2-24-124831/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-124831

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagiavaldus Ostway OÜ vastu raha

tasumise nõudes

Hagihind

160,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, Endla 15,

10122 Tallinn)

Lepinguline esindaja A. J.

Kostja

Ostway OÜ (registrikood 11368985, aadress Tina 7-6, 10126

Tallinn)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat T. M.

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus.

2. Välja mõista Ostway OÜ-lt (registrikood 11368985) AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood

11052490) kasuks 154 (ükssada viiskümmend neli) eurot 19 (üheksateist) senti.

3. Välja mõista Ostway OÜ-lt (registrikood 11368985) AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood

11052490) kasuks viivis põhinõude 50 (viiskümmend) eurot tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 09.08.2024.a

(üheksandast augustist kahe tuhande kahekümne neljandal aastal) kuni põhinõude täitmiseni,

kuid mitte rohkem kui 25 (kakskümmend viis) eurot 81 (kaheksakümmend üks) senti.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud Ostway OÜ (registrikood 11368985) kanda.

5. Välja mõista Ostway OÜ-lt (registrikood 11368985) AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood

11052490) kasuks riigilõiv 100 (ükssada) eurot ja lepingulise esindaja kulu 507 (viissada

seitse) eurot.

6. Välja mõista Ostway OÜ-lt (registrikood 11368985) AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood

11052490) kasuks viivis menetluskulude 607 (kuussada seitse) eurot tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni.

7. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise järgmine kord: kohtuotsuse resolutsiooni punktides 5

(viis) ja 6 (kuus) märgitud summad tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ (registrikood

10686553) pangakontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 917604353.

8. Jätta rahuldamata AS-i ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490) taotlus maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 (kakskümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja Ostway OÜ-lt

(registrikood 11368985) väljamõistmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise

korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse kirjeldava

väljajätmine

TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha

asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras

ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse

põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas

oma järeldused.

2. Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud

parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel

on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (vt ka

RKTKo 06.12.2017 2-15-3430, p 18). Eeltoodust tulenevalt eeldatakse parkimist hageja väidetud

kohas, kui sõidukit on pildistatud äratuntavalt ja leppetrahvile on märgitud parkimise aeg ja koht.

3. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt parkis kostja 19.06.2021

sõidukit registreerimismärgiga xxx AS-i Ühisteenused poolt parkimist opereeritavas Merivälja tee x,

Tallinn, kinnistul parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Hageja on esitanud tõenditena

leppetrahvinõude nr 0031061264 summas 40 eurot (dtl 34) ja leppetrahvis märgitud ajal 19.06.2021

sõidukist tehtud fotod (dtl-d 35-39). Leppetrahvinõudel on märgitud sõiduki parkimise koht

Merivälja tee x parkla ning parkimise aeg 19.06.2021 kell 15:24. Eeltoodut arvestades on kostja

koormis tõendada, et ta ei parkinud 19.06.2021 kell 15:24 sõidukit registreerimismärgiga xxx

2 (7)

Merivälja tee x parklas. Kostja avaldas oma 30.09.2024 vastuses hagiavaldusele, et kostja ei vaidle

19.06.2022 väljastatud leppetrahvile vastu. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta

hageja väidetud parklas hageja väidetud ajal sõidukit ei parkinud. Kohus loeb tõendatuks, et kostja

parkis sõidukit registreerimismärgiga xxx Merivälja tee x parklas 19.06.2021 kell 15:24.

4. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt parkis kostja 31.07.2021

sõidukit registreerimismärgiga xxx AS-i Ühisteenused poolt parkimist opereeritavas Merivälja tee x,

Tallinn, kinnistul parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Hageja on esitanud tõenditena

leppetrahvinõude nr 0031062248 summas 40 eurot (dtl 27) ja leppetrahvis märgitud ajal 31.07.2021

sõidukist tehtud fotod, millel on pildistatud sõiduk registreerimismärgiga xxx äratuntavalt (dtl-d 28-

33). Leppetrahvinõudele on märgitud sõiduki parkimise kohaks Merivälja tee x parkla ning

parkimise aeg 31.07.2021 kell 13:50. Eeltoodut arvestades on kostja koormis tõendada, et ta ei

parkinud 31.07.2021 kell 13:50 sõidukit registreerimismärgiga xxx Merivälja tee x parklas. Kostja

väitis, et kostjale ei meenu, et kostja oleks nimetatud kuupäeval nimetatud kohas parkinud.

