3-23-388/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-388

Haldusasi

M.S.G kaebus tühistada Rahapesu Andmebüroo 1.

veebruari 2023. a otsus nr 6-1/7-1 ning kohustada

ennistama tegevusload ja nendega seotud registrikanded

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. novembri 2023. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – M.S.G, esindaja v.adv Tõnis Loorits

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja Karin

Kook

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.S.G apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta M.S.G apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.

novembri 2023. a otsus haldusasjas nr 3-23-388 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 14. juulil 2025

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-23-388

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rahapesu Andmebüroo (RAB) väljastas M.S.G-le 03.07.2019 tegevusload nr XXX

virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse osutamiseks ja nr XXX virtuaalvääringu

rahakotiteenuse osutamiseks. M.S.G esitas majandustegevuse registri (MTR) kaudu RAB-le

09.09.2021 taotluse tegevusloa nr XXX muutmiseks, mille RAB võttis 14.09.2021

menetlusse. Seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RahaPTS)

15.03.2022 jõustunud muudatustega esitas M.S.G 14.06.2022 uue taotluse virtuaalvääringu

teenuse pakkuja tegevusloa muutmiseks ning esitas täiendavaid andmeid ja dokumente

29.07.2022 ja 23.08.2022.

2. Rahapesu Andmebüroo (RAB) jättis 01.02.2023 otsusega nr 6-1/7-1 M.S.G

tegevusloa muutmise taotluse RahaPTS § 71 lg 2 alusel läbi vaatamata ning tunnistas

RahaPTS § 1183 lg 4 alusel kehtetuks M.S.G tegevusload nr XXX ja nr XXX ning nimetatud

lubadega seotud MTR-i andmed. Ühtlasi lõppes otsusega M.S.G 09.09.2021 esitatud

tegevusloa nr XXX muutmise taotluse menetlus.

M.S.G oli RahaPTS § 1183 lg 1 kohaselt kohustatud viima oma tegevuse ja tegevust

reguleerivad dokumendid RahaPTS-s 15.03.2022 jõustunud muudatustega kooskõlla hiljemalt

15.06.2022. M.S.G ei ole esitanud õigeaegselt ja nõuetekohaselt RahaPTS § 70 lg-s 32

nõutavaid dokumente, mistõttu ei ole RAB-l võimalik tegevusloa muutmise taotlust sisuliselt

menetleda ja kontrollida ettevõtja vastavust RahaPTS §-des 72–725 sätestatud kontrollieseme

asjaoludele. RAB selgitas 14.10.2022 teates, et äriplaan ei vasta RahaPTS § 701 nõuetele,

31.05.2022 seisuga koostatud bilanss on puudustega, riskihinnangu ja riskiisu dokumendid

ning protseduurireeglid on puudulikud ja täiendada on vaja infotehnoloogiliste vahendite

kirjeldust. Samuti paluti esitatud andmeid täiendavalt selgitada. Teade sisaldas hoiatust, et kui

puudusi ei kõrvaldata, jätab RAB tegevusloa muutmise taotluse läbi vaatamata ja tunnistab

tegevusload kehtetuks. M.S.G tähtajaks (14.11.2022) puudusi ei kõrvaldanud ja ei ole

taotlenud ka täiendavaid selgitusi või tähtaja pikendamist. RahaPTS § 1183 lg 4 kohustab

RAB-i tunnistama tegevusloa kehtetuks, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei vii oma

tegevust ja tegevust reguleeritavaid dokumente kehtestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt

15.06.2022. Kuivõrd puudused jäeti kõrvaldamata, siis ei ole RAB-l võimalik hinnata, kas

ettevõte vastab RahaPTS § 72 lg-s 1 ja §-des 721–725 sätestatud kontrollieseme asjaoludele.

Seega on RAB-l kohustus tunnistada M.S.G tegevusload kehtetuks.

RAB tuvastas 14.10.2022 järgmised puudused M.S.G esitatud dokumentides:

–

RahaPTS § 70 lg 32 p-s 3 märgitud äriplaan ei vasta RahaPTS § 701 nõuetele, sest selles

ei ole piisavalt kirjeldatud: ettevõtte organisatsioonilist ülesehitust ja juhtimisstruktuuri

(RahaPTS § 701 lg 1 ls 1); kavandatavat tegevust ja osutatavaid teenuseid (RahaPTS §

701 lg 1 p 5); eeldatavaid kliente ja osutatavate teenuste mahte (RahaPTS § 701 lg 1 p

5); tulude ja kulude suurust tegevusalade kaupa ning bilansside ja finantsnäitajate

plaane (RahaPTS § 701 lg 1 p-d 1 ja 6);

–

RahaPTS § 70 lg 32 p-s 2 märgitud bilanss ja kasumiaruanne ei vasta tegelikkusele ning

ettevõte ei ole andnud RAB-le täiendavat teavet. M.S.G esitas 31.05.2022 seisuga

koostatud bilansi ja kasumiaruande. RAB palus 14.10.2022 selgitada, millest koosnevad

bilansiread „ettemaksed varude eest“ ja „kokku varud“ 748 479,28 eurot. M.S.G

2(13)

3-23-388

ainuosanik M.S.G AB (Rootsi) tegi 28.04.2022 osakapitali suurendamise sissemakse ja

äriregistrisse kanti osakapital 100 000 eurot sisse 03.05.2022, kuid 31.05.2022 seisuga

koostatud bilansis on osakapital jätkuvalt 12 000 eurot, mistõttu ei ole see

usaldusväärne;

–

RahaPTS § 70 lg 32 p-s 4 märgitud riskihinnangu ja riskiisu dokumentides kirjeldatakse

eeskätt äririske, kuid dokumendid ei kajasta virtuaalvääringu teenuse pakkuja

tegevusega kaasnevate rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske ega nende

maandamise meetmeid vastavalt RahaPTS § 13 lg-le 1 (vt RAB-i juhendi p 3.3.1).

Riskihinnangus ei ole määratud väiksema ja suurema rahapesu ja terrorismi rahastamise

riskiga valdkondi (RahaPTS § 13 lg 3 p 1). Riskihinnangus ei ole määratud riskiisu, sh

äritegevuse käigus pakutavate toodete ja teenuste mahtu ning ulatust (RahaPTS § 13 lg

3 p 2);

–

RahaPTS § 70 lg 3 p-s 5 märgitud protseduurireeglid ei vasta RahaPTS § 14 nõuetele,

nt ei ole töötajatel võimalik üheselt aru saada, kuidas peaks konkreetses olukorras

käituma või mida tuleb kontrollida;

–

RahaPTS § 70 lg 32 p-des 5 ja 6 märgitud infotehnoloogiliste vahendite kirjeldus on

puudulik. Esitatud ülevaates IT-süsteemide ja vahendite kohta on välja toodud, et üldise

talitluspidevuse tagamise meetmete kirjeldus ja tegevuse tehnilise korralduse tase on

leitav talitluspidevuse juhtimise plaanist, kuid seda plaani ei ole M.S.G esitanud. IT

tehniliste lahenduste tabelis on viidatud Lg SA-le ja dr K.K, kuid pole selge, kuidas

need isikud puutuvad M.S.G-sse ja esitatud dokumentidesse.

