2-25-101162/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.06.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-101162

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi F.H vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3711,54 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:

10746479; asukoht: XXX, Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post:

XXX)

Kostja: F.H (isikukood: XXX; elukoht: XXX).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi F.H vastu võlgnevuse nõudes.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. Jätta kõik menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

MENETLUSE KÄIK

1. Kohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi F.H vastu võlgnevuse nõudes.

2. Menetluse käik on kokkuvõtvalt olnud järgmine:



Aktiva Finance Group OÜ esitas 15.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3159,54 euro saamiseks. Kohus tegi 16.01.2025

2-25-101162

võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

toimetada.



Pärnu Maakohus lõpetas 07.03.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.



27.03.2025 esitas hageja hagiavalduse.



31.03.2025 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.



03.04.2025 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse.



10.04.2025 võttis kohus hagi menetlusse ja otsustas toimetada menetlusdokumendid

kostjale kätte ka avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.



Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale väljaandes Ametlikud

Teadaanded kättetoimetatud 27.04.2025. Kostja ei ole tähtaegselt ega ka hiljem

hagile vastanud.

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD

3. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja:



lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse summas 1517,05 eurot, intressi 65,17

eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, haldustasu 7,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivise 135,95 eurot;



lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 1165,22 eurot, intressi 73,65 eurot,

sissenõudmiskulu 50 eurot, haldustasu 10 eurot ning sissenõutavaks muutunud

viivise 121,92 eurot;



edasiulatuva viivise lepingust nr XXX tulenevalt põhivõlgnevuselt summas 1517,05

eurot 17,90% aastas alates 28.03.2025 kuni põhivõlgnevuse 1517,05 euro täitmiseni;



edasiulatuva viivise lepingust nr XXX tulenevalt põhivõlgnevuselt 1165,22 eurot

20,90% aastas alates 28.03.2025 kuni põhivõlgnevuse 1165,22 euro täitmiseni.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank (esialgne võlausaldaja) ja kostja 26.09.2019

laenulepingu nr XXX (dtl 29-36), mille alusel sai kostja laenu 4999 eurot ja 25.05.2021

laenulepingu nr XXX (dtl 52-58), mille alusel sai kostja laenu 3423 eurot.

Lepingus nr XXX lepiti kokku intressi määr 17,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse

määraks on 21,8%.

Lepingus nr XXX lepiti kokku intressi määr 20,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse

määraks on 26,99%. Viivisemääraks on lepinguline intressimäär (dtl 29-52).

Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär,

krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu,

igakuine lepingu haldustasu (dtl 35 ja 57).

Vastavalt lepingutele ja nendes sisalduvatele maksegraafikutele oli kostja kohustatud tasuma

lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 2,50 eurot kuus (dtl 29 ja 52).

2-25-101162

5. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Esialgne

võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste

kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest

andmebaasidest.

Krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja taotlused (dtl 81-82). Krediidivõimelisuse

hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Kõnealuste

krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud.

Lepingu nr XXX alusel on krediidiandja teada saanud Pensioniregistri päringust, et kostja

viimase kuue kuu keskmine igakuine sissetulek oli 2320 eurot (dtl 83-89). Väljaminekuteks

arvestati 352,00 eurot (dtl 81). Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 116,36 eurot.

Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi

vähemalt 1851,64 eurot (2320 – 352 – 116,36).

Lepingu nr XXX alusel on krediidiandja teada saanud Maksu- ja Tolliameti päringust, et

kostja viimase 12 kuu keskmine igakuine sissetulek oli 550,38 eurot (dtl 83). Väljaminekuteks

arvestati 116 eurot (dtl 82). Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 111,20 eurot.

Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi

vähemalt 323,18 eurot (550,38 – 116 – 111,20).

6. Kostja pidi laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja ei

täitnud maksegraafikutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt.

Esialgne võlausaldaja saatis 04.09.2024 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 77). 25.09.2024 ütles esialgne

võlausaldaja lepingud ülesse, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul (dtl 78).

Esialgne võlausaldaja loovutas 26.09.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid (dtl 79-80).

7. Lepingu nr XXX alusel sai kostja laenu summas 4999 eurot. Kostja kohustus laenu eest

tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.10.2019 – 15.09.2025.

Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 58. osamaksest, s.o 15.07.2024 kuni 60. osamakseni

15.09.2024. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 3481,95 eurot (dtl 38-

51) Seega on lepingust nr XXX tulenev põhivõlg summas 1517,05 (4999 - 3481,95) eurot.

Lepingu nr XXX alusel sai kostja laenu summas 3423,00 eurot. Kostja kohustus laenu eest

tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.06.2021 – 15.05.2025.

Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 37. osamaksest, s.o 15.06.2024 kuni 40. osamakseni

15.09.2024. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 2257,78 eurot (dtl 60-

69) Seega on lepingust nr XXX tulenev põhivõlg summas 1165,22 eurot (3423 - 2257,78).

8. Lepingus nr XXX on pooled kokku leppinud intressimääraks 17,90% aastas. Kostjal on

intressivõlgnevus alates 58. osamaksest, s.o 15.07.2024 kuni 60. osamakseni 15.09.2024

summas 65,17 eurot (22,63+21,98+20,56).

Lepingus nr XXX on pooled kokku leppinud intressimääraks 20,90% aastas. Kostjal on

intressivõlgnevus alates 37. osamaksest, s.o 15.06.2024 kuni 40. osamakseni 15.09.2024

summas 73,65 eurot (20,97+18,77+17,77+16,14).

2-25-101162

9. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 100 eurot saadetud

meeldetuletuskirjade ning muude sissenõudmisega seotud kulude eest (dtl 90-101).

10. Lepingu nr XXX ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.07.2024 - 15.09.2024

osamaksete haldustasud, s.o 7,50 eurot (3 x 2,50). Lepingu nr XXX ülesütlemise seisuga oli

kostjal tasumata 15.06.2024 - 15.09.2024 osamaksete haldustasud, s.o 10,00 eurot (4 x 2,50).

11. Lepingu nr XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1517,05 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 26.09.2024 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani, s.o 27.03.2025 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses

määras, s.o 17,90%. Hageja nõuab viivist summas 135,95 eurot (dtl 102).

Lepingu nr XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1165,22 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 26.09.2024 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani, s.o 27.03.2025 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses

määras, s.o 20,90%. Hageja nõuab viivist summas 121,92 eurot (dtl 103).

12. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr XXX põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni

alates 28.03.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 17,90% aastas ning

lepingu nr XXX põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 28.03.2025 lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras, s.o 20,90% aastas.

13. Hageja märkis, et kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis kostja on tagastanud lepingute alusel saadud summa.

KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE

14. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt ega ka

hiljem hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

15. Tsiviilasja hind TsMS § 124, § 133 ja § 134 lg 1 ls 1 kohaselt on 3711,54 eurot, mistõttu

lahendab kohus tsiviilasja TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus leiab, et Aktiva Finance Group OÜ hagi F.H võlgnevuse väljamõistmiseks on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendamata. Kohus on

seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud lepingute nr XXX ja XXX sõlmimisel kostja

suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Seetõttu ei saa kohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega ning vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata.

16. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on

füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega.

Kohtu hinnangul vastab laenuleping nr XXX ja laenuleping nr XXX tarbijakrediidilepingu

tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad

2-25-101162

tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale

pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja

9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja

408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

17. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg -

d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50

lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei

ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi

kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk

hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu

loovutanud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

lepingu sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil.

Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis esialgne võlausaldaja kontrollimata

kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust

ning avalikest andmebaasidest nähtuvast.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata

krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus

(KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes

selleks mõistlikke pingutusi).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

2-25-101162

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et

kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna

Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul esialgne võlausaldaja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei

tuginenud sellele, et võlausaldaja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse

kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja

jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud

tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama

paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole

tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe

või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6.

18. Hageja märkis, et kostja sai lepingu nr XXX alusel laenu kokku summas 4999 eurot ning

on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 6857,44 eurot. Lepingu nr XXX alusel sai

laenu kokku summas 3423 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas

4117,88 eurot.

Hageja selgitas, et kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis kostja on tagastanud lepingute alusel saadud summa.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

viidatud lepingute sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval

viisil.

Eeltoodu alusel jääb hageja nõue rahuldamata, sest VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse

tulemusel kostjal võlga ei ole.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja

kanda.

20. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole kostjal tekkinud ka menetluskulusid, mida

kohus saaks kindlaks määrata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

2-25-101162

21. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik