2-23-5810/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija

Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

13.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-5810

Kohtuasi

G.L-i hagi Osaühingu Tõukur vastu 2303,92 euro

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.05.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

G.L-i apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Apellant (hageja) G.L (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Anastassia Rumjantseva

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta G.L-i 09.06.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 19.05.2025 otsuse peale

Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud G.L-i kanda. Osaühingul Tõukur ei ole

apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-5810

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.L (hageja) esitas 17.04.2023 Harju Maakohtule Osaühingu Tõukur (kostja) vastu hagi,

milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja sõiduauto Nissan 200SX (esmakordselt

registreeritud 1989) mootori plokikaane remontimiseks sõlmitud töövõtulepingu rikkumise

tõttu tekkinud kahju 2303,92 eurot, sh tagastada hagejale kostja poolt esitatud arvete alusel

tööde eest tasutud 644,41 eurot (213,8+430,61) ning hüvitada uue plokikaane ja klappide

juhtpukside ostmise kulu koos tollimaksudega 854,71 eurot (495,85+119,71+239,15),

samuti hüvitada töö kvaliteedi kindlakstegemise kulu 804,8 eurot (200 eurot asjatundja

arvamuse kulu ning 604,8 eurot mõõtmise kulu). Hageja väitel oli kostja töö

ebakvaliteetne, sest klapisäärte ristlõtk juhtpuksides ületas lubatu piire.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

3. Harju Maakohus jättis 19.05.2025 otsusega hagi rahuldamata, sest hageja ei olnud

tõendanud, et kostja tehtud töö ei sobinud otstarbeks, milleks hageja seda vajas, või et see

ei oleks olnud seda liiki tööle omase kvaliteediga (VÕS § 641 lg 2 p-d 1 ja 5).

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurust.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS §

405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest

lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest

tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades

mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid

menetluskulusid.

6. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid

(lihtmenetlus). Siinses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 2303,92 eurot, st tegemist on

lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

7. Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus märkis otsuses TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi

peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa

andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.

8. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti

kohaldanud

2-23-5810

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib

ringkonnakohus, et asjas esitatud tõendid ei kinnita seda, et kostja tehtud töö ja selle tulemus

(remonditud plokikaas) ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 641 tähenduses, st sellel ei

olnud kokkulepitud omadusi või et see ei sobinud hagejale kuuluva sõiduauto Nissan 200SX

mootoriosana kasutamiseks või töö ei olnud tehtud kasutatud sõiduki mootoriosa

remonditööle tavaliselt omase kvaliteediga. Kasutatud sõiduki remonditud plokikaas ei

pidanud vastama autotootja standardmõõdus uutele juhtpuksidele esitatavatele nõuetele (dtl

387). Pelgalt sellest, et kui mõõtmistulemuste kohaselt ületas osade klapisäärte ristlõtk

juhtpuksides sõiduki hooldusjuhendis ettenähtud piirnorme, ei saa järeldada, et plokikaas ei

olnud eesmärgipäraselt kasutatav ega taganud mootori normaalset töötamist. Korras mootor ja

selles osad peavad küll vastama tolerantsidele (dtl 409), kuid ainuüksi mõõtmistulemuste

alusel ei ole võimalik järeldada, et remonditud plokikaas ei olnud mootori nõuetekohaselt

toimiva osana kasutatav. Hageja ei ole toonud esile ega tõendanud, et siinsel juhul olid

kõrvalekalded tolerantsidest sellised, mis ei taganud mootori korrapärast töötamist, st ei

võimaldanud plokikaant mootori toimiva osana kasutada. Ühtlasi on remonditööde käiku ja

tunnistajate ütlusi (dtl 464–469) koosmõjus hinnates usutavad kostja seletused selle kohta, et

kostja selgitas hagejale enne juhtpukside vahetust seda, et tulemus ei pruugi olla

nõuetekohane, kuid hageja nõudis sellest hoolimata töö tegemist.

Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti

materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium

apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse võtmata.

9. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna vastustajal

ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

10. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral

õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (350 eurot).

11. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS §

638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb

selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile

kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

12. Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse

võtmast, võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)