2-21-12450/46 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2025. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-12450

Tsiviilasi

Q.E (enne B) kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Taotlus võlgniku kohustustest vabastamiseks ja menetluse

lõpetamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik: Q.E (enne B; isikukood XXX, elukoht

xxx, e-post XXX)

Võlausaldajad:

Kohtutäitur A.C

U.O.A (enne O OÜ)

D.L.S (kustutatud)

Kohtutäitur A.B

P.I.J

G.S.S (enne A OÜ)

Resolutsioon

1. Rahuldada Q.E (enne B) taotlus kohustustest vabastamiseks ja lõpetada Q.E pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.

2. Vabastada Q.E (enne B; isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest.

3. Vabastada Q.E (enne B) usaldusisiku kohustustest.

4. Avaldada teade Q.E (enne B) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte

toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva

möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1).

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja taotlus

Harju Maakohtu 04.11.2021. a määrusega kuulutati välja Q.E B pankrot ja nimetati pankrotihalduriks

Svetlana Pilden.

02.03.2022. a esitas pankrotihaldur kohtule avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks. 29. märtsi 2022.

a määrusega algatati Q.E B kohustustest vabastamise menetlus ja kohustati teda ennast täitma

usaldusisiku kohustusi.

Võlgnik on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Võlgnik

ootab last, sünnitustähtaeg 26.06.2025. a. Peale rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämist kannab riik

lapse jaoks raha üle, muud sissetulekut ei ole. Edaspidi saab 1,5 aastat lapse eest toetust.

Võlausaldajate ees olid seisuga 29.03.2022. a täitmata järgnevad kohustused:

Jrk nr

Nimi

Rahuldamata nõue

1. Kohtutäitur A.C

18 eurot

2. Kohtutäitur A.C

18 eurot

3. O OÜ

833,70 eurot

4. O OÜ

6024,20 eurot

5. D.L.S

7690,75 eurot

6. Kohtutäitur A.B

48,24 eurot

7. P.I.J

11 280,68 eurot

8. A OÜ

12 251,83 eurot

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi

nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta

möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

PankrS § 1933 lg 1 alusel vähendatakse juhul, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022.

aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni

on PankrS § 175 lg 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, kohustustest vabastamise otsustamiseni

jäänud aega kolme aastani. Võlgniku suhtes lõppeks menetlus seega PankrS § 1933 lg 1 sätestatust

tulenevalt 01.07.2025. a.

PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära

kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 14.04.2025.

a kuulas kohus ära võlgniku, võlgnik andis vande. Võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Kirjaliku

seisukoha esitasid võlausaldajad B G.S.S OÜ ja kohtutäitur A.B. U.O.A on seisukohal, et kui võlgnik

ei ole suutnud 3 aasta jooksul teha ühtegi väljamakset võlausaldaja nõuete katteks, ei saa ka järeldada,

et võlgnik on tegelenud mõistliku tulutoova tegevuse otsimisega, seega on tegemist süülise

rikkumisega PankrS § 175 lg 2 p 2 mõistes ning võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata (dtl

358). G.S.S palub jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata, olles seisukohal, et võlgnik

on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 ja lg-s 2 sätestatud kohustusi, kuivõrd pole üles näidanud

tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus ega ka vajalikku teavet (dtl 365-367). Kohtutäitur A.B palub

lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal teinud ühtegi makset

võlasumma katteks ega näidanud üles huvi enda võlasumma tasumiseks (dtl 376-377).

PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud süüliselt oma PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel

määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel

või lõpetamisel. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest

vabastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on Q.E täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, esitanud

aruandlust (dtl 271, 309-313) ja konto väljavõtted (dtl 225-270, 314-350).

2022. a seisuga võlgnikul pankrotivara ja arestitav sissetulek puudus (võlgniku sissetulekuks oli

miinimumpalk). Kohustustest vabastamise menetluse ajal oli võlgnik pikalt terviseprobleemide tõttu

töötu, tema keskmine (bruto)töötasu oli perioodil 2022-2024 584-725 eurot. Alates 01.06.2024. a

töötab võlgnik teenindajana OÜ-s P (töötasu 850 eurot kuus), kuid on alates 17.04.2025. a

lapsehoolduspuhkusel, lapse eeldatav sünnitähtaeg 26.06.2025. a. Kohtul puudub alus kahelda

võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele.

Riigikohus on 30.10.2019. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda

mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik

peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise,

vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta

kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö

olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms

asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb

seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad

isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole

võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib

võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab

või neid varjab. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid

varjanud.

PankrS § 175 lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui

võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on andnud 14.04.2025. a kohtule vande kohustuste

täitmise kohta.

Võlgnik on käesoleval ajal lapseootel, lapse eeldatav sünnitähtaeg on 26.06.2025. a, mistõttu on kohtu

hinnangul ebatõenäoline, et võlgnik lähiajal uuel ja tasuval töökohal tööle asub. Kohus leiab, et

võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku ning tasuva töökoha puudumine. Tallinna

Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017. a tehtud määruses asunud seisukohale, et

ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud

ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata,

kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-

10-15313 tehtud lahendis asunud seisukohale, et võlgniku vabastamine täitmata jäänud kohustustest

enne viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võib olulisel määral

kahjustada võlausaldajate huve ning selleks peavad esinema erandlikud asjaolud, näiteks võlgniku

töövõimetus või alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmine vms. Kohtu hinnangul saab käesoleval

juhul pidada võlgniku lapseootust erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse PankrS § 175 lg 11

kohaldamiseks. Võlgnikul puudub võimalus lähitulevikus oma sissetulekuid suurendada. Kohus ei ole

käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud

tegevust.

Eeltoodust tulenevalt kuulub Q.E taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku

vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid

esitanud.

PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse

tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult

rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste

rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

PankrS § 172 lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel

usaldusisiku.

Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik,

kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades

õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)