3-25-485/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-485

Haldusasi

Aktsiaseltsi Saare Kütus kaebus Saaremaa Vallavalitsuse

28.01.2025 korralduse nr 2-3/73 tühistamisnõudes

Menetlusosalised

Kaebaja Aktsiaselts Saare Kütus (registrikood 10185976),

seaduslik esindaja Margus Hiet

Vastustaja Saaremaa vald, volitatud esindaja Kaire Müür

Kolmas isik Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857),

volitatud esindaja Katri-Helena Siirak

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.07.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

3-25-485

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaseltsi Saare Kütus omandisse kuulub Saaremaa vallas, Sikassaare külas asuv Ringtee

2a kinnistu (katastritunnus 27003:001:0093, sihtotstarbega 100% ärimaa).

2. Elektrilevi OÜ esitas Saaremaa Vallavalitsusele 12.07.2024 taotluse nr JV-MAA-1/3767

sundvalduse seadmiseks muu hulgas Sikassaare küla Ringtee 2a katastriüksusele Elektrilevi

OÜ kasuks, vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) 8.

peatükile. Taotluse kohaselt on Ringtee 2a maaüksusele projekteeritud 10 kV pingega

elektrimaakaabelliinid ja reservtorud, mille arvestuslik kaitsevööndi ala on kokku ca 549 m2.

Samuti toodi välja, et kinnistu omaniku juhatuse liikmele edastati projekt kooskõlastamiseks

ning M. Hiet vastas kooskõlastusele eitavalt.

3. Saaremaa Vallavalitsus saatis Aktsiaseltsile Saare Kütus 14.08.2024 teate nr 5-8/3905-3

sundvalduse seadmise menetluse algatamisest Ringtee 2a katastriüksusele koos Elektrilevi

OÜ sundvalduse seadmise taotluse ja selle lisaks oleva asendiplaaniga. Teatega anti Ringtee

2a katastriüksuse omanikule õigus esitada oma arvamus nelja nädala jooksul kirjalikult

kõnealuse teate kättesaamisest arvates (KAHOS § 39 lg 4).

4. Aktsiaselts Saare Kütus teatas vallale 09.09.2024 kirjaga nr 1-10/16, et ei soovi oma

katastriüksusele kaablitrassi rajamist ja palus Elektrilevi OÜ-l kaaluda kaablitrassi rajamiseks

teisi võimalusi. Kaebuse kohaselt suhtlesid kaebaja, Saaremaa vald ning Elektrilevi OÜ veel

ka ajavahemikul 17.09.2024 kuni 03.12.2024 sundvalduse seadmise teemadel, mille käigus

kordas kaebaja enda varasemat seisukohta.

5. Saaremaa Vallavalitsuse 28.01.2025 korraldusega nr 2-3/73 seati Ringtee 2a

katastriüksusele tähtajatu sundvaldus Elektrilevi OÜ kasuks 10 kV pingega

elektrimaakaabelliinide ja reservtorude paigaldamiseks (elektrivõrgu rajamiseks ja

majandamiseks).

6. Aktsiaselts Saare Kütus esitas 27.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada

Saaremaa Vallavalitsuse 28.01.2025 korraldus nr 2-3/73.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebaja leiab, et vaidlusalune korralduse andmisel on vastustaja rikkunud õigusaktide

nõudeid, uurimisprintsiipi ja kaalutlusõigust, mis on toonud kaasa õigusvastase haldusakti.

7.1. Ebaõigesti on hinnatud avaliku ja erahuvi tasakaalu. Olemasolev kaabel jookseb teist

trassi pidi. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei võiks elektriliin kulgeda mööda esialgset

marsruuti (selle asemel, et hargnemine muudetakse ümber ning liin hakkaks jooksma üle

kaebaja kinnistu edelanurga) ning selle asemel, et tuua liin tee alt kaebaja kinnistule, ei võiks

liini pikendada hoopis naaberkinnistul (avalik tee – Põlluvahe tänav (katastritunnus

27003:001:0937), nt teekraavis, kus puuduvad muud tehnovõrgud. Kaebajale pole teada, kas

vastustaja ja/või kolmas isik sel teemal ja sellise võimaluse osas üldse suhelnud, aga hetkel

jääb mulje, nagu oleks ilma konkreetsete põhjendusteta eelistatud riivata eraomaniku huve,

selle asemel, et rajada tehnovõrk avalikule maalapile.

7.2. Käesoleval juhul ei esine selle sundvalduse seadmises niivõrd kaalukat avalikku huvi, et

sundvalduse seadmine oleks põhjendatud. Kruntide ja elanike arv, kes sõltuvad antud

elektriliinist, on väga väike. Seetõttu ei saa nõustuda vaidlusaluses korralduses tooduga, et

vanade keskpinge kaablite vahetus on vajalik linna elektrivarustuse ja ringtoidete

parandamiseks; kuna projekteeritud elektrikaablite kaudu varustatakse elektritarbijaid, siis on

olemas ülekaalukas avalik huvi uute elektrimaakaablite paigaldamiseks. Osaliselt võib

2(8)

3-25-485

vastustajal olla õigus, mis puudutab elektriliini osa, mis kulgeb mööda kaebaja kinnistu

lõunapiiri (vastu avalikku teed „Kuressaare ringtee“), kuid kindlasti mitte osas, mis puudutab

kaebaja kinnistu läänepiiri.

7.3. Kehtiva detailplaneeringu järgi on kavatsus muuta kaebaja kinnistul asuva alajaama

asukohta, mistõttu ei ole sel põhjusel korraldusega ette nähtud sundvalduse ala kõige

optimaalsem lahendus. Elektriliini alajaamaga ühendamiseks on oluliselt efektiivsemaid

lahendusi, mh liini vedamine kaebaja kinnistu kõrval asuvast Põlluvahe tänavast teisel pool

teed (liini hargnemise punktis kulgeb see juba alguses sealpool teed) ja siis uue alajaama

asukoha juurest vedada liin Põlluvahe tee alt läbi uute alajaamani.

7.4. Vaidlusaluses korralduses puudub KAHOS § 39 lg 6 p-s 2 nõutud kirjeldus, millisel viisil

on sundvalduse teostaja õigustatud kinnisasja kasutama.

7.5. Taolise sundvalduse seadmine riivab olulisel määral kaebaja eraomandit, mis takistab

planeeritud piirangutsoonis pea igasuguse sisulise äritegevuse, olgu selleks reklaamstendide

paigalduse kaudu tulu teenimine, kinnistul oleva tankla arendus jms.

8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

8.1. Kaebaja ei ole sundvalduse seadmise menetluses üheski etapis (ega ka enne sundvalduse

seadmise menetluse algatamist, suhtluses projekteerijaga) väljendanud, millest lähtudes ei

soovi kaebaja kaablit soovitud asukohta. Kaebaja ei ole ära näidanud, millise kahju võiks see

temale tekitada.

8.2. Välistatud ei ole reklaamstendide paigaldamine ega ka tankla võimalik arendus, mistõttu

tuleb kaebaja väited õiguste piiramisest jätta tähelepanuta (vt majandus- ja taristuministri

25.06.2015 määruse nr 73 § 10 lg 3; ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 3).

8.3. Paljasõnaline ja tõendamata on kaebaja väide, et alajaama plaanitakse välja vahetada ja

ümber paigutada.

8.4. Vastustaja hinnangul vastab vaidlusalune haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le

54. Vastustaja on püüdnud igakülgselt asjaolud välja uurida.

8.5. Kohaldamisele kuuluvad asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lg 11 ja lg 1. Kolmas isik on

isik, kellele laieneb elektrituruseaduse (ELTS) § 65 lg-s 1 sätestatud kohustus. AÕS § 1581 lg

2 kohaldamisele ei kuulu, kuna tegemist ei ole olukorraga, kus tehnovõrgu või -rajatisest

tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -

rajatise vastu.

8.6. Kuna kaebaja ei ole veenvalt väljendanud, kuidas või mil viisil maakaabli soovitud

asukohta paigaldamine tema õigusi riivab, siis ei ole vastustajal olnud võimalik ka teistsugust

kaalutlusotsust teha. Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne. Kaebaja viidatud Tallinna

Ringkonnakohtu otsus nr 3-08-239 ei ole asjakohane.

8.7. Vastustaja, kolmas isik ja kaebaja on haldusmenetluses alternatiivlahendust käsitlenud (vt

vaidlusaluse korralduse lk-d 1-2). Vastustaja on küsinud kolmandalt isikult arvamust kaebaja

pakutud alternatiivile ning kolmas isik on esitanud 17.09.2024 põhjendatud seisukoha.

Vastustaja on selgitanud, et kolmas isik on andnud põhjendatud seisukoha pakutud

alternatiivile, kuna vastustajal puudub pädevus tehnilist lahendust hinnata.

8.8. Sundvaldus on seatud avalikes huvides. Kolmas isik on selgelt väljendanud sundvalduse

seadmise menetluse algatamise taotluses, et vanade keskpinge kaablite vahetus on vajalik

linna elektrivarustuse ja ringtoidete parandamiseks. Kuna projekteeritud elektrikaablid

varustavad suurt piirkonda Kuressaare linna, Sikassaare küla ja Kudjape aleviku

3(8)

3-25-485

elektritarbijaid, siis on olemas ülekaalukas avalik huvi uute elektrimaakaablite

paigaldamiseks.

8.9. Kaebuses viidatud detailplaneering ei ole kehtiv. Nimelt on Sikassaare küla Tammepõllu

detailplaneering alles menetluses ning seda ei saa aluseks võtta. Isegi, kui detailplaneering on

algatatud, siis ei tähenda see, et see sellisel kujul ja kas üldse kehtestatakse. Seega ei ole

sellele detailplaneeringule kohane viidata.

8.10.

KAHOS § 39 lg-s 6 puudub punkt 2, ilmselt on kaebaja silmas pidanud § 39 lg 7

punkti 2. Vaidlusaluses korralduses on välja toodud, et seada sundvaldus 10 kV pingega

elektrimaakaabelliinide ja reservtorude paigaldamiseks, elektrivõrgu rajamiseks ja

majandamiseks, Elektrilevi OÜ on kohustatud kasutama sundvaldusega koormatud kinnistu

osa sihtotstarbeliselt, säilitades selle majandusliku sihtotstarbe ning võtma tarvitusele

mõistlikud abinõud rajatise toimimise tagamiseks, isik, kelle kasuks sundvaldus seatakse, või

kinnisasja kasutada ainult sundvalduse seadmise otsuses ette nähtud eesmärgil.

9. Kolmas isik vaidleb kaebusele vastus ja palub jätta see rahuldamata.

9.1. Talumiskohustuse tekkimise ja sundvalduse seadmise eeldused on täidetud (AÕS § 1581

lg-d 1 ja 11).

9.2. Tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides. Elektriga varustamine on AÕS § 1581

lg 1 tähenduses avalik teenus (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-91-08, p 10). Samuti osutab

võrguettevõtja võrguteenust 17.06.2004 väljastatud tegevusloa nr 3-3/99 alusel, mis tähendab,

et võrguettevõtjale kui jaotusvõrguettevõtjale laienevad ELTS § 65 lg-s 1 sätestatud

kohustused. Ühtlasi on Riigikohus asunud seisukohale, et AÕS § 1581 lg-s 11 on loetletud

omanikud, kellele kuuluv rajatis loetakse selle paragrahvi kohaldamisel vajalikuks avalikes

huvides. Sellistel juhtudel on sundvalduse seadja kaalutlusõigus kitsendatud ning selge

ülekaal on antud talumiskohustuse kasuks rääkivatele avalikele huvidele (vt Riigikohtu lahend

nr 3-18-2022, p 15).

9.3. Kaebaja kinnisasjale tehnovõrgu rajamine on seotud võrguettevõtja tellimusel Enersense

AS poolt koostatud projektiga „Tallinna tn 82b peakaitsme suurendamine Kuressaare linn

Saaremaa vald Saare maakond LR9421 (I etapp). Kaasnev investeering 10 kV kaablite

vahetuseks IP63900 (II etapp)“. Antud investeering puudutab otseselt Sikassaare

piirkonnaalajaama LIHA, VÄTTA ja VORSTI toitefiidreid, mis varustavad elektriga

vastavalt 370, 740 ja 970 klienti. Seega on väär kaebaja hinnang, et kruntide/elanike arv, kes

sõltuvad antud elektriliinist, on väga väike.

9.4. Asendatavad keskpinge kaablid pärinevad aastast 1983. Seetõttu on tegemist oma

elukaare lõpus olevate amortiseerunud kaablitega. Võrguettevõtja täidab oma seadusest

tulenevat arenduskohustust ning parandab investeeringu teostamisega varustuskindlust nii

üldise toitevõrgu tugevdamise kui ka reserveerimise tagamisega (vt ELTS § 66 lg 1).

9.5. Puudub muu tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrgu või -rajatise

arendamiseks. Vastavalt elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 19 lg-le 5 on võrgu

konkreetsete lahenduste väljaehitamine võrguettevõtja pädevuses ning võrguettevõtja poolt

väljaehitatava võrgu konfiguratsiooni ja tehniliste parameetrite valiku üle otsustab

võrguettevõtja.

9.6. Haldusmenetluses on kaebaja välja toonud vaid ühe alternatiivse lahenduse, mis sisaldub

kaebaja 09.09.2024 kirjas vastustajale. Vastustaja on kaebaja välja pakutud alternatiivile

vaidlusaluses haldusaktis viidanud ning selgitanud oma 20.11.2024 e-kirjas, et nõustub

võrguettevõtja selgitustega. Võrguettevõtja on vastustajale esitatud sundvalduse taotlusele

(lisa 3) lisanud väljavõtte projekti joonisest (fail VV_projektist_IP6390_5.pdf), millelt

nähtub, et katastriüksusel 27003:001:0975 paikneb juba olemasolev gaasitrass. Seetõttu ei ole

4(8)

3-25-485

võimalik samasse asukohta uusi maakaableid investeeringu raames rajada. Samuti nähtub

jooniselt, et katastriüksuse 27003:001:0937 äärest jookseb sidetrass, mistõttu pole sellesse

asukohta samuti võimalik uusi maakaableid rajada. Lisaks on oluline märkida, et

katastriüksus 27003:001:0937 asub peamiselt asfalteeritud pinnasel ning uute maakaablite

paigaldamine keset asfalteeritud teed ei ole tehniliselt ega majanduslikult mõistlik. Selline

lahendus muudab tulevikus võimalike avarii- ja hooldustööde teostamise oluliselt raksemaks,

kuivõrd asfalttee tuleks üles kaevata, mis omakorda takistab reeglina ka kohalike elanike

liiklemist. Samuti on asfalteeritud pinnase taastamise kulud suuremad. Seetõttu on võrgu

planeerimise põhimõtete vaatest oluline, et maakaabelliinid paikneksid võimaluse korral

asfalteeritud teekatte all võimalikult väikeses ulatuses.

9.7. Seoses kaebaja poolt toodud teise alternatiiviga (kulgemine mööda olemasolevat

marsruuti) märgib võrguettevõtja, et olemasolevad vanad kaablid kulgevad asfalteeritud

teekatte alt ca 51 meetri ulatuses (lisa 4). Kaebaja poolt välja toodud kolmanda alternatiivi

puhul (maakaablit võiks pikendada mööda Põlluvahe tänava teekraavi, kus muud tehnovõrgud

puuduvad), kulgeks kaabel asfalteeritud teekatte all ca 66 meetri ulatuses (lisa 5). Lisaks

pikeneks selle lahenduse puhul ka trass ise ning on üheselt selge, et kui trass pikeneb, on

tegemist ka kallima lahendusega, kuivõrd suureneb nii materjalikulu kui ka tööde teostamise

kulu (ajaliselt tehakse tööd kauem). Võrguettevõtja poolt projekteeritud lahenduse puhul

kulgeksid uued kaablid asfalteeritud teekatte all aga üksnes ca 19 meetri ulatuses (lisa 6).

Eeltoodut arvestades on täidetud ka AÕS § 158¹ lg-s 1 nimetatud teine eeldus – puudub muu

tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks.

Kaebaja ei ole sundvalduse menetluses ega kaebuses toonud välja alternatiivseid lahendusi,

mis oleksid tehniliselt ja majanduslikult otstarbekamad.

9.8. Sundvalduse seadmisest ja kitsendusest tulenev riive kaebajale ei ole suurem, kui avalik

huvi. Kaebaja väited õiguste olulisest riivest on paljasõnalised. Kaebaja kinnisasjal on

võimalike reklaamstendide paigaldamiseks ruumi ka mujal, kui sundvalduse alal. Kaebaja ei

ole esitanud tõendeid, et sundvalduse seadmine takistab kinnisasjal oleva tankla arendust.

9.9. Pooleliolev Tammepõllu detailplaneeringu menetlus ei välista sundvalduse seadmist.

Vastavalt Saaremaa valla planeeringute registrile on kaebaja poolt viidatud Tammepõllu,

Põlluvahe tn 1 ja Ringtee 2a katastriüksuste detailplaneeringu (edaspidi Tammepõllu

detailplaneering) menetlus algatatud 16.01.2024. Investeeringu projekti puudutav

lähteülesanne koostati aga juba 26.03.2023 (lisa 10), millest tulenevalt ei saanudki

võrguettevõtja lähteülesanne koostamisel Tammepõllu detailplaneeringuga arvestada. Ka

juhul, kui tulevikus peaks kaebaja kinnisasjal asuva alajaama asukoht muutuma, ei ole see

takistuseks investeeringu raames projekteeritud maakaabli paigaldamisele. Vastavalt

vajadusele on võimalik maakaablit, mis tol hetkel maas on, ringi tõsta ja ümber ühendada.

Eeltoodust lähtuvalt on kaebaja vastuväited seoses poolelioleva Tammepõllu

detailplaneeringu menetlusega asjakohatud.

9.10. Kaebuses välja toodud kohtupraktika ei ole haldusakti tühistamise aluseks.

9.11. Vaidlusalune haldusakt vastab KAHOS-s sätestatud tingimustele. Sundvalduse teostaja

on antud juhul võrguettevõtja ning haldusakti resolutsiooni p 2 kohaselt seatakse sundvaldus

elektrivõrgu rajamiseks ja majandamiseks ning resolutsiooni p 4 kohaselt on võrguettevõtja

kohustatud kasutama sundvaldusega koormatud kinnistu osa sihtotstarbeliselt, säilitades selle

majandusliku sihtotstarbe ning võtma tarvitusele mõistlikud abinõud rajatise toimimise

tagamiseks. Seega on haldusaktis nõuetekohaselt välja toodud, millisel viisil on sundvalduse

teostaja õigustatud kinnisasja kasutama.

KOHTU PÕHJENDUSED

5(8)

3-25-485

10. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

seadnud sundvalduse kaebaja kinnistu osale.

12. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele.

13. Vastavalt KAHOS § 39 lg-le 1 otsustab sundvalduse seadmise isik, kelle pädevuses on

EhS kohaselt välja anda ehitusluba või otsustada eratee avalikuks kasutamiseks määramine.

AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks

seatakse KAHOS-s sätestatud eeldustel sundvaldus AÕS § 1581 lg-s 11 nimetatud isiku

kasuks. Vastavalt AÕS § 1581 lg-le 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal

tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on

vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus

tehnovõrgu või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või

-rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tulenevalt AÕS § 1581 lg-st 11 on

tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja

see kuulub isikule, kellele laieneb ELTS § 65 lg-s 1 sätestatud kohustus või kes on vee-

ettevõtja ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja

kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev

võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes

huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust

elektroonilise side seaduse tähenduses. Avalikes huvides ehitatud tehnovõrk või -rajatis on ka

riikliku või kohaliku omavalitsuse üksuse keskkonnaseire ja tänavavalgustuse ehitis. Vaidlust

ei ole selles, et kolmandale isikule laieneb ELTS § 65 lg-s 1 sätestatud kohustus.

14. Seejuures nõustub kohus vastustaja ja kolmanda isikuga, et kõnesolevate

maakaabeltrasside kaudu varustatakse elektrienergiaga Kuressaare linna, Sikassaare küla ja

Kudjape aleviku elektritarbijaid, nagu on märgitud kolmanda isiku taotluses ning selgitanud

kaebajale ka projekteerija (digitaalse kohtu toimiku lehed (dtl-d) 56, 57 ja 111). Seetõttu on

paljasõnaline kaebaja väide, et kruntide ja elanike arv, kes sõltuvad antud elektriliinist, on

väga väike.

15. Vastustaja ja kolmas isik on õigesti märkinud, et kaebajal on AÕS § 1581 lg-test 1 ja 11

tulenevalt talumiskohustus ning sundvaldus seatakse avalikes huvides. Taotluse kohaselt on

vanade keskpinge kaablite vahetus vajalik linna elektrivarustuse ja ringtoidete parandamiseks

(dtl 56). Nii on projekteerija ka selgitanud kaebajale, et välja vahetatakse amortiseerunud

maakaablid, parandamaks linna elektrivarustust ja ringtoidet (dtl-d 111-112).

16. AÕS § 1581 lg 1 eelduseks on ka asjaolu, et puudub muu tehniliselt ning majanduslikult

otstarbekam võimalus tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või

tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Lisaks tuleneb sama paragrahvi lg-st 2, et

talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus

kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või rajatise vastu ja on

olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu

samaväärsesse või halvemasse olukorda.

17. Käesoleval juhul on kaebaja teinud haldusmenetluses ettepaneku kaaluda kaablitrassi

rajamist riigiomandis olevale katastriüksusele (katastritunnus 27003:001:0975; Kuressaare

ringtee) ja munitsipaalomandis olevale katastriüksusele (katastritunnus 27003:001:0937;

Põlluvahe tänav) (dtl 13). Nimetatud alternatiivide kohta on kolmas isik oma 17.09.2024

kirjas nr JV-MAA-1/3767-3 selgitanud järgmist: „Ringtee 2 a kinnistu lõunapoolses servas on

uued kaablid ja reservtorud projekteeritud olemasolevate kaablite asukohta ja lähedale

6(8)

3-25-485

kinnistu piirile, et kaitsevööndi ala jääks võimalikult samaks. Soovitate selles lõigus

paigaldada uus kaabel maaüksusele katastritunnusega 27003:001:0975 (76 Kuressaare

ringtee). Nimetatud maaüksusel asuvad juba olemasolevad vee- ja kaugküttetrassid. Soovitate

oma kirjas projekteerida uus kaabel Põlluvahe tee (27003:001:0937) maaüksusele. Põlluvälja

tee servas on olemasolev sidemaakaabelliin, seetõttu ei ole võimalik sinna elektrimaakaablit

paigaldada. Keset asfalteeritud teeb kaabli paigaldamine ei ole mõistlik ei tehniliselt ega

majanduslikult. Ringtee 2a maaüksusel Põlluvälja tee ääres on uus maakaabelliin

projekteeritud ca 5 m kinnistu piirile lähemale, mitte olemasolevasse trassi. Selle tulemusena

nihkub kitsenduse ala piirile lähemale ja vabastab maaomanikule kasutamiseks praeguse

kitsenduse ala. Maakaablid maaüksuse sisse- ja väljasõiduteede alla paigaldatakse kinnisel

meetodil ja kaitsetorudesse, see väldib olemasolevate sissesõitude kahjustamist.“ (dtl 24).

Samale seisukohale on viidatud ka vaidlusaluses korralduses (dtl 14). Seega on kaalutud

haldusmenetluses kaebaja poolt välja pakutud alternatiivi, kuid kolmas isik on esitanud

piisavad põhjendused, miks kaebaja pakutud variant ei ole tehniliselt ja majanduslikult

otstarbekas. Seejuures ei ole kaebaja esitanud vastupidiseid põhjendatud väiteid, lükkamaks

ümber kolmanda isiku poolt 17.09.2024 kirjas esitatud seisukohti.

18. Kolmanda isiku taotlusele on lisatud ka väljavõte projekti joonisest (fail

VV_projektist_IP6390_5.pdf), millelt nähtub, et katastriüksusel 27003:001:0975 paikneb juba

olemasolev gaasitrass (dtl 88), mistõttu on põhjendatud kolmanda isiku seisukoht nimetatud

kohta trassi rajamise võimatusest. Samuti nähtub viidatud jooniselt, et katastriüksuse

27003:001:0937 äärest jookseb sidetrass ning seetõttu pole sellesse asukohta võimalik uusi

maakaableid rajada (dtl 88). Põhjendatud on ka kolmanda isiku seisukoht, et kuivõrd

katastriüksus 27003:001:0937 asub peamiselt asfalteeritud pinnasel ning uute maakaablite

paigaldamine keset asfalteeritud teed ei ole tehniliselt ega majanduslikult mõistlik; selline

lahendus muudab tulevikus võimalik avarii- ja hooldustööde teostamise oluliselt raskemaks,

kuivõrd asfalttee tuleks üles kaevata; lisaks on asfalteeritud pinnase taastamine kulukas.

19. Täiendavalt on kolmas isik vastuses kaebusele selgitanud, et Põlluvahe tänava teekraavi

kaabli paigaldamisel kulgeks kaabel asfalteeritud teekatte all ca 66 meetri ulatuses (dtl 97)

ning lisaks pikeneks selle lahenduse puhul ka trass ise ning on üheselt selge, et kui trass

pikeneb, siis on tegemist kallima lahendusega. Eelnevale lisaks on kolmas isik käsitlenud

kaebuses välja toodud alternatiivi, et kaablid kulgeksid samal trajektooril praegusega ning

selgitanud, et olemasolevad vanad kaablid kulgevad asfalteeritud teekatte all ca 51 meetri

ulatuses (dtl 96; lisa 4). Küll aga projekteeritu lahenduse puhul kulgeksid uued kaablid

asfalteeritud teekatte all üksnes ca 19 meetrit (dtl 98; lisa 6).

20. Vaidlusaluse korralduse kohaselt on vallavalitsus kaebajale selgitanud, et nagu ka kolmas

isik välja tõi, siis kattub suures osas tema soovitud kaabli asukoht olemasoleva kitsenduse

alaga, mis ei too kinnistu omanikule kaasa oluliselt suuremat negatiivset mõju, kui juba on

(dtl 14). Ühtlasi on korralduses põhjendatud, et uued kaablid on projekteeritud võimalikult

piiri lähedale, et kitsenduse ala mõju kinnistu omanikule oleks võimalikult väike; kinnistule

projekteeritud maakaabel paigaldatakse vähemalt 0,7 m sügavusele ja kaitsetorusse ning see

ei piira kinnistu omanikul majandustegevust oma maal ega takista maa sihtotstarbelist

kasutamist (dtl 13).

21. Paljasõnalised on kaebaja väited, et maakaabelliini paigaldamine kinnistu äärde, vähemalt

0,7 m sügavusele, takistab planeeritud piirangutsoonis pea igasuguse sisulise äritegevuse, nt

reklaamstendide paigalduse või tankla arenduse. Olukorras, kus juba olemasolevale

kitsenduste alale paigatakse maakaabelliin ja need paigaldatakse maa sisse, on arusaamatu,

kuidas saaks see välistada reklaamstendide paigaldamise maa peale. Tulenevalt 25.06.2015

määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi

tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lg-st 3 on maakaabelliini kaitsevöönd piki kaablit kulgev

7(8)

3-25-485

ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad

mõttelised vertikaaltasandid. EhS § 77 lg 2 ei välista elektripaigaldise kaitsevööndis

reklaamstendide paigaldamist, v.a kui on vajadus teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit (vt

EhS § 77 lg 2 p 5). Küll aga on võimalik kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul kõrvale

kalduda kaitsevööndis kehtivatest piirangutest, kui see ei vähenda ehitise ohutust (vt EhS § 70

lg 3). Eeltoodust tulenevalt ei nähtu, et sundvalduse seadmine oleks kaebaja suhtes

ebamõistlikult koormav. Kaebaja viidatud detailplaneering ei ole õiguslikult siduv. Seejuures

on vastustaja ja kolmas isik õigesti märkinud, et arvestades planeerimismenetluse olemust ei

ole võimalik ka tõsikindlalt hetkel väita kas ja kui siis, millise lahendusega detailplaneering

kehtestatakse.

22. Kaebaja väidab, et vaidlusaluses korralduses puudub KAHOS § 39 lg 6 p-s 2 nõutud

kirjeldus, millisel viisil on sundvalduse teostaja õigustatud kinnisasja kasutama.

23. Kohus nõustub vastustajaga, et ilmselt on kaebaja silmas pidanud KAHOS § 39 lg 7

punkti 2. Vaidlusaluses korralduses on vastavad andmed esitatud resolutsiooni punktides 1-4

(dtl 16).

24. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja ega kolmas isik ei ole menetluskulude taotlusi esitanud, mistõttu jäävad

vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg

1).

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)