1-24-3855/47 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2025. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-3855

Kohtukoosseis

Sekretär

Eesistuja Orvi Koik, liikmed Janika Kallin ja Inna

Ombler

Kea Lemming

Kriminaalasi

Margus Juhkeni süüdistuses KarS § 136 lg 2, § 121 lg 1,

§ 120 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 7. veebruari 2025. a otsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitaja

kaitsja Merike Allikmäe

Prokurör

abiprokurör Irina Tsugart

Süüdistatav

Margus Juhken

isikukood 36805034214; XXX;

kodakondsus: Eesti Vabariik; XXX; emakeel eesti keel;

XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad;

kahtlustatavana kinni peetud 14. aprillil 2024, tõkend

vahistamine alates 15. aprillist 2024

Kaitsja

Merike Allikmäe

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 7. veebruari 2025 otsus kriminaalasjas nr 1-24-3855 muutmata.

Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

Määrata Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu

suuruseks Margus Juhkenile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 237,90

eurot, sh käibemaks.

Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Margus Juhkenilt Eesti

Vabariigi kasuks välja 237,90 eurot.

Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse

eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 7. veebruari 2025 otsusega üldmenetluses tunnistati Margus Juhken süüdi

KarS § 136 lg 2, § 121 lg 1, § 120 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistus KarS § 63 lg 1 alusel

vangistus 2 aastat. KarS § 68 lg 1 järgi loeti karistuse kandmise alguseks 14. aprill 2024.

Margus Juhkeni suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine– jäeti muutmata ja tühistada

kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel.

1.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv.

2. Margus Juhkenit süüdistatakse selles, et tema 13. aprillil 2024 kella 14.00-15.00 ajal

aadressil XXX majahoovis paiskas verbaalse konflikti käigus kannatanu K.P maha, võttis

temal kaelast kinni ja kägistas. Seejärel võttis Margus Juhken kätte kirve, tõstis selle üles ja

ütles kannatanule K.P-le, keda ta hoidis kaelast kinni, „ma tapan su ära“. Seejärel võttis kätte

käsisae, pani selle K.P kaela juurde, kuid K.I võttis selle ära. Pärast seda, viibides XXX toas

ajavahemikul 16.00-19.00, võttis Margus Juhken põrandalt hantli ja lõi sellega K.P-d pea

piirkonda, mille tagajärjel hakkas kannatanu peast verd jooksma. Siis viskas süüdistatav hantli

põrandal lamava kannatanu K.O kõhu peale. Margus Juhken võttis uuesti K.P kaelast kinni ja

kägistas teda. Oma tegevustega tekitas Margus Juhken kannatanule K.P-le tervisekahjustusi:

pea tagumisel küljel muhk ja verine haav, pealaenaha vigastus, vasakul põsel paistetus ja

punetus, paremal kuklas ca 2cm pindmine haav. Seejärel ründas Margus Juhken teisi toas

viibinud isikuid. Nimelt lõi Margus Juhken verbaalse konflikti käigus kannatanut S.L-i

rusikaga pea piirkonda otsmikku, mille tagajärjel kannatanu S.L kukkus selili. Margus Juhken

lõi maas olevat kannatanut korduvalt rusikatega ja kägistas teda, tekitades kannatanule S.L-ile

füüsilist valu, õhupuudust ja tervisekahjustusi: näol otsmikul hematoom, vasaku silma all

hematoom, parema käe tagaosal küünarnukist üleval pool hematoom, vasaku keha küljel

hematoom. Samuti verbaalse konflikti käigus võttis Margus Juhken K.O kratist kinni ja viskas

ta põrandale, vasak külg ülespoole. Kannatanu K.O kattis enda näo kätega, kuid Margus

Juhken lõi korduvalt põrandal lamavat kannatanut jalgadega keha piirkonda ja trampis

kannatanu peal. Oma tegevustega tekitas Margus Juhken kannatanule K.O-le füüsilist valu

vasakus küljes, ülakehas ja vasakus jalas ning tervisekahjustusi: vasaku V roide nihketa

kinnine murd. Seejärel öeldes kannatanule K.I-le „kohe me sureme kõik ära“, võttis Margus

Juhken kannatanu K.I kaelast kinni ja kägistas teda, surudes kannatanu põrandale.

Kägistamise ajal lõi Margus Juhken maas lamavat kannatanut K.I-d korduvalt rusikaga

vasaku silma piirkonda. Pärast seda pani Margus Juhken korteriukse kinni. Mõne aja

möödudes võttis Margus Juhken köögikapi sahtlist musta käepidemega suure kööginoa

(noatera pikkus ca 20cm), pani selle kannatu K.I kaela peale ning karjus, et kui ametnikud

astuvad korterisse, tapab ta K.I ära. Selliselt hoidis Margus Juhken nuga kannatanu kaela peal

umbes 1 minuti jooksul, kriimustades kannatanu kaela ja tekitades kannatanule füüsilist valu

kaela piirkonnas. Oma tegevustega tekitas Margus Juhken kannatanule K.I-le füüsilist valu ja

tervisekahjustusi: pindmine peavigastus, pea pindmised hulgi vigastused, vasak silm paistes,

põsk sinine, huuled marraskil, kaela piirkonnas kriimustused.

Seega pani Margus Juhken toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava

kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.1 Samuti süüdistatakse Margus Juhkenit selles, et 13. aprillil 2024 kell 20.20 kuni 14.

aprillini 2024 kell 00.37 aadressil XXX asuvas korteris pani Margus Juhken korteri välisukse

kinni, lukustades ust kahe lukuga, võtmed jäid ühe luku ees sisse. Süüdistatav ei lubanud

kannatanuid K.I ja nende ühist last Q. Ct korterist välja. Kannatanutel K.I-l ja Q. Cl ei olnud

võimalik korterist väljuda, sest kui kannatanu K.I suundus esikusse korteriukse juurde ja

proovis seda lahti teha, vihastas Margus Juhken kannatanu K.I peale ja jätkas vägivaldset

käitumist ehk tõukas kannatanu korteriuksest eemale. Samuti võttis Margus Juhken

kannatanult K.I-lt telefoni ära. Oma selliste tegevustega piiras Margus Juhken teadlikult

kannatanute liikumisvabadust mitmeks tunniks, ehk K.I-lt ja Q. Clt vabaduse võtmine

seadusliku aluseta kestis kuni 14. aprillil kell 00.37, kui süüdistatav lubas kannatanul K.I-l

politseile korteriukse lahti teha.

