 15984008, 14596374, 16359423, 15406947 ja 13057603 laenutaotlused.

Hageja rõhutas, et hageja ei nõua kostjalt lepingu järgsete intresside või muude kulude

tasumist ning nõuab kostjalt vaid põhivõla ja viiviste tasumist. Hageja tõi välja, et arvestas

kõik kostja poolt teostatud tagasimaksed põhiosa katteks (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098,

p 25). Seega ei pidanud hageja vajalikuks täiendavalt vastutustundliku laenamise põhimõtete

täitmist selgitada.

30. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist asub kohus

seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on

rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle

tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja

peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist,

ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist.

Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal

õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping

tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu

sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).

31. Järgnevalt analüüsib kohus hageja esitatud nõudeid lepingute osas eraldi.

31.1.

Kostja nõustus, et pooled on sõlminud 01.07.2023 järelmaksulepingu nr 16573311, mille

alusel sai kostja kauba maksumusega 796,84 eurot (dtl 48-54). Kuivõrd kostja lepingu alusel

ühtegi tagasimakset ei teinud, tuleb lugeda, et leping on 09.03.2024 kehtivalt VÕS § 416 lg

1 alusel üles öeldud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 796,84

eurot. Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised

159,33 eurot perioodil 25.03.2024-17.01.2025 0,0671% päevas. Hageja märgib, et kõigi

kuue lepingu järgi on kokku lepitud lepingujärgses viivisemääras 24,15% aastas, 0,0671%

päevas. Hageja arvestab viivist alates ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse

esitamise kuupäevani 17.01.2025. Kohus on seisukohal, et kuivõrd vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tõttu muutub leping tühiseks krediidiga seotud tasude osas,

muutub tühiseks ka viivisekokkulepe ja hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses määras

(kõigi lepingute osas). Seega rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise

perioodil 25.03.2024-17.01.2025 summas 79,88 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 40 eurot. Hagi kohaselt on hageja

saatnud kostjale kolm teadet (20 eurot ja kaks 5 eurost ning muud makseviivitusega

tekkinud kulud 10 eurot). Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lubab tasu küsida vaid 3 kirja eest.

Kuigi sättes olev maksimaalne piirmäär on suurem, kui kolme kirja tasu (20 +5+5), siis ei

ole sätte mõttega kooskõlas, et puudujääv summa (10 eurot) „täidetakse“ muude kuludega,

mille kandmist ei ole hageja tõendanud. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud lisakulude

kandmist rahuldab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude 30 euro ulatuses.

31.2.

Kostja nõustus, et pooled on sõlminud 17.06.2023 järelmaksulepingu nr 16359423, mille

alusel sai kostja kauba summas 419,24 eurot (dtl 69-72). Kostja tegi lepingu alusel

tagasimakseid summas 113,70 eurot, mis tuleb arvestada põhiosa katteks. Tulenevalt

eeltoodust on põhivõlg 305,54 eurot. Kuivõrd ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostjal

lepingu ülesütlemise hetkeks (25.05.2024) võlgnevust kolme osamakse ulatuses, ei olnud

ülesütlemine kehtiv.

Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab ümberarvestuse kohaselt TsMS § 369

alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed alates osamakse tasumisele

järgnevast päevast kuni tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla

osamaksete kohta viivise seadusjärgses määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt:

Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 20 eurot. Hagi kohaselt on hageja

saatnud kostjale teate (15 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud on 5 eurot).

Lähtuvalt eelmises punktis märgitule rahuldab kohus hageja nõude sissenõudmiskulude

osas 15 euro ulatuses.

31.3. Kostja on esitanud vastuväite, et tema ei ole sõlminud lepinguid nr 15984008, 14596374,

15406947 ja refinantseerimislepingut nr 13057603. Lepingutel puudub kostja allkiri. Kohus

kostja vastuväitega ei nõustu. Hageja on esitanud kohtule 17.01.2025 hagiavaldusega koos

vaidlusalused laenulepingud, millel on kostja digiallkiri, vastavalt lisa 2, 3 ja 5.

Digiallkirjastatud refinantseerimislepingu on hageja esitanud 20.01.2025

menetlusdokumendi lisa 5 (dtl 346-353). Seega on tegemist kehtivate lepingutega. Kohus

selgitab kostjale, et juhul kui kostja pole lepingute alusel kaupu saanud ei muuda see

lepinguid tühiseks. Sellisel juhul on kostjal õigus esitada VÕS § 208 lg 1 ja § 101 lg 1

müüja vastu lepingu täitmise nõude.