Nähtuvalt hagiavalduse lisas nr 2 olevatest fotodest on fotodel kajastatud kuupäev ja kellaaeg, kuid

kostja väitel ei ole võimalik tuvastada, kas konkreetne foto on tehtud kohas, kus see väidetakse

olevat tehtud. Kohtu hinnangul on hageja poolt esitatud fotosid parkimisalast Merivälja tee x (dtl-d

76 ja 77) ja hagiavalduse lisas nr 2 esitatud fotosid sõidukist registreerimismärgiga xxx (dtl-d 28-30,

32) võrreldes tuvastatav, et konkreetsed fotod, mis on esitatud hagiavalduse lisas 2, on 31.07.2021

tehtud Merivälja tee x parklas (fotodelt on näha parklas olev taaraautomaadi hoone, mille ülemine

osa on punast värvi ning parklat ääristava aia taga olev kõrgem pruun maja ning selle ees aia ääres

parklas sees olev roheka seinaga madalam hoone). Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle

kohta, et ta hageja väidetud parklas hageja väidetud ajal sõidukit ei parkinud. Kohus loeb

tõendatuks, et kostja parkis sõidukit registreerimismärgiga xxx Merivälja tee x parklas 31.07.2021

kell 13:50.

5. Tingimuse kasutaja peab tõendama, et tüüptingimused olid olemas lepingu sõlmimise ajal

ning teisel poolel oli võimalus nende sisu teada saada (RKTKo 23.03.2011 3-2-1-2-11, p 13).

Kuivõrd parkimistingimused on tüüptingimused, tuleb eeldada, et hageja ei vaheta

parkimistingimusi sageli. Seetõttu ei pea hageja tõendama liikluskorralduse tähistust, infotahvlite

paigutust ja sisu konkreetse rikkumise päeva seisuga, vaid rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja

seisuga.

6. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja poolt sõiduki registreerimisnumbriga xxx

parkimisega 19.06.2021 ja 31.07.2021 hageja hallatavale parkimisalale sõlmisid pooled

parkimislepingud, millele kohalduvad parkimistingimused. Kostja on esitanud vastuväite, mille

kohaselt ei ole hageja teinud talle mõistlikult teatavaks parkimistingimusi. Kostja ei ole õigeks

võtnud hageja väiteid pooltevahelisele võlasuhtele kohalduvate parkimistingimuste sisu kohta.

Eeltoodut arvestades on hageja koormis tõendada, et kostjal oli parkimisalale sisenedes mõistlikult

võimalik teada saada parkimistingimuste kohaldumisest ning parkimistingimuste sisust

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 1). Kohus selgitas 17.01.2025 hagejale tõendamiskoormise jaotust

ning tegi ettepaneku esitada tõendeid avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja jooksul (dtl 65-66).

Kohus selgitas hagejale, et hageja esitatud fotol parkimistingimuste kohta ei ole parkimistingimused

loetavad (dtl 33). Hageja esitatud fotolt liikluskorralduse ja parkimiskorralduse tähistuste kohta (dtl

33) ei nähtu foto tegemise aeg. Kohus kohustas hagejat esitama avalduste ja dokumentide esitamise

tähtaja jooksul tõendid selle kohta, et Merivälja tee x parkimisalale olid rikkumise ajale mõistlikult

lähedase aja seisuga paigutatud liiklusmärgid parkimiskorralduse kohta ning infotahvlid

parkimistingimustega selliselt, et nendega tutvumine oli mõistlikult võimalik. Kohus selgitas, et

parkimistingimuste sisu tõendamiseks on hagejal võimalik esitada rikkumise ajale mõistlikult

lähedase aja seisuga tehtud foto, millelt nähtuvad parkimistingimused on loetavad. Pärast kohtu

poolt tõendamiskoormuse selgitamist ja tõendite esitamise tähtaja määramist esitas hageja

03.02.2025 kohtule seisukoha ning tõendina fotod (dtl-d 76-78), millest nähtub liikluskorralduse

tähistus, infotahvlite sisu ja paigutus Merivälja tee x parklas 16.06.2020 seisuga, see on enne 19.

juunit ja 31. juulit 2021.a. Kostja ei ole hageja 03.02.2025 menetlusdokumendi ja tõendite kohta

arvamust ega vastuväiteid kohtu määratud tähtpäevaks esitanud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis

lükkaksid ümber parkimistingimusi sisaldava tahvli asumise Merivälja tee x parklas. Kuivõrd

3 (7)

parkimistingimused on tüüptingimused, tuleb eeldada, et hageja ei vaheta parkimistingimusi sageli.

Seega on hageja tõendanud liikluskorralduse tähistust, infotahvlite sisu ja paigutust Merivälja tee x

parklas 19. juunile ja 31. juulile 2021.a mõistlikult lähedase aja seisuga. Parkimisalast asukohaga

Merivälja tee x (P42), Tallinn on tehtud 16.06.2020 fotod (dtl-d 76-77). Kohtu hinnangul on

leppetrahvide tegemise ajal tehtud fotodelt (dtl-d 28-32, 35-39) ja parkimisalast asukohaga

Merivälja tee x (P42), Tallinn tehtud fotodelt näha sama maa-ala, hooned. Fotod parkimisalast ja

sealhulgas ühtlasi parkimise infotahvlite paigutusest on tehtud leppetrahvide väljastamise ajale

eelnevalt, mõistlikult lähedase aja seisuga. Parkimisalast tehtud fotodelt nähtub parkimisala

mõlemale sissesõidule paigutatud liiklusmärk 387 („Parkimisala“), lisatahvel 577a

(„Parkimiskestus“), lisatahvel 578a („Tasuline parkimine“) ning teatetahvlid tähistusega

„ERAPARKLA“ ja parkla operaatori AS-i Ühisteenused „PARKIMISKORD, M-PARKIMINE“.

Kohus leiab eeltoodut arvestades, et parkimisalale sisenedes nähtavat liikluskorralduse tähistust ning

infotahvlite paigutust arvestades oli kostjal võimalik teada saada nii parkimise tasulisusest kui ka

parkimise korraldusest.

7. Hagist nähtuvalt tugineb hageja sellele, et pooltevaheline leping on sõlmitud

tüüptingimustel, kusjuures lepingu sõlmimine on toimunud tüüptingimustes sätestatud korras.

Infotahvlil on märgitud järgmise sõnastusega parkimistingimused: „Sõidukiga parklasse sisenedes

loetakse sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt sõidukijuht kohustub

parklas liiklema ja parkima vastavalt liikluskorraldusvahenditele (viidad, teemärgistus,

liiklusmärgid) ning liikluse reguleerija juhistele. Juhul, kui sõidukijuht rikub parklas kehtestatud

liiklemis- või parkimiskorda, on parklaoperaatoril õigus: * sõiduk teisaldada sõidukijuhi kulul; *

nõuda sõidukijuhilt leppetrahvi summas 57€. Parkimist lubav dokument peab olema armatuurlaual

nähtaval kohal. Parklaoperaatoril on õigus sõidukit kinni pidada, kuni liiklemis- või parkimiskorda

rikkunud sõidukijuht on täitnud parklaoperaatori ees kõik kohustused. Kui sõidukijuht soovib

sõlmida parklaoperaatoriga kirjalikku lepingut, tuleb selleks pöörduda parklaoperaatori poole

telefoninumbril xxx“ (dtl 78)

8. Kohus leiab, et parkimistingimused on tüüptingimusteks ning parkimistingimustel sõlmitud

parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Kostjal oli parklasse sisenemisel

mõistlik võimalus tutvuda parkimislepingu tingimustega. Kohus on seisukohal, et kostja poolt

sõiduki parkimisega Merivälja tee x parklas on hageja ja kostja sõlminud 19.06.2021 ja 31.07.2021

parkimislepingud infotahvlil märgitud parkimislepingu tingimustel. Kohus leiab, et

parkimistingimustega on ette nähtud parkimiskorraldus, mida hageja hallatavale parkimisalale oma

sõiduki parkinud isikud peavad järgima ning selliste isikute kohustus tasuda leppetrahvi kuni 57

eurot parkimistingimuste rikkumise eest.

9. Hageja nõuab hagiavalduse resolutsioonis kostjalt leppetrahvi 50 eurot parkimistingimuste

rikkumise eest. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Merivälja tee x, Tallinn, parklas tohib

parkida parkimiskellaga 1 tund tasuta või parkimise tasu makstes, kuid kostja ei olnud parkimistasu

maksnud ega fikseerinud parkimisaja algust (dtl 22). Hageja esitatud fotodelt nähtuvalt ei olnud

sõiduki esiklaasil või armatuurlaual dokumenti, mis parkimistingimuste kohaselt tõendab parkimise

õigust. Samuti ei olnud sõiduki esiklaasil või armatuurlaual parkimiskella. Kostja ei ole väitnud

parkimistasu maksmist ega ole seda ka tõendanud.

Hageja on esitanud tõenditena fotod pargitud sõiduki kohta (dtl-d 28-32, 35-39). Kostja ei ole

kohtule esitanud tõendeid, mis tõendaks, et kostjal oli 19.06.2021 kell 15:24 ja 31.07.2021 kell

13:50 sõidukil registreerimismärgiga xxx parklas asukohaga Merivälja tee x (P42), Tallinn auto

armatuurlaual parkimise algusaeg tähistatud. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud

parkimistingimusi.

10. Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele

võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §

70 mõttes, kui ei esine erandlikke asjaolusid (nt orkaan, muu looduskatastroof vms) (vt ka RKTKo

2-17-117146 p 12). Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et hageja pani leppetrahvinõuded

kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. 19.06.2021 tehtud fotolt nähtub valge kviitung sõiduauto

kojamehe vahel (dtl-d 39) ning 31.07.2021 tehtud fotolt nähtub valge kviitung sõiduauto kojamehe

vahel (dtl-d 32). Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud leppetrahvinõuete panemise

4 (7)

sõiduauto kojamehe vahele. Kostja ei ole tõendanud, et parkimise ajal esinesid erandlikud asjaolud,

mis muutsid leppetrahvinõude sõiduki esiklaasile kojamehe vahele paigutamise ebamõistlikuks

viisiks tahteavalduse edastamisel. Kohus loeb eeltoodut arvestades, et kostja on leppetrahvinõuded

kätte saanud hiljemalt ajast, millal kostja lõpetas hageja hallataval parkimisalal sõiduki parkimise.

Seega on hageja teatanud kostjale mõistliku aja jooksul leppetrahvinõuetest (VÕS § 159 lg 2).

11. Kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse keelduda

leppetrahvide tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja

poolt. Samuti ei ole kostja taotlenud leppetrahvi vähendamist. Seetõttu on hagejal õigus nõuda

kostjalt leppetrahvi 40 eurot tasumist 19.06.2021 sõlmitud parkimislepingu rikkumise eest ning

leppetrahvi 40 eurot tasumist 31.07.2021 sõlmitud parkimislepingu rikkumise eest. Hageja palus

hagi esemes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 50 eurot (dtl-d 20-21). Kohus ei ületa

hageja esitatud nõude piire ja rahuldab hagiavalduse leppetrahvi 50 eurot tasumise nõudes ja

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 50 eurot.

12. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

Hageja väitel on hageja arvestanud viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast

kuni hagiavalduse esitamiseni ning kokku on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga hagejale

tasumata viiviseid summas 24,19 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista (dtl 20-23).

Nähtuvalt hagiavaldusest ning hagiavalduse lisa 7 viiviseraportist (dtl 44) nõuab hageja kostjalt

19.06.2021 väljastatud leppetrahvilt 40 eurot arvestatud viivise 12,28 eurot tasumist ajavahemiku

06.07.2021 kuni 08.08.2024 eest. Nähtuvalt hagiavaldusest ning hagiavalduse lisa 6 viiviseraportist

(dtl 43) nõuab hageja kostjalt 31.07.2021 väljastatud leppetrahvilt 40 eurot arvestatud viivise 11,91

eurot tasumist ajavahemiku 17.08.2021 kuni 08.08.2024 eest. Kohus leidis eelnevalt, et hagejal on

õigus nõuda kostjalt 19.06.2021 väljastatud leppetrahvi 40 eurot ning 31.07.2021 väljastatud

leppetrahvi 40 eurot. Seetõttu on hageja viivisenõue põhjendatud. 19.06.2021 väljastatud

leppetrahvilt 40 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivis ajavahemiku

06.07.2021 kuni 08.08.2024 eest on 12,28 eurot. 31.07.2021 väljastatud leppetrahvilt 40 eurot VÕS

§ 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivis ajavahemiku 17.08.2021 kuni 08.08.2024 eest on

11,91 eurot. 12,28 + 11,91 = 24,19. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise 24,19 eurot tasumise

nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 24,19 eurot.

13. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt tasumata põhivõlalt viivise tasumist alates 11.07.2024 kuni põhinõude

tasumiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl-d 20-21). Kohus rahuldas eelnevalt

hagiavalduse sissenõutavaks muutunud viivise 24,19 eurot tasumise nõudes, mis oli arvestatud

hagiavalduse esitamise seisuga 08.08.2024. Seega ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja lisanduv

viivis tasumata põhivõlalt alates 11.07.2024, vaid lisanduva viivise väljamõistmine on põhjendatud

alates 09.08.2024. Kohus rahuldab hagiavalduse lisanduva viivise nõudes ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja viivise põhinõude 50 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses

alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 09.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte

suuremas ulatuses kui 25,81 eurot (põhinõue 50 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 24,19 eurot

= 25,81 eurot).

14. VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

Hageja nõuab kostjalt kahelt leppetrahvinõudelt sissenõudekulude kokku summas 80 eurot tasumist.

5 (7)

Hageja põhjendab nõuet järgnevalt: hageja on seoses võla sissenõudmisega saatnud

meeldetuletuskirju, teinud päringuid Transpordiametile, töödelnud ja kontrollinud nõude andmeid,

teinud kontaktandmete otsinguid ja päringuid (dtl 24). Eeldades leppetrahviteate kostja poolt

kättesaamist hiljemalt ajast, millal kostja lõpetas hageja hallataval parkimisalal sõiduki parkimise,

s.o 19.06.2021, tuli leppetrahv tasuda hiljemalt 03.07.2021 (s.o 14 päeva jooksul nõude esitamise

kuupäevast alates, dtl 34). Eeldades leppetrahviteate kostja poolt kättesaamist hiljemalt ajast, millal

kostja lõpetas hageja hallataval parkimisalal sõiduki parkimise, s.o 31.07.2021, tuli leppetrahv

tasuda hiljemalt 14.08.2021 (s.o 14 päeva jooksul nõude esitamise kuupäevast alates, dtl 27).

Parkimistingimustest ei nähtu poolte kokkulepet selle kohta, et viivist ei tule tasuda. Poolte vahel on

sõlmitud parkimislepingud, seega on hagejal õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses. Hageja nõuab kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 80 eurot. Võlausaldaja nõudeõigus, mis tuleneb VÕS §

113¹ lg 1, ei sõltu sellest, kas ja milliseid toiminguid on võlausaldaja võla sissenõudmiseks teinud.

Kohus tuvastas eelnevalt parkimislepingute sõlmimise poolte vahel, leppetrahvi tasumise nõuded on

sissenõutavaks muutunud, eeltoodut arvestades on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 113¹ lg 1

järgi sissenõudmiskulude hüvitamist mõlemalt leppetrahvi tasumise nõudelt. Kohus rahuldab

hagiavalduse sissenõudmiskulude tasumise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 80 eurot.

15. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

16. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja

kanda. Hageja esitas kohtule 26.05.2025 menetluskulude nimekirja.

17. TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja

põhjendatud. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu

tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud

toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja

riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei

ole ette nähtud teisiti. Hageja on taotlenud menetluskulude riigilõivu 100 eurot kindlaksmääramist.

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi kuulus hagiavalduselt hinnaga kuni 350

eurot tasumisele riigilõiv 100 eurot. Seetõttu oli riigilõivu 100 eurot tasumine vältimatu kohtukulu,

mille hageja pidi hagiavalduse esitamisel tegema. Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades

kindlaks hageja kohtukulude (riigilõiv) suuruse 100 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks

välja.

18. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Menetluskulude regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tuleb tõlgendada selliselt, et ka väikese

väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema

kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.

Menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse

ülempiir ei ole seotud tsiviilasja hinnaga (vt RKTKm 12.05.2021 2-20-114596, p 13, RKTKm

14.04.2021 2-19-10324, p 19).

19. Hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulu 507 eurot kindlaksmääramist. 26.05.2025

menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja ajakulu kokku 3 tundi ja tasumäär 169 eurot tunnis

(ilma käibemaksuta) järgmiste toimingute eest: Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende

analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine,

dokumentide esitamine kohtule 2 tundi; kostja 30.09.2024 vastusega tutvumine, hageja 30.01.2025

ja 03.02.2025 seisukoha koostamine ja esitamine 1 tund. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada

(TsMS § 174 lg 10). Seetõttu on hagejal õigus nõuda lepingulise esindaja kulude hüvitamist ilma

käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasumäär 169 eurot tunnis ei ületa sarnase

6 (7)

teenuse eest makstava tasu turuhinda.

Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud olid vajalikud. Kohtu määratud

tähtaegade jooksul menetlusdokumentide esitamine on TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud

menetlusõiguste kasutamine. Kohus leiab, et toimingute tegemisele kulunud ajakulu on vastavuses

toimingute mahu, kohtuasja mahu ning keerukusastmega. Seetõttu olid hageja lepingulise esindaja

vajalikud ja põhjendatud kulud 507 eurot (3x169=507).

Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 507

eurot ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramist ja väljamõistmist.

TsMS §-s 4842 nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse avaldaja

menetluskulude katteks välja siis, kui kohus teeb maksekäsu või lõpetab maksekäsu kiirmenetluse

võla tasumise tõttu TsMS § 4881 ettenähtud juhul.

Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetluses ei

tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust võla tasumise tõttu. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks.

20. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise

väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab avalduse. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

viivise menetluskulude 607 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

7 (7)