Seega pani Margus Juhken toime teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise, kui

see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes, s.o KarS § 136 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

2.2 Samuti süüdistatakse Margus Juhkenit selles, et 13. aprillil 2024 aadressil XXX,

Tallinnas:

-

kella 19:00 ajal ütles Margus Juhken kannatanule K.O-le „Ma tõmban sul raisal kõri

läbi“, võttis köögikapi sahtlist suure kööginoa, astus kannatanu K.O poole ja tegi kannatanu

suunas noaga löögiliigutusi. Arvestades asjaolu, et vahetult enne seda kasutas Margus Juhken

kannatanu K.O ja ka teiste korteris viibinud isikute suhtes füüsilist vägivalda, tundis

kannatanu K.O reaalset ohtu enda elule ja tervisele.

-

täpselt tuvastamata kellaajal ütles Margus Juhken oma alaealisele pojale Q. Cle ja

endisele elukaaslasele K.I-le lukustatud korteris, et kui politsei tuleb korteri sisse, kõik

plahvatab. Oma sõnade kinnituseks lülitas Margus Juhken 10-20 minutiks gaasi sisse. Samuti

oli Margus Juhken öelnud pojale Q. Cle, et viskab teda korteri aknast välja. Arvestades

asjaolu, et vahetult enne seda kasutas Margus Juhken oma lapse juuresolekul teiste korteris

viibinud isikute (sh lapse ema K.I) suhtes füüsilist vägivalda, oli kannatanutel K.I-l ja Q. Cl

alust karta Margus Juhkeni ähvarduste täideviimist.

Seega pani Margus Juhken toime tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui

on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja Merike Allikmäe.

3.1 Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 7. veebruari 2025.a otsus kriminaalasjas nr 1-24-

3855 Margus Juhkeni suhtes. Kaitsja taotleb õigeks mõista Margus Juhken KarS § 121 lg 1

järgi (K.P , S.L-i ja K.O suhtes toimepandus) ja KarS § 120 lg 1 järgi (K.O suhtes

toimepandus). Kaitsja leiab, et Margus Juhken tuleb süüdi tunnistada KarS § 136 lg 2, § 121

lg 1 ja § 120 lg 1 järgi (poeg Q. C ja endise elukaaslase K.I suhtes) kvalifitseeritud

kuritegude toimepanemises ja mõista karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta 1 kuu ja 4

päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda Margus Juhkeni karistuse hulka eelvangistuses

viibitud aeg ning karistuse kandmise algust arvata alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest

s.o 14. aprillist 2024.

4. Maakohus on tõendeid hinnanud vääralt ja teinud neist ebaõiged järeldused, lähtudes

seejuures oletustest ja tõlgendades kõrvaldamata kahtlused Margus Juhkeni kahjuks.

4.1 Kannatanu K.P episoodis puudus Margus Juhkenil tahe rünnata kannatanu tervist, et seda

kahjustada. Vastutus järgneb vaid tahtlikult toimepandud kehalise väärkohtlemise eest. Tal

puudus tahe kannatanutele valu põhjustamiseks.

4.2 Sündmust pealt näinud isikute ja Margus Juhkeni ütluste kohaselt oli esmane jõu kasutaja

K.P . Margus Juhkenil polnud mingit kavatsust oma tegevusega põhjustada K.P-le mingeid

kehavigastusi. Tõendeid hinnates ei saa teha järeldust, et süüdistuses nimetatud teo tagajärjel

tundis kannatanu K.P valu. Isegi, kui Margus Juhken soovis haarata või võttis kätte kivi, sae

või kirve, siis K.P löömist nendega ei toimunud. Seega ei nähtu ühegi tunnistaja ütlustest, et

Margus Juhken oleks K.P-d löönud. On vaid K.P maha surumine ja kaelast kinni võtmine,

mitte kägistamine nagu on kirjas süüdistuses. Maakohus on jõudnud väärale järeldusele, et

ühegi tunnistaja ütlustest ei nähtu, et K.P oleks tahtnud Juhkenit lüüa. Selline järeldus ei vasta

tuvastatud tehioludele, sest arvestamata on jäänud kohtualuse enda ütlused ning tunnistajate S.

K, K.I ja Q. C K.I ütlused ning see on viinud kohtu valede järeldusteni.

4.3 Apellant leiab, et kuriteo esemeid, sealhulgas ka nuga, millega Margus Juhken võinuks

K.P-d rünnata, korterist ei leitud. Asjaolu, et 10 kg hantel leiti diivani kõrvalt, ei kinnita

asjaolu, et Margus Juhken seda löömiseks kasutas. Hantlit on küll fotografeeritud, kuid

sellega ei ole teostatud uurimistoiminguid, et tõsikindlalt järeldada, et see oli kuriteo vahend.

Margus Juhkeni sõnul kaalus tema hantel 10 või 12 kg ning ta ei mäleta, et oleks K.P-d

löönud hantliga või muu esemega. Margus Juhkeni arvates ei saa lugeda K.I ja K.O ütlusi

hantliga löömise osas usaldusväärseteks, samuti kannatanu ütlust selle kohta, et ta tundis valu.

4.4 Kriminaalasjas puudub kindel tõend selle kohta, et tõsikindlalt lugeda tõendatuks K.P-le

ja K.Ole kehavigastuse tekitamine. Hantli olemasolu Margus Juhkeni korteris, ei tähenda selle

kasutamist süüdistuses esitatud ajal. Mistahes tegevus raske hantliga pidi jätma ka teisi

kuriteo jälgi. Objektiivselt pole tõendite põhjal teada, mis toimus ajavahemikus kell 19.12, kui

tehti kõne häirekeskusesse kuni kell 22.16 kui isikuga tegeles politseipatrull. 13.aprillil

fikseeriti jäljed – pea tagumisel küljel muhk paistetus, punetus. Paremal kuklas 2 cm

pindmine haav. Võimalik on, et sel ajavahemikul K.P kukkus, komistas või sai

narkomaanidelt peksa. Süüdistatava korterist verekahtlasi jälgi leitud ei ole. Maakohus on

jätnud ka tähelepanuta, et asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt toimus häirekeskusele teataja

sõnul kaklus. Kui toimus kaklus, siis eeldatavasti pidid selles osalema ka kannatanud, mitte

ainult Margus Juhken, kes väidetavalt teiste suhtes kehalise väärkohtlemise toime pani. K.P

võis mitte soovida kiirabi abi põhjusel, et ta ise vägivallateo põhjustaja oli. Kõik

kõrvaldamata kahtlused tulnuks KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks.

4.5 S.L-il fikseeritud hematoomid võisid olla saadud tema end kukkumistest mingil muul

ajal ja kohas. Margus Juhken ei mäleta, et ta oleks S.L-i löönud. Margus Juhken ei tea, kuidas

võis juhtuda, aga ta võis S.L-i rusikaga otsaette lüüa, sest S.L oli teda rusikaga rindu löönud,

et ta K.P pealt ära läheks, kui ta K.P-le kitli peale andis. Margus Juhkeni sõnul võib olla ta

tõesti pani talle paugu ja S.L lendaski eemale, kuid see ei olnud tahtlik tegevus. K.O andis

ütlusi selle kohta, et kui toas tekkis sõnavahetus, siis karjusid kõik ja tema sõnul läks Margus

Juhken K.P-le kallale. Lõi sinise hantliga K.P-le pähe. S.L , kes samuti toas oli, midagi

taolist ei ole aga kirjeldanud. Hantliga löömist ei kinnita ükski tõend.

4.6 K.Ole kehavigastuse tekitamine ja ähvardamine Margus Juhkeni poolt ei ole tõendatud.

Vastupidi kohtu järeldustele on võimalik, et K.O sai roide murru varem treppidest kukkudes.

Margus Juhkeni sõnul on K.Ol 100 % invaliidsus ning ta on kõigist sündmustest valesti aru

saanud. K.O on ise rääkinud, kuidas nad koju läksid ja ta kukkus trepi peale. Seda kuulsid nii

Ants kui ka Ülo. Samuti on võimalik varasem peksa saamine mitmelt isikult, st nagu ta ütles,

et narkomaanidelt. K.I sõnul jäid tuppa S.L ja tema koos oma poja Q. Cga ning et Margus

Juhken viskas K.O hantliga. Teised tõendid tema ütlusi ei kinnita. Lapseealise Q. C ütlustest

ei selgu, kas ta nägi hantliga viskamist, sest uurija on last suunanud. K.O tervisetõendist ei

nähtu, et tal oleks tekkinud hematoome, et oleks leitud peksmise jälgi. Süüdistuse kohaselt on

Margus Juhken löönud korduvalt jalgadega kannatanut keha piirkonda ja trampinud

kannatanu peal. Seega K.O kehal pidi sellise vägivalla tulemusel olema peksmise jälgi. Antud

episoodis tuleb K.I ja K.O ütlused kahtluse alla seada ning kõrvaldamata kahtlused tuleb

tõlgendada Margus Juhkeni kasuks KrMS § 7 lg 3 kohaselt.

4.7 Süüdistatava ebaadekvaatne käitumine on käesoleval juhul tõepoolest tõendatud, kuid

ebaadekvaatset käitumist ei saa samastada konkreetse isiku ähvardamisega. Samuti ei saa

tuvastada ähvardamise toimepanemist üksnes sel alusel, et isik tundis hirmu sellise

ebaadekvaatse käitumise tõttu. Keegi korteris viibijatest seda sündmust ei näinud ning ühtegi

kuriteovahendit sündmuskohalt ei ole leitud. Margus Juhkeni sõnul puudus tal tahtlus K.O

ähvardada. Ta ei pidanud võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena, sest Margus

Juhken kinnitas, et K.O ei ole ta varem löönud. Margus Juhkeni arvates ei saanud varasemad

teod olla põhjuseks, et tema poolt öeldud lause „Ma tõmban sul raisal kõri läbi“ saaks võtta

ohuna oma elule ja tervisele. Asjas kogutus tõendid on vastuolulised ning tõendite

tõlgendamine on toimunud Margus Juhkeni kahjuks.

4.8 Süüdistuse kohaselt oli noatera pikkus 20 cm ja ta ründas sellega kannatanu K.I-d . K.O

ütlusi ja K.I ütlusi ei saa usaldusväärseks lugeda, sest Juhkeni sõnul sellise suurusega nuga tal

ei olegi, on suurem ja väiksem. Maakohtu järeldus on meelevaldne, et süüdistatava ähvardus

oli suunatud kannatanus arusaama tekitamisele, et süüdistatav võib ähvarduse täide viia.

Margus Juhkeni poolt välja öeldud sõnades puudus tahtlus kannatanut tapmisega ähvardada.

Ei saa jaatada, et Margus Juhken oma sõnadega oleks tahtnud luua muljet, et seda kõike saab

ta teoks teha või et oleks soovinud kahjulikku tagajärge. Järeldada saab vaid seda, et Margus

Juhkeni poolt öeldud sõnad olidki vaid sõnad.

4.9 Margus Juhken tunnistab oma süüd poja Q. C ja endise elukaaslase K.I suhtes ning

kahetseb toimepandud tegu. Margus Juhken tunnistab vägivallaga valu põhjustamist K.I-le

ning kahetseb puhtsüdamlikult. Süüdistatav ei mäleta, et oleks takistanud neil toast lahkuda.

Süüdistatava sõnul süütas gaasi, sest tahtis endale süüa teha. Lihtsalt hirmutas politseid, et nii

kui ukse lahti teevad, et siis kohe lendab kõik õhku. Gaasipliit oli tegelikkuses kinni. Ei saa

kindel olla, et Margus Juhken oma sõnad oleks tahtnud teoks teha, et politsei korterisse

tulekul kõik plahvatab või et ta oleks soovinud kahjulikku tagajärge. Tunnistaja Y. V ütlustest

ei nähtu, et tunnistaja oleks gaasi lõhna tundnud. Seega ähvardamine, et kui politsei tuleb

korterisse, siis kõik plahvatab, ei saanud olla niivõrd tõsiselt võetav, kui hindas seda

maakohus. Oma poja Q. C suhtes, kes on öelnud, et isa lubas ta korteri aknast välja visata, on

Margus Juhken kinnitanud, et tema soov oli laps aknast nööriga alla lasta ja välja päästa.

4.10 Kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule.

Maakohus leidis, et K.I ütlused on usaldusväärsed, kuid mõistes Margus Juhkenile karistuse

ei ole kohus arvestanud K.I ega Q. C K.I ütlusi selle kohta, et K.P oli see kes alustas

konflikti nii sõnaliselt kui ka vägivallaga. Apellant leiab, et Margus Juhkenile on võimalik

mõista lühiajaline vangistus ja lugeda vangistuses oldud aeg kaebuse esitamise seisuga

kantuks, sest ta ei ole ühiskonnale niivõrd ohtlik nagu hindas maakohus. Kuigi süüdistatavale

on mõistetud karistused alla sanktsioonide keskmist määra, on Margus Juhkeni arvates teda

enamikes episoodides alusetult süüdi mõistetud ja talle on mõistetud liialt range karistus.

Margus Juhken suhtleb oma laste ja elukaaslasega ja soovib olla neile toeks. Süüdistatav

kahetseb ja soovib tööle asuda, et tasuda kohtukulud. Süüdistatav peab võimalikuks tööle

asuda Kadrioru pargivahina või osutada matuseteenust. Tal on tisleri eriala ja ekskavaatori

juhi paberid.

4.11 Kaitsja leiab, et ei ole otstarbekas Margus Juhkenit karistada pika reaalse vangistusega,

sest Margus Juhkenil on 3 arhiveeritud kriminaalkaristust. Süüdistatav oli 29. juunist 2009

kuni 28. juunini 2010 kriminaalhooldusele allutatud. Seega on kohtu väide, et süüdistatav

kriminaalhooldusele oma iseloomu tõttu ei sobi, oletuslik.

Samuti ei ole Margus Juhkenil diagnoositud haigusi, mis oleksid takistuseks

kriminaalhoolduse määramisel. Süüdistatav Margus Juhken on registreerunud sõltuvushaigete

ravi rehabilitatsioonikeskuse järjekorda alates 17. oktoobrist 2024. a.

PROKURATUURI SEISUKOHT APELLATSIOONILE:

5. Prokurör leiab, et Harju Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Selgelt ja

arusaadavalt on põhjendatud, miks kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemine

Margus Juhkeni poolt on täielikult tõendamist leidnud ning millisel põhjusel kohus leiab, et

tema tegu on kvalifitseeritav KarS § 136 lg 2, § 121 lg 1, § 120 lg 1 järgi. Ka on otsuses

selgelt jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine ja esitatud on põhjalik tõendite analüüs.

Prokurör leiab, et kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

5.1 Ajavahemikul 13. aprill 2024 kuni 14. aprill 2024 aset leidnud sündmustest tervikpildi

kujutamiseks on maakohus järjestanud arusaadavalt ja loogiliselt faktilisi asjaolusid ja neid

kirjeldanud, põhjendades, mis tõenditele ja mis ulatuses tugineb. Käesoleval juhul ei ole Harju

Maakohus tõendite hindamisel vigu teinud. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistuses esitatud

asjaolud tõendatud omavahel riimuvate ja üksteist toetavate tõenditega. Maakohus on väga

põhjalikult analüüsinud kõiki isikulisi tõendeid ja hinnanud nende usaldusväärsust.

5.2 Arvestades kaitsja apellatsioonis väljatoodut, et konflikti põhjustaja oli K.P , on

maakohus tegelikkuses hinnanud võimalikku õigusvastasust välistavat asjaolu – hädakaitset,

ning jõudnud seisukohale, et K.P-d lüües ei olnud Margus Juhken hädakaitseseisundis.

Kannatanute K.I , S.L-i ja tunnistaja Q. C ütlustele tuginedes, rõhutas kohus, et K.P oli

see, kes vajas abi, et Margus Juhken teda ei lööks. Tõepoolest esemetega löömist ei toimunud,

sest kannatanud võtsid need Margus Juhkeni käest ära. Vastupidi kaitsja väitele oli Margus

Juhkeni tegevus K.P suhtes pärast viimase maha pikali panemist (nii õues kui ka toas olles)

niivõrd intensiivne, et ei saa Margus Juhkeni sellist tegevust kuidagi pidada

hädakaitseseisundis toimepanduks.

5.3 Maakohus on selgelt välja toonud, millistele tõenditele tugineb koosseisu tuvastamisel

(kolm tunnistajat kinnitavad, et süüdistatav lõi kannatanut hantliga pähe), ja miks ei ole kohtul

alust nendes tõendites kahelda. Kogutud tõenditest, milleks on ka 17. aprilli 2024 asitõendi

vaatlusprotokoll, nähtub, et kella 19.12 ajal häirekeskusele tehtud kõnes selgitab naisterahvas,

et inimesed tulid tänaval juurde ja vajasid abi. Meesterahval on peas haav ja ta vajab kiirabi.

Seetõttu on objektiivselt tuvastatav K.P-l olnud tervisekahjustuse fikseerimise aeg ja koht.

Margus Juhkeni selgitused põhinevad vaid oletustel, mistõttu ei saa neid pidada

usaldusväärseks.

5.4 Kasutades vägivalda järjest mitme isiku suhtes, tegutses süüdistatav tahtlikult ja seetõttu

kaitsja väide, et see ei olnud süüdistatava tahtlik tegevus, on põhjendamatu. Kannatanu K.O

nägi enne juhtunut narkootiliste ainete tarvitamist Margus Juhkeni ja tema juures viibinud

isikute poolt. Seejuures on Margus Juhkenil tuvastatud tema kinnipidamisjärgselt

narkokiirtestiga joove narkootilistest ainetest kanep ja amfetamiin. Q. C nimetab tema isa

Margus Juhkeni juures viibinud isikuid narkomaanideks. Arvestades kirjeldatud asjaolusid, on

eluliselt usutav, et K.O nimetaski haiglas teda rünnanud Margus Juhkenit narkomaaniks. Oma

väidetes kannatanule K.Ole tekitatud tervisekahjustuste kohta lähtus apellant jälle ainult

Margus Juhkeni selgitustest, jättes kõrvale teised tõendid.

5.5 Maakohus selgitas, et alust ähvarduse täideviimise kartuseks andis kannatanule

kahtlemata kannatanu löömine, aga ka kõik sellele eelnev s.o K.P ja S.L-i löömine, s.h

vahendid, millega süüdistatav eelnevalt juba K.P-d rünnata tahtis (katusekivid, saag, kirves).

Arvestades neid asjaolusid tekitas Margus Juhken oma ähvardava käitumisega kannatanus

K.Os ettekujutuse võimalikust tagajärjest.

5.6 Margus Juhken toimis 13. aprillil 2024 mitme kannatanu suhtes sarnasel viisil – haaras

kaelast, surus maha, kägistas, lõi/peksis ja kasutas nuga. Prokuröri hinnangul ei saa maakohus

teha kohtuotsust, tuginedes vaid süüdistatava selgitustele-oletustele, nagu kaitsja on seda

apellatsioonis teinud. Margus Juhkeni ütlusi ei toeta suuremas osas ükski muu kohtule

esitatud tõend.

5.7 Kuigi maakohus mõistis karistuse alla sanktsiooni keskmise määra, on põhjalikult

analüüsinud ja põhjendanud Margus Juhkenile mõistetud karistust. Samuti on kohus

kirjeldanud süüdistatava isikut, hinnanud süü suurust ning karistust kergendavate või

raskendavate asjaolude esinemist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

6. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja apellatsioonis toodu juurde ning süüdistatav toetas

kaitsja esitatud apellatsiooni.

6.1 Prokurör ei toetanud apellatsiooni ja taotles jätta apellatsioon rahuldamata ning maakohtu

otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

7. Kolleegium, tutvunud kohtuasja materjalide ja esitatud apellatsiooni väidetega ning

tutvunud prokuratuuri vastusega ja kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu

otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu.

7.1 Kolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonis toodud väidete pinnalt ei ole võimalik leida

veenvaid argumente Margus Juhkeni õigeksmõistmiseks temale inkrimineeritud kuritegudes

KarS § 121 lg 1 järgi K.P , S.L-i ja K.O suhtes toimepandus ja KarS § 120 lg 1 järgi K.O

suhtes toimepandus. Esitatud apellatsioonis korratakse peamiselt samu väiteid, mida esitati

esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud. Kolleegium,

nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1

sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega

apellatsioonis esitatud peamistele väidetele.

8. Kolleegium juhib apellandi tähelepanu asjaolule, et maakohus on üksikasjalikult andnud

hinnangu maakohtus uuritud tõenditele (I kd, tl 105-110). Maakohus on hinnanud kõiki

tõendeid kogumis oma siseveendumuse järgi. Apellatsioonis ei ole kajastatud tõendeid mida

maakohus oleks jätnud tähelepanuta. Kohtupraktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist

puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme

kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on

veenvad põhjused. Käsiloleval juhul selliseid veenvaid argumente apellatsioonist ei nähtu.

9. Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et süüdistataval puudus tahe rünnata K.P-d , et tema tervist

kahjustada. Maakohus ei ole jätnud tähelepanuta K.I ütlusi, et süüdistataval tekkis konflikt

kannatanu K.P-ga ning ka alaealise kannatanu Q. C ütlusi on maakohus arvestanud (vt I kd, tl

105p). Maakohus ei saanud arvestada tunnistaja S. K ütlusi toimunud sündmuste kohta, sest

tunnistajat sel ajal, kui süüdistuses märgitud sündmused toimusid seal enam ei viibinud, sest

tunnistaja lahkus 13. aprillil 2024 kella 10.00 paiku (I kd, tl 54). Maakohus on andnud ka

vastuse kaitsja argumendile, kas süüdistatav tegutses hädakaitseseisundis ning vastas sellele

eitavalt.

9.1 Kuigi kaitsja seda ei märgi, on maakohus õigesti kajastanud kannatanu K.I ütlusi toimunu

kohta õues olles (I kd, tl 105p), kuid leidnud hiljem ekslikult nagu oleks süüdistatav Margus

Juhken K.I-d verbaalset halvasti kohelnud (I kd, tl 106). Seda tegi õues K.P , kes ütles K.I-le ,

et tapab ta ära, tõusis püsti ja liikus süüdistatava poole ning haaras süüdistataval rinnust (I kd,

tl 36). Kannatanu K.I ütlustest tuleneb üheselt, et K.P ähvardas teda, kuid liikus seejärel

süüdistatava poole ja haaras süüdistatavat rinnust.

9.2 Kuivõrd maakohus on selles osas ekslikult kajastanud toimunut, siis hindab kolleegium,

kas tegemist oli hädakaitsega, kui süüdistatav võttis K.P-l kõrist ja surus ta selili maha. Pärast

maha surumist, kui kannatanu K.P ei liikunud, hoidis süüdistatav edasi kannatanul kõrist ja

tahtis haarata katusekivi, et K.P-d lüüa, kuid ei jõudnud, sest juuresolevad isikud takistasid

seda. Edasi proovis haarata süüdistatav kirvest, et sellega lüüa K.P-d ning ka saagi, et

kannatanul kaela saagida, kuid K.I-l õnnestus see koos teiste isikutega jõuga ära võtta (vt I

kd, tl 36-36p).

9.3 Kolleegium nõustub, et kannatanu K.P käitumine on vaadeldav ründena KarS § 28 lg 1

tähenduses. Kannatanu K.P lähenedes süüdistatavale ja haarates süüdistataval rinnust, saab

seda vaadelda kui rünnet Margus Juhkeni õigushüvedele. Seega tegutses süüdistatav Margus

Juhken kannatanul kõrist haarates ja maha surudes objektiivselt hädakaitseseisundis.

Kolleegiumil tuleb märkida sedagi, et teo toimepanemise ajal oli süüdistatava jaoks ex ante

kõrvaltvaataja seisukohalt olemas reaalne oht tema õigushüvede täiendavaks kahjustamiseks

ja ta ei pidanud jääma ootama seda, kas pärast rinnusta haaramist selline oht (jõu kasutamine)

ka päriselt realiseerub.

9.4 Kolleegium asub seisukohale, et kannatanu K.P rinnust haaramise tõrjumine kõrist

haaramisega ja maha surumisega oli säästvaim kaitsevahend. Kuid edaspidine süüdistatava

käitumine kannatanu K.P suhtes ei olnud õigustatud kaitsetegevuse jätkamine. Süüdistataval

Margus Juhkenil ei olnud mingit alust arvata, kui ta oli kannatanu K.P maha surunud, et

rünnak jätkub. Seda, et rünne oli lõppenud on tõendatud kannatanute K.I ja S.L ütlustega,

sest mõlema ütlustest nähtub see, et peale maha surumist jäi K.P lihtsalt maha lebama ega

liikunud ning ei osutanud vastupanu (I kd, tl 36-36-p, 44p). Seega oli rünne lõppenud ja

hetkest, mil rünne on lõppenud, on hädakaitse välistatud.

9.5 Edasi ründas juba hoopis süüdistatav ise K.P-d , sh hoides jätkuvalt kannatanut kõrist ning

haarates erinevaid vahendeid, et kannatanut K.P-d vigastada ning ähvardades, et tapab K.P

ära, kuid erinevate vahendite vigastuste tekitamine ei õnnestunud seetõttu, et teised isikud

sekkusid (I kd, tl 36-36p). Tulenevalt eelrefereeritud kannatanu K.I ütlusest ei saa jaatada, et

pärast K.P maha surumist oleks süüdistatav jätkuvalt viibinud hädakaitseseisundis.

Arvestades K.I ütlusi ei saa jaatada kolleegium ka seda, et süüdistatav kujutas endale

ekslikult ette, et kannatanu K.P rünne ei ole lõppenud ja ta jätkab rünnet. Süüdistatav hoides

jätkuvalt K.P-d kõrist ning haarates erinevaid vahendeid, et vigastada K.P-d olukorras, kus

selle jaoks puudus igasugune, sh ettekujutatav vajadus, on maakohtu lõppjäreldus, et

hädakaitset ei esinenud, õige.

9.6 Tulenevalt kannatanu K.I ütlustest tuleb lugeda tõendatuks, et süüdistatava haare ümber

K.P kõri oli jõuline, sest kannatanu K.I andis ütlusi, et K.P ei tõusnud püsti, sest süüdistatav

hoidis teda kaelast kätega kinni. Seega ei olnud tegemist sellise haaramise ja surumisega,

millest oleks võimalik koheselt ja lihtsalt vabaneda. Kuna kannatanu K.P konkreetselt

juhtunut ei mäleta, siis pole ilmselgelt võimalik rääkida Margus Juhkeni poolt toime pandud

valu tekitavast teost, kuid kuna süüdistatav surus kannatanut kõrist ja haaras erinevaid

vahendeid, et kannatanut lüüa ja kõri saagida, asus Margus Juhken tegu toime panema,

mistõttu tuleb KarS § 25 lg-le 2 tuginedes Margus Juhkeni sellist käitumist käsitada KarS §-s

121 lg 1 sätestatud tervise kahjustamise või valu tekitamise katsena, kuid see asjaolu ei muuda

lõplikku kvalifikatsiooni.

9.7 Kaitsja jätab tähelepanuta selle, et peale õues toimunud sündmust koguneti tuppa, kus

kannatanu K.I ütluste kohaselt tõusis süüdistatav diivanilt ja hakkas K.P-d kägistama (I kd, tl

37), seega ei olnud tegemist ainult K.P kaelast kinni võtmisega, vaid ka kägistamisega,

mistõttu süüdistuses tehtud etteheide on õige.

9.8 Ühtlasi ei saa nõustuda ka apellandiga selles, et puuduvad usaldusväärsed tõendid selle

kohta, et süüdistatav lõi kannatanut K.P-d hantliga pähe. Maakohus on need asjaolud veatult

tuvastanud (I kd, tl 106-106p) ning ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Ebaõige on kaitsja

seisukoht, et alaealise kannatanu Q. C ütlusi on menetleja suunanud, sest uurija tõi ise sisse

sõna hantel. Protokollist nähtub üheselt, et uurija küsimusele: „Aga mis pärast juhtus?“ vastab

kannatanu: „No..see isa, see, istus diivanile, kus see…see mees istus ja pärast läks riidu, võttis

hantli ja lõi talle vastu pead.“ Alles pärast seda täpsustab uurija hantliga löömise fakti üle, et

kas ta sai õigesti aru (vt II kd, tl 117). Sellised kaitsja ebaõiged väited ei lükka ümber

maakohtu järeldust.

9.9 Asjaolu, et läbiotsimisprotokollis ei nähtu noa leidmist ei tähenda seda, et noaga

ähvardamist ei toimunud. Läbiotsimisprotokolli kohaselt otsiti eelkõige tulirelva või tulirelva

taolist eset ja laskemoona, mitte terariistu. Ka ei ole süüdistatavale esitatud süüdistust

kannatanu K.P noaga ründamises, seega sellised kaitsja väited jäävad tagajärjetuks.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kriminaalmenetlusseadustik ei näe ette loetelu

tõenditest, mida kohtueelsel uurimisel koguda ning kohtuistungil uurida tuleks. Käsilolevas

asjas on prokuratuur leidnud, et tõendamiseseme asjaolud on tõendatud kannatanute K.I ja

K.O ristküsitlusel antud ütlustega ja alaealise kannatanu Q. C kohtueelsel uurimisel antud

ütlustega. Asjaolu, et uurimisasutus ei ole pidanud vajalikuks teha hantlile mingeid

uurimistoiminguid ning veremäärdunud riidele ekspertiisi, ei ole käsitatav rikkumisena,

kuivõrd sellist nõuet kriminaalmenetluse seadustikust obligatoorselt ei tulene.

9.10 Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta kohtupraktikas omaksvõetud seisukohad, mille

kohaselt on süüdimõistmiste puhul aktsepteeritavaks peetud seda, et tuginetakse otsestele

tõenditele, täpsemalt öeldes ütlustele. Käesolevas kriminaalasjas on maakohus tuginenud

süüdistatava Margus Juhkeni süüdimõistmisel otsestele tõenditele, s.o isikulistele

tõendiallikate ütlustele, mis kajastavad vahetult kuriteo toimepanemise asjaolusid.

Maakohtu protokollidest ega kaitseaktist ei nähtu, et kaitsja või süüdistatav oleks taotlenud

mingite ekspertiiside tegemist, uurimiseksperimenti sündmuse olustiku taastamiseks vms. Ka

ei olnud kaitsjal ega süüdistataval taotlusi või täiendusi enne kohtuliku uurimise lõpetamist,

mistõttu on ainetu kaitsja etteheide selles osas. Siinkohal tuleb märkida, et KrMS § 297 lg-s 1;

§ 307 on sätestatud kohtu õigus omal algatusel määrata täiendav tõendite kogumine või

täiendavalt selgitada kriminaalasja lahendamiseks olulist asjaolu, kuid sellise õiguse

kasutamine kujutab endast pigem erandit ning selle õiguse mittekasutamine ei ole maakohtule

etteheidetav. Maakohus on hinnanud Margus Juhkeni süüd kinnitavaid tõendeid nende

kogumis ning ringkonnakohus ei näe siis õiguslikke minetusi ning mingite uurimistoimingute

või ekspertiiside tegemata jätmine, (sh kaitsja ei täpsusta milliste) iseenesest ja vahetult ei

tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks.

10. Ainetu on kaitsja väide, et kuna süüdistatav ei mäleta, et ta oleks kannatanut S.L-i

löönud, siis võis kannatanu saada hematoomid kukkumisest mingil muul ajal ja kohas. Ka

kaitsja väide, et isegi kui Margus Juhkeni ütluste kohaselt ta S.L-ile paugu pani nii, et ta

eemale lendas, ei olnud see süüdistatava tahtlik tegevus, on samuti ainetu. Sellised kaitsja

väited ei lükka ümber maakohtu järeldusi, mis põhinevad uuritud tõenditel (vt I kd, tl 107-

107p). On ilmselge, et kui süüdistatav oleks kannatanut, nn sõbralikult või mänguliselt

lükanud või põsele patsutanud, siis ei oleks saanud tekkida näo otsmikul hematoom ja

paistetus, vasaku silma alla hematoom ning parema käe tagaosal ja vasaku keha külje

hematoom. Märkimisväärne on seegi, et koheselt peale sündmust on tuvastatud otsmikul

hematoom ja paistetus ning kaela ümbruses punetus (II kd, tl 5-11). Arvestades vägivalla

intensiivsust saab üheselt lugeda tõendatuks, et süüdistatav tekitas kannatanule S.L-ile valu ja

tervisekahjustuse.

11. Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et kannatanu K.O ütlused ei kinnita, et süüdistatav teda

lõi. Maakohus on hinnanud tõendeid kogumis ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et

süüdistatav tekitas kannatanule roide murru (I kd, tl 107p-108) ning kolleegium nõustub

maakohtuga ega pea vajalikus maakohtu põhistusi korrata.

11.1 Maakohus on ka andnud ammendava vastuse kaitsja poolt tõstatud küsimusele, et

kannatanu K.O on epikriisis märkinud, et sai peksa narkomaanidelt (I kd, tl 108).

Kolleegiumil tuleb märkida kohtupraktika kohaselt ei ole patsiendikaardil sisalduv teave

kohtueelses menetluses antud ütlused menetlejale KrMS § 63 lg 1 tähenduses, vaid

eravestluses arstile edastatud teave, mis on patsiendikaardi vahendusel jõudnud

kriminaalmenetlusse (vt RKKKo nr 3-1-1-67-10, p 12). Kaitsjal oli võimalik kannatanut K.O,

kelle ütlused olid epikriisis talletatud, ka vahetult kohtus nende ütluste kohta ristküsitleda,

kuid kaitsja seda ei teinud. Kolleegium asub seisukohale, et ilmselt ei soovinud kaitsja vastust

saada, sest see oleks olnud vastuolus valitud kaitsetaktikaga. Kaitsja jättes kannatanu selle

kohta ristküsitlemata, siis puudus tegelikkuses üldse sisuline võimalus ütlustes ilmnenud

lahknevused kõrvaldada ja vahetult tunnistaja varasemate väidete tõelevastavust kontrollida.

Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt RKKKo nr 3-1-1-52-09, p

10). Kolleegium asub seisukohale, et sisuliselt ei ole kannatanu usaldusväärsust kontrollitud

epikriisis märgitu pinnalt, mistõttu apellatsioonis välja toodud asjaolu ei osuta kannatanu K.O

ristküsitlusel antud ütluste vastuolulisusele ega kujuta endast alust nende kõrvalejätmiseks

tõendikogumist.

11.2 Kolleegium märkis juba eelnevalt, et uurija ei ole alaealist kannatanut Q. C selgituste

andmisel suunanud. Ka kannatanu K.O hantliga viskamist on kinnitanud alaealine kannatanu

enne kui uurija talle küsimuse esitas. Nii selgitas Q. C, et tädi kukkus ja lisas, et ta viskas teda

hantliga. Selle peale märkis uurija, et tähendab isa viskas veel ka tädi hantliga, mille peale Q.

C noogutab (II kd, tl 117). See, et kannatanu K.O ise ei maini, et süüdistatav tema kõhu peale

hantli viskas, ei tähenda seda, et sellist asjaolu ei ole olnud. Maakohtuga tuleb nõustuda, et

mingit vastuolu isikute ütlustes ei ole, sest räägitakse erinevatest sündmustest. Seda enam, et

hiljem tarvitas süüdistatav kannatanu K.O suhtes ka vägivalda, mis oli eelnevast oluliselt

intensiivsem ja jõhkram. Seega ei pruukinud hantliga viskamine kannatanule meenuda ning

kannatanu rääkis ainult jalaga löömisest, mille tagajärjel tekkis roide murd.

11.3 Maakohus on üksikasjalikult analüüsinud ka tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist

kannatanu K.O suhtes, need põhjendused on maakohtu otsuses piisavad ning kolleegium

nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.

11.4 Maakohus võttis õigustatult aluseks ähvardused, mida kannatanu K.O ise tajus kui hirmu

tekitavat ning pidas oma elu ja tervist ohustatuks. Maakohtu analüüsi alusel oleks see võinud

tekitada hirmu ka objektiivses kõrvaltvaatajas (I kd, tl 108-108p).

Kolleegium nõustub maakohtuga, et süüdistatava äärmiselt agressiivselt meelestatud olek ja

lausutud sõnade sisu ning nuga, on koostoimes sellised, mis tekitavad hirmu ja tunduvad

reaalsed ka kõrvaltvaatajale. Kaitsja jätab tähelepanuta selle, et tegelikkuses ei oma tähtsust,

kas süüdistataval oli ka tegelikult ähvarduse täideviimise kavatsus või mitte. Selline

kolleegiumi seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt RKKKo nr 3-1-1-11-00, 1-20-2133,

p 63-64).

11.5 Tuleb märkida, et isegi juhul kui kannatanu K.O ei oleks hakanud hirmu tundma, tuleks

kaaluda kolleegiumi hinnangul, kas esineb alus rääkida ähvardamise katsest. Ka KarS § 120

kirjeldatud süüteo katse on karistatav, kuid antud juhul õnnestus see ka lõpule viia, sest

kannatanu hakkas kartma.

Kaitsja märgib, et kuna K.O suhtes toimepandud kuritegu on teine, siis ei saanud varasemad

teod olla põhjuseks, et võtta süüdistatava öeldut ohuna oma tervisele. Selline kaitsja väide on

ainetu ja jääb tagajärjetuks. Maakohtuga tuleb nõustuda, et arvestades süüdistatava varasemat

käitumist ja vägivalla tarvitamist teiste isikute ja ka K.O suhtes, ärritunud olek, konkreetne

sõnakasutus ja nuga, andsid kannatanule K.Ole objektiivse aluse oma elu ja tervise pärast

kartma hakata. Seega on olemas ähvarduse tõsiseltvõetavus ning maakohus ei ole ebaõigesti

materiaalõigust kohaldanud.

12. Maakohus on üheselt tuvastanud ning viidanud ka tõenditele, millest nähtub, et

kannatanutel K.I-l ja Q. Cl oli alust pidada ähvardust kõik õhku lasta kui ka Q. C korteri

aknast välja visata reaalseks (vt I kd, tl 109p), sest kannatanud olid tajunud eelnevalt

süüdistatava vägivaldset käitumist teiste isikute suhtes, sh oli süüdistatav vahetult kasutanud

vägivalda kannatanu K.I suhtes ning mida nägi pealt Q. C. Maakohus on viidanud ka

alaealise tunnistaja Marjon Juhkeni kohutueelsel uurimisel kogutud ja kohtuistungil avaldatud

ütlustele, kes tajus telefonis isa lausutud ähvardust reaalsena ja hakkas seepeale nutma. Seega

on olemas ähvarduse tõsiseltvõetavus ning selle ähvarduse pisendamine apellandi poolt jääb

tagajärjetuks.

13. Kaitsja apellatsioonis taotletakse Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 lg-st 2 tulenevalt ja

KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtet aluseks võttes tõlgendada tekkinud

kahtlused süüdistatava kasuks ning et kohtul tuleks igal juhul lähtuda kriminaalmenetluses

kohaldatavast in dubio pro reo põhimõttest.

Kolleegium asub seisukohale, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline

kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid

arvestades eluliselt usutav, kuid antud kohtuasjas ei ole tõusetunud kahtlusi, mis tuleks

tõlgendada süüdistatava kasuks. Käsilolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid

kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isiku

süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest.

14. Kohtupraktika kohaselt tuleb hinnata, kas tegemist on õiguslikus mõttes ühe või mitme

erineva teoga ning esmajoones peab tähelepanu pöörama teo objektiivsele avaldumisele.

Kuigi esitatud süüdistuste kohaselt saaks justkui süüdistatava tegusid jagada erinevateks

iseseisvateks tegudeks (piiritletud konkreetsete kellaaegadega), nõustub kolleegium maakohtu

hinnanguga, et süüdistatava erinevad teod erinevate kannatanute suhtes on käsitatav ühe teona

ja Margus Juhkeni poolt toime pandud kuriteod moodustavad ideaalkogumi ehk süüdistuses

nimetatud käitumisaktid moodustavad õiguslikus mõttes terviku. Sellist järeldust toetavad

kannatanute ütlused, millest nähtub üheselt, et üks tegu järgnes teisele kogu päeva jooksul.

Seega süüdistatava teod, millega Margus Juhken täitis temale inkrimineeritud

süüteokoosseisud, on erinevate kannatanute ründamised ajalis-ruumiliselt omavahel seotud,

sest järgnesid järjepanu üksteisele. Kokkuvõtvalt tuleb nõustuda, et Margus Juhkeni poolt

erinevate kannatanute ründamine ei ole jagatav mitmeks erinevaks teoks, vaid kõrvaltvaataja

jaoks on need käsitatavad ühe järjestikku toimepandud teona ning süüdistatava käitumine oli

kantud ühtsest tahtlusest.

15. Kolleegium ei nõustunud kaitsja taotlusega süüdistatav osaliselt õigeks mõista, siis ei

kuulu rahuldamisele ka kaitsja taotlus karistuse kergendamiseks.

Maakohus on jälgitavalt põhjendanud karistusliigi ja- määra valiku aluseks olevaid asjaolusid

ning põhjendanud ammendavalt süüdlasele mõistetavat vangistust kooskõlas KarS § 56

sätestatuga (vt I kd, tl 110-111). Maakohus ei ole küll eraldi võtnud arvesse süü suuruse

hindamisel kannatanu K.P esialgset käitumist, kuid arvestades kuriteosündmuse kulgemist ei

vähenda ka kannatanu K.P varasema käitumise arvesse võtmine süüdistatava teosüüd, sest

arvestades kannatanute paljusust ning vägivaldsuse intensiivsust, tuleb maakohtuga nõustuda,

et süüdistatava süü on keskmisest suurem. Ühtlasi on maakohus tuvastanud mitu karistust

raskendavat asjaolu, seega maakohus ei ole materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud.

15.1 Apellant on jätnud täielikult tähelepanuta, et kohus peab kuritegude ideaalkogumi eest

karistust mõistes lähtuma eelkõige isiku süü suurusest, mis sellisel puhul väljendub küll ühes

teos, kuid sisaldab mitmele süüteokoosseisule (antud juhul KarS § 136 lg 2, § 121 lg 1, § 120

lg 1 järgi) vastavat ebaõigust, mistõttu on teo ebaõigus suurem ideaalkogumi puhul.

Kolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus vastab täielikult Margus Juhkeni

süüle ning selle vähendamiseks puudub alus.

16. Kaitsja konkreetset taotlust mõistetud karistuse individualiseerimiseks esitanud ei ole,

kuid apellatsiooni põhiosast on võimalik aru saada, et kohaldada tuleks karistusest tingimisi

vabastamist.

Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest

tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Kohtupraktikas on asutud

seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks

karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab

iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt RKKKo nr 3-1-1-99-06, viimati nr 1-23-52, p

23).

16.1 Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks ega KarS § 73 või 74 sätete kohaldamiseks. Kohtupraktikas

väljakujunenud arusaama valguses ei olnud maakohus kohustatud põhistama, miks ta

süüdistatava mõistetud vangistusest vabastamata jätab (vt RKKKo nr 3-1-1-99-06, p-d 16-17),

on maakohus siiski seda teinud (II kd, 64-64p).

16.2 Maakohus on õigustatult leidnud, et käesolevas asjas puuduvad alused kohaldada

karistusest tingimisi vabastamist. Apellatsioonis puuduvad veenvad põhjendused isiku

tingimuslikult karistusest vabastamiseks. Süüdistatava isik ning teda iseloomustavad andmed

on määravad karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, kuid seejuures ei saa

unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka

toimepandud kuriteoga ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega. Karistuse kandmisest

tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on

põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut

iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kolleegium märgib, et kõnealuses asjas

puuduvad märkimisväärsed erisused nii süüteo toimepanemise asjaoludes või süüdlase isikus,

mis teeks karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.

16.3 Ainuüksi see, et süüdistatav soovib olla perega, minna tööle ja hüvitada kohtukulud, ei

anna alust kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. Kui isiku süü, võimalused mõjutada

süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad

isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada.

17. Viimasena peatub kolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.

Apellatsioonimenetluse kulu on Margus Juhkenile apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi kulu. Margus Juhkeni kaitsja Merike Allikmäe esitas taotluse, mille kohaselt kulus

tal kohtuotsusega tutvumiseks 10 minutit, nõustamiseks 26 ja 20 minutit ning apellatsiooni

koostamiseks 60 minutit. Seega 144 eurot, millele lisandub käibemaks 31,68 eurot, kokku

175,68 eurot. Lisaks esitas kaitsja taotluse nõustamise eest 5 minutit ja kohtuistungi aja eest

37 minutit, kokku 51 eurot, millele lisandub käibemaks 11,22 eurot, kokku 62,22 eurot.

Apellatsioonimenetluse kulud on kokku 237,90 eurot, sh käibemaks. Kolleegium nõustub

taotlusega, seega tuleb Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid kasuks välja mõista

riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 237,90 eurot.

17.1 KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1

punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on

apellatsioon esitatud. Kuna kolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Margus Juhkeni suhtes

muutmata ning kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis jäävad menetluskulud

süüdistatava kanda.

18. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1; § 342 lg 3 p 1 jätab kohtukolleegium

Harju Maakohtu 7. veebruari 2025. a otsuse muutmata. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)