2-23-16114/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kadri Mälberg ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.06.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-16114

Kohtuasi

C.Y hagi Y.B vastu kaasomandi lõpetamiseks ja

tahteavalduste andmiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.08.2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y.B apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja C.Y (isikukood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ja vandeadvokaadi abi

Getter Ulla

Kostja Y.B (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Martin Männik

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 22.05.2025. a istungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28.08.2024. a otsus osas, millega maakohus mõistis

hagejalt kostja kasuks välja hüvitise väiksemas ulatuses kui 132 500 eurot. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 132

500 eurot.

2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Rahuldada C.Y hagi Y.B vastu kaasomandi lõpetamise ja tahteavalduste

andmiseks kohustamise nõudes.

2.2. Lõpetada kinnisasja asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXX), kaasomand

selliselt, et Y.B annab ¼ kinnisasja mõttelise osa omandi C.Y omandisse.

2.3. Kohustada C.Y tasuma Y.B-le hüvitis 132 500 eurot ühe kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

2-23-16114

2.4. Kohustada Y.B-d andma tahteavaldus kinnisasja (registriosa nr XXXXXX) ½

mõttelise osa üle andmiseks C.Yle siis, kui C.Y on tasunud Y.B-le hüvitise 132

500 eurot või kui Y.B on sattunud hüvitise vastuvõtmisega viivitusse.

2.5. Kohustada Y.B-d andma nõusolek kinnistusraamatu seaduse § 341 lg 1 järgi

tema suhtes omanikukande kustutamiseks ning C.Y ½ mõttelise osa

omanikuna sisse kandmiseks siis, kui C.Y on tasunud Y.B-le hüvitise 132 500

eurot või kui Y.B on sattunud hüvitise vastuvõtmisega viivitusse.

2.6. Kohtuotsust saab kinnisasja (registriosa nr XXXXXX) omandamise osas täita

ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Kui C.Y ei täida

kohtuotsuse tervikresolutsiooni p-s 2.3 märgitud kohustust tasuda Y.B-le 132

500 eurot ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, siis kaotavad

otsuse resolutsiooni punktid 2.2, 2.3, 2.4 ja 2.5 õigusjõu.

2.7. Jätta Harju Maakohtu 16.11.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu kehtima otsuse täitmist tagava abinõuna.

2.8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Y.B apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. C.Y (hageja) esitas 14.11.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Y.B (kostja) vastu

kaasomandi lõpetamise ja tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes. Hagiavalduse

kohaselt omandasid hageja ja W 2008. aastal kaasomandisse ½ mõttelist osa kinnisasjast

XXX (registriosa nr XXXXXX). Hagejale kuulus ¼ ja Wle ¼ suurune osa. Hageja esitas

tsiviilasjas nr 2-230-1257 W vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks ning 25.10.2023.a otsusega

lõpetas Harju Maakohus kaasomandi. Enne otsuse tegemist jõudis W talle kuuluva mõttelise

osa võõrandada kostjale ja hageja oli sunnitud esitama uue hagi kostja vastu.

1.1. Hageja soovib lõpetada kinnisasja kaasomandi selliselt, et kinnisasja ½ mõttelise osa

kaasomand jääb hagejale ning hageja tasub selle eest kostjale hüvitist. RE Kinnisvara AS

eksperthinnangu kohaselt on XXX ½ mõttelise osa kinnistu turuväärtus 265 000 eurot.

Kinnisasja soetamiseks võetud laenu jääk LHV Pank AS-i ees on hagiavalduse esitamise

seisuga 37 068,54 eurot. Võttes arvesse, et ½ kaasomandi osa turuväärtus on 265 000 eurot

2-23-16114

ning laenujääk on 37 068,54 eurot, on hageja valmis tasuma kostjale hüvitist (265 000 – 37

068,54) ÷ 2 = 113 965,73 eurot.

1.2. Kinnisasja turuväärtus on 265 000 eurot ilma hüpoteekideta. Vaidlusaluse kinnisasja

mõttelist osa koormab kaks hüpoteeki: hüpoteek 407 000 krooni AS LHV Pank kasuks ja

hüpoteek 1 164 000 krooni AS LHV Pank kasuks. Hüpoteekidega on tagatud nõuded, mis

tulenevad AS LHV Pank ja hageja ja W vahel sõlmitud laenulepingust. 15.08.2024 seisuga on

laenu jääk 35 151,18 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Asjakohane ei ole

hageja viide hageja ja W vahelisele kohtuvaidlusele tsiviilasjas nr 2-23-1257. Kostja ei

teadnud kinkelepingu sõlmimisel nimetatud vaidlusest. Hageja ei ole enne Harju Maakohtule

hagi esitamist pöördunud kostja poole vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks ega teinud

ettepanekut kaasomandi lõpetamiseks. Kostja võtab TsMS § 231 lg 2 mõttes omaks, et

vaidlusaluse kinnistu ½ mõttelise osa väärtus on käesoleval ajal 265 000 eurot. Kinnistu

mõttelise osa jätmisel hagejale peaks hageja hüvitama kostjale pool kinnistu mõttelise osa

väärtusest 265 000 eurot ehk 132 500 eurot, mitte 113 317,61 eurot. Sisuliselt võtab kostja

hagi kohe õigeks, kuid hageja on arvutanud kinnistu mõttelise osa väärtuse, mis tuleb kostjale

hüvitada, ebaõigesti.

Õiglane ja kohene hüvitis kostjale omandiõiguse kaotuse eest tuleb määrata ilma hüpoteeke

arvestamata. Kostja ei ole erinevalt hagejast hüpoteegiga tagatava laenulepingu pool. Kui

kinnisasi müüdaks täitemenetluses 265 000 euro eest ja tasutaks laenujääk 37 068,54 eurot,

saaks kostja küll hüvitise 113 965,73 eurot, kuid tal tekiks hageja vastu nõudeõigus AÕS §

349 lg 3 alusel. Isegi kui kostja saaks sel juhul esitada nõudeid W vastu, ei muuda see tema

õiguslikku positsiooni. Laenulepingu järgi vastutavad hageja ja W solidaarselt.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus oma 28.08.2024. a otsusega rahuldas hagi, lõpetas hageja ja kostja

kaasomandi selle jätmisega hagejale ja pani hagejale kohustuse maksta kostjale tema osa eest

hüvitise 114 924,41 eurot.

3.1. Maakohus tuvastas, et hageja ja W omandasid 2008. aastal kaasomandisse ½ mõttelist

osa kinnisasjast XXX (registriosa nr XXXXXX). Hagejale kuulus ¼ ja Wle ¼ suurune osa.

Hageja ja W võtsid ühiselt laenu ja koormasid endale kuuluvad mõttelised osad

hüpoteekidega kokku summas 1 571 000 krooni AS LHV Pank kasuks.

3.2. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõike 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda

kaasomandi lõpetamist. Kaasomand tuleb lõpetada hageja taotletud viisil, mille kohaselt

kinnistu kaasomandi ½ osa jääb hagejale ning hageja tasub kostjale hüvitise omandi kaotuse

eest. Pooled ei taotlenud kaasomandi lõpetamist muudel viisidel. Kaotatud omandi väärtus

tuleb määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Pooled on

üksmeelel, et vaidlusaluse kinnistu ½ mõttelise osa väärtus on käesoleval ajal 265 000 eurot.

3.3. Eeldada saab, et kinnistu potentsiaalne ostja arvaks pakkumise tegemisel hüpoteekidega

tagatud kohustused ligikaudses ulatuses kinnisasja väärtusest maha. Kuna hüpoteegid jäävad

kinnisasja koormama ka pärast poolte kaasomandi lõpetamist, on põhjendatud arvestada

hüvitise suuruse määramisel hüpoteekidega tagatud nõude reaalset suurust kaasomandi

2-23-16114

lõpetamise seisuga. Asjatundja Urmas Võimre on andnud hinnangu kinnisasja turuväärtusele

ja leidnud, et hüpoteegid mõjutavad kinnisasja väärtust.

3.4. Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus korteriomandi omandamiseks ei võtnud laenu

mõlemad kaasomanikud (korteriomand omandati ühe kaasomaniku ja kolmanda isiku poolt

võetud laenu arvel), on võimalik mõlemale kaasomanikule panna kohustus kasutada

enampakkumisel saadud raha hüpoteegiga tagatud laenu tasumiseks (vt Riigikohtu lahendit nr

3-2-1-39-17, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-18-18362, p

27). Kinkelepingu p-s 2.2.3 on kostja kinnitanud, et on teadlik kinnisasja koormavatest

hüpoteekidest ning notari selgitustest võimaliku sundtäitmise kohta kolmanda isiku nõude

täitmiseks. Õige ega õiglane ei ole olukord, kus kostja, kes pole kinnisasja ¼ mõttelise osa

enda omandisse saamiseks kulutusi teinud, saab kaasomandi lõpetamisel hüvitise, mille

ulatuse määramisel ei ole arvestatud kinnistu ¼ mõttelisa osa omandamiseks võetud

laenukohustust.

3.5. Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et kui kostja täidaks laenukohustuse, tekiks tal

hageja vastu nõue. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja ei täidaks laenulepingust tulenevaid

kohustusi ning et sellevõrra oleks kostjal mistahes nõudeid hageja vastu. Ka ei ole hageja

tuginenud asjaolule, et hüpoteek tagab mistahes muid hageja (sh suurendatud) kohustusi.

3.6. Laenujääk 13.08.2024 seisuga on 35 151,81 eurot. Arvestades poolte ½ kaasomandiosa

väärtust ja sellel lasuvaid kohustusi, tuleb hagejal tasuda kostjale omandi kaotuse eest hüvitist

114 924,41 eurot, s.o kaasomandi ½ osa väärtus 265 000 eurot – kohustused 35 151,18 eurot

÷ 2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kohustas maakohus kostjat

andma tahteavalduse kinnisasja mõttelise osa kinnisasja mõttelise osa üleandmiseks hagejale

ning nõusoleku kinnistusraamatusse osa ülemineku kohta kanda tegemiseks

kinnistusraamatuseadus § 341 lg 1 järgi. Maakohus määras otsuse täitmise viisi TsMS § 445 lg

1 ja VÕS § 110 lg 5 järgi kindlaks selliselt, et kohtuotsust saab kinnisasja omandamise osas

täita ühe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest

3.7. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 4 järgi poolte enda kanda. Kaasomand

lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, mistõttu on põhjendatud ja õiglane jätta

menetluskulud poolte kanda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest saaks järeldada, et

kostja oli teadlik tsiviilasja nr 2-23-1257 kohtumenetlusest, ning et kostja ja W

kooskõlastatult ja pahatahtlikult võõrandasid kinnisasja kaasomandi mõttelise osa tsiviilasja

nr 2-23-1257 kohtumenetluse kestel hagejat ja kohut sellest teavitamata.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik jätta

kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole

õiglane.

4.1. Kostja ei ole laenulepingu pooleks AS-ga LHV Pank, mille täitmise tagamiseks koormab

kaasomandi osa hüpoteek. Asjakohane ei ole maakohtu viide, et olukorras, kus korteriomandi

omandamiseks ei võtnud laenu mõlemad kaasomanikud, on võimalik mõlemale

kaasomanikule panna kohustus kasutada enampakkumisel saadud raha hüpoteegiga tagatud

laenu tasumiseks. Kohtupraktikas on üksnes leitud, et kaasomanik peab andma hüpoteegist

vabanemiseks oma panuse. See ei mõjuta hüvitise lõplikku suurust. Asjatundja U. Võimre

arvamus ei ole asjakohane hüvitise määramise põhimõtete kindlaks tegemisel. Asjakohane ei

ole maakohtu kaalutlus, et kostja ei ole kinnisasja omandamiseks teinud vastusooritust.

2-23-16114

4.2. Maakohus jättis käsitlemata kostja väite, et kuna kostja ei ole laenulepingu pool, saab ta

võimaliku ½ mõttelise osa sundmüügi korral täita hageja kohustuse laenuandja ees ning

sellisel juhul läheb temale vastavalt AÕS § 349 lg 3 rahuldatud ulatuses nõue üle. Kui hageja

täidab laenulepingutest tulevad kohustused lõpuni, oleks ½ mõttelise osa kinnistust

turuväärtus 265 000 eurot. Seetõttu oleks hageja poolt pahauskne TsÜS § 138 lg 2 mõttes

nõuda kaasomandi jagamisel, et kaasomandi väärtus oleks väiksem hageja kohustuste võrra

hüpoteegipidaja ees.

4.3. Menetluskulud maakohtus oleks tulnud jätta hageja kanda. Kostja märkis juba kostja

vastuses, et vastavalt TsMS § 168 lg 6, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja

menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Sisuliselt võttis kostja hagi kohe õigeks, kuna hageja oli vaid arvutanud kinnistu mõttelise osa

väärtuse, mis tuleb kostjale hüvitada, ebaõigesti.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda. Hageja avaldas ringkonnakohtu istungil, et kui kohus ei pea õiglaseks hüvitiseks

omandi kaotuse eest 114 924,41 eurot, siis on hageja valmis tasuma kostjale hüvitist kuni 132

500 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel tühistada hagejalt välja mõistetava hüvitise osas osaliselt ja teha tühistatud

osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 132 500 eurot. Ülejäänud

osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel.

Apellatsiooniastmes ei ole pooltel vaidlust ka selle üle, et kinnisasja turuväärtus ilma

hüpoteeke arvestamata on 265 000 eurot. Pooled ei ole muutnud oma seisukohta, et kinnisasi

tuleb jätta hageja omandisse, pannes hagejale kohustuse hüvitada kostja osa rahas. Pooltel ei

ole üksmeelt hüvitise suuruse osas.

8. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled küsimuses, kas omandi kaotuse eest AÕS § 77 lg 2

järgi välja mõistetava hüvitise määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et kinnisasja koormavad

hüpoteegid, mis tagavad kolmanda isiku nõudeid hageja vastu, kuid mitte kostja vastu.

8.1. Hiljutine kohtupraktika (RKTKo 29.05.2025, 2-20-17399) selgitab, et kaasomandi

lõpetamisel AÕS § 77 lg 2 järgi saavad kaasomanikud maksma panna erinevaid

kaasomandiga seotud rahalisi nõudeid. Olukorras, kus üks kaasomanik on teinud kaasomanike

kokkuleppel või enamuse otsusel kinnisasja korrashoiuks, säilitamiseks või parendamiseks

kulutusi või kinnisasja säilitamiseks vajalikke toiminguid eelneva kokkuleppe või enamuse

otsuseta, on kulusid kandnud kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt AÕS § 72 lg-te

1 ja 4 alusel kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osaga. Samuti saab solidaarvõlgnik

olukorras, kus ta on täitnud ühist kohustust suuremas ulatuses, kui temale langevas osas,

esitada teise solidaarvõlgniku vastu tagasinõude VÕS § 69 lg 2 alusel (samas, p 21).

Kirjeldatud nõuded on võimalik kohtule esitada tasaarvestuse vastuväitena (samas, p 22).

2-23-16114

8.2. Varasemalt on kohtupraktikas leitud, et hüpoteegiga koormatud kaasomandiosa omaniku

huvides võib olla see, kui kohus määrab otsuses, millega kohustatakse kaasomanikke taluma

kaasomandi müüki enampakkumisel, tema taotlusel TsMS § 445 lg 1 kohaselt otsuse täitmise

korra, mille kohaselt enampakkumise tulemist hüvitatakse kõigepealt hüpoteegipidajate

nõuded ja kustutatakse hüpoteegid ning seejärel makstakse üle jääv raha kaasomanikele.

Selliselt saavad enampakkumisel osalejad teha pakkumisi arvestusega, et asi omandatakse

enampakkumisel vabana hüpoteekidest (RKTKo 22.03.2023, 2-19-18320, p 18).

8.3. Viidatud kohtupraktikast saab järeldada, et kui siinsel juhul oleks maakohus määranud, et

pooltele kuuluv osa kinnisasjast müüakse avalikul enampakkumisel ning tulemist tasutakse

esmalt hüpoteegiga tagatud nõuded 35 151,18 eurot ja ülejäänud raha jagatakse võrdselt,

oleks kostjal tekkinud hageja vastu tagasinõue AÕS § 349 lg 3 alusel ning kostja oleks saanud

selle nõude maksma panna samas menetluses vastuväite esitamisega.

8.4. Kolleegiumi hinnangul tuleb AÕS § 77 lg-t 2 mõista selliselt, et kaasomandi lõpetamisel

selle jätmisega ühele kaasomanikule, pannes talle kohustuse hüvitada teise kaasomaniku osa

rahas, ei ole hüvitise määramise põhimõtted oma osast ilma jääva kaasomaniku jaoks oluliselt

kahjulikumad kui müümisel enamapakkumisel. Seega tuleb siinses vaidluses välja mõistetava

hüvitise määramisel arvestada asjaoluga, et kinnisasja koormavad hüpoteegid, mis tagavad

kolmanda isiku nõudeid hageja vastu, kuid mitte kostja vastu.

8.5. Kostja on esile toonud kõik AÕS § 349 lg 3 järgi esitatava nõude eeldused ning nende üle

pooltel vaidlust ei ole. AÕS § 349 lg 3 järgi, kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud

kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Maakohus

tuvastas, et jagatavat kinnisasja mõttelist osa koormavad hüpoteegid kokku 1 571 000 krooni

AS LHV Pank kasuks, mis tagavad panga solidaarset nõuet hageja ja W vastu 35 151,18

eurot. Et kostja ei ole laenulepingu järgi kohustatud isik, siis asja müügil tasuks ta hageja

võlast poole ning vastavas ulatuses läheks panga nõue hageja ja W vastu talle üle. Selle nõude

saaks kostja maksma panna kaasomandi lõpetamise menetluses vastuväite esitamisega. AÕS §

77 lg 2 järgi tuleb seda asjaolu arvestada ka siis, kui kinnisasi jääb hagejale koos kohustusega

hüvitada kostja osa rahas. Kokkuvõttes tuleb kostjale välja mõista hüvitis pool kinnisasja

turuväärtusest ilma hüpoteegiga tagatud nõudeid arvestamata ehk 132 500 eurot.

9. Kolleegium ei nõustu kostja etteheidetega menetluskulude jaotuse osas. Maakohus viitas

õigesti, et kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, mistõttu on

põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte kanda TsMS § 162 lg 4 järgi. Et kostja ei

võtnud hagi täielikult õigeks ning maakohus ei rahuldanud hagi õigeksvõtul põhineva

otsusega (TsMS § 440 lg 1), ei ole alust jaotada menetluskulusid TsMS § 168 lg 5 järgi.

10. Kolleegium täpsustab maakohtu otsuse tervikresolutsiooni esitamisel tahteavaldusi, mida

kostjat kohustatakse andma. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS §

68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega

asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi

lõpetamise kohta (vt RKTKm 29.09.2010, 3-2-1-65-10, p 20). Hageja ei pea paluma

vastaspoole tahteavalduse asendamist kohtulahendiga, sest kohtulahend asendab seda seaduse

alusel (RKTKo nr 3-2-1-42-13, p 12). Selleks, et kinnisasja või kinnisasja kaasomandi

mõttelise osa omandiõigus läheks AÕS §-s 641 järgi ühelt isikult teisele üle, tuleb muuhulgas

omandaja kanda kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatus

omanikukande tegemine eeldab kinnisasja omaniku nõusolekut kande tegemiseks (KRS § 341

lg 1).

2-23-16114

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Ringkonnakohtu menetluskulude jaotamisel lähtub ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 ja §

163 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusest. Kostja apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt, mistõttu jätab ringkonnakohus menetluskulud apellatsiooniastmes

poolte enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kadri Mälberg, Neve Uudelt