3-23-2084/43 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2084

Haldusasi

B.G kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21.

augusti 2023. a ehitusloa nr 12271/06666

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16. mai 2024. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – B.G

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb

Kolmas isik – MTÜ Eesti Jalgpalli Liit

Menetluse alus ringkonnakohtus

B.G apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja nr 3-23-2084 materjalide juurde:

1.1.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27.02.2025 kasutusluba nr 2512371/00994;

1.2.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 07.09.2022 projekteerimistingimused nr

2211802/00218 koos lisaga.

2. Jätta B.G apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. mai 2024. a otsus ja lõpetada haldusasja nr 3-

23-2084 menetlus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21. augusti 2023. a ehitusloa

nr 12271/06666 tühistamise nõude osas ulatuses, milles Tallinna Linnaplaneerimise

Amet on väljastanud Hiiu staadioni rekonstrueerimise 1. etapile 27. veebruaril

2025 kasutusloa nr 2512371/00994.

Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 16. mai 2024. a otsuse haldusasjas nr 3-23-

2084 resolutsioon muutmata, kuid täiendada otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva

otsuse põhjendustele.

4. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-23-2084

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 14. juulil 2025

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B.G on Tallinnas Nõmme linnaosas asuva Xxx kinnistu (registriosa nr 18307401,

katastritunnus 78404:406:0034, sihtotstarve 100% elamumaa, pindala 1641 m2) omanik.

Kinnistu vastas üle Harku tänava (katastritunnus 78401:101:1496) paikneb Tallinna linnale

kuuluv Harku tn 62 kinnistu (registriosa nr 14692301, katastritunnus 78404:406:8250,

sihtotstarve 100% ühiskondlike ehitiste maa, pindala 23 146 m2), millel asub Hiiu staadion

(EHR kood 220224078).

2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) andis 21.08.2023 ehitusloa nr

12271/06666 Hiiu staadioni kui avaliku kasutusega spordi- ja puhkerajatise (ehitise

kasutamise otstarbe kood 24111) ümberehitamiseks. Ehitusloa aluseks olevast ehitusprojektist

(EJL Ehitusbüroo OÜ töö nr 3/2020 „Hiiu staadioni rekonstrueerimise 1. etapp“) nähtuvalt on

kavas rekonstrueerida Hiiu staadioni peaväljak, mida hakatakse kasutama jalgpalli ja

kergejõustiku harrastamiseks.

3. B.G esitas Tallinna Halduskohtule 21.09.2023 kaebuse TLPA 21.08.2023 ehitusloa

tühistamiseks. Ehitusloa andmisel rikuti oluliselt haldusmenetluse nõudeid. Kaebajat ja teisi

huvitatud isikuid ei kaasatud ehitusloa menetlusse ning nende varasemaid vastuväiteid ei ole

arvestatud. Ehitusloa väljastamine eeldas üldplaneeringu kohaselt detailplaneeringu või

projekteerimistingimuste koostamist. Teadmata põhjusel jäi projekteerimistingimuste

menetlus lõpule viimata. Kaebajal on õigus sellele, et kehtiva üldplaneeringuga kaitstud

elukeskkonda ei muudeta ilma avaliku menetluseta. Hiiu staadioni kui avaliku spordirajatise

rekonstrueerimine ja funktsioonide muutmine puudutab laia isikute ringi (sh staadioni

kasutajad, ümberkaudsed elanikud). Ehitusluba rikub kaebaja omandiõigust (väheneb omandi

väärtus), õigust tervise kaitsele, eraelu puutumatust ning õigust tervise ja heaolu vajadustele

vastavale keskkonnale. Arusaamatuks jääb vajadus muuta Hiiu staadion rahvusvaheliseks

jalgpalliareeniks, mis ei sobi Nõmme aedlinna miljöösse. Jalgpallimängude toimumise ajal

oleks staadioni avalik kasutus välistatud. Kaebaja sooviks tegeleda jooksualadega ja

tervisesportimisega ning on huvitatud selle võimaluse säilimisest. Hinnatud ei ole staadioni

rekonstrueerimise mõju elukeskkonnale (sh müra ja valgusreostus). Juba praegu on võistluste

ajal lärm lähialal väljakannatamatu, kuid rajatav tribüün on praegusest ca 5–8 korda suurem.

