2-23-13795/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.06.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-13795

Tsiviilasi

KIVISIILU PÄIKESEPARK OÜ hagi AS-i LHV Pank

vastu makseteenuse lepingu kehtivuse tuvastamiseks

Hagihind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: KIVISIILU PÄIKESEPARK OÜ (registrikood

16382280)

Hageja esindaja: advokaat Kristjan Kers (e-post xxx)

Kostja: AS LHV Pank (registrikood 10539549)

Kostja esindaja: I. E. (e-post xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada, et AS-i LHV Pank 10.03.2022 korralise ülesütlemisavalduse alusel KIVISIILU

PÄIKESEPARK OÜ-ga 18.01.2022 sõlmitud makseteenuste leping (so 18.01.2022 Ettevõtte

kliendileping, 18.01.2022 Internetipanga leping) ei lõppenud ja kehtib edasi.

3. Jätta menetluskulud AS-i LHV Pank kanda.

4. Välja mõista AS-ilt LHV Pank menetluskulu 3 648,80 eurot KIVISIILU PÄIKESEPARK

OÜ kasuks.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb AS-il LHV Pank tasuda KIVISIILU

PÄIKESEPARK OÜ-le menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Hageja ja kostja sõlmisid 18.01.2022 kliendilepingu. 10.03.2022 esitas kostja hagejale

kliendilepingu korralise ülesülesütlemise avalduse, mille kohaselt leping lõppeb 10.04.2022.

Kostja viitas ülesütlemise avalduses kliendilepingu punktile 14.5 ja üldtingimuste punktile 14.4.

Kliendilepingu punkt 14.5 sätestab, et pangal on õigus juriidilisest isikust kliendiga sõlmitud

leping korraliselt üles öelda järgides üldtingimustes korralise ülesütlemise kohta sätestatud

etteteatamistähtaega. Üldtingimuste punkt 14.4 sätestab, et poolel on õigus leping korraliselt üles

öelda, teatades sellest teisele poolele vähemalt 2 kuud ette. Hagi esitamise eesmärgiks on hagejale

elementaarsete arveldamise võimaluste säilitamine, samuti kontol olnud raha kasutamise edasine

võimaldamine. Kostja esitas ülesütlemisavalduse põhjusel, et ta ei soovi jätkata koostööd hagejaga,

märkimata seejuures neid põhjusi, miks hageja ei sobi kostja kliendiks. Hageja ei ole lepingut

rikkunud. Kostja rikkus mh ülesütlemisest ette teatamise tähtaega. Kostja ei saa tüüptingimustega

jätta endale suvaõigust lepingu lõpetamiseks. Lepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu

põhimõttega, kuna hageja vastab VÕS § 7101 lg 1 sätestatud tingimustele ning ka hageja

kehtestatud tingimustele. Hageja leiab, et tema ettevõtlusvabadust on oluliselt rikutud, kui ta ei saa

kasutada tänapäeval vältimatult vajalikke pangateenuseid. Kostja tegevuse tõttu ei saa hageja

tavapärases ulatuses ettevõtjana tegutseda ning pakkuda rahuldaval viisil inimestele teenuseid.

Kostja ei saa tugineda argumendile, et hagejal on võimalik kasutada peale kostja ka alternatiivseid

teenusepakkujaid. Kostja saab lõpetada hageja kui juriidilise isikuga hagiavalduse resolutsioonis

nimetatud lepingu vaid siis, kui kostjal on selleks seadusega antud õigus, mitte põhjusel, et kostja

konkurendid võivad samu teenuseid pakkuda. Pangateenuste kasutamine on hagejale oma

majandustegevuses vältimatu. Jääb täielikult arusaamatuks, milles konkreetselt seisnes kostja

väidetud tingimuste rikkumine. Isegi teoreetilises olukorras oleks kostja hea usu põhimõtet järgides

pidanud hagejat teavitama mistahes rikkumistest ning esimese sammuna nõudnud rikkumiste

kõrvaldamist (andmete korrastamist). Kostja ei ole hagejat millestki teavitanud. Seega oleks kostja

käitumine isegi kostja enda väidetud hüpoteetilises olukorras hea usu põhimõtte vastane.

Menetluses esitatud põhjendused, mida ülesütlemisavaldus ei sisalda, tuleb jätta arvestamata.

VÕS § 7101 lg 1 kohaldub ka juriidilistele isikutele. Kostja ei ole 10.03.2022 ülesütlemise

avalduses ühtegi käesolevas kohtumenetluses esitatud põhjendust lepingu ülesütlemiseks esitanud.