RAB edastas otsuse projekti 05.12.2022 arvamuse andmiseks M.S.G-le, kes esitas oma

vastuväited koos lisadokumentidega 09.12.2022. RAB edastas 14.10.2022 teate äriregistris

märgitud e-posti aadressile ja RahaPTS-i tähenduses kontaktisiku e-posti aadressile (viimane

oli mh märgitud MTR-s ettevõtte kontaktiks). Samadele e-posti aadressidele saadeti ka

varasem puuduste kõrvaldamise teade (03.08.2022), millele M.S.G vastas 23.08.2022. RAB-l

ei olnud kohustust edastada puuduste kõrvaldamise teadet telefoni teel ega A.K e-posti

aadressil, sest nimetatud isik ei ole olnud M.S.G esindaja ega kontaktisik ning tema ei

esitanud ka M.S.G 14.06.2022 taotlust. Kuna RAB-i varasema teate sai ettevõte kätte, siis ei

ole ka usutav, et 14.10.2022 teade läks rämpsposti hulka ja igal juhul oli ettevõttel endal

hoolsuskohustus kontrollida mh rämpsposti kausta.

M.S.G 09.12.2022 edastatud hilinenud vastused RAB-i 14.10.2022 teatele on jätkuvalt

puudulikud. RAB tuvastas endiselt puudusi ettevõtte riskihinnangus ja riskiisus, mille tõttu

esineb alus jätta tema tegevuslubade muutmise taotlus läbi vaatamata ja tunnistada

tegevusload kehtetuks. Kuivõrd puudused riskihinnangus ja riskiisus kinnitavad juba

piisavalt, et esitatud dokumendid ei vasta RahaPTS-i nõuetele, siis ei anna RAB hinnangut

M.S.G esitatud teistele dokumentidele. M.S.G taotlus ennistada 14.10.2022 menetlustähtaeg

ja jätkata 14.06.2022 tegevusloa muutmise taotluse menetlust jääb rahuldamata, sest

14.10.2022 teade oli ettevõttele nõuetekohaselt kätte toimetatud.

Tuvastatud puudused M.S.G riskihinnangus ja riskiisus:

–

jätkuvalt on osaliselt kirjeldatud äririske, mille kirjeldus kuulub pigem äriplaani juurde

(nt krediidirisk, likviidsusrisk, inimeste ja kultuuriga seotud riskiisu);

–

kajastatud ei ole RahaPTS § 13 lg 1 p-s 4 sätestatud kohustatud isiku ja klientide

vaheliste suhtlus- või vahenduskanalitega või toodete, teenuste või tehingute

edastamiskanalitega seonduvat riski;

3(13)

3-23-388

–

kirjeldatud ei ole RahaPTS § 13 lg 3 p-s 2 sätestatud äritegevuse käigus pakutavate

toodete ja teenuste mahtu ning ulatust;

–

tabeli „20221207_M.S.G_riskide_register“ vahelehtedel puudub riskide indikaatorite

kirjeldus; üldjuhul on jäetud kirjeldamata loomupärane risk, mistõttu ei ole jääkriski

väärtuse kujunemine jälgitav;

–

riskihinnangus või riskiisus toodud asjaolude ja tabelis „20221207_M.S.G_riskide_

register“ toodud asjaolude vahel esineb vastuolusid ning neis kajastatud riskid osaliselt

ei kattu;

–

riskide registris on toodud kliendiriski, geograafilise riski ja toodete-teenuste riski all

igaühes kolm erinevat riskiindikaatorit, mis ei tundu virtuaalvääringu teenuse osutamise

valdkonnas olevat piisav. Ka riskihinnangus on viidatud täiendavatele kliendiriski

indikaatoritele (tegevusala, elukutse jne), kuid neid ei kajastu riskide registris;

–

RahaPTS § 13 lg 1 p-s 2 sätestatud toodete, teenuste või tehingutega seonduvad riskid

on kirjeldamata. Riskide registris on nende asemel kirjeldatud operatsiooniriske (nt

serveri rike, seiresüsteemide rike).

3. M.S.G esitas Tallinna Halduskohtule 21.02.2023 kaebuse RAB-i 01.02.2023 otsuse nr

6-1/7-1 tühistamiseks ning RAB-i kohustamiseks ennistada kaebaja tegevusload nr XXX ja nr

XXX ning teha tegevuslubade kohta sissekanded MTR-i.

4. Rahapesu Andmebüroo palus vastuses jätta kaebus rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohus jättis 17.11.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Vaidlust ei

ole, et kaebaja oli nõustunud dokumentide elektroonilise kättetoimetamisega ning vastustaja

edastas 14.10.2022 teate M.S.G äriregistrisse kantud e-posti aadressile. See ei ole siiski

piisav, et lugeda dokument korrektselt kättetoimetatuks, vaid haldusorganil tuleb lisaks

kasutada teisi kättetoimetamise viise, nt dokumendi saatmine kontaktisikule (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 15.12.2021 määrus nr 3-21-2648, p 16). M.S.G juhatuse liige ja kontaktisik

14.10.2022 seisuga oli R.T, kelle e-posti aadress oli märgitud MTR-s kaebaja kontaktandmete

all. Vaidluse all ei ole ka see, et A.K volikirja ei ole kaebaja RAB-le esitanud. Kaebaja

viidatud 18.08.2022 volikiri andis A.Kle õiguse kaebaja esindamiseks üksnes MTR-s, kuid

pelgalt sellest ega ka asjaolust, et A.K esitas MTR-i kaudu dokumente, ei pidanud RAB

järeldama, et A.K on kaebaja volitatud esindaja suhtluses RAB-ga, kellele tulnuks RAB-i

14.10.2022 teade edastada vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 25 lg-le 21. MTR

keskkonnale ligipääsu andmine ei tähenda, et isikul on volitus ettevõtet esindada (sh ei olnud

seda märgitud MTR-s). Ka 09.12.2022 vastuväited ja tähtaja ennistamise taotluse esitas

kaebaja nimel jätkuvalt R.T. Seega ei pidanud vastustaja puuduste kõrvaldamise teadet saatma

A.K e-posti aadressil. RAB-i 14.10.2022 teade on R.Tle saatmisega kaebajale HMS § 25 lg 21

nõuete kohaselt kätte toimetatud. Kuna samal e-posti aadressil varem saadetud teated jõudsid

adressaadini, ei ole usutav, et 14.10.2022 teade oli läinud adressaadi rämpsposti. Isegi kui see

nii toimus, ei väära see 14.10.2022 teate korrektse kättetoimetamise fakti. Ettevõtja peab

korraldama, et haldusorgani saadetav kiri ei satuks rämpsposti (Tallinna Ringkonnakohtu

15.12.2021 määrus nr 3-21-2648, p 16). Seega ei saa nõustuda, et RAB-i 14.10.2022 teade oli

kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetamata.

RahaPTS § 71 lg-s 2 sätestatud eeldused olid täidetud, sest koostoimes RahaPTS § 71 lg-ga 1

tuleb normi tõlgendada viisil, et taotluses puuduste esinemise korral tuleb esmalt anda tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks ja kui puudusi tähtaegselt ei kõrvaldata, siis on õigus jätta taotlus

läbi vaatamata (nt Riigikohtu 20.06.2013 määrus nr 3-3-1-34-13, p 9). Norm eeldab, et

4(13)

3-23-388

kaebajale on selgitatud, milles puudused seisnevad, kuid need jäetakse tähtajaks

kõrvaldamata. Samuti peab olema tegemist sisuliste puudustega, mis takistavad taotluse

lahendamist. Vaidlust ei ole, et 14.10.2022 teates määratud tähtajaks kaebaja puudusi ei

kõrvaldanud. Seejuures ei ole õige, et tegemist olnuks vaid formaalsete, mitte sisuliste

puudustega. RAB nõudis 01.07.2022 teates ingliskeelsete dokumentide tõlgete ja puuduvate

dokumentide esitamist. RAB-i 03.08.2022 teates toodi välja, et äriplaan ei vasta RahaPTS §

701 nõuetele ja selle tõlge on puudulik, teave infotehnoloogiliste vahendite kohta ei ole täielik

ja esitamata on 2021. a majandusaasta aruanne. Kuna haldusmenetluse keel on eesti keel

(HMS § 20 lg 1) ja kehv tõlge ei võimaldanud äriplaani sisust aru saada, ei olnud täiendava

tõlke nõudmine pelgalt formaalne, vaid vajalik, et äriplaani vastavust sisuliselt hinnata. RAB-i

14.10.2022 teatega anti kaebajale kolmandat korda võimalus puudusi kõrvaldada ning selles

toodi põhjalikult välja, millised puudused äriplaanis jätkuvalt esinesid. Küsimused, kes on

M.S.G tegevjuht ning kas müügitulu on tekkinud üksnes kasumiaruandes kajastatud

kauplemisrakenduse / platvormi kasutusõiguse müügist või osutati lisaks virtuaalvääringu

vahetamise teenust või rahakotiteenust, on väga sisulised (vt RahaPTS § 701 lg 1 ls 1 ja lg 1 p

5). Ühtlasi on RAB välja toonud, et bilanss ja kasumiaruanne ei vasta tegelikkusele ning

ettevõte ei ole andnud täiendavat informatsiooni. RAB nõudis bilansi ja kasumiaruande

esitamist juba 01.07.2022 teates ning 14.10.2022 teates on ka selgitatud, milles bilansi

tegelikkusele mittevastavus seisnes. Seega tugines RAB mh väga sisulistele puudustele ja

kõigi vaidlustatud otsuses välja toodud puuduste eraldi analüüsimiseks puudub vajadus, sest

vastustaja on põhjendatult jätnud tegevusloa muutmise taotluse RahaPTS § 71 lg 2 alusel läbi

vaatamata. Arvestades, et puudused olid korduvad ja sisulised, ei ole rikutud

proportsionaalsuse põhimõtet. Vaidlust ei saa olla selles, et kaebajal oli seadusest tulenev

kohustus puuduolevad dokumendid esitada (vt RahaPTS § 701).

Olukorras, kus vastustaja andis kaebajale korduvalt võimaluse esitada dokumendid ja tõendid,

mis kinnitaksid tema vastavust RahaPTS § 1183 lg-s 1 nimetatud normidele, puudus

vastustajal nõuetele mittevastavuse tuvastamisel kaalutlusõigus otsustada, kas tunnistada

olemasolevad tegevusload kehtetuks või mitte. Asjakohatu on ka väide, justkui menetleks

vastustaja kaebaja 09.09.2021 taotlust tegevusloa muutmiseks, sest vaidlustatud otsusest (p-d

1.4–1.9) on selgelt aru saada, millise sisuga taotlust RAB silmas pidas. Vaidlustatud otsus ei

ole kaalutlusvigadega ja puuduvad ka muud menetlusõiguse rikkumised. Kaebaja ei

kõrvaldanud dokumentide sisulisi puudusi ka kolmandat korda määratud tähtaja jooksul.

Seega on väär kaebaja väide, et ta vastas RahaPTS-s sätestatud nõuetele. HMS § 27 lg 2 p-st 3

ei tulnud RAB-le mh kohustust pärast 14.10.2022 teate edastamist uurida, kas kaebaja on ikka

teate kätte saanud. Kui RAB tuvastas, et kaebaja ei olnud viinud oma tegevust ja dokumente

hiljemalt 15.06.2022 kooskõlla RahaPTS § 70 lg-s 32 ja §-des 721–725 kehtestatud nõuetega,

puudus vastustajal kaalutlusõigus otsustada, kas tunnistada tegevusload kehtetuks või mitte,

sõltumata kaebajale kaasnevatest negatiivsetest tagajärgedest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. M.S.G palub 18.12.2023 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue

otsusega rahuldada tema kaebus. Kaebaja jääb ka oma varem esitatud seisukohtade juurde.

Halduskohus on kohaldanud ebaõigesti asjassepuutuvaid norme (sh HMS § 25 lg 21, RahaPTS

§-d 71 ja § 1183) ning rikkunud oluliselt kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Kuna kaebajale

ei toimetatud 14.10.2022 teadet nõuetekohaselt kätte, siis oli RAB kohustatud tema

09.12.2022 taotluse alusel tähtaja ennistama ja juhinduma M.S.G vastavuse hindamisel

09.12.2022 esitatud dokumentidest ning selgitustest. Vaidlustatud haldusakt tugineb otsitud

põhjendustele, ebaõigetele asjaoludele ja hinnangutele ning hea halduse tava ja muude

haldusmenetlusõiguse üldpõhimõtete rikkumisele.

5(13)

3-23-388

Halduskohus leidis vääralt, et isegi kui menetlusosaline on määranud endale haldusmenetluses

esindaja, saab dokumendid jätkuvalt lugeda kätte toimetatuks, kui need on saadetud

äriregistris olevale aadressile. Halduskohus on devalveerinud HMS § 25 lg-st 21 tuleneva

volitatud esindaja institutsiooni ning selline rakenduspraktika on vastuolus normi eesmärgiga.

Volitatud esindajat on haldusmenetluses õigus kasutada mh juriidilisel isikul ja seda ka juhul,

kui tal on RahaPTS §-st 17 tulenevalt kohustus omada kontaktisikut. Halduskohtu tõlgenduse

järgi võiks esindajale dokumentide kättetoimetamise kohustust justkui eirata, ilma et see

mõjutaks antava haldusakti kehtivust või asjaolu, et haldusakti faktilise kätte toimetamata

jätmise tõttu saavad isiku õigused pöördumatult kahjustatud (st kuna tähtaja ennistamise

taotlust ei rahuldatud). Sisuliselt identses asjas asus Tallinna Halduskohus 28.01.2022 otsuses

nr 3-21-2534 (p-d 10–14) vastupidisele seisukohale. RAB-i 14.10.2022 teate saaks lugeda

kaebajale kohaselt kätte toimetatuks, kui see oleks edastatud RahaPTS § 17 kohaselt määratud

kontaktisikule ja 18.08.2022 volikirja alusel määratud esindajale A.Kle või ainult A.Kle, kuid

vastustaja ei teinud kumbagi. Seejuures juhindus halduskohus ekslikult üksnes vastustaja

paljasõnalistest selgitustest seoses esindusõiguse olemasolu või selle puudumisega. A.K ei

olnud pelgalt taotluse andmete sisestaja, vaid kaebaja nimel (volitusel) taotluse esitaja (vt

kaebuse lisad 11 ja 12). Halduskohus jättis täielikult hindamata, et isegi kui RAB ei olnud

mingil põhjusel teadlik, et A.K on kaebaja volitatud esindaja tegevusloa muutmise

menetluses, pidi vastustajal MTR-i andmetest tekkima sellekohane kahtlus ja tal oli kohustus

esindusõigust kontrollida. Õige ei ole seisukoht, et A.K esindusõigus oleks muutunud RAB-i

jaoks siduvaks alles siis, kui M.S.G seaduslik esindaja oleks MTR-i vahelehel „Üldandmed“

määranud talle täiendava volituse. Vaidlust ei ole, et kaebaja esitas registripidajale volikirja,

millega ta volitas A.K ennast esindama ning selle tulemusel oli A.Kl võimalik esitada kaebaja

nimel MTR-i kaudu vastustajale tahteavaldusi.

Halduskohus leidis ebaõigesti, et vastustajal oli võimalik vaadata kaebaja tegevusloa

muutmise taotlus sisuliselt läbi ning RAB tegigi seda ja jõudis õigetele järeldustele. RahaPTS

§ 71 lg 2 kohaldamise eeldus ei saa olla täidetud, kui taotleja ei ole teadlik mis tahes

täiendavate andmete, dokumentide või selgituste esitamise kohustusest. Kuivõrd RAB-i

14.10.2022 teadet ei olnud kaebaja volitatud esindajale nõuetekohaselt kätte toimetatud, siis ei

olnud kaebaja kohustusest teadlik. Kaebaja täitis RAB-i 14.10.2022 nõuded esimesel

võimalusel pärast seda, kui ta sai nõude olemasolust teada. RahaPTS § 71 lg 2 kohaldamise

eeldusi tuleks hinnata 09.12.2022 seisuga, kuid seda ei ole tehtud (vt RAB-i 01.02.2023

otsuse p-d 5.3, 6.1, 6.2). Isegi kui lugeda, et 14.10.2022 nõudeid ei täidetud tähtaegselt, tuleb

hinnata, kas RAB jättis 09.12.2022 esitatud tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata

õiguspäraselt. Halduskohus ei ole seda analüüsinud. Lisaks ei saa nõustuda halduskohtu

hinnanguga, et RAB tuvastas kolmel korral kaebaja esitatud dokumentides olulisi sisulisi

mittevastavusi, sest 01.07.2022 ja 03.08.2022 teadetes käsitletud puudused olid formaalsed

(tõlke esitamise ja RAB-i kaotatud dokumentide taastamise nõuded) ja etteheited ei seostunud

mittevastavusega olulistele seadusest tulenevatele nõuetele. Kohus on jätnud täielikult

hindamata, milliseid sisulisi nõudeid RahaPTS üldse esitatud dokumentidele kehtestab ning

kas vastustaja nõudmised dokumentide sisu osas põhinevad kehtival õigusel.

Kohus järeldas alusetult, et RAB on tuvastanud, et M.S.G ei vastanud RahaPTS §-s 72

sätestatud kontrollieseme asjaoludele. Halduskohus ei ole sisuliselt hinnanud, millised nõuded

RahaPTS § 70 lg-st 32 ja §-dest 721–725 üldse tulenevad ja kuidas neid tuleb täita, lähtudes

vaid RAB-i väidetest ja jättes kõrvale kaebaja seisukohad. Seejuures ei põhine järeldus

kaebaja poolt 09.12.2022 esitatud dokumentidel ja ei kajasta RAB 01.02.2023 otsuse

tegemise aja seisu. Ka on ekslik halduskohtu arusaam, et RAB-l puudus kaebaja

tegevuslubade kehtetuks tunnistamise otsustamisel RahaPTS § 1183 lg-st 1 tulenevalt

kaalutlusõigus. Kui RahaPTS § 71 lg 2 eeldab puuduste kõrvaldamiseks taotlejale täiendava

6(13)

3-23-388

tähtaja määramist ja asjaomast teadet ei toimetata talle nõuetekohaselt kätte, mille tõttu tuleb

hiljem otsustada, kas lähtuda vastavuse hindamisel 03.08.2022 dokumentidest või 09.12.2022

dokumentidest, muudab juba see asjaolu RahaPTS § 1183 lg-st 1 tuleneva vastavuse

hindamise kaalutlusotsuseks. Kuna halduskohus lähtus vääralt eeldusest, et 14.10.2022 teade

oli kaebajale nõuetekohaselt kätte toimetatud, siis jõudis kohus ebaõigesti seisukohale, et

vaidlustatud haldusakt ei ole kaalutlusvigadega ning vastustaja ei ole rikkunud hea halduse

tava ega muid haldusmenetluse olulisi põhimõtteid. Kaebaja sellekohased väited ja tõendid on

jäetud täielikult tähelepanuta.

7. Rahapesu Andmebüroo vaidleb 26.01.2024 vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning

palub see jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. RAB jääb varasemalt avaldatud

seisukohtade juurde ja ei korda neid kõiki. Halduskohus rakendas HMS § 25 lg-t 21 õigesti,

kui järeldas, et RAB-i 14.10.2022 teade oli M.S.G-le kohaselt kätte toimetatud. Vastustaja

saatis teate nii kaebaja kontaktisikule kui ka äriregistris olevale e-posti aadressile ning isegi

kui kaebaja oli andnud A.Kle volituse enda esindamiseks asjaomases haldusmenetluses, saab

dokumendi siiski lugeda kätte toimetatuks. RAB oli varasemad 01.07.2022 ja 03.08.2022

teated edastanud samadele aadressidele ning kaebaja on need kätte saanud ja neile vastanud.

Ka MTR-s oli ettevõtte kontaktiks märgitud R.T e-posti aadress. Nendel asjaoludel ei ole

usutav, et kaebaja ei saanud 14.10.2022 teadet kätte. Lisaks saab teate HMS § 27 lg 2 p 3

alusel lugeda kättetoimetatuks selle saatmisega kaebaja äriregistrisse kantud e-posti aadressil.

Vaidlust ei ole selles, et A.K volikirja ei ole kaebaja RAB-le esitanud, vaid 18.08.2022

volikiri esitati üksnes MTR-i pidajale (st Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile,

TTJA). Sellest ei pidanud RAB aru saama, et A.K on kaebaja esindajaks mh suhtluses RAB-

ga ning 14.10.2022 teade tuleks HMS § 25 lg 21 kohaselt edastada ka nimetatud isikule.

MTR-i vahelehel „Üldandmed“ on volituste märkimiseks eraldi lahter, kuhu kaebaja ei ole

A.K andmeid lisanud. A.Kle antud 18.08.2022 volikirja ei esitatud RAB-le ka 09.12.2022.

Seejuures esitas kaebaja nimel vastuväited ja tähtaja ennistamise taotluse jätkuvalt R.T

(juhatuse liige ja RAB-i kontaktisik). RAB ei pidanud edastama 14.10.2022 teadet A.K e-

posti aadressile, mistõttu on kaebaja sellekohased etteheited asjakohatud. RAB-l ei pidanud

tekkima ka kahtlust, et A.K võiks olla kaebaja esindaja, sest kaebaja nimel tegutsesid (esitasid

dokumente) varem O.S.R (juhatuse liige kuni 22.07.2022) ja R.T. Asjaolu, et A.K on

23.08.2022 lisanud MTR-s taotluse juurde dokumente, ei tähenda, et isikul on volitus võtta

ettevõtte nimel vastu menetlusdokumente. Vastustajal ei olnud seega kohustust kontrollida

A.K esindusõiguse olemasolu.

Halduskohus leidis õigesti, et RAB-l oli võimalik vaadata M.S.G tegevusloa muutmise taotlus

sisuliselt läbi ning vastustaja seda reaalselt ka tegi ja jõudis õigetele järeldustele. Kuna kõik

puuduste kõrvaldamise teated olid kaebajale kätte toimetatud, siis olid RahaPTS § 71 lg 2

eeldused täidetud. RAB määras 14.10.2022 teates puuduste kõrvaldamise tähtajaks

14.11.2022 ning kuna teade oli nõuetekohaselt kätte toimetatud, siis jättis RAB tähtaja HMS §

34 lg 1 alusel ennistamata. Vaatamata asjaolule, et tähtaeg jäeti ennistamata, kontrollis RAB

kaebaja esitatud riskihinnangu ja riskiisu dokumente ning tuvastas, et puudused olid jätkuvalt

kõrvaldamata (nt ei olnud esitatud korrektset äriplaani). Seega esines jätkuvalt alus jätta

tegevuslubade muutmise taotlus läbi vaatamata ja tunnistada tegevusload kehtetuks. RahaPTS

§ 71 lg 2 ei jäta RAB-le kaalutlusõigust ning ei luba aktsepteerida puudustega dokumente.

RAB on kolmel korral tuvastanud kaebaja esitatud dokumentides olulisi sisulisi

mittevastavusi, mida kaebaja ei olnud vaidlustatud otsuse tegemise ajaks kõrvaldanud.

Kaebaja dokumentides sisalduvaid puudusi on RAB 01.02.2023 otsuses põhjalikult

analüüsinud. Tegemist oli sisuliste puudustega, mille kõrvaldamata jätmisel ei olnud

vastustajal võimalik tegevuslubade muutmise taotluse menetlemist jätkata. Kaebaja äriplaan

7(13)

3-23-388

ei vastanud RahaPTS § 701 nõuetele, bilanss ja kasumiaruanne ei vastanud tegelikkusele,

riskiisu ja riskihinnang ei vastanud RahaPTS §-s 13 nõutule, lisaks esinesid puudused

protseduurireeglites. Halduskohus leidis õigesti, et vastustaja tuvastas kaebaja tõendites

mittevastavused. RAB ei ole rikkunud hea halduse tava ega ka muid haldusmenetluse

põhimõtteid. Kaebajale anti kolm korda võimalus kõrvaldada puudused, mis pidanuks olema

seaduse järgi tehtud juba 15.06.2022, kuid ka 09.12.2022 esitatud dokumendid olid jätkuvalt

puudustega. RahaPTS § 1183 lg 4 kohustas vastustajat tunnistama tegevusload kehtetuks

olukorras, kus kaebaja hoolsuskohustuse rikkumise tõttu ei olnud RAB-l võimalik hinnata,

kas ettevõte vastab 15.03.2022 kehtestatud täiendavatele kontrollieseme asjaoludele.

RahaPTS § 1183 lg 4 kohaselt kehtib eeldus, et kui kaebaja ei esita tähtaegselt nõuetekohaseid

dokumente, siis ta ei vasta kontrollieseme asjaoludele ja tegevusluba tuleb tunnistada

kehtetuks. Kaebajal oli kohustus tõendada, et ta vastab kontrollieseme asjaoludele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et M.S.G apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse enamike põhjendustega ja järgib

neid ning ei pea vajalikuks kõiki halduskohtu otsuse põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg

4). Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebuses tehtud etteheidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

9. RAB-i 01.02.2023 otsus nr 6-1/7-1 (dtl 684–707) sisaldab kolme eraldiseisvat otsustust:

1)

M.S.G 14.06.2022 taotluse läbi vaatamata jätmine;

2)

M.S.G tegevuslubade nr XXX ja nr XXX ning nendega seotud MTR-i andmete

kehtetuks tunnistamine;

3)

M.S.G 09.09.2021 taotluse menetluse lõpetamine.

14.06.2022 taotluse läbi vaatamata jätmine

10. M.S.G esitas 14.06.2022 taotluse virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa

muutmiseks. RAB jättis 01.02.2023 otsusega M.S.G 14.06.2022 taotluse läbi vaatamata

RahaPTS § 71 lg 2 alusel, mis sätestab, et kui ettevõtja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud

kõiki RahaPTS §-s 70 nimetatud andmeid ja dokumente või need on ebaõiged või eksitavad

või ei ole nõuetekohaselt vormistatud, jätab RAB taotluse läbi vaatamata.

11. Vaidlust ei ole selles, et RAB on tegevusloa muutmise menetluses edastanud kaebajale

puuduste kõrvaldamise teateid kolmel korral: 01.07.2022 (tähtaeg 29.07.2022 – dtl 227–230;

dtl 5780–5783), 03.08.2022 (tähtaeg 23.08.2022 – dtl 359–362; dtl 5784–5788) ja 14.10.2022

(tähtaeg 14.11.2022 – dtl 419–425; dtl 5789–5800). RAB on kõik viidatud teated M.S.G-le

edastanud elektrooniliselt äriregistris märgitud elektronposti aadressil (kuni 22.07.2022 xxx ja

alates 22.07.2022 xxx) ning lisaks on vastustaja kõik puuduste kõrvaldamise teated saatnud

RahaPTS § 17 kohaselt RAB-i kontaktisikuks määratud R.T e-posti aadressil (xxx). Seejuures

oli R.T perioodil 25.07.2022–25.07.2023 ka M.S.G juhatuse liige. Puudub vaidlus, et kaebaja

on RAB-i 01.07.2022 ja 03.08.2022 teated kätte saanud ning neile vastavalt 29.07.2022 ja

23.08.2022 ka vastanud ja edastanud dokumente (vt kaebuse lisad 8 ja 10). Küll aga ei ole

kaebaja tähtaegselt vastanud RAB-i 14.10.2022 teatele ning vaidluse all ongi küsimus, kas

kõnealune teade oli M.S.G-le nõuetekohaselt kätte toimetatud. Esmajoones on kaebaja

heitnud vastustajale ette, et teadet ei edastatud A.Kle, kes oli kaebaja esindajaks ning RAB

teadis seda või oleks pidanud teadma.

8(13)

3-23-388

12. RahaPTS § 1 lg 3 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele

HMS-i sätteid, arvestades RahaPTS-i erisusi. Dokumentide kättetoimetamise osas RahaPTS

erisusi ei sisalda. HMS § 27 lg 2 p 3 järgi loetakse elektrooniliselt edastatud dokument

kättetoimetatuks, kui see on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud e-posti aadressil. Kuna

RAB-i 14.10.2022 teade edastati mh M.S.G äriregistrisse kantud e-posti aadressil, siis tuleb

teade lugeda kaebajale kättetoimetatuks. Kaebaja leiab, et kuna ta oli andnud A.Kle volituse

enda esindamiseks haldusmenetluses, siis saaks RAB-i 14.10.2022 teate lugeda

nõuetekohaselt kätte toimetatuks vaid juhul, kui see on vastavalt HMS § 25 lg-le 21 edastatud

esindajale. Sellega ei saa nõustuda. HMS § 25 lg 21 näeb asjassepuutuvas osas ette, et kui

menetlusosalisel on esindaja, siis võib dokumendi kätte toimetada üksnes esindajale ning

dokument loetakse ka menetlusosalisele kättetoimetatuks. Mitme esindaja olemasolu korral

piisab kättetoimetamisest neist ühele. Seejuures ei ole HMS § 25 lg-s 21 peetud silmas

menetlusosalise seaduslikku esindajat, vaid volitatud esindajat (HMS § 13). Ringkonnakohus

on korduvalt selgitanud, et HMS § 25 lg-st 21 ei tulene samas keeldu ka esindaja olemasolu

korral toimetada dokumente kätte menetlusosalisele endale (nt Tallinna Ringkonnakohtu

28.05.2021 määrus nr 3-20-2559, p 14). Ringkonnakohus leiab jätkuvalt, et esindaja abi

kasutamine ei muuda isiku menetluslikku staatust ega mõjuta tema tehtud või tema suhtes

tehtud toimingute õiguslikku tähendust. Kui menetlusosaline kasutab haldusmenetluses

esindaja abi, siis tuleb haldusorganil küll toimetada dokumendid igal juhul kätte mh

esindajale, kuid dokumendi esindajale kättetoimetamise aeg saab tähtaja kinnipidamise

kontrollimisel omada tähtsust üksnes juhul, kui dokumenti ei olnud menetlusosalisele endale

varem kätte toimetatud (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 määrus nr 3-20-2559, p-d

15–17).

13. Eeltoodust tulenevalt ei oleks 14.10.2022 teate täiendav A.Kle kättetoimetamine

kuidagi mõjutanud asjaolu, et teade oli M.S.G-le saatmisega HMS § 27 lg 2 p 3 järgi kätte

toimetatud 14.10.2022. Seega ei ole vaja põhjalikumalt analüüsida, kas vastustajale pidi

olema A.Kle esindusvolituse andmine arusaadav ning kas nimetatud isikut tuli pidada M.S.G

volitatud esindajaks tegevusloa muutmise taotluse menetluses. Ringkonnakohus nõustub

iseenesest kaebajaga, et menetlusosaline võib mh RAB-s toimuvas haldusmenetluses HMS §

13 lg 1 alusel kasutada volitatud esindaja abi, sõltumata RAB-i kontaktisiku olemasolust ja

kontaktisiku määramise kohustusest. Vastustaja ei ole samuti välistanud esindaja kasutamist,

vaid lähtus põhjendatult hinnangust, et 14.10.2022 teade oli kaebajale HMS § 27 lg 2 p 3

nõuete kohaselt kätte toimetatud. Seonduvalt kaebaja argumendiga, et M.S.G ei saanud

RAB-i 14.10.2022 teadet kätte põhjusel, et see oli sattunud äriühingu meilikonto rämpsposti

kausta, nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse p-s 18 toodud põhjendustega. Äriühingu

kohustus hoolitseda oma registrijärgsele aadressile (sh e-posti aadressile) saadetud kirjade

vastuvõtmise eest hõlmab mh postkasti (sh meilikonto rämpsposti kausta) pidevat

kontrollimist, et olulised teated ei jääks muude saadetiste (sh rämpsposti) hulgas tähelepanuta.

RAB ei pidanud eeldama, et kaebaja ei saa registrijärgsele e-posti aadressile saadetud teadet

kätte, mistõttu ei ole ka alust heita vastustajale ette, et puuduste kõrvaldamise vajadusele ei

juhitud kaebaja tähelepanu muul viisil (nt telefoni teel).

14. M.S.G ei esitanud täiendavaid andmeid ja dokumente RAB-i 14.10.2022 teatega

määratud tähtajaks (14.11.2022), vaid edastas need 09.12.2022 koos vastuväidetega (dtl 670–

682) RAB-i otsuse projektile (05.12.2022) ning taotles ühtlasi puuduste kõrvaldamise tähtaja

ennistamist ja tegevusloa muutmise menetluse jätkamist. Kuigi RahaPTS § 71 lg 2 ei sätesta

selgelt, et RAB saab (kõrvaldatavate) puudustega taotluse jätta läbi vaatamata alles pärast

seda, kui taotlejale on eelnevalt antud vähemalt ühel korral võimalus taotluse puudused

kõrvaldada, tuleneb sellesisuline kohustus HMS § 15 lg-test 2 ja 3. Õigusaktidest ei tulene

haldusorganile piirangut jätta taotlus käiguta korduvalt ega arvestada ka pärast puuduste

9(13)

3-23-388

kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist esitatud teavet ja dokumente. RAB on 01.02.2023

otsuses (p-d 5.2.10 ja 5.3) märkinud, et 14.10.2022 teatega puuduste kõrvaldamiseks antud

tähtaja ennistamiseks ei esine HMS § 34 lg 1 kohast mõjuvat põhjust ja seetõttu jääb tähtaeg

ennistamata ning kaebaja taotlus tegevusloa muutmiseks läbi vaatamata. Sellele vaatamata on

RAB-i 01.02.2023 otsuse p-s 5.2.9 osaliselt hinnatud kaebaja poolt 09.12.2022 esitatud

dokumente, täpsemalt riskihinnangut (dtl 574–592), riskiisu dokumenti (dtl 593–604) ja

riskide registri tabelit (dtl 632–648). Vastustaja jõudis nende põhjal järeldusele, et esitatud

dokumentatsioon oli jätkuvalt puudustega, mistõttu tuli tegevuslubade muutmise taotlus jätta

läbi vaatamata ja tunnistada tegevusload kehtetuks.

15. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul eeldas RahaPTS § 71 lg 2 rakendamine, et kaebaja

ei olnud RAB-i 01.02.2023 otsuse tegemise seisuga jätkuvalt esitanud RahaPTS §-s 70

nimetatud andmeid ja dokumente või need olid ebaõiged, ebakorrektsed või eksitavad, ning

RAB hindas 09.12.2022 esitatud dokumente üksnes osaliselt, siis ei saa asja lahendamisel

omada tähendust varem välja toodud puudused, mille jätkuvat esinemist ei ole vastustaja

kontrollinud. RAB on kõrvaldamata jäetud puudused toonud välja 01.02.2023 otsuse p-s 3.4:

M.S.G äriplaan ei vasta RahaPTS § 701 nõuetele (p 3.4.1), bilanss ja kasumiaruanne ei vasta

tegelikkusele (p 3.4.2), riskiisu ja riskihinnang ei vasta RahaPTS § 13 nõuetele (p 3.4.3),

protseduurireeglid ei vasta RahaPTS § 14 nõuetele (p 3.4.4) ja infotehnoloogiliste vahendite

kirjeldus on puudulik (p 3.4.5). Kaebaja esitas 09.12.2022 dokumendid kõigis nendes

küsimustes (nt äriplaan – dtl 610–631; bilanss ja kasumiaruanne – dtl 446–447; AML

protseduurireeglid – dtl 449–480; IT tehniliste lahenduste kirjeldus – dtl 554–557, dtl 649–

669), kuid RAB ei ole võtnud seisukohta (v.a riskihinnangu ja riskiisu dokumendi osas), kas

14.10.2022 teates välja toodud puudused on otsuse tegemise ajaks kõrvaldatud või esinevad

jätkuvalt. Seejuures nähtub põgusast võrdlusest, et kõik 09.12.2022 esitatud dokumendid olid

RAB-le varem esitatutest oluliselt erinevad (s.o muudetud ja/või täiendatud). Kuna kaebaja ei

ole esitanud lihtsalt uuesti samu dokumente, mille RAB on juba varasemalt hinnanud

puudulikeks, siis ei ole ilma täiendava kontrollita võimalik eeldada, et dokumendid on

jätkuvalt puudustega. Asumata RAB-i eest dokumente ise hindama, tasub viidata, et näiteks

vaidlustatud otsuse p-s 3.4.2 kajastatud bilansi ja kasumiaruande puhul on hõlpsasti

tuvastatav, et 09.12.2022 seisuga olid puudused kõrvaldatud (sh parandatud viga osakapitali

suuruses ja kaaskirja vastuses nr 2a/b esitatud RAB-i nõutud selgitused – dtl 676).

16. Kuna vastustaja on 01.02.2023 otsuse p-s 5.2.9 hinnanud ainuüksi seda, kas kaebaja oli

haldusakti andmise aja seisuga kõrvaldanud otsuse p-s 3.4.3 välja toodud puudused, siis

sõltub vaidluse lahendamine sellest, kas kõnealused puudused olid tegelikult kõrvaldatud või

mitte. Tegevusloa muutmise taotluse RahaPTS § 71 lg 2 alusel läbi vaatamata jätmiseks

piisab sellest, kui kõrvaldamata oli jäänud vähemalt üks oluline puudus, milleta ei olnuks

võimalik taotlust sisuliselt lahendada. RAB leidis, et täitmata on RahaPTS § 70 lg 32 p-s 4

sätestatud tingimus, sest M.S.G riskihinnangu ja riskiisu dokumendid ei vasta RahaPTS § 13

nõuetele. RAB tõi 14.10.2022 teates (p 3) probleemidena välja, et dokumendid kirjeldavad

peamiselt äririske, mitte RahaPTS § 13 lg-s 1 loetletud riskikategooriaid, ning kindlaks ei ole

määratud väiksema ja suurema rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga valdkondi

(RahaPTS § 13 lg 3 p 1) ega riskiisu (RahaPTS § 13 lg 3 p 2). RAB-i 01.02.2023 otsuse p-des

5.2.9.1–5.2.9.7 välja toodud puudustele on kaebaja vastanud 18.10.2023 seisukoha p-des

2.2.6–2.2.7, leides kokkuvõttes, et RAB-i viidatud puudused ei ole sisulised, mistõttu ei

saanud taotlust jätta läbi vaatamata.

17. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et vaidlustatud otsuse p-des 5.2.9.1 ja

5.2.9.4–5.2.9.6 toodud etteheited 09.12.2022 esitatud riskihinnangu ja riskiisu dokumentidele

ei ole sisulised, vaid pigem vormistuslikku laadi ning olukorras, kus dokumentide

10(13)

3-23-388

vormistusele ei ole õigusaktides nähtud ette kindlaid nõudeid, ei oleks RAB saanud jätta

nendel põhjustel taotlust läbi vaatamata. See, et dokumentides kirjeldatakse osaliselt ka

äririske, mis peaksid kajastuma pigem äriplaanis, ei muuda dokumente iseenesest

puudulikeks, kui RahaPTS § 13 lg 1 kohaselt nõutavaid riske on samuti käsitletud. Samuti ei

ole RAB esitanud sisulisi etteheiteid kaebaja dokumentides (st eelkõige riskide registris) välja

toodud hinnangutele (sh jääkriski suurusele) ega käsitletud riskide ajakohasusele. RAB on

välja toonud, et kuigi kaebaja on riskihinnangus (lk 10) klientidega seotud riskitegurite juures

mh viidanud, et rahapesu riski võivad suurendada või vähendada kliendi tüüp, tegevusala,

elukutse ja kliendi seos äriühingutega, ei kajastata neid riskide registris. Märkus on iseenesest

õige, aga pole arusaadav, kas vastustaja arvates on sellest tulenevalt RahaPTS § 13 lg 1 p-s 1

märgitud riske käsitletud ebapiisavalt. Sisulise puudusena ei saa käsitada ka märkust, et iga

RahaPTS § 13 lg 1 p-des 1–3 märgitud riskikategooria kohta ainult kolme riskiindikaatori

käsitlemine „ei tundu olevat piisav“, arvestades kaebaja tegevuse valdkonda (st

virtuaalvääringu teenuse osutamine). Vastustaja ei ole samas toonud välja ühtegi

riskiindikaatorit, mis on puudu, ega ka selgitanud, mitu riskiindikaatorit oleks piisav.

18. Vaidlustatud otsuse p-des 5.2.9.2, 5.2.9.3 ja 5.2.9.7 tehtud etteheited on seevastu täiesti

sisulised ning andsid RAB-le aluse jätta kaebaja 14.06.2022 taotlus RahaPTS § 71 lg 2

kohaselt läbi vaatamata. Nimetatud punktides on vastustaja õigesti välja toonud, et riskide

hindamisega seotud dokumentatsioon ei sisalda RahaPTS § 13 lg 1 p-des 3 ja 4 ning lg 3 p-s 2

nõutud teavet. Kaebaja vastuväited, et RAB-i soovitud teave on leitav mingitest teistest

dokumentidest (nt IT tehnilisi lahenduste kirjeldus, äriplaan) ning vastustaja pidanuks

käsitlema dokumentatsiooni tervikuna, ei ole põhjendatud. RahaPTS § 13 lg-te 1 ja 3 kohaselt

tuleb sellised andmed esitada riskihinnangus ja riskiisu dokumendis, mitte kusagil mujal (nt

RahaPTS § 82 lg 1 näeb mh ette vastutuse RahaPTS §-s 13 sätestatud riskihinnangu kohta

kehtestatud nõuete rikkumise eest). Tegemist on dokumendi sisule esitatava nõudega, mida

kaebaja ei ole järginud. Ka sisuliselt ei saa nõustuda, et kaebaja oleks IT tehniliste lahenduste

kirjelduste juures mh hinnanud näiteks suhtluskanalitega seonduvaid riske. Samuti on

riskihinnangus (lk 9) RahaPTS § 13 lg 1 p-des 3 ja 4 toodud riskikategooriate osas äärmiselt

üldiselt viidatud kuritegevusega seotud riskile (probleemid seiresüsteemidega), kuid riskide

register ei sisalda selles osas ainsatki konkreetset riskitegurit, mida oleks hinnatud ning

millega seoses oleks nähtud ette mõni leevendusmeede.

Tegevuslubade kehtetuks tunnistamine

19. RAB tunnistas 01.02.2023 otsusega M.S.G-le varasemalt väljastatud tegevusload nr

XXX ja nr XXX ning nimetatud lubadega seotud MTR-i andmed kehtetuks RahaPTS § 1183

lg 4 alusel, mis näeb koostoimes RahaPTS § 1183 lg-ga 1 ette, et kui kehtivat tegevusluba

omav virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei vii oma tegevust ja dokumente hiljemalt 15.06.2022

kooskõlla RahaPTS § 70 lg-s 32, §-des 721 ja 722, § 723 lg-tes 2–5 ning §-des 724 ja 725

kehtestatud nõuetega (alates 15.03.2022 kehtivas redaktsioonis), siis tunnistab RAB tema

virtuaalvääringu alase tegevusloa kehtetuks.

20. Nagu juba eelnevalt märgitud, siis kuigi M.S.G esitas 09.12.2022 vastustajale muudetud

ja täiendatud dokumendid kõigis küsimustes, millele RAB oli 14.10.2022 puuduste

kõrvaldamise teates tähelepanu juhtinud, kontrollis RAB 01.02.2023 otsuse tegemise seisuga

kaebaja dokumentatsiooni nõuetele vastavust üksnes riskihinnangu ja riskiisu dokumentide

(sh riskide registri) osas. Kuna haldusakt peab olema õiguspärane selle andmise hetke seisuga

ning vastustaja ei ole muid dokumente hinnanud, siis saab M.S.G tegevuslubade kehtetuks

tunnistamine olla seaduslik ja põhjendatud vaid juhul, kui 09.12.2022 esitatud riskihinnangu

ja riskiisu dokumendid ei vastanud ettenähtud nõuetele.