31.4. Lepingu nr 15984008 alusel sai kostja 27.05.2023 kauba summas 586,85 eurot (dtl 55-60).

Kostja kohustus laenu tagastama perioodil 10.11.2023 - 10.06.2028. Kostja on teinud

tagasimakseid lepingule summas 30,21 eurot, mis tuleb arvestada põhiosa katteks.

Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 556,64 eurot. Kuivõrd ümberarvestuse kohaselt ei olnud

kostjal lepingu ülesütlemise hetkeks (24.03.2024) võlgnevust kolme osamakse ulatuses ei

olnud ülesütlemine kehtiv.

Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab ümberarvestuse kohaselt välja

sissenõutavaks muutunud põhiosa 35,52 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 määras alates

11.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni ja TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhiosa osamaksed alates osamakse tasumisele järgnevast päevast kuni

tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate

põhivõla osamaksete kohta viivise seadusjärgses

määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni

alljärgnevalt:

Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 40 eurot. Hagi kohaselt on

hageja saatnud kostjale kolm teadet (20 eurot, kaks 5 eurost ja muud makseviivitusega

tekkinud kulud 5 eurot). Lähtuvalt eelnevalt märgitule rahuldab kohus hageja nõude

sissenõudmiskulude osas 30 euro ulatuses.

31.5. Lepingu nr 14596374 alusel sai kostja 06.03.2023 kauba summas 368,57 eurot (dtl 62-

65). Kostja kohustus laenu tagastama perioodil 10.08.2023 - 10.03.2028. Kostja on teinud

tagasimakseid lepingule summas 68,53 eurot. Kuivõrd ümberarvestuse kohaselt ei olnud

kostjal lepingu ülesütlemise hetkeks (24.03.2024) võlgnevust kolme osamakse ulatuses ei

olnud ülesütlemine kehtiv.

Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab ümberarvestuse kohaselt TsMS §

369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed alates osamakse

tasumisele järgnevast päevast kuni tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate

põhivõla osamaksete kohta viivise seadusjärgses määras alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt:

Hageja palub kostjalt välja mõista ka

sissenõudmiskulud 30 eurot. Hagi kohaselt on hageja

saatnud kostjale kolm teadet (15 eurot, kaks 5 eurost

ja

muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot).

Lähtuvalt eelnevalt märgitule rahuldab kohus hageja

nõude sissenõudmiskulude osas 25 euro ulatuses.

31.6.

Lepingu nr 15406947 alusel sai kostja 22.04.2023

alusel krediiti 345,99 eurot (dtl 76-79). Kostja

kohustus laenu tagastama perioodil 10.09.2023 -

10.04.2028. Kostja on teinud tagasimakseid lepingule

summas 46,62 eurot, mis tuleb arvestada põhiosa

katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 299,37

eurot. Kuivõrd ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostjal lepingu ülesütlemise hetkeks

(24.03.2024) võlgnevust kolme osamakse ulatuses ei olnud ülesütlemine kehtiv.

Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab ümberarvestuse kohaselt välja

sissenõutavaks muutunud põhiosa 5,75 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 määras alates

11.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni ja TsMS § 369 alusel tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhiosa osamaksed alates osamakse tasumisele järgnevast päevast kuni

tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivise

seadusjärgses määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni alljärgnevalt:

Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 30 eurot. Hagi kohaselt on hageja

saatnud kostjale kolm teadet (15 eurot, kaks 5 eurost ja muud makseviivitusega tekkinud

kulud on 5 eurot). Lähtuvalt eelnevalt märgitule rahuldab kohus hageja nõude

sissenõudmiskulude osas 25 euro ulatuses.

31.7. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB ja kostja 08.11.2022 refinantseerimislepingu

nr 13057603, millega refinantseeriti kostja laenulepingutest nr 10609987; 10843548;

11095253; 11291350; 12025625; 12211324; 12243255; 12368212; 10442288 tulenevad

kohustused.

31.7.1. 15.03.2022 sõlmitud järelmaksumüügilepinguga nr 10609987 sai kostja krediiti 1814,82

eurot. Kostja on tagasimakseid teinud kokku lepingule summas 468,67 eurot. Kui

arvestada kõik maksed põhiosa katteks on põhiosa jääk 1346,15 eurot.

31.7.2. 10.04.2022 sõlmitud järelmaksumüügilepinguga nr 10843548 sai kostja krediiti 104,35

eurot. Kostja on tagasimakseid teinud kokku lepingule summas 47,46 eurot. Kui

arvestada kõik maksed põhiosa katteks on põhiosa jääk 56,89 eurot.

31.7.3. 07.05.2022 sõlmitud järelmaksumüügilepinguga nr 11095253 sai kostja krediiti 340,11

eurot. Kostja on tagasimakseid teinud kokku lepingule summas 84,19 eurot. Kui

arvestada kõik maksed põhiosa katteks on põhiosa jääk 255,92 eurot.

31.7.4. 27.05.2022 sõlmitud järelmaksumüügilepinguga nr 11291350 sai kostja krediiti 48,59

eurot. Kostja ei ole lepingu alusel tagasimakseid teinud. Seega on põhiosa jääk 48,59

eurot.

31.7.5. 07.08.2022 sõlmitud järelmaksumüügilepinguga nr 12025625, sai kostja krediiti 393,83

eurot. Kostja ei ole lepingu alusel tagasimakseid teinud. Seega on põhiosa jääk 393,83

eurot.

31.7.6. 24.08.2022 sõlmitud järelmaksumüügilepinguga nr 12211324 sai kostja krediiti 123,18

eurot. Kostja ei ole lepingu alusel tagasimakseid teinud. Seega on põhiosa jääk 123,18

eurot.

31.7.7. 28.08.2022 sõlmitud järelmaksumüügilepinguga nr 12243255 sai kostja krediiti 42,67

eurot. Kostja ei ole lepingu alusel tagasimakseid teinud. Seega on põhiosa jääk 42,67

eurot.

31.7.8. 09.09.2022 sõlmitud järelmaksumüügilepinguga nr 12368212 sai kostja krediiti 245

eurot. Kostja on lepingule tagasimakseid teinud kokku 9,71 eurot. Kui arvestada kõik

maksed põhiosa katteks on põhiosa jääk 235,29 eurot.

31.7.9. 24.02.2022 sõlmitud järelmaksumüügilepinguga nr 10442288 sai kostja krediiti 229,95

eurot. Kostja on lepingule tagasimakseid teinud kokku 65,80 eurot. Kui arvestada kõik

maksed põhiosa katteks on põhiosa jääk 164,15 eurot.

Seega saab refinantseerimislepingu nr 13057603 laenusummaks ümbearvestatult lugeda

2666,67 eurot. Kostja ei ole hageja ümberarvestatud nõude osas vastuväiteid ega tõendeid

esitanud. Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud hageja poolt nimetatud summades

tagasimakseid. Kuivõrd kostja on pärast refinantseerimislepingu sõlmimist teinud

refinantseerimislepingu alusel tagasimakseid summas 1382,94 eurot, mis tuleb lugeda

põhinõude katteks on põhinõude suuruseks 1283,73 eurot.

Kuivõrd ümberarvestuse kohaselt ei olnud on kostjal lepingu ülesütlemise hetkeks (24.03.2024)

võlgnevust kolme osamakse ulatuses ei olnud ülesütlemine kehtiv.

Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab ümberarvestuse kohaselt välja TsMS §

369 alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed alates osamakse tasumisele

järgnevast päevast kuni tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla

osamaksete kohta viivise seadusjärgses määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt:

Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 50 eurot. Hagi kohaselt on hageja

saatnud kostjale kolm teadet (25 eurot, kaks 5 eurost ja muud makseviivitusega tekkinud kulud

5 eurot). Lähtuvalt eelnevalt märgitule rahuldab kohus hageja nõude sissenõudmiskulude osas

35 euro ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude osaliselt, sh

rahuldab hageja nõuded tulevikus sissenõutavaks muutuvate nõuete väljamõistmiseks peab

kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus on andnud

kostjale menetluses riigi õigusabi tuleb riigi õigusabi kulud TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 2

alusel kostjalt riigi tuludesse välja mõista. Kohus määras 26.05.2025 määrusega riigi

õigusabi korras esindaja kulude suuruseks 768,60 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt riigi

tuludesse 768,60 eurot.

33.Menetluskulud tuleb tasuda 15 päeva jooksul makserekvisiitidele, mis lisatakse käesolevale

kohtulahendile (TsMS § 179 lg 5). Menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik