2-25-1102/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Raina Pärn

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2025. a, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-1102

Tsiviilasi

K. K. hagi K. E. S.-i ja H. S.-i vastu elatise

vähendamise nõudes

Tsiviilasja hind

3600 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K. K. (isikukood XXX, elukoht XXX , e-

post XXX), lepinguline esindaja Irina Metsler-

Verner (e-post XXX)

Kostjad: K. E. S. (isikukood XXX) ja H. S.

(isikukood XXX)

Kostjate seaduslik esindaja: S. S. (isikukood XXX,

elukoht XXX, e-post XXX)

Kohtuistungi aeg

XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K. K. hagi osaliselt.

2. Muuta Pärnu Maakohtu 12. märtsi 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-2215

välja mõistetud elatise suurust.

3. Välja mõista K. K.-lt alaealise lapse K. E. S.-i kasuks alates 21.01.2025 kuni K.

E. S.-i täisealiseks saamiseni (s.o XXX) igakuine elatis järgmiselt:

3.1.

perioodil 21.01.2025 kuni 31.03.2025 igakuine elatis 287,72 eurot (sh

baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvutatud 50% lapsetoetusest 40 eurot).

3.2.

alates 01.04.2025 igakuine elatis 301,74 eurot (sh baassumma 282,31 eurot,

millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot, millest

on maha arvutatud ja 50% lapsetoetusest 40 eurot).

4. Välja mõista K. K.-lt alaealise lapse H. S.-i kasuks alates 21.01.2025 kuni H. S.-i

täisealiseks saamiseni (s.o XXX) igakuine elatis järgmiselt:

4.1.

perioodil 21.01.2025 kuni 31.03.2025 igakuine elatis 244,56 eurot (sh

baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvutatud ja 50% lapsetoetusest 40

eurot ning vanusevahest tulenevalt 15% vähendatud).

4.2.

alates 01.04.2025 igakuine elatis 256,48 eurot (sh baassumma 282,31 eurot,

millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot, millest

on maha arvutatud ja 50% lapsetoetusest 40 eurot ning vanusevahest tulenevalt 15%

vähendatud).

5. Resolutsiooni punktides 3 ja 4 välja mõistetud elatist indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026) vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-le 3 ja

4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub ka

perekonnaseaduse § 101 lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse

suurus.

6. Elatise kuumakse suurust saab arvutada Justiitsministeeriumi veebilehel

avaldatud elatiskalkulaatori abil (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).

7. Igakuine elatis tuleb tasuda kostjate seadusliku esindaja S. S.-i arveldusarvele

XXX iga kuu 9.ndaks kuupäevaks selgitusega „K. E. S. ja H. S. elatis“.

8. Elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

9. Kohtumenetluse kestel tasutud elatise summad kuuluvad väljamõistetud elatisega

tasaarvestamisele.

10. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

11. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa

ületab

eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. K. esitas Pärnu Maakohtule 20.01.2025 hagi K. E. S.-i ja H. S.-i vastu Pärnu

Maakohtu 12.03.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-2215 välja mõistetud elatise vähendamise

nõudes. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatis mõlema lapse osas kuni 200 euroni.

Elatise vähendamise põhjuseks on asjaolu, et hagejal on lisaks kostjatele veel 2 ülalpeetavat,

kelle ees on tal samuti ülalpidamiskohustus. Hageja leiab, et elatise suuruse määramisel tuleb

arvesse võtta kohustatud vanemate varalist seisundit ja jätta vanema kanda selline osa lapse

vajaduste rahuldamiseks vajalikest kuludest, mis vastab tema võimalusele ülalpidamist anda.

Hageja leiab, et laste põhivajadused peavad olema võrdselt rahuldatud.

2. Pärnu Maakohus võttis 18.03.2025 avalduse menetlusse ja küsis kostjate seaduslikult

esindajalt kirjaliku vastuse.

3. Kostjate seaduslik esindaja elatise vähendamisega ei nõustu. Kostjate seaduslik esindaja on

seisukohal et hageja ei ole piisavalt tõendanud, et hageja majanduslik olukord oleks muutunud

määral, mis võimaldaks seaduslikult ja põhjendatult vähendada laste igakuist elatist. Laste

vajadused on suurenenud. Lisaks regulaarsetele kulutustele (toit, riided, koolitarbed) tuleb

nüüd katta ka ortodontilised ravikulud (breketid), mis on pikaajalised ja kallid. Hageja viide

uutele ülalpeetavatele ei saa tulla olemasolevate laste heaolu arvelt. Kostjate hinnangul ei

toeta hageja oma lapsi ei emotsionaalselt ega füüsiliselt ning sellises olukorras ei ole

põhjendatud soov oma rahalist kohustust vähendada, pigem vastupidi. Kostjad paluvad

säilitada senine elatise määr.

4. Kohus arutas tsiviilasja XXX toimunud kohtuistungil, kus osalesid hageja K. K. , hageja

lepinguline esindaja ja kostjate seaduslik esindaja S. S..

5. 23.05.2025 esitas hageja oma seisukoha, selgitas oma varalist seisu ning esitas pangakonto

väljavõtte vahemikus 19.11.2024–XXX.

6. 28.05.2025 esitas kostjate seaduslik esindaja oma seisukoha ning selgitused oma tervisliku

seisundi ja sissetulekute kohta.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostjate seadusliku esindaja kohtuistungil, tutvunud

tsiviilasja materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on osaliselt

põhjendatud ning tuleb osaliselt rahuldada.

8. Tsiviilasjas ei ole vaidlust selles, et hagejal ja kostjate seaduslikul esindajal on ühised

lapsed K. E. S. ja H. S. (dtl 3, 13-18, 20-24). Samuti ei ole vaidlust selles, et hagejalt on laste

kasuks elatis välja mõistetud varasema kohtuotsusega. Nimelt on Pärnu Maakohtu 12.03.2020

määrusega tsiviilasjas nr 2-20-2215 kohus kinnitanud kompromisslepingu, mille järgi

kohustub K. K. tasuma K. E. S.-i ja H. S.-i ülalpidamiseks igakuist elatist 68,50% elatise

maksmise kohustuse ajal kehtivast poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast ning seda alates 11.02.2020 kuni laste täisealiseks saamiseni (dtl 8-9).

Käesolevaga taotleb hageja eelviidatud kohtumäärusega välja mõistetud elatise suuruse

muutmist.

9. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on poolel õigus esitada hagi jõustunud kohtuotsusega

väljamõistetud perioodiliste maksete muutmiseks, kui pärast asja arutamise lõppu on

muutunud maksete väljamõistmise aluseks olevad asjaolud.

Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul

tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad

(Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; 28. oktoobri 2015. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).

TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool

nõude elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

Kohus peab vajalikuks osundada, et alates 01.01.2022 on muutunud ülalpidamiskohustust ja

selle suurust käsitlevad materiaalõigusnormid.

PKS § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne 01.01.2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem

kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära

või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 01.01.2022 on vanem

kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

PKS § 217² lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu PKS § 217² lg-s 1

nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse,

tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

K. K. on esitanud elatise vähendamise hagi. Sealjuures on K. K.-l võimalik taotleda elatise

vähendamist tuginedes ainuüksi õigusliku olukorra muutumisele.

K. K. on tuginenud lisaks õigusliku olukorra muutusele ka sissetulekute vähesusele ja

asjaolule, et tal on veel kaks alaealist last. K. K. soovib vähendamist kuni 200 eurot kuus

ühele lapsele. Kostjate seaduslik esindaja elatise vähendamisega nõus ei ole.

Eeltoodut arvestades on hageja õigustatud nõudma elatise vähendamist.

10. Käesoleval ajal kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui PKS §-s 101 alusel arvutatud summa.

PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe

lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS §

101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse arvel ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab

rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud

võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

PKS § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1

sätestatud miinimummäära.

Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

Üksnes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teised alaealised

lapsed, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed)

võib kohus välja mõista ka väiksema elatise. Sealjuures on PKS § 102 lg-s 2 nimetatud

asjaolude näol tegemist näidisloeteluga, mistõttu tuleb kohtul iga üksikjuhtumi asjaolusid

arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks või mitte.

Arvestades kõiki eelviidatud asjaolusid, sh lastetoetust (mida kostjate seadusliku esindaja

selgituste järgi laste jaoks makstakse – dtl 59), oleks käesoleval ajal (alates 01.04.2025)

elatise miinimumsumma 558,22 eurot (kostja 1 elatis 301,74 eurot ja kostja 2 elatis 256,48

eurot). Varasem, s.o perioodil 01.01.2025 kuni 31.03.2025, on elatise suuruseks 532,28 eurot

(kostja 1 elatis 287,72 eurot ja kostja 2 elatis 244,56 eurot).

Käesolevalt on K. K. kohustatud tasuma elatist tasuma kahele lapsele kokku 607 euro

(886:2x68,5=303,46 eurot+303,46 eurot) vastavalt Pärnu Maakohtu 12.03.2020 määrusele

tsiviilasjas nr 2-20-2215.

Eeltoodust tulenevalt esineb alus Pärnu Maakohtu 12.03.2020 määrusega välja mõistetud

elatise muutmiseks, s.o ainuüksi tulenevalt õigusliku olukorra muutumisest.

11. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära.

Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise

vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus.

11.1 Hageja leiab, et elatise vähendamist õigustab asjaolu, et tal on veel kaks alaealist last, kes

vajavad ülalpidamist.

Rahvastikuregistri andmetel on hageja lasteks lisaks kostjatele 08.08.2020 sündinud Aron K.

K. ja 31.12.2018 sündinud Loviise K. K. (dtl 13-18).

Kohus ei nõustu hagejaga, et elatise vähendamiseks annab alust asjaolu, et hagejal on veel

kaks last. Seda põhjusel, et Pärnu Maakohtu 12.03.2020 määruse tegemisel juba arvestati

nimetatud asjaoluga, s.o hagejal on veel kaks last. Nimelt selgitas kohtuistungil kostja

seaduslik esindaja, et kompromissi sõlmimisel arvestati sellega, et hagejal on kolmas laps, aga

lisaks arvestati ka sündimata lapsega, st elatise suuruse kokku leppimisel jagati hageja palk

nelja lapse vahel võrdselt (dtl 61). Seda ei ole vaidlustanud ka hageja. Nimetatud asjaolu

nähtub ka tsiviilasja nr 2-20-2215 asjaoludest. Nimelt järeldub tsiviilasja nr 2-20-2215

materjalidest, et pooled leppisid kokku, et K. K. tasub elatist kokku 400 eurot kuus, mis

seotakse protsendina sel ajal kehtinud miinimum kuutasuga. 2020.a aastal oli töötasu

alammääraks 584 eurot. Seega kujunes elatise suuruseks 200 eurot ühe lapse kohta (st

584:2x68,5%), s.o kokku elatise suurus 400 eurot. Sealhulgas arvestati sellega, et kostjal on 4

ülalpeetavat.

Eeltoodust tulenevalt ei ole Pärnu Maakohtu 12.03.2020 määruse tegemise aluseks olnud laste

arv käesolevaks ajaks muutunud, mistõttu nimetatud asjaolu ei anna alust elatise suurust

muuta.

11.2 Hageja leiab, et elatise vähendamiseks annab asjaolu, et hagejal ei jätku raha elamiseks

ja kostjate esindaja on majanduslikult tugevamal positsioonil, st kostjate seadusliku esindaja

sissetulek ületab hageja sissetulekut.

Esmalt peab kohus oluliseks, et hageja selgitustest järelduvalt ei ole hageja sissetulek ja selle

suurus muutunud võrreldes Pärnu Maakohtu 12.03.2020 määruse aluseks olnud asjaoludega.

Nimelt on hageja selgitanud, et viimased 8 aastat on tema töökoht olnud sama. 5 aasta jooksul

on tal ühe korra palka tõstetud (dtl 59). Sellest tulenevalt ei ole Pärnu Maakohtu 12.03.2020

aluseks olnud sissetulekut mõjutavad asjaolud sisuliselt käesolevaks ajaks muutunud.

Kohus selgitab, et PKS § 99 lg-te 1 ja 2 alusel ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb

arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Vanemal on kohustus hankida nii

enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on

liiga väike (27.10.2021 RKTKo nr 2-19-18082, p 11).

Kohtu hinnangul järeldub esitatud tõenditest, et mõlemate vanemate sissetulekud on sarnases

suurusjärgus, mistõttu elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära ei ole praegusel juhul

põhjendatud PKS § 102 lg 2 alusel.

Kostjate seadusliku esindaja sissetulek ilma elatiseta (kuid koos peretoetusega) on 1309,90

eurot (1916,90-607). Kostjate seadusliku esindaja selgituste kohaselt lõppeb tal

tasemeõppetoetus (319,90 eurot) maikuus ära, kuna ta lõpetab kooli. Käesoleva aasta lõpus

lõppeb ka töövõimetoetus (625 eurot). Kostjate seaduslik esindaja taastub seljaoperatsioonist

(on viibinud töövõimetuslehel 4-5 kuud) ja ta jääb veel haiguslehele, kuid pärast taastumist

plaanib tööle asuda. Kostjate seaduslik esindaja konkreetseid igakuiseid kulusid välja toonud

ei ole, vaid on märkinud, et ka tal on maksekohustusi palju (dtl 99).

Hageja sissetulekuks on 1789,50 eurot (dtl 65). Hageja poolt esitatud andmetest ja tema konto

väljavõttest nähtuvalt on hagejal hulgaliselt võlgnevusi erinevate tarbijakrediidilepingute

alusel (dtl 64-98). Seda on hageja selgitanud ka kohtuistungil, et kiirlaenufirmadest saadud

rahalisi vahendeid kasutati jooksvate kulude katteks, kuna elukaaslane ei käinud vahepeal

tööl, samuti sõidukiga seotud kulutuste katmiseks (dtl 59). Kohtu hinnangul ei õigusta elatise

vähendamist ainuüksi asjaolu, et vanem on jäänud hätta kiirlaenufirmadest saadavate laenude

tagastamisega või on sattumas nn laenuorjusesse. Ebapiisava sissetuleku korral on vanem

kohustatud leidma võimalused, kuidas kõiki enda kohustusi piisaval määral täita, sh vajadusel

suurendades sissetulekut. Kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et võlgnevustega hageja

tegeleb (dtl 59). Seega asjaolu, et hagejal on eelmise kohtulahendiga võrreldes tekkinud

suured võlgnevused, ei anna alust välja mõistetavat elatist vähendada.

12. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb alus Pärnu Maakohtu 12.03.2020 määrusega välja

mõistetud elatise muutmiseks ja seda põhjusel, et muutunud on õiguslik regulatsioon. Muid

aluseid elatise vähendamiseks kohtu arvates ei ole.

Kohus on seisukohal, et Pärnu Maakohtu 12.03.2020. a määrusega välja mõistetud elatist

tuleb muuta vastavalt PKS § 101 lg-s 1-7 sätestatud miinimummäärale. Sellest tulenevalt on

õigustatud K. K.-lt välja mõista kostja K. E. S.-i ja H. S.-i kasuks alates hagi esitamisest (s.o

21.01.2025) kuni nende täisealiseks saamiseni elatis vastavalt käesoleva otsuse

resolutsioonile, s.o muutuvas suuruses ja vastavalt PKS § 101 lg-s 1-7 sätestatud

miinimummäärale.

Kohus selgitab, et perioodil 01.01.2025–21.01.2025 tuleb elatist arvestada vastavalt Pärnu

Maakohtu 12.03.2020 otsusega nr 2-20-2215 määras.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus leiab, et TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotusest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn

Kohtunik