11(13)

3-23-388

21. RahaPTS § 1183 lg 1 kohaselt oli M.S.G kohustatud hiljemalt 15.06.2022 viima oma

tegevuse ja dokumendid kooskõlla mh RahaPTS § 70 lg 32 p-s 4 kehtestatud nõuetega

(15.03.2022 jõustunud redaktsioonis). RahaPTS § 70 lg 32 p 4 järgi peab virtuaalvääringu

alase tegevusloa taotlus sisaldama vastavalt RahaPTS §-le 13 koostatud riskiisu

kindlaksmääramise ja riskihinnangu dokumentatsiooni. RahaPTS § 13 lg-st 1 ja lg 3 p-st 2

tulenevalt oli kaebajal iseenesest ka enne 15.03.2022 kohustus koostada riskihinnang ja

määrata kindlaks riskiisu (sh ei muudetud 15.03.2022 jõustunud redaktsiooniga neile

dokumentidele esitatavaid nõudeid), kuid enne 15.03.2022 ei nõutud kõnealuste dokumentide

esitamist juba koos virtuaalvääringu alase tegevusloa taotlusega. Asjassepuutuva

seaduseelnõu (Riigikogu XIV koosseisu 507 SE) seletuskirjas (lk 17) on märgitud, et

virtuaalvääringu teenuste näol on tegemist elektroonilistel süsteemidel põhinevate teenustega,

mille puhul on eriti oluline süsteemide turvalisus ja klientide ning investorite andmete kaitse.

Seetõttu peab tegevusloa taotleja pöörama tähelepanu teenuse osutamisel kasutatavate

lahendustega seotud riskide hindamisele ja maandamisele ning teenuse pakkuja valduses

olevate andmete turvalisusele.

22. Ringkonnakohus jääb eespool p-des 17–18 väljendatud seisukoha juurde, et kuigi

mitmed vastustaja etteheited olid asjakohatud, siis vaidlustatud otsuse p-des 5.2.9.2, 5.2.9.3 ja

5.2.9.7 välja toodud puudused riskihinnangu ja riskiisu dokumentatsioonis on olulised ja

eksisteerivad jätkuvalt. Riskihinnangus (sh riskide registris) ei ole sisuliselt käsitletud toodete,

teenuste või tehingutega seonduvaid riske (RahaPTS § 13 lg 1 p 3) ega suhtlus-, vahendus-

või edastamiskanalitega seonduvaid riske (RahaPTS § 13 lg 1 p 4). Riskiisu

kindlaksmääramise dokument ei sisalda RahaPTS § 13 lg 3 p-s 2 nõutud andmeid äritegevuse

käigus pakutavate toodete ja teenuste mahu ning ulatuse kohta. Seejuures tuleb rõhutada, et

kuna RahaPTS § 13 lg-tes 1 ja 3 sätestatud nõuded riskihinnangule ja riskiisu

kindlaksmääramisele on muutumatult kehtinud alates seaduse jõustumisest (27.11.2017), siis

pidanuks kaebajal olema nõuetekohane riskide juhtimise dokumentatsioon olemas ammu enne

15.03.2022. Täiendavalt on kaebajal ka pärast 15.03.2022 muudatuste kehtima hakkamist

olnud puuduste kõrvaldamiseks aega oluliselt enam kui seadusandja poolt piisavaks peetud 3

kuud (s.o kuni 15.06.2022). Kuna dokumentides on osaliselt puudu andmed või hinnangud,

mille esitamist on seaduses selgelt nõutud, siis ei ole mh põhjust teha RAB-le etteheiteid, et

puuduste sisu ei olnud väga üksikasjalikult avatud. RAB nõudis 01.07.2022 teates esmalt

riskihinnangu ja riskiisu dokumentide esitamist eesti keeles. RAB-i 03.08.2022 teade

keskendus eeskätt äriplaani puudustele, kuid ühtlasi paluti üle vaadata ettevõtte riskiisu ja

riskihinnang, et kirjeldada ka seal erinevate teenuste ja toodetega seotud riske. RAB-i

14.10.2022 teates oli seevastu juba konkreetselt toodud välja mh samad märkused, millele

vastustaja on tuginenud vaidlustatud otsuses.

23. RahaPTS § 1183 lg 4 näeb ette, et kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja ei vii hiljemalt

15.06.2022 oma tegevust seadusega kooskõlla ja ei esita dokumente, siis tunnistab RAB

virtuaalvääringu alase tegevusloa kehtetuks. Nimetatud säte ei jäta RAB-le võimalust kaaluda,

kas jätkuvat vastuolu mõne RahaPTS § 1183 lg-s 1 loetletud nõudega tuleks pidada

ebaoluliseks ja sellega peaks kaasnema mingi teistsugune tagajärg, mitte tegevusloa kehtetuks

tunnistamine. Tegemist on üleminekunormiga, mis kohustas vastustajat tunnistama

virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa kehtetuks mh RahaPTS § 70 lg-s 32 nimetatud

andmete ja dokumentide esitamata või korrigeerimata jätmise puhul, olenemata sellest, kas

isik vastab RahaPTS §-des 72–725 sätestatud tegevusloa kontrollieseme asjaoludele. Samuti

järeldub RahaPTS § 1183 lg-st 6, et RAB-l on küll võimalik anda tegevusloa omajale loa

muutmise menetluse raames rohkem aega dokumentide kordategemiseks, kuid see ei saa kesta

lõputult. Praegusel juhul on kaebajal pärast 15.03.2022 jõustunud RahaPTS-i muudatusi

olnud ligemale 9 kuud aega kõrvaldada puudused riskihinnangu ja riskiisu dokumentides, mis

12(13)

3-23-388

pidid M.S.G-l tegelikult olemas olema ja nõuetele vastama juba alates tegevuslubade

saamisest, kusjuures dokumentide sisule esitatud nõuded ei ole muutunud. Sellistel asjaoludel

ei ole alust pidada kaebajale kaasnevat tagajärge (s.o tegevuslubade kehtetuks tunnistamine)

ilmselt ebaproportsionaalseks, mis võiks tekitada kahtluse RahaPTS § 1183 lg 4

põhiseaduspärasuses.

24. RAB-i 01.02.2023 otsuse resolutsiooni (p 6.3) kohaselt lõppes M.S.G 14.06.2022

taotluse läbi vaatamata jätmisega ja kaebaja tegevuslubade kehtetuks tunnistamisega ühtlasi

M.S.G 09.09.2021 taotluse menetlus. Otsuse põhjendustes ei ole seda eraldi käsitletud. Sellele

vaatamata on ilmne, et kui M.S.G tegevusload on tunnistatud kehtetuks, siis ei ole ka

tegevusloa muutmise menetlust võimalik jätkata.

Kokkuvõte ja menetluskulud

25. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb M.S.G apellatsioonkaebus rahuldamata

ning Tallinna Halduskohtu 17.11.2023 otsus muutmata.

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid

välja ei mõisteta. M.S.G on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ning

kandnud esindajakulu 1012 eurot (ilma käibemaksuta, vastab advokaadi 9,2 töötunnile).

Menetluskulude kandmine või kandmise kohustus seoses praeguse haldusasja menetlemisega

ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuete kohaselt tõendatud. Õigusabikulu arve

saajaks on kaebaja asemel samas märgitud C OÜ ning kuna puuduvad andmed selle kohta, et

kaebajal oleks tekkinud kohustus kõnealune kulu hüvitada, siis ei kuuluks see HKMS § 109 lg

5 alusel väljamõistmisele (nt Riigikohtu 09.06.2023 otsus nr 3-20-2247, p 27). Kuna M.S.G

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes

HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. RAB ei ole menetluskulude kandmise kohta

andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes

HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)