2-25-2090/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2025.a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-2090

Tsiviilasi

Dairy Trading House OÜ hagi AS SEB Pank vastu

lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse toimetuse

tuvastamiseks

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised

Hageja:

Dairy Trading House OÜ (registrikood

12520271; asukoht Pärnu mnt 160a Tallinn, 11317 Harju

maakond), seaduslik esindaja R. L. (e-post xxxx)

Kostja: AS SEB Pank (registrikood 10004252; asukoht

Tornimäe tn 2 Tallinn, 15010 Harju maakond),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher (e-

post toomas.vaher@ellex.legal)

RESOLUTSIOON

Jätta läbi vaatamata Dairy Trading House OÜ hagi AS SEB Pank vastu lepingu erakorralise

ülesütlemisavalduse toimetuse tuvastamiseks.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud hageja kanda.

2. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist

(TsMS § 174 lg 4).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Dairy Trading House OÜ esitas Harju Maakohtule hagi AS SEB Pank vastu lepingu

erakorralise ülesütlemisavalduse toimetuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt saatis

AS SEB Pank 05.02.2025.a Dairy Trading House OÜ-le teate lepingute ülesütlemise ja

arvelduskonto sulgemise kohta. Hageja hinnangul ei ole pangal õigust ilma selgitusi andmata

või vajadusel lisateavet kogumata kliendi omandiõiguse käsutamist piirata ilma

kohtulahendita. Hageja rõhutab, et lepingu erakorralise ülesütlemise alused peavad olema

kliendile selgelt ja ühemõtteliselt selgitatud. Praegu see nii ei ole. Lisaks puudub pangal õigus

blokeerida ja keelata kliendi vara käsutamist ilma põhjendatud aluste olemasoluta. Ühtegi

põhjendust, peale jaanuaris 2024 toimunud järelepärimise, millele sai ammendavalt vastatud,

ei ole esitatud. Hageja on seisukohal, et kostja on käitunud õigusvastaselt ja see tekitab

hagejale pöördumatut kahju. Hagejal ei ole üheski teises krediidiasutuses pangakontot. Hageja

on AS-SEB Pank pikaajaline klient. Hageja põhitegevusala on erinevate kaupade hulgimüük,

kuid selles valdkonnas ei ole edu olnud, mistõttu ei ole esinenud müügitulu. Hageja on

varasemalt väljastanud laene erinevatele äriühingutele ja laenusaajatel on kohustus laenud

tagastada. Sellega seoses peab olema hagejal vältimatult pangakonto, millele saaksid laekuda

vastavad tagasimaksed. Kui hagejal ei ole võimalik pangakontot kasutada, siis katkeb hageja

äritegevus. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingud ei lõppe, sest

kostjal ei ole õigust lepingut 11.02.2025 erakorraliselt üles öelda. Hageja palub tuvastada, et

lepingu erakorralise ülesütlemise teade on toimetu ja see, et too kaasa lepingute

(arvelduskonto, internetipanga lepingu) lõppemist.

Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Ärisuhte lõpetamine oli õiguspärane. Kostjal tekkis

ärisuhte analüüsi tulemusel kohustus hagejaga sõlmitud lepingud erakorraliselt üles öelda.

Hageja palub oma 06.02.2025 esitatud hagiavalduses p 3 kohtul tuvastada, et hageja ja kostja

vahel sõlmitud lepingud „ei lõppe 11.02.2025.a AS SEB Pank poolt erakorralise ülesütlemise

alusel“. Hageja ei ole taotlenud lepingute kehtivuse tuvastamist ega ka selle tuvastamist, et

lepingud ei ole 05.02.2025 tehtud ülesütlemisavalduse alusel ülesütlemisega lõppenud.

Hageja taotleb oma 06.02.2025 hagiavalduses sisuliselt seda, et kohus tuvastaks etteulatuvalt,

et lepingud ei lõppe tulevikus (s.o 11.02.2025) aset leidva ülesütlemise tulemusel. VÕS § 186

p 6 kohaselt lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega. Kuivõrd käesolevaks hetkeks

(01.04.2025) on lepingud ülesütlemise tulemusel 11.02.2025 lõppenud, ei ole kohtul võimalik

tuvastada, et lepingud ei lõppe 11.02.2025, sest see sündmus on juba aset leidnud.

Hagiavalduses esitatud nõuet ei ole kohtul õiguslikult võimalik rahuldada, hageja nõuab

võimatut. Perspektiivitu hagiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Kostja taotleb mh.

menetlusökonoomilistel kaalutlustel hagiavalduse läbi vaatamata jätmist. Kostja taotleb

menetluse jätkumisel menetluse kinniseks kuulutamist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi

vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

Hagiavalduse resolutsiooni punkt 3 kohaselt palub hageja: „Rahuldada Dairy Trading House

OÜ hagiavaldus ja tuvastada, et AS SEB Pank ja Dairy Trading House OÜ vahel sõlmitud

arvelduskonto leping ja Ärikliendi internetipanga leping ei lõppe 11.02.2025.a AS SEB Pank

poolt erakorralise ülesütlemise alusel.“.

Hageja tõi 21.04.2025.a menetlusdokumendis välja, et hagi punktis 14 on hageja defineerinud

oma selge nõude, mille tuvastamist ta kohtult soovib – hageja soovib kohtumenetluse raames,

et kohus tuvastaks, et kostjal ei olnud seaduslikku alust arvelduskonto lepingut ja

internetipanga lepingut 11.02.2025 erakorraliselt üldtingimuste punkt 118.3 alusel ülesse

öelda, et selline ülesütlemine on toimetu st lepingud kehtivad. Samuti leiab hageja, et kohtuasi

lahendatakse kohtuotsuse resolutsiooniga, mitte hagiavalduse resolutsiooni alusel.

Kohus selgitab, et kohtulahendi resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema

selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses

ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei saa kohus

otsuse resolutsiooni formuleerides väljuda hageja esitatud nõudest (vt Riigikohtu lahend 2-16-

708 p 20). Seega puudub kohtul ka õigus hagimenetluses hageja taotletut omaalgatuslikult

muuta ning kohus lähtub hagimenetluses kohtule esitatust st. kohtule esitatud hagiavalduse

resolutsioonist.

Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud nõue täidetav, kuivõrd kostja ütles lepingud

11.02.2025.a erakorraliselt üles. Lepingute vahepealse lõppemise tõttu ei ole kohtul võimalik

tuvastada, et lepingud ei lõppe 11.02.2025 nagu nõuab hageja, sest see sündmus on juba aset

leidnud. Hagiavalduses esitatud nõuet ei ole kohtul õiguslikult võimalik rahuldada. Hageja ei

ole esitanud nõuet lepingute kehtivuse tuvastamiseks ega ka nõuet selle tuvastamiseks, et

lepingud ei ole 05.02.2025 tehtud ülesütlemisavalduse alusel ülesütlemisega lõppenud.

Hageja 21.04.2025 seisukohast nähtub, et hageja on seisukohal, et ta ei pea oma nõuet ümber

formuleerima, seega ei ole põhjendatud talle selleks ka eraldi tähtaega anda. Perspektiivitu

hagiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

Eeltoodust tuleneval jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel Dairy Trading House OÜ hagi

AS SEB Pank vastu lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse toimetuse tuvastamise nõudes

läbi vaatamata, kuivõrd hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kostja esitas taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks TsMS § 38 lg 1 p 6 alusel. Kuivõrd

kohus jätab käesoleva menetluse läbi vaatamata, puudub vajadus nimetatud taotluse

lahendamiseks.

TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või

asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb

kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2

sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtumääruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Viktor Bome

Kohtunik