Kostja viitab vastuses hagile RahaPTS § 42 lg-le 4, kuid nimetatud säte annab aluse öelda leping

üles erakorraliselt. Kostja 10.03.2022 ülesütlemise avaldus on selgelt korraline. Sama sisuga on A.

H. A. 11.03.2022 esitatud e-kiri. Kostja lepingu ülesütlemise põhjendused, mis seonduvad

erakorralise lepingu ülesütlemisega, on asjassepuutumatud, kuivõrd kostja ei ole sellist õigust

kasutanud. Kostja vastuse kohaselt üks hageja seaduslikest esindajatest, H.K., ei vasta RahaPTS-i

nõuetele, mistõttu kostjal on RahaPTS § 42 lõikest 4 tulenev kohustus öelda hagejaga sõlmitud

maksekonto leping üles. Kostja väited ei vasta tõele. H. K.el on üksnes kaudne osalus. H. K. ei ole

süüdi mõistetud rahapesus. Ta mõisteti rahapesu puudutavates episoodides õigeks. Maksukuritegu

ei ole samastatav rahapesuga. Maksusüüteo episoodist on möödunud rohkem kui 15 aastat.

Puuduvad ükskõik mis objektiivsed alused arvata, et hageja hakkab panema toime rahapesu ja/või

rahastama terrorismi. Kostjal tuleb põhistada oma kahlust.

Hageja vastab kostja lepingutingimustele ning seega esines ja esineb tänaseni kostjal VÕS §-st

7101 tulenev kohustus hagejaga makseteenuselepingu sõlmimiseks. Ainuüksi fakt, et kostja

hagejaga makseteenuse lepingu sõlmis, kinnitab, et kostja oli kohaldanud hageja suhtes

hoolsusmeetmeid edukalt ja et hageja isik vastas kostja üld- ja tüüptingimustele. H OÜ, mille

juhatuse liige H. K. samuti on, on alates 10.02.2023 kostja klient. Kostja jätkab H OÜ-ga uute

lepingute sõlmimist, viimati 05.03.2025. Kostjal on H. K. alates 01.12.2021 sõlmitud

kliendileping, mida kostja üles öelnud ei ole. Kostja on talle omistanud isegi aukliendi staatuse. H.

K.el kui eraisikul on kostja juures 9 kontot. Seejuures on tavakonto limiit 135 000 eurot kuus, mis

kinnitab, et kostja ei pea hageja juhatuse liiget kõrge riskiga isikuks. Kui H. K. oleks niivõrd kõrge

riskiga isik, et kostja ei saa temaga seotud ettevõtetele isegi primaarset makseteenust osutada, siis

ei oleks ilmselgelt kostja H. K. viidatud lepinguid sõlminud ega kontosid avanud.

Hageja palub tuvastada, et kostja 10.03.2022 korralise ülesütlemisavalduse alusel hagejaga

18.01.2022 sõlmitud makseteenuste leping ei lõppenud ja kehtib edasi.

Kostja seisukohad

2. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja ja kostja vahel sõlmiti

03.12.2021 stardikonto leping, mille avamisel selgitas hageja, et tema tegevuseks on muu

elektrienergia tootmine. Kostja juhatuse liikmeks oli lepingu sõlmimise hetkel A. H. A.. Peale

ettevõtte loomist sõlmiti poolte vahel 18.01.2022 kliendileping ja internetipanga leping ning A. H.

A. kinnitas koos lepingutega, et ettevõtte omanik ja kasusaaja on A. H. A.. 19.01.2023 tehti hageja

osanike ringis muudatus ning edasiselt olid osanikud OÜ L (registrikood XXX) 50% ulatuses ning

A. H. A. 50% ulatuses.

OÜ L juhatuse liige ning omanik on H. K.. Avalikest allikatest nähtuvalt süüdistas

Riigiprokuratuur K.t Soomes toime pandud 3,5 miljoni euro suuruses rahapesus ja Soome politsei

hinnangul ajas K. äri ilma nõutava registreeringuta. Viimase rikkumise tõttu anti ta kohtu alla, kuid

seoses kuriteo aegumisega mõistis Helsingi kohus K.e 2016. aastal õigeks. 2017. aastal esitas

Riigiprokuratuur H. K. süüdistuse rahapesus. Süüdistuse kohaselt laekus aastatel 2012-2013

Soomest kuritegeliku tegevuse tulemusel K.e firma arvele üle 3,5 miljoni euro. K.e kohta Soomes

toimunud kriminaalasja materjalide kohaselt K.e firmad andsid Soomes laenu ilma nõutava

registreeringuta ja teenisid seeläbi ebaseaduslikku tulu. 2019. aastal lõpetas Harju Maakohus H.

K.e 3,5 miljoni euro rahapesu kriminaalasja seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. H. K.t

süüdistati ka 2011. aastal äriühingu nimel kinnisvara soetamise ja selle hilisemal isiklikul otstarbel

kasutamisest tulenevalt 412 938 euro ulatuses maksude tasumata jätmises. Harju Maakohus mõistis

juunis 2016 K.e süüdi, otsus jõustus osaliselt. 2014. aasta novembris teatas Soome konkurentsi- ja

tarbijaamet, et firma X OY oli kohtusse kaevanud hulga soomlasi, et nõuda sisse kiirlaenudega

seotud võlgu. X on Seišellidel registreeritud ettevõte. Pandora dokumendid näitavad, et 2013. aasta

septembris rajas firma X OY H. K., kellest sai firma omanik ja tegevjuht. K. avas X pangakonto

Saint Vincenti ja Grenadiinide pangas Loyal Bank. Ent K.e seosed ei piirdu ainult X. Ta täitis

olulist rolli Eesti firmas AB O OÜ. Küprose ettevõte Agape Management asutas O 2012. aasta

juulis. Küprose firmat esindas nii asutamisel kui ka järgnenud otsustes K.. Agape oli O omanik

2014. aasta jaanuarini. AB O ja selle Soome filiaal jõudsid esimest korda Soome tarbijaameti

huviorbiiti juba 2013. aastal. AB O muutis Eestis 2013. aasta septembris nime (Strongwill

Holding) ja hakkas uuteks äriühinguteks jagunema. Nii tekkis uus firma AB Services OÜ, kuhu

liigutati enne O likvideerimist 30 eri lepingut, millega firma töötajad ja muu tegevus saadeti edasi

järgmisse äriühingusse. Firma vahetas pooleteise aasta jooksul kolm korda omanikke ja 2015. aasta

mais sai selle omanikuks lõpuks K.. 2015. aasta juulis jagunes AB Services ja tekkis T OÜ. AB

Services saadeti likvideerimisele ning töötajad ja muu hulgas Soome mobiiliteenuste lepingud

liigutati T edasi. H. K. oli T omanik 2019. aastani. Soomes on maksimaalne aastane laenuintress

50,5%. O laenu tegelik aastaintress on 119 343 210%. Eeltoodud käitumisest tulenevalt on H.K. ja

temaga seotud ettevõtted kostja juures järelevalve all.

H. K. püüdis 26.09.2021 avada enda ettevõttele Andmekaitse OÜ kostja juures kontot. Kostja

keeldus konto avamisest 19.10.2021. Lisaks püüdis H. K. 26.11.2021 kontot avada vastloodud

ettevõttele X OÜ, kostja keeldus. 10.12.2021 külastas kostja kliendikontorit R. S. sooviga avada

kontot ettevõttele F OÜ. Avamisel soovis ta anda kohe internetipangas ligipääsu H. K.,

põhjendusega et tegu on raamatupidajaga. 16.12.2021 oli konto juures avatud juba kaks lisakontot

nimedega krüptovarad ja aktsiad. 04.02.2022 oli ettevõtte omanikuks muudetud H. K. kuuluv

ettevõte OÜ L. 11.03.2022 ütles kostja kliendilepingu üles. H. K. on täiendavalt korduvalt püüdnud

avada kontot erinevatele enda asutatud ettevõttele, millest kostja on keeldunud.

Hageja konto väljavõttelt nähtub, et osakapitali sissemakse laekus ainult A. H.lt. 22.01.2022 laekus

X OÜ Paysera kontolt 15 000 eurot laenuna, ning 17 000 eurot kanti X OÜ Paysera kontole (nad

ise ostsid kinnistu oksjonilt 28 950 euro eest). 26.01.2022 kandis A. H. laenuna 15 000 eurot

firmasse, millega tasuti Kivisiilu kinnistu eest. Kokku maksti 31 097 eurot kinnistu eest. Samas

notaritehingust tulenevalt soetati kinnistu 29 097 euro eest. Hageja ei suutnud kostjale ära

põhjendada summade erinevust. X OÜ algsete rahaliste vahendite päritolu kinnisvara soetamiseks

pärineb IHE KINNISVARA SIA-lt saadud rahast. Samas käesoleval hetkel on IHE Kinnisvara SIA

likvideeritud, tema rahaliste vahendite päritolu, millega ta kinnisvara enne järgmist omanikku

soetas pole teada, ning ettevõttega ühinesid minevikus teised H. K. seotud firmad, kellesse

omakorda on raha paigutanud Küprose ja USA firmad (kelle omanikud ning rahalised vahendid ei

ole kostjale teada), ei saa kostja olla kindel rahaliste vahendite päritolus. H. K. on erinevatel

ajaperioodidel asutanud lühiajaliselt mitmeid ettevõtteid ning nende ettevõtete omanikeringis on

olnud nii Läti, USA kui ka Küprose ettevõtted. Välismaiste ettevõtete puhul ei ole kostjale teada

vara omanikke ning päritolu. Lisaks teeb ettevõtete ühinemiste, jagunemiste, ülepiiriliste

ühinemiste ning lõpuks kustutamiste ahel raskeks jälgimise, kes millal, mis rahadega midagi

soetas, millised varad täpselt kellele üle läksid ning kes on varade tegelik kasusaaja. Kuigi tundub,

et IHE Kinnisvara SIA kandis laenu kinnistu ostmiseks, siis tegelikkuses puudub info, kust algne

kinnistu ostu jaoks laekunud raha pärineb. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal võimalik täita

RahaPTS-iga nõutavaid hoolsusmeetmeid, mistõttu ei saa kostja RahaPTS § 42 lõikest 1 tulenevalt

luua või lõikest 4 tulenevalt säilitada ärisuhet. Eeltoodust tulenevalt lõpetas kostja hagejaga

kliendisuhte 10. aprillist 2022. Kliendisuhte lõpetamisel olnud kirjavahetusest tuli välja, et H. K. ja

A. H. A. on naabrid ning vahendid ettevõtte loomiseks tulid A. H. A. isalt. Samas kostja jaoks on

nimetatud vahendite päritolu tegelikult teadmata.

Hageja on juriidiline isik, kellele ei kohaldu tarbijale kohalduv õigus. VÕS § 710¹ kohaldub üksnes

tarbijatele. Puudub regulatsioon, mis kohustaks just kostjat sõlmima hagejaga makseteenuse

lepingut. Kostja ei ole käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Arvestades RahaPTS-is sätestatud

peamist eesmärki (tõkestada Eesti rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja

terrorismi rahastamiseks, suurendades ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust), tuleb

krediidiasutusel veenduda, et kliendi tegevus või võimalik tegevus tulevikus ei läheks vastuollu

nimetatud põhimõtetega. Seejuures nimetatud põhimõtete rakendamisel ei ole oluline ainult see, et

isik käitub õiguskuulekalt, vaid tema käitumine peab ka näima seadusliku käitumisena. H. K. on

süüdi mõistetud maksukuriteos. Ta on küll õigeks mõistetud rahapesu puudutavates episoodides,

kuid seda ainult mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. H. K. seotud ettevõtete puhul on kostja

jaoks jäänud varasemalt arusaamatuks tehingute põhjendatus, raha päritolu jne. H. K. on kostjaga

suheldes kasutanud variisikuid, jätnud väära mulje ettevõtete tegelikust tegevusest, vahetanud

ettevõtete juhatuse liikmeid või nime, andmata sellest kostjale teada (vastuolu kostja üldtingimuste

sätetega). H. K. on korduvalt ka temaga seotud erinevate äriühingutega lepingute ülesütlemisel või

lepingu sõlmimata jätmisel selgitatud, millised olid kostja jaoks need punased jooned, mille tõttu ei

soovi kostja olla H. K seotud ettevõtetega lepingulistes suhetes. H. K. on sellest ka aru saanud ning

püüdnud kostja kliendiks saada läbi variisikute. Kokkuvõttes on kostjal seaduslik alus hagejaga

lepingu mittesõlmimiseks, mistõttu ei saa kostja seadusekuulekat käitumist pidada olevat

vastuolus hea usu põhimõttega.

Hageja rikkus lepingut. Kostja ülesütlemise aluseks oli üldtingimuste p 14.2.1.3 ning 14.2, milles

on selgitatud, et kostjal on õigus leping mõjuval põhjusel ühepoolselt ilma etteteatamata üles öelda

(erakorraline ülesütlemine). Mõjuva põhjusega on tegemist eelkõige siis, kui klient või temaga

seotud isik on rikkunud kohustust, mille täpne järgimine on lepingu täitmise jätkamisel kostja huvi

püsimise eelduseks. Sellised kohustused on eelkõige piisavate oma majandustegevuse, raha või

muu vara päritolu seaduslikkust tõendavate või muude kostja hoolsusmeetmete kohaldamiseks

kohustuslike andmete ja dokumentide esitamine panga nõudel. Kostja üldtingimuste punktidest

6.2.2.2, 6.2.2.4 ning 6.2.2.5 tulenevalt on hageja kohustatud viivitamatult kostjat kirjalikult või

muul eelnevalt kokkulepitud viisil informeerima kõigist andmetest ja asjaoludest, mis omavad

tähtsust hageja ja kostja vahelises suhtlemises ja/või mis mõjutavad või võivad mõjutada

kliendisuhteid, sh hageja andmetega seotud muudatustest (ettevõtte tegevuse muutmine); hageja

seadusliku esindaja õiguste ja/või kliendi poolt volitatud isiku õiguste muutumisest ning

juriidilisest isikust kliendi ümberkujundamisest. Viidatud üldtingimuste punktid viitavad otseselt

hoolsusmeetmetele, mis on kirjeldatud RahaPTS-s.

Täidetud olid ülesütlemise nii formaalsed kui materiaalsed eeldused. Teade lepingute

ülesütlemiseks oli esitatud püsival andmekandjal, selgelt ja arusaadavalt ning selgesõnaliselt oli

välja toodud, mis on ülesütlemise põhjuseks. Kuigi korralise lepingu ülesütlemise korral ei tule

pooltel esitada lepingu ülesütlemise põhjuseid, on kostja välja toonud ka põhjendused. Kostjal on

vajadus järgida enda kehtestatud riskiisu. Kostja ütles lepingu üles korraliselt. Üldtingimuste punkt

14.2.15 sätestab, et lepingu ülesütlemise mõjuva põhjusega on tegemist eelkõige siis, kui kostja

hinnangul pole tema kliendi või viimasega seotud isiku suhtes võimalik rakendada õigusaktides

sätestatud hoolsusmeetmeid. Kostja on 10. märtsi 2023 avalduses välja toonud, et ütles lepingud

üles põhjusel, et kostja hinnangul pole tema kliendi või viimasega seotud isiku suhtes võimalik

rakendada õigusaktides sätestatud hoolsusmeetmeid.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. VÕS (võlaõigusseadus) § 709 lg 1 kohaselt makseteenuse leping on leping, millega seaduse

kohaselt makseteenuse pakkumise õigust omav käsundisaaja (edaspidi makseteenuse pakkuja)

kohustub tegema käsundiandja (edaspidi maksja) korraldusel makseasutuste ja e-raha asutuste

seaduses nimetatud maksetehinguid, makseteenuse pakkuja klient aga maksma selle eest tasu.

Pooled ei vaidle, et on 18.01.2022 sõlminud kliendilepingu (ettevõtte kliendileping dtl 47-48,

internetipanga leping dtl 49), samuti, et leping oli sõlmitud tähtajatult ning et kostja esitas hagejale

10.03.2022 avalduse lepingu üles ütlemiseks alates 10.04.2022 (teade dtl 12). Pooled vaidlevad,

kas kostja ütles lepingu kehtivalt üles.

4. VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele

lepingupoolele; makseteenuselepingu ülesütlemisavaldus tuleb tulenevalt VÕS § 720 lg 2 teha

VÕS § 711 lg 2 sätestatud viisil. VÕS § 711 lg 2 kohaselt teave tuleb esitada makseteenuse

pakkuja kliendile paberkandjal või muul püsival andmekandjal. Teave tuleb esitada selgelt ja

arusaadavalt ning eesti keeles või muus poolte vahel kokkulepitud keeles. KAS (krediidiasutuste

seadus) § 89 lg 91 järgi krediidiasutus peab põhjendama isikule mh makseteenuse lepingu

ülesütlemist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud viisil, sealhulgas tuleb isikule anda teavet

keeldumist või ülesütlemist puudutava kaebuse esitamise õiguse kohta, välja arvatud juhul, kui

keeldumise põhjuste avalikustamine on vastuolus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduses või mõnes muus seaduses sätestatuga, või olukorras, kus info avalikustamine võib

kahjustada krediidiasutuse teabevahetust õiguskaitse- ja julgeolekuasutustega või koostööd

välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga. Kohus tuvastab, et 10.03.2022 ülesütlemisavaldus

sisulist põhjendust ei sisalda. Avalduses on viidatud kliendilepingu p-le 14.5 ja üldtingimuste p-le

14.4, kuid ühtegi faktilist asjaolu nimetatud ei ole. Tulenevalt KAS § 89 lg 92 vastav aga

ülesütlemise kehtivust ei mõjuta. Makseteenuse lepingu tingimuste (dtl 107-110) p 14.5 järgi

pangal on õigus juriidilisest isikust kliendiga sõlmitud leping korraliselt üles öelda järgides

üldtingimustes korralise ülesütlemise kohta sätestatud etteteatamistähtaega; üldtingimuste (dtl 99-

106) p 14.4 järgi poolel on õigus leping korraliselt üles öelda, teatades sellest teisele poolele

vähemalt 2 kuud ette, välja arvatud juhul, kui õigusaktidest või lepingust tuleneb teisiti. Tulenevalt

VÕS § 720 lg 2 II lausest makseteenuse pakkuja poolt ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg ei tohi

olla lühem kui kaks kuud. Kohus nõustub hagejaga, et kostja rikkus ülesütlemisest etteteatamise

tähtaega. Seadusest ei tulene, et vastav mõjutaks aga ülesütlemisavalduse kehtivust. Kohus leiab, et

10.03.2022 teade vastab VÕS § 711 lg 2 nõuetele ning selle edastamisega on ülesütlemise

formaalsed eeldused täidetud.

5. 10.03.2022 avaldus on pealkirjastatud lepingu korralise ülesütlemise avaldusena ning selles on

viidatud lepingulisele regulatsioonile, mis puudutab korralise ülesütlemise õigust. Viimaste

menetlusdokumentide kohaselt pooled ei vaidle, et kostja avaldas 10.03.2022 tahet lepingu

korraliseks ülesütlemiseks.

6. VÕS § 720 lg 2 kohaselt makseteenuse pakkuja võib makseteenuse lepingu korraliselt üles öelda

juhul, kui leping on tähtajatu ja pooled on lepingu ülesütlemise õiguses kokku leppinud.

Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus makseteenuse pakkuja ütleb kliendiga sõlmitud

makseteenuse lepingu korraliselt üles, on kliendil õigus lepingu ülesütlemine kohtus vaidlustada,

esitades siis vastavalt kas hagi lepingu kehtivuse tuvastamiseks või sooritushagi lepingu täitmise

nõudes. Sellise hagi rahuldamiseks peavad klient ja tema taotletavad lepingutingimused vastama

seaduses sätestatule ja makseteenuse pakkuja kehtestatud tingimustele. Kliendiga, kes vastab neile

tingimustele ja kellega makseteenuse pakkuja peaks viimase taotlusel sõlmima seeläbi uue

makseteenuse lepingu, võib makseteenuse lepingu korralise ülesütlemise õiguse kasutamine olla

vastuolus hea usu põhimõttega (2-18-5450, p 14). Asjaolud, millega seoses lepingu korralise

ülesütlemise ajal olnud ei olnud makseteenuse osutajal kohustust sõlmida kliendiga uut lepingut

tuleb tõendada makseteenuse osutajal (2-20-19001, p 16). Kohus selgitas seda kostjale 14.02.2025

määruses ning märkis ühtlasi, et kostjal tuleb selgesti esile tuua seaduse säte või kostja üld- või

tüüptingimus, millele hageja isik ei vasta. Kohus tegi kostjale ettepaneku esitada tõendina ka

poolte lepingule kohaldunud üldtingimused. Kostja üldtingimusi ei esitanud, need esitas

menetluses hilisemalt hageja. Ühtegi sätet või tingimust, millele hageja isik ei vasta, kostja,

vaatamata kohtu selgitusele, selgesõnaliselt välja ei toonud.

7. Kohus tuvastab, et kostja poolt klientidele kehtestatud tingimused on sätestatud kostja

üldtingimuste (dtl 99-106) p-des 5.2-5.5. Kostja viidatud üldtingimuste p 6.2 nõudeid kliendi

isikule ei sisalda. Üldtingimuste punkt 5.2 sätestab, et pangal on õigus makseteenuse lepingu

sõlmimisest keelduda, kui selleks on mõjuv põhjus; makseteenuse lepingu sõlmimata jätmisel

mõjuvaks põhjuseks loeb pank eelkõige asjaolu, kui isik või temaga seotud isik mh on tahtlikult

või raske hooletuse tõttu esitanud grupile (pank ja AS LHV Group kontserni kuuluvad ettevõtted)

ebaõigeid või puudulikke andmeid või keeldub andmeid esitamast (5.2.2); ei ole grupi nõudmise

peale esitanud oma vara või rikkuse päritolu seaduslikkuse tõendamiseks või muude punktis 4

kirjeldatud hoolsusmeetmete kohaldamiseks piisavalt andmeid või dokumente (5.2.4); on

usaldusväärsete ja sõltumatute allikate või panga siseinfo põhjal seotud või olnud seotud

organiseeritud kuritegevusega või muude esimese astme kuritegudega, rahapesuga, terrorismi

rahastamisega või sanktsioonide rikkumise või nendest kõrvalehoidmisega (5.2.5).

8. Esitatu kohaselt omandas 19.01.2023 hagejas osa OÜ L (väljavõte registrist dtl 51-54), so H. K.e

kontrolli all olev ühing. Kostja on vastuses hagile kirjeldanud erinevaid juhtumeid, kus H. K.

seotud ühing on proovinud kostja juures kontot avada, millest kostja on keeldunud või lepingu

hilisemalt üles öelnud, kuid kostja ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi konkreetset H. K.e

tegu, mis võiks olla sisustatav ebaõigete või puudulike andmete esitamisena või andmete

esitamisest keeldumisena. Kostja on märkinud, et H. K.t süüdistati 3,5 miljoni euro-suuruses

rahapesus, kuid kohus lõpetas 2019.a.-l. menetluse seoses mõistliku menetlusaja möödumisega.

Kohus leiab, et ainuüksi süüdistuse esitamise fakt ei ole piisav tuvastamaks, et H. K. on olnud

seotud rahapesuga. Mistahes muid asjaolusid vastava sisustamiseks kostja esile toonud ei ole.

Kostja on veel välja toonud, et H. K. mõisteti 2016.a-l. süüdi maksukuriteos, kuid kostja vastavat

oma üldtingimustega seostanud ei ole, mh ei ole välja toonud, kas tegemist oli esimese astme

kuriteoga. Kohus nõustub ka hagejaga, et kostja käsitlus seoses H. K.e isikuga on vastuoluline.

Nähtuvalt hageja esitatud lepingust ja kontode nimekirjast (dtl 129, 130) on kostja sõlminud

01.12.2021 H. K. Au-kliendi lepingu ning H. K.el on käesoleval ajal kostja juures avatud 9 kontot.

Samuti on kostja sõlminud 10.02.2023 arvelduskonto lepingu H OÜ-ga, keda esindas lepingu

sõlmimisel H. K. (kinnituskiri dtl 125). Vastav ei ole kooskõlas käsitlusega justkui ei vastaks H.

K.e isik kostja tingimustele.

9. RahaPTS § 42 lg 1 p 1 kohaselt kohustatud isikul on keelatud luua ärisuhet või võimaldada tehingu

tegemist või lõpuleviimist juhuti või ärisuhte raames, kui ta ei suuda täita käesoleva seaduse alusel

nõutavaid hoolsusmeetmeid. RahaPTS § 20 lg 1 kohaselt kohustatud isik kohaldab järgmisi

hoolsusmeetmeid: kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku isikusamasuse tuvastamine

ning esitatud teabe kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal,

sealhulgas e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendite abil (1); kliendi või juhuti

tehtavas tehingus osaleva isiku esindaja isikusamasuse ja esindusõiguse tuvastamine ning

kontrollimine (2); tegeliku kasusaaja tuvastamine ja tema isikusamasuse kontrollimiseks meetmete

võtmine ulatuses, mis võimaldab kohustatud isikul veenduda selles, et ta teab, kes on tegelik

kasusaaja, ja saab aru kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku omandi- ja

kontrollistruktuurist (3); ärisuhtest, juhuti tehtavast tehingust või toimingust arusaamine ja

asjakohasel juhul selle kohta täiendava teabe kogumine (4); teabe hankimine asjaolu kohta, kas isik

on riikliku taustaga isik, tema pereliige või tema lähedaseks kaastöötajaks peetav isik (5); ärisuhte

seire (6). RahaPTS § 20 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 rakendamisel peab

kohustatud isik aru saama ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgist, määrates muu hulgas

kindlaks kliendi või juhuti tehingus osaleva isiku püsiva asu-, tegevus- või elukoha, kutse- või

tegevusala, olulisemad tehingupartnerid, maksetavad, selle, kas ta tegutseb kellegi teise eest või

nimel, ja juriidilise isiku puhul ka kogemuse. Hoolsusmeetmete sisuks on seega peamiselt kliendi

ja temaga seotud isikute kohta teabe kogumine ja analüüsimine.

10. Kohus leiab, et otsustus selle kohta, et hoolsusmeetmeid ei ole võimalik täita, eeldab, et esmalt on

asjassepuutuvat teavet proovitud koguda. Ka kostja üldtingimuste p 5.2.4 lepingu sõlmimisest

keeldumise eelduseks on, et hoolsusmeetmete kohaldamiseks piisavalt andmeid või dokumente ei

ole esitatud panga nõudmise peale. Käesoleval juhul on kostja esitanud H. K.e kohta hulgaliselt

erinevaid seostamata väiteid seoses tema varasema majandustegevusega ning seonduvalt hagejasse

jõudnud vahendite võimaliku päritoluga, kuid kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta oleks

enne lepingu üles ütlemist nõudnud hagejalt täiendava teabe või dokumentide esitamist, kuid

hageja esitatu ei olnud hoolsusmeetmete täitmiseks piisav. Hageja väitel temalt mingeid

täiendavaid andmeid ei nõutud. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et lepingu üles

ütlemise ajal ei vastanuks hageja isik seaduses sätestatule või kostja poolt kehtestatud tingimustele.

11. Kohus ei nõustu kostjaga, et kuna kostja võib RahaPTS § 10 lg 3 tulenevalt oma riskiisu ise

määrata, saaks kostja keelduda makseteenuse lepingu sõlmimisest viidates üldsõnaliselt oma

riskiisule. VÕS § 7101 lg 1 kohaselt kui isik ja tema taotletavad lepingutingimused vastavad

seaduses sätestatule ja makseteenuse pakkuja kehtestatud teenuste üldtingimustele või

makseteenuse osutamise tüüptingimustele, sõlmib makseteenuse pakkuja isiku nõudmisel temaga

makseteenuse lepingu, millega makseteenuse pakkuja osutab talle makseasutuste ja e-raha asutuste

seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud ühte või mitut makseteenust eelnimetatud üldtingimuste või

tüüptingimustega määratud korras ja ulatuses. Seadusest ei tulene, et VÕS § 7101 lg 1 kohalduks

üksnes tarbijate suhtes. RahaPTS § 10 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamisel

määrab kohustatud isik vähemalt selle, millistele tunnustele vastavate isikutega ta soovib ärisuhteid

vältida ning milliste puhul ta kohaldab tugevdatud hoolsusmeetmeid, sealhulgas hindab kohustatud

isik selliste isikutega kaasnevaid riske ning määrab nende riskide maandamiseks asjakohased

meetmed. Kohus leiab, et see, millistele tunnustele vastavate isikutega soovitakse ärisuhteid

vältida, tulebki sätestada makseteenuse osutaja üld- või tüüptingimustes.

12. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et tal oli makseteenuse lepingu korralise

ülesütlemise ajal 10.03.2022 õigus keelduda hagejaga makseteenuse lepingu sõlmimisest. Seetõttu

oli lepingu korraline ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega ning õigusliku toimeta.

13. Kohus rahuldab hagi ning tuvastab, et kostja 10.03.2022 korralise ülesütlemisavalduse alusel

hagejaga 18.01.2022 sõlmitud makseteenuste leping ei lõppenud ja kehtib edasi.

14. Tõendid, millele kohus ei viidanud, kohtu hinnangul teavet asja lahendamisel tähendust omavate

asjaolude kohta ei sisalda.

Menetluskulud

15. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud seoses hagi rahuldamisega kostja kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

17. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 3 648,80 eurot, millest 490 eurot on

riigilõivud (hagi esitamiselt 420 eurot, hagi tagamise taotluselt 70 eurot) ja 3 158,80 eurot

kulutused lepingulisele esindajale (sh käibemaks). Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hageja

kokku tasunud 490 eurot riigilõivu.

18. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja väljatoodu kohaselt osutati hagejale õigusteenust 2023. ja 2025.a.-l vastavalt tunnihinnaga

140 eurot ja 180 eurot (lisandub käibemaks) kokku vastavalt 6 tundi ja 10 minutit ning 9 tundi ja

40 minutit (detailne toimingute loend dtl 151).

19. Kohus leiab, et kõik hageja menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud on kooskõlas

menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu puudub põhjus pidada ilmselt

ülemääraseks. Nii tasu 140 kui 180 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, ei ületa kohtu

hinnangul keskmist advokaadi poolt osutatava õigusteenuse hinda vastava õigusteenuse osutamise

ajal.

20. Hagejale hüvitamisele kuuluv menetluskulu on kokku 3 648,80 eurot, mille kohus mõistab

vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja kostjalt.

21. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

22. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik