2-24-17629/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.06.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-17629

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi X vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

31 709,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline

esindaja Aap Kulik

Kostja X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 23.04.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bigbank AS hagi X vastu osaliselt.

2. Mõista Xlt Bigbank AS kasuks välja sissenõutavaks muutunud osamaksete kogusumma

2508,42 eurot.

3. Mõista Xlt Bigbank AS kasuks välja edasiulatuvalt alates 15.07.2025 Bigbank AS ja

kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-23018158 tulenevad

tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kokku 17 723,38 eurot järgmiselt:

Osamakse Krediidisumma

kuupäev

15.07.2025

188,54 €

15.08.2025

188,54 €

15.09.2025

188,54 €

15.10.2025

188,54 €

15.11.2025

188,54 €

15.12.2025

188,54 €

15.01.2026

188,54 €

15.02.2026

188,54 €

15.03.2026

188,54 €

15.04.2026

188,54 €

15.05.2026

188,54 €

15.06.2026

188,54 €

15.07.2026

188,54 €

15.08.2026

188,54 €

15.09.2026

188,54 €

15.10.2026

188,54 €

15.11.2026

188,54 €

15.12.2026

188,54 €

15.01.2027

188,54 €

15.02.2027

188,54 €

15.03.2027

188,54 €

15.04.2027

188,54 €

15.05.2027

188,54 €

15.06.2027

188,54 €

15.07.2027

188,54 €

15.08.2027

188,54 €

15.09.2027

188,54 €

15.10.2027

188,54 €

15.11.2027

188,54 €

15.12.2027

188,54 €

15.01.2028

188,54 €

15.02.2028

188,54 €

15.03.2028

188,54 €

15.04.2028

188,54 €

15.05.2028

188,54 €

15.06.2028

188,54 €

15.07.2028

188,54 €

15.08.2028

188,54 €

15.09.2028

188,54 €

15.10.2028

188,54 €

15.11.2028

188,54 €

15.12.2028

188,54 €

15.01.2029

188,54 €

15.02.2029

188,54 €

15.03.2029

188,54 €

15.04.2029

188,54 €

15.05.2029

188,54 €

15.06.2029

188,54 €

15.07.2029

188,54 €

15.08.2029

188,54 €

15.09.2029

188,54 €

15.10.2029

188,54 €

15.11.2029

188,54 €

15.12.2029

188,54 €

15.01.2030

188,54 €

15.02.2030

188,54 €

15.03.2030

188,54 €

15.04.2030

188,54 €

15.05.2030

188,54 €

15.06.2030

188,54 €

15.07.2030

188,54 €

15.08.2030

188,54 €

15.09.2030

188,54 €

15.10.2030

188,54 €

15.11.2030

188,54 €

15.12.2030

188,54 €

15.01.2031

188,54 €

15.02.2031

188,54 €

15.03.2031

188,54 €

15.04.2031

188,54 €

15.05.2031

188,54 €

15.06.2031

188,54 €

15.07.2031

188,54 €

15.08.2031

188,54 €

15.09.2031

188,54 €

15.10.2031

188,54 €

15.11.2031

188,54 €

15.12.2031

188,54 €

15.01.2032

188,54 €

15.02.2032

188,54 €

15.03.2032

188,54 €

15.04.2032

188,54 €

15.05.2032

188,54 €

15.06.2032

188,54 €

15.07.2032

188,54 €

15.08.2032

188,54 €

15.09.2032

188,54 €

15.10.2032

188,54 €

15.11.2032

188,54 €

15.12.2032

188,54 €

15.01.2033

188,54 €

15.02.2033

188,54 €

15.03.2033

188,54 €

15.04.2033

189,16 €

4. Jätta Bigbank AS hagi X vastu rahuldamata 1679,54 euro intressi, 12,56 euro lepingu

haldustasu ja 3164,39 euro viivise nõudes ning alates 22.11.2024 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 21,40% nõudes.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS (hageja) ja kostja X (kostja) 01.08.2023

tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-23018158 (edaspidi leping). Lepingu põhitingimuste kohaselt

andis hageja kostjale üle 22 510,00 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale

intressi 21,40% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse

lepingule Bigbank AS-i krediidilepingute üldtingimusi. Leping vastas sõlmimise hetkel kostja

laenutaotluses väljendatud tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele. Hageja selgitas

kostjale laenulepingu allkirjastamisel ka kostja poolt laenulepingust tulenevate rahaliste

maksekohustuse rikkumise tagajärgi.

2. Kostja käis krediidilepingu sõlmimisel enda isikut tuvastamas Bigbank AS kontoris

kohapeal. Bigbank veendus isikusamasuses. Kostja kinnitas laenu vastavust oma tahteavaldusele,

huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest

ohtudest. Klient allkirjastas laenulepingu isiklikult digitaalselt ID-kaardiga.

3. Krediidi kulukuse määraks oli 24,99%. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et

krediidisumma on 22 510,00 eurot, krediidileping kehtib 117 kuud, intress on 21,40% aastas,

lepingu sõlmimise tasu suurus on 450,20 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 2,99 eurot kuus,

samuti, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus ning krediidisaaja täidab oma

kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks

ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma on 54 885,49 eurot. Intressimäär

tagastamata krediidisummalt aastas on 21,40% (s.o 0,0594% päevas) ja viivisemäär on 21,40%

(s.o 0,0594% päevas).

4. Kostja tegi alates 01.08.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 21.03.2024 lepingu raames oma

kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 2278,20 eurot (sh lepingutasu 450,20

eurot). Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ning hageja hoiatas kostjat lepingu

ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid

summasid. Kostja oli osaliselt või täielikult viivituses vähemalt 3 osamaksega ning hageja ütles

ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 23 831,74 euro tasumist.

5. Hageja leiab, et analüüsis kostja krediidivõimelisust põhjalikkusega ning tuvastas esitatud

andmetes tegelikke erinevusi, kuid arvestades kostja kohustuste osakaalu sissetulekust määras

54,88%, leidis, et kostja on võimeline krediidikohustusi kandma.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista 26 976,22 eurot, millest 1679,54 eurot on intress, 12,56

eurot lepingu haldustasu, 3164,39 eurot viivis ja 22 119,73 eurot tagastamata krediidisumma.

Juhul, kui kohus leiab, et hageja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku

laenamise põhimõttega kooskõlas, siis on hageja nõue ümberarvestuse kohaselt 20 231,80 eurot

(väljastatud krediit 22 510 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed summas 2278,20

eurot).

7.

02.05.2025 menetlusdokumendis märgib hageja, et tegemist oli refinantseerimislaenuga,

mis tähendab, et suures osas refinantseeriti kostja varasemaid laenukohustusi. Samuti sai kostja

isiklikuks kasutamiseks täiendavat krediiti, mille arvelt oma elustandardit parandada.

Krediidikohustuse refinantseerimisega vähenes igakuiste kohustuste suurus 12,5 (480 eurot –

467,50 eurot) võrra. Kostjal oli lisaks võetud laenukohustusele ka varasemaid krediidikohustusi

summas 168 eurot, milleks olid järelmaksed Inbank Finance ja LHV Finance ees.

8. Hageja palub alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud

osamaksete võlg 2131,34 eurot ja edasiulatuvalt alates 15.05.2025 uuesti määratud

põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise

graafiku kohaselt kogusummas 18 100,46 eurot alates 15.05.2025 kuni 15.03.2033 igakuise

maksena 188,54 eurot ja 15.04.2033 osamakse suuruses 189,16 eurot.

KOSTJA VASTUVÄIDE

9. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja

hagile vastuväiteid esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus asub seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.

11. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene teisiti,

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (VÕS § 82

lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks

tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus

lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

12. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 01.08.2023 tarbijakrediidilepingu nr CL-

EEC23018158, mille kohaselt andis hageja kostjale üle 22 510,00 eurot. Lepingu järgi oli kostja

kohustatud maksma hagejale intressi 21,40% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta.

Krediidikulukuse määraks oli 24,99%. Viivisemäär moodustus 21,40% (s.o 0,0594% päevas).

Kostja tasus hagejale lepingu alusel 1828 eurot. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt.

Hageja hoiatas 16.02.2024 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest ning kuna kostja oli

osaliselt või täielikult viivituses vähemalt 3 osamaksega ning hageja ütles ülesütlemisavaldusega

lepingu üles ning nõudis kostjalt 23 831,74 euro tasumist.

13. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust

kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

14. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 01.08.2023 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72%.

VÕS

§ 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidikonto lepingute sõlmimise ajal oli

seega 3 * 16,72% = 50,16%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli lepingu tingimuste

kohaselt 24,99%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu

sõlmimise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

16. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

17. Kohus hindab järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust

laenutaotluses esitatud andmete, avalike registrite ja kontoväljavõtte alusel.

18. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes

1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa

hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

19. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Käesoleval juhul on pangakonto väljavõtted

küsitud.

20. Kohtu hinnangul ei ole hageja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus

selgitab, et ainuüksi kliendilt pangakonto väljavõtte küsimine ei ole piisav, vaid seda tuleb ka

reaalselt analüüsida.

21. Kohus analüüsis kostja Swedbank AS pangakonto väljavõtet (periood 01.04.2023 –

29.07.2023), mille kohaselt nähtub, et kostja on saanud töötasu aprillis 2023 891,59 eurot, mais

2023 891,59 eurot, juunis 2023 801,91 eurot, juulis 2023 651,08 eurot. AS SEB Pank konto

väljavõttelt (periood 01.04.2023 – 29.07.2023) nähtub, et kostja sai igakuiselt Eesti Töötukassalt

töövõimetoetust aprillis 2023 288,55 eurot, mais 2023 318,06 eurot, juunis 328,66 eurot ja juulis

318,06 eurot ja igakuiselt sotsiaaltoetust 49.09 eurot. Seega oli kostja keskmine sissetulek

1171,46 eurot kuus. Kostjal olid igakuised krediidikohustused summas 168 eurot ning

käesolevast krediidilepingust tuleneva kohustuse suuruseks moodustus 467,50 eurot. Seega oli

kostjal krediidiandjate ees kohustusi kokku 635,50 eurot. kostja pangakontodelt nähtusid

kulutused Tele2 Eesti AS-ile kuumaksega 16 eurot. Kostjale jäi alles 519,96 eurot. Kostjal

ülalpeetavaid ei ole. Majapidamiskulude ega eluasemekulude kandmist kostja kontodelt ei

nähtunud. Veel lisanduvad toidukulud ning ülalpeetava kulud.

22. Eluasemekulude mittenäitamine oleks pidanud olema laenuandjale ohumärk. Isegi kui

need kostjal laenusaamise hetkel puudusid, pidi hageja arvestama nende tekkimisega igal hetkel.

Samuti pidi kostjale olema ohumärk kostja varasem maksekäitumine (mitmed kiirlaenud võetud

lühikese perioodi jooksul) kokku suures summas. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et

mitmed laenukohustused ei tähenda, et kostja oli laenuorjuses või kalduvuses laenu võtta. Kostja

igakuiste finantskohustuste ja sissetulekute suhe mahtus panga hinnangul krediidireeglitesse.

Kuid hageja ei oleks saanud hinnates kostja majapidamiskulusid, ülalpeetavaid, eluaset jne leida,

et kostjal on piisavalt rahalisi vahendeid suutmaks tasuda elamiskulude ja toidu eest pärast

finantskohustuste tasumist.

23. Kostjale antava laenu näol oli tegemist suure summaga (22 510 eurot). Kohtu hinnangul

ei ole laenuandja hinnanud, millist mõju avaldab väikelaenu kohustus summas 22 510,00 eurot

kostja finantsseisule. Samuti ei hinnanud hageja kas kostja suudab kohustusi täita asjaolude

muutumise korral (nt kommunaalkulude lisandumisel, toidukulude suurenemiseel ning

intressimäärade tõusu korral). Tarbija krediidivõime hindamisel peab krediidiandja veenduma, et

tarbija suudaks krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Tegemist oli refinantseerimislaenuga, mis tähendab, et suures osas

refinantseeriti kostja varasemaid laenukohustusi. Hagejale oleks pidanud olema ohumärgiks

kostja varasemad laenud mis refinantseeriti. Kostja igakuiseks laenukohustuseks kostja ees jäi

467,50 eurot. Kostjal oli lisaks võetud laenukohustusele ka varasemaid krediidikohustusi

summas 168 eurot. Sellises summas laenukohustuste täimine ei olnud kostjale jõukohane.

Nimetatu nähtub otseselt selles, et kostja suutis täita laenukohustust üksnes summas 1828 eurot.

24. Antud juhul võib arvata, et kostja näol on tegemist isikuga, kes on jäänud oma laenuga

n.ö laenuorjusesse. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja

jõuda VÕS § 4034 lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei

hinnanud hageja kostja krediidivõimelisust piisava hoolsusega. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3

järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4

ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus

esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

25. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

26. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Intressi saab nõuda kuni lepingu

ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi

tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine

(laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest), (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12,

p 10).

27. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

28. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt,

mistõttu saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

2-nädalat võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul, ütles hageja 21.03.2024 lepingu üles. Arvestades kõik kostja krediidilepingu katteks

tehtud tagasimaksed põhinõude katteks, ei saa lugeda krediidilepingut 21.03.2024 kehtivalt üles

öelduks. Selleks hetkeks ei olnud krediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud, s.o kostja ei

olnud kolme üksteisele järgneva osamaksega võlas.

29.

02.05.2025 menetlusdokumendis on hageja selgitanud, et vastavalt lepingu

põhitingimustele moodustas krediidisumma 22 510,00 eurot ning hageja teostas kostjale

krediidisumma väljamakse summas 22 059,8 eurot (krediidisumma 22 510 eurot - lepingu

sõlmimise tasu 450,20). Lepingu katteks teostatud maksete väljavõttes nähtub, et lepingu katteks

on kostja poolt laekunud hagejale 1828 eurot. Seega juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud

summa 20 231,8 eurot (22 059,8 –1828= 4850,00). Leping sõlmiti 01.08.2023, lepingu

perioodiks oli 117 kuud ning krediidilepingu viimase osamakse tasumise tähtajaks oli

16.05.2033. Hageja on määranud tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa lugeda lepingut

21.03.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik kolme üksteisele

järgneva osamaksega võlas.

30. Eeltoodust tulenevalt palub hageja alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja

sissenõutavaks muutunud osamaksete võla summas 2 131,34 eurot ja edasiulatuvalt alates

15.05.2025 uuesti määratud põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uuesti määratud

põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt, kogusummas 18 100,46 eurot. Viimane makse

lepingust tulenevate kohustuste katteks laekus 19.03.2024, st kostja ei ole lepingu katteks

teostanud ühtegi makset üle poole aasta. Samuti ei osale kostja aktiivselt kohtumenetluses. Seega

võib eeldada, et kostja ei tasu ka tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid.

31. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka pärast

hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks tulevikus.

32. Hageja on põhjendanud, millest tulenevalt peaks kohus hagi rahuldama tulevikus

sissenõutavaks muutunud nõuete osas. Kohus nõustub, et hagejal on põhjendatud alus karta, et

kostja ei pruugi täita tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Kostja tasus

laenusummast väga väikese osa ning põhivõlast on tasumata 18 000 eurot. Seega leiab kohus, et

hageja nõue mõista välja ka edasised maksed on TsMS § 369 alusel põhjendatud.

33. Eeltoodust tulenevalt mõistab maakohus VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse

tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o kohtuotsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud 2 131,34 eurot ja lisaks 15.05 osamakse summas 188,54 eurot ja 15.06

osamakse 188,54 eurot, kokku 2508,42 eurot. Edasiulatuvalt mõistab maakohus kostjalt välja

osamaksed alates 15.07.2025 igakuiselt summas 188,54 eurot ja viimane makse 15.04.2033

summas 189,16 eurot.

34. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, haldustasu ja viivisenõue jäävad

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

35. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

36. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus on seisukohal, et

menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on selline jaotus õiglane

arvestades hagihinda (31 709,84 eurot) ning sissenõutavaks muutunud summa 2508,42 euro ja

tulevikukohustuse välja mõistmist. 37. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (digitaalselt

allkirjastatud)

Kaie Almere

kohtunik