4-24-1337/49 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-24-1337

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2025, Pärnu, motiivid 12. juuni 2025

Väärteoasja number

4-24-1337 (940024000312)

Kohtunik

Liisa Reinfeldt

Kohtuistungi sekretär

Väärteoasi

Katariina Šalda

Vitali Nikešin kaebus Keskkonnaameti juhtivinspektor

Jaanus Põldma 08.04.2024 kiirmenetluse otsusele nr

940024000312 KPS § 85 lg 1 järgi

Kaebuse esitaja

Vitali Nikešin (isikukood 37311104236; elukoht: XXX; tel:

XXX)

Kohtuväline menetleja

Keskkonnaameti esindaja õigusosakonna vanemjurist

Annika Koha, e-post annika.koha@keskkonnaamet.ee

RESOLUTSIOON

Juhindudes KPS § 85; VTMS § 2, § 132 p 1, § 133-135

kohus otsustas:

1. Jätta rahuldamata Vitali Nikešini kaebus ning jätta muutmata Keskkonnaameti

juhtivinspektor Jaanus Põldma 08.04.2024 kiirmenetluse otsus nr 940024000312, mille järgi

Vitali Nikešin pani toime kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 85 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo ning millega karistati Vitali Nikešinit KPS § 85 lg 1 alusel rahatrahviga 20

(kakskümmend) trahviühikut, s.o 80 (kaheksakümmend) eurot.

Rahatrahv

tuleb

tasuda

45 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kuulutamisest

Rahandusministeeriumi

a/a-le

EE891010220034796011

(SEB

Pank),

a/a-le

EE932200221023778606 (Swedbank), a/a-le EE777700771003813400 (LHV Pank) või a/a-le

EE701700017001577198 (Luminor Bank). Kohustuslik on märkida viitenumber

2200030399.

Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.

2. Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale ja Keskkonnaametile.

Edasikaebamise kord

Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamisest

tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa

1 (13)

4-24-1337

kättesaamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt

tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele

tutvumiseks kättesaadav alates 12.06.2025.

Väärteo kirjeldus

1. Vitali Nikešinit karistati Keskkonnaameti 08.04.2024 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas

nr 940024000312 kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 85 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut,

s.o 80 eurot. Väärteootsuse kohaselt teostas Vitali Nikešin 01.04.2024 X maakonnas X vallas X

külas, X jõe paremal kaldal koordinaatidel 58º24.5437'N 24°38.8089'E kalapüüki keelualast

tonkaga. Sellise teoga rikkus V. Nikešin väärteootsuse kohaselt KPS § 10 lg-s 2 koosmõjus

regionaalministri 23.11.2023. a määrusega nr 83 „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja

püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2024. aastal“ § 4 lg-ga 8 (edaspidi määrus nr 83)

kehtestatud keeldu, millede kohaselt:

1) KPS § 10 lg 2: Keelatud on püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud

õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal, -alal või

püügivõimalust eirates, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 4 alusel lubatud

eriotstarbelisel kalapüügil (edaspidi eripüük) või kaaspüügi tingimustel.

2) määruse nr 83 § 4 lg 8: X maakonnas X jõe lõigul, mis paikneb punktide 58º24.667'N,

24º39.562'E ja 58º24.765'N, 24º39.519'E ühendavast sirgest allavoolu kuni punktide 58º24.429'N,

24º38.945'E ja 58º24.423'N, 24º38.834'E ühendava sirgeni, on 1. jaanuarist 31. detsembrini

kalapüük keelatud.

2. Kohtuväline menetleja on otsuses toonud välja, et Vitali Nikešini teos on KPS § 71 lg 2 p-

s 1 kirjeldatud tõsise rikkumise tunnused ning subjektiivsest küljest on Vitali Nikešin pannud teo

toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna ta ei teadnud täpselt keeluala piire, aga ei teinud

ka midagi selleks, et neid välja uurida. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja, et

kuigi püük keelualas on kalapüüginõuete tõsine rikkumine ning antud keeld on X jõele

kehtestatud selleks, et tagada X jõe esimestel kärestikel kalade aastaringne kuderahu ja kalade

noorjärkudele anda võimalus toitumiseks, saab asuda teo iseloomu arvestades seisukohale, et

Vitali Nikešini süü on keskmisest väiksem ja temale mõistetav karistus võib jääda sanktsiooni

keskmisest allapoole, kuna Vitali Nikešin on oma tegu kahetsenud ja tegu on toime pandud

ettevaatamatusest hooletuse vormis. Kohtuväline menetleja leiab, et on tõenäoline, et

miinimumilähedase sanktsioonimäära rakendamine võimaldab mõjutada Vitali Nikešinit edaspidi

hoiduma samalaadsete rikkumiste toimepanemisest.

Menetluse käik

3. V. Nikešin esitas Pärnu Maakohtule 17.04.2024 kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele.

Kaebuses toob V. Nikešin välja, et 01.04.2024 umbes kella 11.30 paiku läks ta X jõele

tonkaõngega kala püüdma ning kuna ta keelualast ei tahtnud püüda, jalutas ta kärestiku juurest

allavoolu kuni X kirikuni välja, otsides kalapüügi keeluala lõpumärki, aga kuna see puudus, siis

jalutas ta umbes 300-400 meetrit ülespoole tagasi sinna kohta, kus oli paisuajal püügikeelulõpu

märk, ning sellest jalutas ta veel 4-5 meetrit allavoolu, et ta oleks kindlalt keelualast väljas.

Seejärel istus ta maha ja hakkas kala püüdma, kuni umbes kella 12.00 paiku tuli Keskkonnaameti

2 (13)

4-24-1337

inspektor Jaanus Põldma, kes tegi talle 80 eurot trahvi keelualas püüdmise eest. Vitali Nikešin ei

ole trahviga nõus, kuna paremas kaldas keeluala lõppu tähistav märk puudub ja hoolimata

Keskkonnaameti inspektori väitest, ei ole kaebaja sõnul vasakus kaldas olev märk paremast

kaldast nähtav, kuna see jääb põõsaste taha. V. Nikešin märgib, et eeskirjades on kindel reegel –

peab olema märgistatud ala. Samuti lisas kaebaja, et tema internetti kasutada ei oska ja ajalehed

tal ei käi, mistõttu ilma märkideta ei ole tal võimalik tal teada, kus keeluala lõpeb. Eeltoodust

tulenevalt palus Vitali Nikešin asi üle vaadata ja talle ebaõiglaselt määratud trahv tühistada,

lisades, et ta on puuduva töövõimega keskmise liikumispuudega invaliidist pensionär.

4. Keskkonnaameti esindaja Annika Koha edastas 26.04.2025 kohtule väärteotoimiku ja

vastuse kaebusele, milles vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu, paludes jätta V. Nikešini kaebus

täies ulatuses rahuldamata, kuna 08.04.2024 koostatud kiirmenetluse otsus on õiguspärane ja see

tugineb kogutud tõenditele, otsuse tühistamiseks puudub alus, väärteo lühikirjeldus sisaldab kõiki

olulisi ja kohustuslikke osi ning välja on toodud süüteo koosseisu suhtes olulised faktilised

asjaolud. Keskkonnaamet ei nõustu kaebaja väitega, et kuivõrd X jõe paremal kaldal puudub

keeluala lõppu tähistav märk, ei ole isik eeskirju rikkunud. Keskkonnaamet leiab, et antud juhul

on kiirmenetluse otsuses heidetud ette teo hooletuse vormis toimepanemist, sest isik ei teadnud

keeluala piire ja seetõttu sattus keelualasse kala püüdma, kuid KarS § 17 lg 3 kohaselt seaduse

mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. Kohtuväline menetleja leiab, et olukorras,

kus isikule ei ole teada, kus täpselt keeluala algab ja lõppeb, on tal võimalus täita kalapüügil

vajalikku hoolsust ja uurida ametiasutusest järele, kus keeluala on, et vältida keelualas kala

püüdmist, märkides mh, et ka kaebusest tuleb välja, et isik teadis, et antud piirkonnas on keeluala,

aga ta ei olnud kindel, kus see täpselt asub. Kohtuväline menetleja leiab, et märkide puudumine

iga meetri tagant või mõlemal pool kallast ei tee olematuks õigustaktist tulenevaid piiranguid ega

nendest piirangutest tulenevaid keeldusid teatud tegevustele. Karistuse osas leiab

Keskkonnaameti esindaja, et see on proportsionaalne toimepandud teoga ning karistuse

vähendamiseks puuduvad alused, juhtides veel kord tähelepanu, et karistuse määramisel on

arvestatud isiku tahtluse vormi ja seda, et isik ei teadnud, kus täpselt keeluala asub, mistõttu on

kohtuväline menetleja määranud karistuse alla ½ sanktsioonimäärast. Kokkuvõttes on

Keskkonnaamet seisukohal, et väärteomenetlus on läbi viidud kooskõlas väärteomenetluse ja

kriminaalmenetluse seadustikes sätestatud nõuetega, oluliste menetlusvigadeta ning määratud

karistus on kooskõlas KarS §-s 56 sätestatud põhimõtetega ja Riigikohtu praktikaga.

5. Kohus kuulas pooled ära 21.05.2024 istungil ning määras kohtuotsuse kuulutamise

kuupäevaks 21.06.2024. Kohus uuendas menetluse 27.05.2024 määrusega ning määras 13.

juuniks 2024 sündmuskoha vaatluse koos pooltega. Tõendite uurimise lõpetamise ning

kohtuvaidluse uueks päevaks sai esialgne kohtuotsuse kuulutamise aeg, s.o 21.06.2024. Mh esitas

kohus menetluse uuendamise määruses kohtuvälisele menetlejale järgmised küsimused:

-

Kas regionaalministri 23.11.2023 määrus nr 83 on kooskõlas Kalapüügiseaduse (KPS) §

11 lg 2 volitusnormiga (PS § 3 ja § 13 nõuded), mille järgi tohib minister kehtestada

üksnes ajutisi piiranguid, kui kehtestatakse faktiliselt „püsivaid piiranguid“ alates

01.12.2022 keelualana kohas, kus taastati ajalooline kalade rändetee, ning mille taastamise

püsivus antud kohal peaks olema pöördumatu?

-

Kas PS § 13 lg-ga 2 ja § 23 lg-ga 1 (karistusnormi piisava määratletuse põhimõte) on

kooskõlas KPS § 85 lg 1 koosmõjus regionaalministri 23.11.2023 määruse nr 83 „Ajutised

püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2024.

aastal“ § 4 lg-ga 8, mille kohaselt ei näe ette õigustloov akt riigile kohustust tähistada

looduses jõe mõlemal kaldal minimaalselt või teatud meetrite tagant kalastuspüügi

keeluala algust ja lõppu, arvestades erinevaid sotsiaalseid gruppe ühiskonnas?

6.

21.06.2025 istungil jäi V. Nikešin kaebuse juurde, paludes see rahuldada, märkides, et ta ei

3 (13)

4-24-1337

soovinud püügikeeldu rikkuda, vaid eksis püügikohaga. Keskkonnaamet taotles V. Nikešini

kaebuse rahuldamata jätmist ning leidis, et määrus nr 83 on kooskõlas Põhiseadusega, kuna

volitusnormi ulatust on järgitud ning määruse § 4 lg-s 8 on piisavalt selgelt piiritletud, kus ja kuna

kalapüük keelatud on.

7.

24.07.2024 kohtuotsusega tühistas Pärnu Maakohus 08.04.2024 Keskkonnaameti poolt

tehtud kiirmenetluse otsuse, millega karistati Vitali Nikešinit KPS § 85 lg 1 järgi rahatrahviga 20

trahviühikut, s.o 80 eurot, ning lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti jättis

Pärnu Maakohus nimetatud kohtuotsuses Vitali Nikešini suhtes kohaldamata regionaalministri

23.11.2023. a määruse nr 83 „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite

piirarv harrastuskalapüügil 2024. aastal“ § 4 lg-e 8, mille rikkumise eest karistati Vitali Nikešinit

KPS § 85 lg 1 järgi, tunnistades selle määruse sätte koosmõjus KPS § 85 lg-ga 1 Põhiseaduse §-

ga 23 (määratletusnõue) vastuolus olevaks. Lisaks tunnistas Pärnu Maakohus nimetatud

kohtuotsuses Põhiseadusega vastuolus olevaks õigustloova akti andmata jätmine, millega ei nõuta

Põhiseadusest tuleneva määratletusnõude täitmiseks kogu riigis vastavalt ametkonnalt

minimaalseltki keelualade (nii püsivate kui ajutiste) nii kaitseks kui ka karistusnormi selguse

huvides informeerivate tähistuste paigaldamist kohapeal looduses. Maakohus põhjendas sätte

kohaldamata jätmist asjaoluga, et maakohtu arvates ei ole tegemist ajutise püügikitsendusega,

kuivõrd keeld on sätestatud 1. jaanuarist 31. detsembrini, ja seega on regionaalminister nimetatud

määruse andnud volitusnormi ületades. Maakohus leidis seega, et tegemist on formaalselt

põhiseadusvastase sättega, mistõttu ei saa seda kohaldada KPS § 85 lg 1 koosseisu avamisel

rikutud õigusnormina. Lisaks leidis maakohus, et määruse nr 83 § 4 lg 8 on ka sisuliselt vastuolus

põhiseadusest tuleneva karistusnormi määratletusnõudega, kuna kui keelunormi adressaadiks on

ka harrastuskalastajad, siis ei ole keeluala kindlaksmääramine pelgalt GPS-koordinaatide abil

Põhiseaduse §-ga 23 kooskõlas ning erinevalt kalurist ei tohi harrastuskalastajale seada erilisi

nõudeid, kuna hobi korras kala püüda võib igaüks. Viimaks leidis maakohus, et võib olla kahtlus

ka võrdsuspõhimõtte rikkumises, sest menetlusaluselt isikult kui invaliidsuspensionärilt ei saa

mõistlikult eeldada, et ta oleks võimeline aru saama, kas ta asub kalapüügi keelualal, kui see on

määratud ainult geograafiliste koordinaatidega. Kokkuvõttes leidis maakohus, et V. Nikešin

püüdis kala määruse nr 83 § 4 lg 8 järgi küll keelatud kohas ja selles osas oleks KPS § 85 lg 1

objektiivne koosseis küll täidetud, kuid ebaseaduslikku kalapüüki ei saa aga kaebajale ette heita

keelunormi põhiseadusvastasuse tõttu.

8. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (RKPJK) jättis 10. jaanuari 2025. a

otsusega nr 5-24-25/17 regionaalministri 23. novembri 2023. aasta määruse nr 83 § 4 lg 8

põhiseadusvastaseks ja kehtetuks tunnistamata ning maakohtu otsusega algatatud õigusakti

andmata jätmise põhiseadusvastaseks tunnistamise asja läbi vaatamata. RKPJK leidis, et määruse

nr 83 § 4 lg 8 ei ole volitusnormiga vastuolus, kuna täidetud on piirangu ajutisuse, kalavaru

ohustatuse ja teadusliku põhistatuse tingimused. RKPJK märkis, et ajutine piirang tähistab

piiratud kehtivusajaga meetmeid, vastandudes määramata ajaks kehtestatud piirangutele, mistõttu

ei eristu ajutine piirang alalisest selle poolest, milline on hinnang piirangu ajalisele kehtivusele

(lühike või pikk), vaid selle poolest, kas piirangu kehtivusaja lõpp on määratud. Määrusega nr 83

kehtestatud piirangutel on kehtivusajaga piiritletud ja seega konkreetselt määratud toime ainult

2024. aasta lõpuni. Seega on määruse nr 83 § 4 lg-s 8 kehtestatud piirang KPS § 11 lg 2

tähenduses ajutine. Samuti leidis RKPJK, et täidetud on ka kalavaru ohustatuse eeldus vähemalt

lõhe osas, kuivõrd keelu kehtestamine on kalavaru taastumiseks oluline, ning kuivõrd kalakaitse-

või teadusasutuse ettepanekule ei ole vorminõuet KPS § 11 lõikes 1 kehtestatud, siis on

regionaalministri poolt viidatud Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi aruanded ja suulised

ettepanekud töögruppides kohased aluseks võtta ajutise püügikitsenduse kehtestamisel. Lisaks

leidis RKPJK, et määruse nr 83 § 4 lg 8 ei ole vastuolus määratletuspõhimõttega. PS § 23 lg-s 1

sätestatud määratletusnõude kohaselt peavad nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka

4 (13)

4-24-1337

karistus olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on

keelatud ja karistatav ning mis karistus selle eest ähvardab, et inimene saaks oma käitumist

vastavalt kujundada. See tähendab, et süüteokoosseisu tunnused peavad olema normi adressaadile

ja seaduse kohaldajale arusaadavad vähemalt sellisel määral, et nende sisu oleks tõlgendamisega

avatav (RKKKm 01.11.2013, 3-1-1-89-13, p 8.1; RKÜKo 21.06.2011, 3-4-1-16-10, p 50).

Vaidlusaluse keelunormi adressaadiks on harrastuskalastajad, kuna see paikneb määruse nr 83

teises peatükis, mis reguleerib just harrastuskalapüüki. Normi legitiimne eesmärk tuleneb

esmajoones PS §-s 5 riigile pandud kohustusest kujundada looduskeskkonna säästlikku ja avalike

huvide kohast kasutamist tagav õiguslik režiim. Igaühel on PS § 19 kohaselt õigus küll vabale

eneseteostusele, kuid PS §-st 53 tulenevalt ka kohustus säästa elu- ja looduskeskkonda. Elu- ja

looduskeskkonna säästmise kohustuse eesmärk on hoida ära keskkonnale kahju tekkimist ning

sellega ka inimeste elukeskkonna ja -kvaliteedi halvendamist. RKPJK leidis, et ei ole õige

vastandada kalastusalaste keelunormide adressaatidena kutselist ja harrastuskalastajat. Keskkonna

säästmiskohustusega kaasnev hoolsuskohustus nõuab igaühelt, et ta teeks enne kalapüügiga

alustamist endale selgeks looduskeskkonna kaitseks kehtestatud nõuded, mis temale kohalduvad.

RKPJK leidis, et karistusnormi määratlematust ei tingi ka asjaolu, et püügikeelu ala on normis

kirjeldatud üksnes koordinaatidega ja mitte maamärkide nimetamisega. Asjassepuutuvast normist

tuleneb ühemõtteliselt, millistele koordinaatidele vastaval X jõe lõigul on kalapüük keelatud.

Võrdsuspõhiõiguse riive osas leidis RKPJK, et seda ei ole, märkides, et juhul, kui keelunormi

adressaat on mingitel põhjustel erinev teistest adressaatidest, siis on kohane kohaldada juba

olemasolevaid karistusõiguse norme, et lahendada väärteoasi vastavalt kehtivale

süüteomenetlusõigusele.

9. Keskkonnaamet esitas 05.02.2025 kassatsioonkaebuse väärteoasjas nr 4-24-1337, paludes

tühistada Pärnu Maakohtu 24.07.2024 otsus väärteoasjas nr 4-24-1337 ja jõustada kohtuvälise

menetleja 08.04.2024 otsus, kuid kui kohtuvälise menetleja otsust ei ole võimalik jõustada, siis

palus Keskkonnaamet tühistada Pärnu Maakohtu 24.07.2024 otsus väärteoasjas nr 4-24-1337 ja

saata väärteoasi Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks. Keskkonnaamet on seisukohal, et kohus

on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, mis on toonud kaasa ebaõige järelduse koosseisu

puudumise osas. Keskkonnaamet leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust,

jättes kohaldamata määruse nr 83 § 4 lg 8 ning jõudnud seetõttu ebaõigele järeldusele

väärteokoosseisu puudumise osas (VTMS § 149 punkt 2). Keskkonnaamet nõustub RKPJK

seisukohaga kalapüügipiirangu volitusnormile vastavuse osas. Volitusnormi kohaselt

kehtestatakse ajutisi püügikitsendusi ohustatud kalavaru kaitseks. Kui piirkonnas on põhjendatud

kehtestada püsiv keeluala, kehtestab Vabariigi Valitsus kala püügikeelu alad või ajad

kalapüügieeskirjas, aga kui kalavaru ohustatuse tase on ajas muutuv, peab ministrile jääma

võimalus püügikitsenduste vajadust igal aastal hinnata ning vastavalt olukorrale keeluala

pikendada, tühistada, suurendada või vähendada – seega on kohane neid kehtestada ajutiste

püügikitsenduste määruses. Ka Keskkonnaameti hinnangul annab koordinaatidega piiritlemine

kõige täpsema keeluala paiknemise info, kuivõrd looduses ei pruugi olla võimalik edastada alati

ja igas kohas keeluala alguse ja lõpu paiknemise infot aadressi, tänavanimede või maamärkidega.

Määruse nr 83 § 4 lg-ga 8 on selgelt piiritletud, millisel X jõe lõigul ja millisel ajavahemikul on

kalapüük keelatud, ning keeluala asukoht on määratud koordinaatide täpsusega. Lisaks võib

Keskkonnaameti hinnangul kõigi koordinaatidega piiritletud keelualade looduses füüsiliselt

tähistamine olla merealadel tehniliselt väga keeruline kui mitte võimatu ning mõjutada

veesõidukite ohutut liiklemist. Normis väljatoodu põhjal on võimalik looduses keeluala

paiknemine kindlaks teha koordinaate kasutavate tehnikavahendite või kõigile kättesaadavate

internetiallikate abil. Ka Keskkonnaamet leiab, et ei ole normi kohaldamisega riivatud

võrdsuspõhiõigust, märkides, et ka kiirmenetluse otsuses on arvestatud isikust tulenevaid

omadusi ja tema teadmisi subjektiivse koosseisu kindlaksmääramisel, kus leiti, et isik on teo

5 (13)

4-24-1337

toime pannud hooletuse vormis. Lisaks sellele on ka määratud karistus oluliselt alla keskmise

määra. KPS § 85 lg 1 näeb maksimaalse karistusena ette 300 trahviühikut, kuid kiirmenetluse

otsusega määrati isikule rahatrahv 20 trahviühikut. Seega on kohtuväline menetleja arvestanud

isikust tulenevaid eritunnuseid ja tema teadlikust õiguskorrast ning määranud sellele vastava

karistuse, mistõttu ei ole rikkunud määruse nr 83 § 4 lg 8 kohaldamisel ja karistuse määramisel

võrdsuspõhiõigust.

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium 16.04.2025 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-24-1337

rahuldas kassatsiooni ning tühistas Pärnu Maakohtu 24. juuli 2024. a otsuse ja saatis väärteoasja

uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Kolleegiumi otsusest nähtuvalt oli

õige maakohtu järeldus, et menetlusalune isik püüdis kala määruse nr 83 § 4 lg 8 järgi keelatud

kohas, kuid jättes määruse nr 83 § 4 lg 8 kohaldamata, tunnistades selle sätte põhiseadusega

vastuolus olevaks, ja lõpetades väärteomenetluse V. Nikešini teos süüteokoosseisu objektiivsete

tunnuste puudumise tõttu (sh lahendamata teisi VTMS §-s 133 loetletud küsimusi), kohaldas

maakohus materiaalõigust ebaõigesti, kuna Riigikohtu 10. jaanuari 2025. a otsusest nr 5-24-25/17

nähtuvalt oli määruse nr 83 § 4 lg 8 põhiseadusega kooskõlas.

11. Pärnu Maakohtule jagati 21.04.2025 Riigikohtu 16.04.2025 kohtuotsusest tulenevalt

uueks arutamiseks Vitali Nikešini 12.04.2024 kaebus Keskkonnaameti juhtivinspektor Jaanus

Põldma 08.04.2024 kiirmenetluse otsusele nr 940024000312 KPS § 85 lg 1 järgi.

12. Uuel arutamisel tegi Pärnu Maakohus korraldava määruse, paludes pooltel esitada kohtule

hiljemalt 30. aprillil 2025 enda seisukohad ja/või taotlused, mh palus kohus anda pooltel teada,

kas kohtumenetluse pooled peavad võimalikuks kaebuse arutamist kirjalikus menetluses,

tuginedes esimeses maakohtu menetluses kohtulikul uurimisel juba kogutud ja uuritud tõenditele.

13. Kohtuväline menetleja edastas 23.04.2025 kohtule vastuse, milles nõustus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses, võttes arvesse esimeses maakohtu menetluses kogutud ja

uuritud tõendeid. Keskkonnaamet märkis lisaks, et Keskkonnaametil puuduvad täiendavad

taotlused.

14. Istungisekretär suhtles Vitali Nikešiniga 29.04.2025 ajavahemikul 10.26–10.31 telefoni

teel (isiku tel nr 56790400). Vitali Nikešin kinnitas, et on nõus asja arutamisega kirjalikus

menetluses, jääb oma varasemalt antud seisukohtade juurde ning midagi uut tal lisada ei ole.

15.

29.04.2025 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja määras selle lahendamise

kirjalikus menetluses, kuivõrd mõlemad pooled on sellega nõustunud. Seejuures märkis kohus, et

kuivõrd mõlemad kohtumenetluse pooled on kohtule kinnitanud, et neil puuduvad täiendavad

taotlused ja seisukohad ning nad jäävad oma varasemalt antud seisukohtade juurde, on käesolevas

menetluses maakohtu hinnangul võimalik tugineda esimeses maakohtu menetluses kohtulikul

uurimisel juba kogutud ja uuritud tõenditele ning kuivõrd kohtuistungil seni kogutud tõendid on

uuritud, leidis kohus nimetatud määruses, et kohtuliku uurimise saab lugeda lõpetatuks ja saab

avada kohtuvaidlused. Eeltoodust tulenevalt määras kohus kohtumenetluse pooltele tähtaja

kohtuvaidluste teeside avaldamiseks hiljemalt 12. maiks 2025, märkides, et kohtuvaidluste

teesides saavad pooled tugineda vaid uuritud tõenditele ja avaldada kohtule oma seisukoha,

millise lahendi kohus tegema peaks.

16. Istungisekretär suhtles Vitali Nikešiniga 29.04.2025 ajavahemikul 14.23–14.28 telefoni

teel (isiku tel nr X). V. Nikešin avaldas, et ei soovi kohtule esitada kohtuvaidluse teese, sest ta

jääb varasemates menetlustes öeldu juurde ning ei soovi midagi uut välja tuua – kui ainult seda, et

tänase päevani puuduvad keelumärgid piirkonnas, kus ta kala püüdis. Vitali Nikešin märkis

lisaks, et tema uskus, et püüdmine on lubatud, kuivõrd keelumärke seal polnud, leides

kokkuvõttes, et temal on õigus.

6 (13)

4-24-1337

17. Kohtuväline menetleja esitas kohtuvaidluste teesid kirjalikult 07.05.2025, taotledes jätta

esitatud kaebus täies ulatuses rahuldamata ja Keskkonnaameti 08.04.2024 kiirmenetluse otsus

muutmata, korrates 26.04.2024 kohtule esitatud kaebuse vastuses ja 05.02.2025

kassatsioonkaebuses väljatoodud seisukohti.

Pärnu Maakohtu seisukoht

18. VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse

lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

19. Riigikohus on rõhutanud (3-1-1-2-16), et kui kohus ei tuvasta mõnd VTMS § 29 lg-s 1

loetletud väärteomenetlust välistavat asjaolu, peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud

kaebust läbivaatav kohus lahendama kohustuslikus korras kõik VTMS § 133 p-des 2–7 loetletud

küsimused (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-84-13, p-d 13-14). VTMS § 133 kohaselt peab

kohus muuhulgas välja selgitama, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse,

kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti

kvalifitseeritud ning kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt,

kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ja kas

menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise

alustega.

20. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, kohtuvälise menetleja seisukoha, kohtule esitatud

väärteoasja toimiku, esimeses maakohtu menetluses kogutud ja uuritud tõendid, Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10. jaanuari 2025 otsuse nr 5-24-25/17 ja Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 16.04.2025 kohtuotsuse, on seisukohal, et Vitali Nikešini kaebus

rahuldamisele ei kuulu.

Väärteo objektiivne ja subjektiivne koosseis

21. Nii esimese astme kohus esimeses maakohtu menetluses kui ka Riigikohus on tuvastanud,

et Vitali Nikešin püüdis 01.04.2024 keelatud kohas kala, mis sisustab KPS § 85 lg 1 objektiivset

koosseisu. Poolte nõusolekul on võimalik käesolevas menetluses tugineda esimeses maakohtu

menetluses kohtulikul uurimisel juba kogutud ja uuritud tõenditele. Kohus avaldab käesolevas

alapeatükis iga tõendi sisu ülevaatlikult ning tõendeid kogumis analüüsides annab V. Nikešinile

etteheidetavale väärteo objektiivsele ja subjektiivsele koosseisule õigusliku hinnangu.

22. KPS § 85 lg 1 järgi karistatakse kalapüügi või veekogus kala püügijärgse hoidmise eest

keelatud ajal või alal või püüda keelatud kalaliigi isendite või alamõõdulise kala püüdmise eest

kaaspüügi tingimusi rikkudes või harrastuspüügil püüda lubatud kala koguse ületamise eest

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

KPS § 10 lg 2 kohaselt on keelatud püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud

õigusaktis sätestatud keeluajal, -alal või püügivõimalust eirates. KPS § 11 lg 2 sätestab määruse,

milles on valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud ajutised püügikitsendused kalavaru

ohustatuse korral. Selleks määruseks oli teo toimepanemise ajal kehtinud Regionaalministri

23.11.2023 määrus nr 83 „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv

harrastuskalapüügil 2024. aastal“ (edaspidi määrus nr 83).

Määruse nr 83 § 4 lg 8 sätestab: „X maakonnas X jõe lõigul, mis paikneb punktide 58º24.667'N,

24º39.562'E ja 58º24.765'N, 24º39.519'E ühendavast sirgest allavoolu kuni punktide 58º24.429'N,

7 (13)

4-24-1337

24º38.945'E ja 58º24.423'N, 24º38.834'E ühendava sirgeni, on 1. jaanuarist 31. detsembrini

kalapüük keelatud.“

23. Asjas puudub vaidlus selle üle, et Vitali Nikešin püüdis 01.04.2024 kella 11.30 paiku X

maakonnas X vallas X külas X jõe paremal kaldal koordinaatidel 58º24.5437’N, 24º38.8089'E X

jõe paremal kaldal tonkaga kala. Seda ei ole vaidlustanud ka Vitali Nikešin. Kohtu poolt

lahendatavateks küsimusteks on need, kas V. Nikešin püüdis kala keelualas ja kas teda saab selle

eest karistada KPS § 85 lg 1 järgi.

24.

01.04.2024 sündmuskoha vaatlusprotokolli (väärteotoimik tl 7-11) kohaselt asub

sündmuskoht, kus Vitali Nikešin X jõe paremal kaldal istus ja kus tema jalgade juures maas oli

õngpüünis (tonka), mis vaatluse läbiviimise hetkel oli püügil, haakuvalt süüdistusega

koordinaatidel 58º24.5437’N 24º38.8089’E. Asukohad määrati GPS-seadmega Garmin Montana

700 (täpsus +/- 3 m). Sündmuskoha vaatluse protokolli lisaks on ka skeem (kaart), millel on

märgitud märgiga V. Nikešini asukoht X jõe ääres ning hallide joontega keeluala piirid.

25. Karistusregistri väljavõtte kohaselt (väärteoprotokolli lisa) puudub Vitali Nikešinil kehtiv

karistus.

26. Esimeses maakohtu menetluses andis Vitali Nikešin 21.05.2024 kohtuistungil ütlused

(kohtuistungi protokoll 21.05.2024 tl 4-5), mille kohaselt soovis ta 01.04.2024 minna kala

püüdma, kuid ta ei tahtnud püüda kala keelualas. V. Nikešin arvas teadvat, kus keeluala algab,

kuid ei teadnud selle lõppu, mistõttu otsis ta keeluala lõpumärki, liikudes selleks piisavalt kaugele

Sindi kirikuni, kuid kuna märki näha polnud, leidis ta, et see ala ei saa olla keeluala, ning asus

kala püüdma. V. Nikešin joonistas ka kaardile joone, kust sisenes ja liikus keeluala märgi

otsimiseks, kohus võttis selle kohtuasja materjalide juurde. Ühel hetkel tuli tema juurde

Keskkonnaameti ametnik Jaanus Põldma, kes ütles, et ta püüab kala keelualas, ja näitas talle, et

märk on teisel pool kallast, kuid Vitali Nikešin ei näinud seal ka märki, vaid võsa. Ametnik näitas

talle ka oma telefoni pealt seda pilti, kus on keeluala, kuid V. Nikešini ütluste kohaselt ei olnud

tal võimalust enne kalastama asumist selles veenduda, kus täpselt keeluala asub, ja telefonis ei

oska ta internetti nii kasutada. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja küsis kaebuse

esitajalt, miks ta ei valinud kaugemat punkti kalapüügiks, kui ta teadis, et seal võib olla keeluala

küsimus, vastas kaebaja, et kui ta oleks teadnud, et keeluala lõpeb kaugemal, siis ta oleks läinud

kaugemale ning ta tahtis näha, kus on see märk, aga seda märki kuskil ei ole. Kohtuvälise

menetleja esindaja küsimuse peale, miks V. Nikešin ei läinud veendumiseks teo toimepanemise

kohast kilomeeter või kaks kaugemale, vastas V. Nikešin, et tema jalad nii palju jalutada ei jõua.

27. Esimeses maakohtu menetluses teostas maakohus 17.06.2024 täiendava sündmuskoha

vaatluse ning sündmuskohta vaadeldi liikudes üksnes paremal kaldal. Nimetatud sündmuskoha

vaatlusprotokolli GPS-koordinaadid erinevad Keskkonnaameti andmetest – vahe on selles, et

kohus kasutas iPhone 12 Pro seadet, kuid Keskkonnaameti seadmel on iPhone’iga võrreldes

erinev kuvamise viis, s.t GPS-andmed on lähtestatud teisiti (erisus tuleneb sellest, kas kuvatakse

minutitega või teisiti). Kui Keskkonnaamet lähtestab oma seadme samaselt Iphone’iga, siis

andmed ühtivad. Sündmuskoha vaatlust läbiviiv kohus luges tuvastatuks, et asukohas, kus

menetlusalune isik kala püüdis, ei ole võimalik tajuda keeluala algust ega lõppu ilma määruses nr

83 märgitud GPS-koordinaate kasutamata ning keeluala on tähistatud vaid osaliselt: keeluala

alguse lähedal on vabatahtliku kalakaitse märk, millel on Keskkonnaameti telefoninumber ning

sedastus, et X jõel on neil koordinaatidel 1. jaanuarist 31. detsembrini kalapüük pidevalt keelatud,

kuid see ei vasta keeluala algusele GPS-koordinaatide järgi, mistõttu keeluala tegelik algus ei

olnud kohtu hinnangul tähistatud. Kuigi mõne meetri osas erineb V. Nikešini seisukoht

Keskkonnaameti omast selles osas, kust V. Nikešin kala püüdis, on siiski mõlema koha puhul

tegemist keelualaga, mistõttu leidis sündmuskoha vaatlust läbiviinud kohus, et asukoha osas

8 (13)

4-24-1337

vaidlus poolte vahel puudub.

28. Ka käesolevas maakohtu menetluses kohus möönab, et täpsed keeluala andmed füüsiliste

maamärkide vms näol kohapeal puuduvad, kuid samas on kohapeal olemas teave keeluala

olemasolust (s.t on välja toodud täpsed X jõelõigu koordinaadid, mis punktide ühendavast sirgest

mis punktide ühendava sirgeni on kalapüügi keeluala) ja teatud tähistus ka keeluala alguse kohta

vabatahtliku märgistuse tasemel. RKPJK on asunud samas asjas seisukohale, et vastuolu

määratluspõhimõttega puudub, leides, et karistusnormi määratlematust ei tingi asjaolu, et

püügikeelu ala on normis kirjeldatud üksnes koordinaatidega ja mitte maamärkide nimetamisega.

Asjassepuutuvast normist tuleneb ühemõtteliselt, millistele koordinaatidele vastaval X jõe lõigul

on kalapüük keelatud. Kohus nõustub nii eeltooduga kui ka kohtuvälise menetlejaga, et

koordinaatidega piiritlemine annab kõige täpsema info keeluala paiknemise kohta, kuivõrd

looduses ei pruugi olla võimalik edastada alati ja igas kohas keeluala alguse ja lõpu paiknemise

infot aadressi, tänavanimede või maamärkidega ning keelualade füüsiliselt täpne tähistamine –

eeskätt just merealadel – võib olla tehniliselt väga keeruline või isegi võimatu ja olla ka ohtlik

veeteede liiklusele. Samuti toob kohus välja, et isegi kui keeluala füüsiliste maamärkidega

looduses tähistada, ei pruugi nende asukoht mõne aja pärast enam vastata õigele keeluala algus-

või lõpupunktile, kuna loodus on pidevas muutuses, sh muutuvad pinnavormid, maapind liigub

(paisub, tõmbub kokku jms), ning samuti kuna maamärk võib olla suurem, võib selle puhul võib

tekkida vaidlus, kust keeluala täpselt kulgema hakkab, ja see võib kaasa tuua selle, et keeluala

kehtestatakse tegelikult vajalikust suuremana selleks, et jõuda keeluala piiriga esimese selgelt

eristuva maamärgini. 17.06.2024 teostatud sündmuskoha vaatluse kohaselt oli näha, et mööda

paremat X jõe kallast keeluala alguse punktist sinnani, kust V. Nikešin kala püüdis, oli liikumine

ja juurdepääs vesise pinnase tõttu liialt raskendatud. Seegi kinnitab kohtule veel kord, et looduses

eristuvate maamärkidega keeluala märgistamine ei pruugi olla eesmärgipärane ja täpset infot

kajastav, mis omakorda pärsib õigusselgust. Inimestele raskesti ligipääsetavate kohtade

märgistamine looduses ei ole vajalik ega mõistlik ja osadel juhtudel ka võimalik ning võib

vastupidiselt soovituga tuua kaasa ebatäpsuse ja selgusetuse.

29. Seega kaebuse esitaja, püüdes kala süüdistuses toodud ajal ja kohas, mis jäi määruse nr 83

§ 4 lg-s 8 sätestatud koordinaatide ehk keeluala sisse, püüdis kala keelatud kohas, täites seega

KPS § 85 lg 1 järgi objektiivse koosseisu ning selline tegevus on KPS § 10 lg 2 ja KPS § 71 lg 2

p 1 järgi kalapüüginõuete tõsine rikkumine.

30. KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

KarS § 17 lg 1 kohaselt isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule,

ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel

ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. KarS § 17 lg 3 sätestab, et seaduse mittetundmine ei

välista tahtlust ega ettevaatamatust. V. Nikešinile heidetaksegi ette hooletusest väärteo

toimepanemist.

31. Subjektiivse koosseisu mõttes nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et Vitali Nikešin

pani antud teo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, sest ta ei teadnud täpseid keeluala piire,

kuid ei teinud ka midagi selleks, et need välja uurida. See, kui isik ei tea keeluala piire ja seetõttu

satub keelualasse kala püüdma, ei ole selline asjaolu, mis välistaks igal juhul vastutuse, vaid seda

saab arvestada subjektiivses koosseisus ja süü tasandil. Täiendavalt kuulub ettevaatamatusdelikti

objektiivsesse koosseisu hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamine. Hoolsuskohustus tähendab

igaühelt nõutava ühiskonnas suhtlemiseks vajaliku hoolsuse, s.o sellise tähelepanelikkuse ja

kohusetundlikkuse ülesnäitamist, mida eeldatakse üldises suhtluses või konkreetses

tegevusvaldkonnas (RKKKo asjas nr 3-1-1-127-04 p 8; 3-1-1-45-14 p 8; 3-1-1-52-16 p 11.2).

32. Hoolsuskohustus on igaühe jaoks kohustuslik nõue käituda vastutustundlikult ja järgida

elementaarseid ohutusnõudeid. See tähendab, et isik peab olema piisavalt hoolikas, et tajuda ohtu

9 (13)

4-24-1337

mingile õigushüvele ja seda ära tunda, tajudes tingimusi, milles ta viibib (KarS kommenteeritud

väljaanne p 9.1 lk 98). Kõigil juhtudel eeldab hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamine isiku

käitumises selle võrdlemist konkreetses situatsioonis hoolsa, s.o nõutava käitumisega. Kui keegi

on teatud eluvaldkonnas tegutsedes põhjustanud õigushüvede kahjustamise, tuleb tema käitumist

võrrelda väljamõeldava kolmanda isiku hüpoteetilise, keskmise isiku mõistliku ja kohusetundliku

alternatiivkäitumisega (RKKKo 3-1-1-90-06; 3-1-1-56-07). Hoolsuskohustuse rikkumine eeldab

hoolsusetut tegu ning asjaolu saabumise objektiivset ettenähtavust (RKKKo asjas nr 3-1-1-127-

04 p 8).

33. Kohus märgib, et keelunorm asub harrastuskalapüüki reguleerivas peatükis ning igaühel

on põhiseaduslik kohustus säästa elu- ja looduskeskkonda eesmärgiga ära hoida keskkonnale

kahju tekkimist ning sellega ka inimeste elukeskkonna ja -kvaliteedi halvendamist. Enne, kui isik

alustab kalapüügiga – olenemata sellest, kas tegemist on kutselise või harrastuskalastajaga –, peab

ta tegema selgeks endale erinevates õigusaktides looduskeskkonna kaitseks kehtestatud nõuded,

mis tema tegevusele kohalduvad. See on säästmiskohustusega kaasnev hoolsuskohustus, mida

rikkus Vitali Nikešin ning mida eeldatakse ühiskonnas (sh harrastus-) kalapüügi

tegevusvaldkonnas. Vitali Nikešin oli teadlik, et Sindi kärestiku piirkonnas on kalapüük keelatud,

aga ta ei täitnud minimaalset hoolsuskohustust selgitada välja, kus püügipiirangu ala algab ja

lõpeb. Kalapüük on tegevus, millega sekkutakse teiste elusolendite (ja ka eluta olendite)

toimimise sfääri, mistõttu peab kalapüügiga tegelemisel käituma eriti tähelepanelikult,

kohusetundlikult ja vastutustundlikult ning järgima kõiki nõudeid, eeskirju, reegleid jm. Vitali

Nikešinilt kui isikult, kes harrastuskalapüügiga tegeleb (sh on ka eelnevalt tegelenud), saab

eeldada, et ta tajub ja tunnetab ära ohu, mida tema tegevus (eriti keelualal) võib õigushüvedele –

spetsiifiliselt kalaliikide ja üldiselt looduskeskkonna kaitsele – tekitada.

34. Kohtu hinnangul oli V. Nikešinil võimalik mõistlikult ette näha, milline tegevus on

keelatud ja karistatav, eeskätt arvestades V. Nikešini teadmist, et Sindi kärestiku piirkonnas on

kalapüük keelatud. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus Vitali Nikešin

ei oleks oma eripärade tõttu suutnud eksimust kuidagi vältida, mistõttu saab talle

hoolsuskohustuse rikkumist ette heita ning väärteomenetlust ei saa VTMS § 132 punkti 3 ja § 29

lõike 1 punkti 1 alusel lõpetada. Hoolsuskohustuse täitmata jätmise, s.t hoolsusetu teo

toimepanemise, põhjendused kaebaja poolt, et ta ei kasuta internetti ega loe ajalehti, ei ole

vastutust välistavad asjaolud ega sellised, mis ilmutaksid nõutavat hoolsust. Nõutavat tegevust

saab kirjeldada läbi kolmanda isiku hüpoteetilise, keskmise isiku mõistliku ja kohusetundliku

alternatiivkäitumise. Käesolevalt oleks Vitali Nikešini poolt nõutav tegu olnud olukorras, kus

isikule ei ole teada, kus täpselt keeluala algab ja lõpeb, selline, kui ta oleks nt ametiasutustest

uurinud järele, kus keeluala täpselt on, või palunud kelleltki, kes nt internetti kasutada oskab,

uurida välja või neil näidata keeluala täpsed piirid. Selline oleks olnud kohtu hinnangul

kalapüügil vajaliku hoolsuse täitmine selleks, et vältida keelualas kala püüdmist. Erinevalt

esimeses maakohtu menetluses kohtu poolt antud hinnangust leiab käesoleval juhul kohus, et

Vitali Nikešin ei teinud keelualalõpu märki otsides piisavalt, et seda pidada püüdeks vastav märk

leida.

35. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 10. jaanuari 2025 otsusega nr 5-

24-25/17 leidnud, et regionaalministri 23. novembri 2023. aasta määruse nr 83 § 4 lg 8

põhiseaduspärane. Seega eeltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul täidetud Vitali Nikešini

käitumises KPS § 85 lg 1 nii objektiivne kui ka subjektiivne koosseis. Õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud, samuti väärteomenetlust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus ei tuvasta ka

VTMS §-s 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

10 (13)

4-24-1337

Karistus

36. Keskkonnaamet karistas Vitali Nikešinit KPS § 85 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut,

s.o 80 eurot.

37. Kuivõrd kaebaja vaidlustab temale süüksarvatava väärteo toimepanemist üldiselt, leiab ta

ka, et talle on ebaõiglaselt määratud rahatrahv, mis tuleks tühistada.

38. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas

menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise

alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

39. KPS § 85 lg 1 sätestab, et kalapüügi või veekogus kala püügijärgse hoidmise eest keelatud

ajal või alal või püüda keelatud kalaliigi isendite või alamõõdulise kala püüdmise eest kaaspüügi

tingimusi rikkudes või harrastuspüügil püüda lubatud kala koguse ületamise eest karistatakse

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

40. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26). Kohtu hinnangul on Vitali

Nikešini süü keskmisest väiksem.

41. Vitali Nikešini süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg.

Kohtu hinnangul ilmestab süü suurust ka see, et Vitali Nikešin pani antud väärteo kohtu

hinnangul toime ettevaatamatusest ja selle kõige madalamal tasandil ehk hooletusest. Hooletust

on kohus eelnevalt analüüsinud ja hinnanud ega hakka siinkohal üle kordama. Karistust

kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuigi Vitali Nikešin ei ole tegu

omaks võtnud, siis seda süütuse presumptsioonist lähtudes ei saa talle ka ette heita. Samuti

arvestab kohus asjaoluga, et Vitali Nikešin püüdis keelatud kohas kala vaid vähest aega (ca pool

tundi) ning ühtegi kala ta kätte ei saanud. Seega saab antud süüteo asjaolusid arvestades rääkida

keskmisest madalamast süüst.

42. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest,

kuidas on võimalik Vitali Nikešinit mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Karistusregistrist nähtuvalt puuduvad V. Nikešinil kehtivad karistused. Samuti ei ole tegemist

võrduspõhiõiguse riivega, nagu on leidnud ka RKPJK, kuivõrd kohtuväline menetleja on

arvestanud sh karistuse määramisel isikut, temast tulenevaid eritunnuseid ja teadlikkust

õiguskorrast. Sh arvestab kohus sellega, et kaebajal on keskmine liikumispuue ja 100-

protsendiline töövõimetus. Kohus nõustub, et ühiskonnas tuleb arvestada ka inimestega, kes ei

suuda e-riigi kõikide ideaalidega 100% kaasas käia, s.t ei oska kasutada internetti, kuid sellele nn

põhjendusele tuginedes ei saa olla põhjendatud ega õigustatud panna õigusrikkumisi toime

teadmatusest või väidetavast teadmatusest. Selleks ongi karistusõiguses tahtluse ja

ettevaatamatuse vormid, kus arvestatakse isikust tulenevate asjaoludega, s.t eritunnustega. Kohus

peab vajalikuks korrata RKPJK seisukohta, et kui mõnda isikut puudutavad asjaolud muudavad ta

keelunormi ülejäänud adressaatidest erinevaks, siis ei ole tema karistamisel küsimus mitte võrdse

kohtlemise põhiõiguses, vaid selles, kas neid asjaolusid saab süüteomenetluses arvesse võtta juba

olemasolevaid norme kohaldades. Seda on kohtuväline menetleja karistuse määramisel

arvestanud ning seda arvestab käesolevas asjas ka kohus. Ka lihtsat hobi harrastades peab

arvestama seadusest tulenevate reeglitega ja kohustustega, piirangutega ja keeldudega.

43. Kohtu hinnangul avaldab miinimumlähedase sanktsioonimäära rahatrahvi kohaldamine

11 (13)

4-24-1337

Vitali Nikešinile positiivset ja preventiivset mõju selleks, et Vitali Nikešin enam samalaadseid

rikkumisi toime ei paneks ning oleks kalapüügiga tegelemisel edaspidi hoolsam ja

tähelepanelikum, kasutades oma põhiõigusi ja -vabadusi seaduskuulekalt. Samuti arvestab kohus

siinkohal sellega, et Vitali Nikešin oli teadlik, et antud piirkonnas on keeluala, aga ta ei olnud

kindel, kus see täpselt asub. Märkide puudumine iga meetri tagant või mõlemal pool kallast või

isiku teadmatus ei tee olematuks õigusaktist tulenevaid piiranguid ega nendest piirangutest

tulenevaid keeldusid teatud tegevustele. Karistusõigus ei saa lähtuda sellest, et inimene, kes ei tea

või ei oska otsida infot, võib käituda nii, nagu ise heaks arvab, ja süütegusid toime panna

teadmatusest.

44. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka

üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus möönab, et kuigi

reaalset kahju kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt ei tekkinud, oli sellise kahju

tekkimise tõenäosus suur, kuna iga aktiivne sekkumine välismaailma poolt keelupiirkonda häirib

ja mõjutab suurel määral negatiivselt lõhe ja meriforelli populatsioonide taastumist. Õigushüveks

on lisaks spetsiifiliselt kalade elu kaitsele ja säilimisele ka looduskeskkonna kaitse ja säilimine

tervikuna. Määruse nr 83 seletuskirjas on selgitatud, et lõhe ja meriforelli püügikeeld X jõestikus

on sätestatud selleks, et tagada kindlate kalaliikide (lõhe, meriforell) edukas kudemine ja

populatsioonide taastumine. Samuti on aastaringne üldine püügikeeld vajalik lõhe noorjärkude

kaitseks, sest lõhe noorjärgud jäävad peale koorumist kudealale (sünnikärestikule) paikseks

kaheks aastaks, on väga lihtsalt väljapüütavad (eriti õngpüünistega) ning väljapüük toob kaasa

liigse suremuse püüdmisel tekitatud vigastuste tõttu, isegi kui püütud isendid nt alamõõdulisuse

tõttu vabastatakse. Seega igasugune ebaseaduslik tegevus (sh ka siis, kui kala kätte ei saada ja

sellelaadset reaalset kahju ei teki) suurendab võimalust, et püügikeeluga nimetatud kohas ei

suudeta jõuda eesmärgini – tagada X jõe esimestel kärestikel kalade aastaringne kuderahu ja

kalade noorjärkudele anda võimalus toitumiseks selleks, et toetada kalaliikide – eelkõige lõhe –

kalavaru suurenemist ja populatsiooni taastumist. Karistuste eesmärk ei ole inimesi karistada,

vaid hoida ühiskond ja keskkond turvaline, sh tagada looduskeskkonna säästlikkus.

45. Kohtuotsus peab olema kooskõlas ka üldpreventiivsete huvidega – iga inimese kohustus

on säästa elu- ja looduskeskkonda eesmärgiga ära hoida keskkonnale kahju tekkimist ning sellega

ka inimeste elukeskkonna ja -kvaliteedi halvendamist. Looduskeskkonna kahjustamisele tuleb

reageerida seadusega ettenähtud ulatuses ja rangusega, mis annab omakorda kindluse kõigile, et

Riigikogu poolt vastuvõetud õigusaktid ka reaalselt toimivad ja vajadusel võimuga pannakse

toimima. Keskkonnaalaste süütegude kaitsvaks õigushüveks on kõikide inimeste elukeskkond

ning üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste

määramiste, mis mõjutavad nende suhtumist ja käitumist positiivses suunas ning suunavad neid

edaspidi õiguskuulekalt käituma. Erinevad nõuded, kohustused, piirangud ja keelud on

õigusaktidesse kirjapandud põhjusega, reguleerimaks säästlikku, ohutut ja jätkusuutlikku

keskkonda kõigile. Karistusõiguslikud sanktsioonid ei saa lähtuda sellest, et kui otseselt kahju ei

teki või isik ei ole süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemises kindel (nt ei soovinud küll

püügikeeldu rikkuda, kuid eksis püügikohaga), siis on teo toimepanijad n-ö karistamatud. Selline

suhtumine ja lähenemine annaks sellistele isikutele n-ö loa karistamatult rikkumisi toime panna,

kui teadmatusest süütegude toimepanemiseks on n-ö saadud heakskiit. See on aga äärmiselt ohtlik

suhtumine ja lähenemine ning ei lähe kokku õiguskorra huvidega ega õigusriigi põhimõtetega.

Teadmatust saab arvestada menetlusaluse isiku süü hindamisel ja karistuse määramisel. Pannes

selliseid tegusid toime, häiritakse ja ohustatakse keskkonda ja seal elavaid elusolendeid nii

olevikus kui ka tulevikuvaates, mis omakorda mõjutab keskkonnas elavaid inimesi.

46. Kohtu hinnangul ei ole alust eelneva tõttu lõpetada väärteomenetlust otstarbekuse

kaalutlusel isikut karistamata VTMS § 30 lõike 1 punkt 1, kuna avalik menetlushuvi ühiskonnas

säästliku ja turvalise keskkonna tagamise näol on olemas.

12 (13)

4-24-1337

47. Kohus leiab, et 20 trahviühikut ehk 80 eurot ei ole ebaproportsionaalne, ebamõistlik ega

isikut kahjustav või liigsesse raskesse (majanduslikku) olukorda panev. Karistus peab olema

eesmärgipärane ja eripreventiivset mõju omav, suunates isikut tulevikus rikkumisi mitte toime

panema ja aidates isikul teha oma käitumisest tõsised järeldused. Kohus leiab, et käesolevas ei ole

menetlusalune isik siiani mõistnud enda süüd täie tõsidusega, keskkonna kaitseks sätestatud

reeglite, keeldude ja nõuete järgimise kohustuslikkust ja vajadust ning ohtu ja pöördumatuid

tagajärgi, mida tema selline ebaseaduslik tegevus võib keskkonnale kaasa tuua. Isik, kes ei soovi

õigusrikkumiste eest määratud karistust ja sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma

elukorraldusele, peab ise käituma viisil, mis ei tooks karistust kaasa, s.t järgima ning tegema

endale selgeks ka pealtnäha süütul tegevusel – nt harrastuskalapüügil – enne kalapüügiga

alustamist erinevates õigusaktides looduskeskkonna kaitseks kehtestatud nõuded (sh piirangud,

keelud jms), mis temale kohalduvad, mitte lootma, et rikkumisi ei märgata või nendele seaduses

ettenähtud rangusega ei reageerita.

48. Kohus tuvastas, et karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning

väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Kohus on seisukohal, et

Keskkonnaameti poolt on karistuse määramisel lähtutud kehtivast korrast, arvesse on võetud

KarS 56 lg 1 alusel isiku süü ning karistuse määramisel on süü suuruse kindlakstegemisel

lähtutud asjakohastest asjaoludest ja eripreventiivsetest kaalutlustest.

49. Seega tuleb eelnevatel kaalutlustel Vitali Nikešini kaebus kohtuvälise menetleja otsusele

tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Kohtu hinnangul on

80-eurone rahatrahv piisav esmakordsele rikkumistele reageerimiseks ning sellise rikkumise

tagajärgede mõistmiseks ja edaspidise käitumise korrigeerimisest. Karistus on piisavalt range ka

õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades ja sel põhjusel korrigeerimist ei vaja.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa Reinfeldt

Kohtunik

13 (13)