3-25-95/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

17.06.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-95

Haldusasi

Raiku Building OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

12.12.2024. a vaideotsuse nr 6-1/5699 ja selle aluseks

olnud haldusaktide tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 05.03.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Raiku Building OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – Raiku Building OÜ

Esindaja Rainer Märtens

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Võtta Tartu Halduskohtu 05.03.2025. a määruse peale esitatud määruskaebus Tartu

Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.03.2025. a määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 04.11.2024 kaebajale sundtäitmise hoiatuse nr

13-11/64643, millega kohustas kaebajat tasuma välisriigi tasumata nõude 34 640,13 eurot 10

päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates. Korralduse andmise aluseks oli Soome

pädeva asutuse rahvusvahelise ametiabi palve.

2. MTA koostas 22.11.2024 kaebajale sundtäitmise hoiatuse nr 13-11/67329, millega

kohustas kaebajat tasuma maksuvõlga 2088,97 eurot 10 päeva jooksul korralduse

kättesaamise päevast arvates.

3. MTA väljastas Swedbank AS-ile 22.11.2024 arestimise korralduse nr 13-2.7/390609

summas 28 902,76 eurot ning 03.12.2024 arestimise korralduse nr 13-2.7/405884 summas

2012,75 eurot.

4. Kaebaja esitas 10.12.2024 MTA korraldustele vaide, mille MTA jättis 12.12.2024. a

vaideotsusega nr 6-1/5699 rahuldamata.

5. Kaebaja esitas 13.01.2025 halduskohtule kaebuse MTA 04.11.2024. a sundtäitmise

hoiatuse nr 13-11/64643 ja 22.11.2024. a sundtäitmise hoiatuse nr 13-11/67329, MTA

22.11.2024. a arestimise korralduse nr 13-2.7/39060 ja 03.12.2024. a arestimise korralduse nr

13-2.7/40588 ning 12.12.2024. a vaideotsuse nr 6-1/5699 tühistamiseks.

6. Tartu Halduskohus tagastas 05.03.2025. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja

vaidlustab Soomes tekkinud maksuvõlga (resolutsiooni p 1). Ülejäänud osas võttis

halduskohus kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 2).

7. Kaebaja soovib vaidlustada Soome maksunõuet Eesti kohtus. Halduskohus leidis, et kaebus

tuleb vastavas osas tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel,

kuna sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus lahendab

üksnes avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusi (HKMS § 4 lg 1). Eesti kohtule ei või

esitada kaebust välisriigi võimude, rahvusvahelise organisatsiooni või selle organi tegevuse

peale (HKMS § 4 lg 3). Eesti halduskohtutele saab seega esitada kaebusi üksnes Eesti

haldusorganite tegevuse peale, kuid antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole.

8. Praegusel juhul tuleneb MTA korraldustega nõutav võlg ühtsest juriidilisest dokumendist

(maksukorralduse seaduse (MKS) § 514 lg-d 4 ja 5), mistõttu kaebaja võla kehtivust Eestis

vaidlustada ei saa. MKS § 514 lg 7 kohaselt tuleb vaie või kaebus ühtse juriidilise dokumendi

vaidlustamiseks esitada välisriigi pädevale asutusele. Seega tuleb maksuvõla sisuliseks

vaidlustamiseks kaebajal oma õiguste maksmapanekuks astuda vajalikke samme Soome

Vabariigis.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Kaebaja esitas 20.03.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb

tühistada Tartu Halduskohtu 05.03.2025. a määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus,

millega rahuldada kaebaja määruskaebus, saata asi tagasi halduskohtule terve kaebuse

menetlusse võtmiseks.

10. Kaebaja ei vaidlusta mitte Soomes tekkinud maksuvõlga, vaid väidetava maksvõla

sissenõudmist Eestis MTA poolt. Kaebaja hinnangul on küsimus selles, kas selline maksuvõlg

on üldse sissenõutav Eestis või peab seda võlga menetlema Soome pankrotiseaduse kohaselt

Soomes toimuvas pankrotimenetluses. Olukorras, kus kaebajal on ka maksuvõlg Eesti

maksuhalduri ees, on küsimus selles, kas tuleb esmalt täita Soome maksuvõlg ja alles siis

Eesti oma. Nendele küsimustele saab vastata ainult siis, kui kaebus on tervikuna menetlusse

võetud.

11. Soomes ei ole väidetava maksuvõla suhtes tehtud ühtegi toimingut ega antud ühtegi

haldusakti, mistõttu pole kaebajal Soomes ka midagi vaidlustada. Seega saab kaebaja enda

õigusi kaitsta vaid Eesti kohtus.

12. Kaebaja arvates ei ole sundtäitmise eeldused täidetud, kuna Soome maksuamet ei ole

kaebajale maksuvõlga teatavaks teinud, st puudub teadmine, kas esinevad MKS § 128 lg 2

eeldused (kas käimasolevast pankrotimenetlusest tulenevalt on nõue üldse sissenõutav, kas

võlg ei ole lõppenud või esineb muu alus, mille tõttu ei ole võimalik nõuet täita vms).

Halduskohus ei ole selle asjaoluga määruses arvestanud.

13. Soome maksunõude täitmine on vaja vaidlustada Eesti kohtus, kuna selle täitmise käigus

ei ole kaebajal olnud võimalik tasuda enda selgeid maksukohustusi Eestis. Kõik, mis on

tasutud Eesti maksude katteks, on läinud aga Soome väidetava maksuvõla täitmiseks, mis on

kaebaja arvates ebaseaduslik. Soome maksuvõla täitmise eelistamine Eesti selgele võlale ei

ole samuti seaduslik. Ka selles küsimuses ei ole Tartu Halduskohus seisukohta võtnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise

viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete

kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse

apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti.

15. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 05.03.2025. a määruse resolutsiooni p 1

peale esitatud määruskaebus on tähtaegne ja vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele

määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab Tartu Halduskohtu

05.03.2025. a määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud määruskaebuse menetlusse.

16. Halduskohus tagastas vaidlusaluse määrusega kaebaja esitatud kaebuse, mis puudutas

Soomes tekkinud maksuvõla kehtivust, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1). Halduskohus võttis kaebuse menetluse osas, mis puudutab

MTA 04.11.2024. a sundtäitmise hoiatuse nr 13-11/64643, 22.11.2024. a sundtäitmise

hoiatuse nr 13-11/67329, 22.11.2024. a arestimise korralduse nr 13-2.7/390609, 03.12.2024. a

arestimise korralduse nr 13-2.7/405884 ja 12.12.2024 . a vaideotsuse nr 6-1/5699 tühistamist.

17. Haldusasja materjalidest nähtub, et MTA koostas 04.11.2024 kaebajale sundtäitmise

hoiatuse, millega kohustas kaebajat tasuma välisriigi tasumata nõuet summas 34 640,13 eurot

10 päeva jooksul korralduse kättesaamisest arvates. Korralduse andmise aluseks oli Soome

pädeva asutuse rahvusvahelise ametiabi palve (dtl 3). Sundtäitmist rahvusvahelise ametiabi

korras reguleerib MKS § 514. Nimetatud paragrahvi 4. lõike kohaselt toimub sundtäitmine

välisriigi pädeva asutuse esitatud sissenõudmistaotluse ja ühtse juriidilise dokumendi alusel.

Viidatud paragrahvi lg 6 kohaselt peab MTA võlgnikule kätte toimetama sundtäitmise

hoiatuse ja ühtse juriidilise dokumendi. Lõike 7 järgi teatab MTA sundtäitmise hoiatuses, et

ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamiseks tuleb vaie või kaebus esitada välisriigi pädevale

asutusele.

18. MTA märkis 12.12.2024. a vaideotsuses, et kaebaja on vaides vaidlustanud sisuliselt

sundtäidetava võla olemasolu, viidates Soomes läbitud pankrotimenetlusele. MTA viitas

sellele, et kuna sissenõutav võlg on tekkinud ühtse juriidilise dokumendi alusel, ei ole võla

olemasolu vaidlustamine Eestis võimalik, vaid selleks tuleb pöörduda Soome pädeva asutuse

poole. Vaidlusaluses 04.11.2024. a korralduses on MTA selgitanud, et korraldusele saab

esitada vaide või kaebuse vaid osas, mis puudutab võla rahvusvahelise ametiabi korras

sissenõudmise ja sundtäitmise eelduste olemasolu ja vastavate menetlusreeglite järgimist ning

maksuhalduri haldusaktidele esitatavaid üldisi nõudeid. Võla kehtivust Eestis vaidlustada ei

saa (dtl 32).

19. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja soovib jätkuvalt kahtluse alla seada Soome maksuvõla

kehtivust, kuid seejuures peab ta mõistma, et seda saab ta teha ainult Soome kohtus. Kuivõrd

kaebaja väidab, et Soome maksuamet ei ole talle maksuvõlga kätte toimetanud ja puudub

haldusakt, mille oleks väljastanud Soome pädev asutus, siis oleks kohane pöörduda Soome

Vabariigi asjakohase ametiasutuse poole. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt kaebajale, et

Tartu Halduskohus hindab kaebuse läbivaatamisel ka Soome maksuvõla sissenõudmise ja

sundtäitmise lubatavust Eestis, st selles osas ei ole halduskohus kaebust tagastanud.

20. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 05.03.2025. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)