2(12)

3-23-2084

Valgustusvõimsust suurendatakse 2 korda. Staadioni rekonstrueerimisega kaasneb tugev

surve tänavaliiklusele ja parkimiskorraldusele. Ehitusloast ei nähtu õiguste ja huvide

kaalumist, mis olid vastustajale varasemast teada. Hinnata tuleb projekti tervikuna, mitte

ainult 1. ehitusetappi eraldi. Meedias avaldatu põhjal finantseerib staadioni ehitamist MTÜ

Eesti Jalgpalli Liit (EJL) sisuliselt oma senise võlgnevuse kaudu ja enda huvist lähtudes.

Tegemist ei ole praeguse staadioni rekonstrueerimisega, vaid ehitatakse uus staadion, mille

funktsioon ja kasutusintensiivsus muutuvad oluliselt (kergejõustikustaadion muudetakse

sisuliselt jalgpallistaadioniks).

4. Tallinna linn palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebusest ei nähtu

subjektiivsete õiguste riivet ja kaebus on valdavalt esitatud avalike huvide kaitseks.

Olemasoleva ja toimiva, kuid amortiseerunud staadioni rekonstrueerimiseks ei tulnud

koostada detailplaneeringut ega anda projekteerimistingimusi. Kuigi projekteerimistingimusi

menetleti, ei viidud seda lõpule. Ehitusloa menetlus ei ole avatud menetlus ja sellesse

kaasatakse peamiselt piirinaabrid. Kaebaja ei ole Hiiu staadioni vahetu piirinaaber, sest tema

kinnistu ja staadioni vahel asub teemaa. Isegi kui kaebaja tulnuks menetlusse kaasata, ei oleks

ükski tema väide tinginud ehitusloa andmisest keeldumist või teistsuguse ehitusloa andmist.

Vaidlustatud ehitusluba on antud ainult 1. etapi rekonstrueerimiseks. Olemasoleva staadioni

rekonstrueerimine selliselt, et selle funktsioonid jäävad samaks, ei saa riivata kaebaja

subjektiivseid õigusi. Ehitusprojekti asendiplaani kohaselt järgneb ka vähemalt 2. etapp, mis

eeldab eraldi ehitusloa taotlemist. Ehitusprojekti seletuskirja järgi saab kergejõustikku

harrastada ka pärast staadioni rekonstrueerimist (staadionile jäävad 3-rajaline jooksusirge ning

kaugus- ja kolmikhüppe hoovõturajad). Subjektiivsete õiguste rikkumisena võiksid kõne alla

tulla sporditegemisest lähtuv müra ja staadionist lähtuv võimalik valgusreostus. Samas ei ole

tegemist uue staadioni ehitamisega ja rajatise funktsioon ei muutu. Ehitusprojekti seletuskirja

kohaselt kasutatakse valgustuses kaasaegseid LED-lahendusi ning arvutuste ja valgustite

suunamisega tagatakse, et valgustatud oleks väljak, mitte ümbruskond. Kasutamisest tingitud

negatiivseid mõjusid tuleb vajaduse korral leevendada teiste meetmetega. Pole selge, kuidas

rikub kaebaja subjektiivseid õigusi asjaolu, et rekonstrueeritaval staadionil puuduks võimalus

harrastada kõikvõimalikke kergejõustikualasid. Staadion piirneb Nõmme-Mustamäe

maastikukaitsealaga ja ehitamise ajal rakendatakse meetmeid kaitseala kahjustamise

vältimiseks. Keskkonnaamet on staadioni rekonstrueerimise 1. etapi projekti kooskõlastanud

ja olemasoleva staadioni rekonstrueerimine ei nõua keskkonnamõju strateegilist hindamist.

5. MTÜ Eesti Jalgpalli Liit kaebuse suhtes seisukohta ei esitanud.

6. Tallinna Halduskohus jättis 16.05.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Ehitusluba on

antud Hiiu staadioni 1. etapi projektile, mille raames on kavas peaväljaku rekonstrueerimine.

Kuigi projekti asendiplaanil on märgitud mh perspektiivne 1524-kohaline tribüün ja

perspektiivne staadionihoone, on need kavandatud 3. etappi, mille realiseerimine eeldab eraldi

haldusmenetluse läbiviimist ja eraldi ehitusloa või ehituslubade taotlemist. Kohus ei saa

väljuda vaidluse piiridest ja asuda hindama võimalike järgmiste etappide ehitusprojektide

alusel antavate ehituslubade õiguspärasust. Vaidlusalune ehitusluba ei määra kindlaks kogu

tulevikus toimuvat ehitustegevust. Seega on asjakohatud ja jäävad kõrvale väited, mis

puudutavad suure hulga pealtvaatajate (ca 1500 inimest) lisandumist staadioni kasutajate

hulka (sh kaasnev mõju parkimiskorraldusele ja liiklustihedusele), sest need ei seondu 1.

etapis kavandatuga. Kaebaja ei saa ehitusluba vaidlustada ka avalike huvide kaitseks.

Kaebaja subjektiivsete õiguste riivet ei välista iseenesest asjaolu, et kaebaja ei ole Hiiu

staadioni vahetu piirinaaber. Vaidlust ei ole, et tegemist on olemasoleva ja amortiseerunud

staadioniga. Staadionit ei rekonstrueerita muu otstarbega ehitiseks, vaid selle funktsioon

3(12)

3-23-2084

spordirajatisena säilib. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et tema elukeskkond

tiheasustusalal ja avalikult kasutatava staadioni lähedal püsib muutumatuna. Miljöö ja

olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest ei ole subjektiivsete õigustena kaitstavad

väärtused. Praegusel juhul ei nähtu selliseid muudatustest tulenevaid kahjulikke mõjutusi, mis

annaksid alust subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse rahuldamiseks. Staadionil on

juba kasutuses kunstmurukattega jalgpalliväljak ja staadioni funktsioon ei muutu. Tegemist

on ehitise ümberehitamisega ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg 3 tähenduses, mitte senise

staadioni likvideerimise ja uue staadioni rajamisega. 1. etapis kavandatud tegevustega ei

kaasne sellist olulist negatiivset mõju, mis saaks kujutada kaebaja omandiõiguse riivet.

Seonduvalt kaebaja viidetega müra- ja valgusreostusele ning suurenevale liiklustihedusele

tuleb samuti rõhutada, et tegemist ei ole staadioni ehitamisega uude asukohta, vaid

olemasoleva ja toimiva staadioni rekonstrueerimisega. Staadionil toimuvad mh

jalgpallivõistlused juba praegu ning 1. etapis rekonstrueeritavad objektid ja nende aeg-ajalt

võistlusteks kasutamisega kaasnev müra ei saa kaebaja kinnistule praegu kanduvat müra

märkimisväärselt suurendada. Vajaduse korral on kasutusloale võimalik seada

kõrvaltingimusi. Samuti ei ole ette näha, et praegusega võrreldes tekiks oluliselt tihedam

liiklus (sh võistluste puhul). Kavandatud tegevusega kaasneda võiv mürahäiring või

liikluskoormus ei ole nii intensiivne, et rikuks kaebaja elukeskkonda või tervist. Ehitusluba ei

puuduta praegusest mahukama pealtvaatajate tribüüni rajamist ja sellega seonduvaid mõjusid

kaebajale tuleb hinnata asjaomases haldusmenetluses ning vastustajal on võimalik kahjulikke

mõjusid piirata erinevate avalik-õiguslike vahenditega (nt parkimiskeeld, sõidusuundade või

piirkiiruse reguleerimine).

Seonduvalt staadioni kasutamisest lähtuva võimaliku valgusreostusega on vastustaja esitanud

arvutused nii Hiiu staadioni parklate ja sõiduteede kui ka peaväljaku ja harjutusväljaku kohta.

Elektrivarustuse ehitusprojekti (ACDC OÜ töö nr 22025) põhjal ei ole alust arvata, et kaebaja

kinnistule kanduks sellise intensiivsuse ja tihedusega valgusreostus, mis riivaks õigust eraelu

puutumatusele ja tervise kaitsele. Võimalikke hilisemaid ebamugavusi ja mõjutusi saab

vältida teiste avalik-õiguslike vahenditega (nt valgustugevuse reguleerimine). Jalgpalliväljak

ei paikne lisaks vahetult kaebaja kinnistuga külgneva teemaa kõrval, vaid sellest veidi eemal.

Kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ei riiva see, kui staadionil

väheneb või muutub võimalus tegeleda jooksualadega. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust

nõuda, et Hiiu staadionil säiliks võimalus jätkata tegelemist konkreetsete spordialadega.

Lisaks ei saa kaebaja kaitsta avalikke huve (nt väited Nõmme-Mustamäe maastikuala

kahjustamisest) ega teiste isikute õigusi (nt staadioni kasutuse piiramine, kogukonna

kaasamine), mistõttu tuleb sellekohased väited jätta tähelepanuta.

Nõmme linnaosa üldplaneeringu seletuskirjas (lk 72) on märgitud, et säilitatakse

olemasolevate spordihoonete ja -rajatiste asukohad. Õigusaktidest ei tulenenud nõuet, et 1.

etapis kavandatud rekonstrueerimistööde tegemiseks pidi olema detailplaneering või

projekteerimistingimused, sest tegemist ei olnud uue staadioni rajamisega ega ka staadioni

laiendamisega. Ehkki sellises olukorras jääb arusaamatuks, millisel eesmärgil toimus

projekteerimistingimuste menetlus, mis jäi lõpule viimata, ei muuda see siiski ehitusluba

õigusvastaseks. Üldplaneering ei anna õigust nõuda, et Hiiu staadion tuleb säilitada täpselt

samasuguste võimalustega ning olemasolevates proportsioonides.

Kuigi kaebaja kinnistu ja Hiiu staadioni vahele jääb üksnes teemaa, ei rikkunud vastustaja

siinse vaidluse asjaoludel EhS § 42 lg-tes 6 ja 7 sätestatud kaasamiskohustust. Kaebaja

õiguste riive võimalikkust tuli hinnata, lähtudes nendest tegevustest, milleks praegusel juhul

4(12)

3-23-2084

ehitusluba anti. Kuna 1. etapi ehitustööd kaebaja õigustele mõju ei avalda, siis ei olnud nõutav

tema kaasamine nimetatud ehitusloa menetlusse ka juhul, kui vastustaja oli ümberkaudsete

elanike vastuseisust teadlik. See ei tähenda, et vastustaja ei peaks järgnevate etappide

kavandamise puhul hindama kaebaja õiguste riive võimalikkust ja tema asjaomasesse

menetlusse kaasamise vajadust uuesti. Kokkuvõttes ei riku TLPA 21.08.2023 ehitusluba nr

12271/06666 kaebaja õigusi ja seda ei ole alust tühistada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. B.G palub 17.06.2024 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue

otsusega rahuldada tema kaebus. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud põhjenduste juurde ning

palub nendega arvestada. Halduskohus on kohaldanud ebaõigesti nii materiaalõigust (EhS §

12 lg 3, § 42 lg 1) kui ka menetlusõigust (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3, §

40). Halduskohus ei ole arvestanud, et vaidlustatud ehitusluba käsitleb sama ehitusprojekti,

millega seotud projekteerimistingimuste nr 2211802/00218 väljastamise menetlus jäi kohalike

elanike vastuseisu tõttu lõpule viimata. Kui projekteerimistingimusi olnuks võimalik

vaidlustada mh avalikes huvides, siis ehitusluba saab vaidlustada ainult subjektiivsete õiguste

kaitseks. Hiiu staadioni 1. etapi ehitusluba on juba ainuüksi sellel põhjusel õigusvastane.

Ehitusloa menetlusse ei kaasatud ühtegi kolmandat isikut ning projekteerimistingimuste

menetluses olnuks kaebajal oluliselt ulatuslikum kaasarääkimisõigus (sh oleks käsitletud

vaidlusalust rajatist tervikuna). Menetlusnormide rikkumine (sh projekteerimistingimuste

menetluse käigus väljendatud huvide kõrvalejätmine) oleks pidanud igal juhul tooma kaasa

ehitusloa tühistamise, kuid halduskohus ei omistanud sellele mingit tähendust. Tallinna linn

tegutses ehitusluba andes huvide konflikti olukorras, mis eeldab haldusmenetluse nõuete eriti

ranget järgimist.

Kaebajale ei ole arusaadav, miks tal ei ole kohtu arvates subjektiivset õigust nõuda, et säilib

senine avalik kergejõustikustaadion ja kaebaja elukoha lähedast maastikukaitseala ei hävitata.

Tähtsust ei oma ja kaebeõigust ei välista asjaolu, et kaebaja subjektiivsed huvid kattuvad

teatud määral avalike huvidega. Kohtupraktika kohaselt on elukeskkond subjektiivse huvina

kaitstav. Olemasolev kergejõustikustaadion likvideeritakse ja selle asemele rajatakse

jalgpalliväljakud. Kui staadionilt likvideeritakse 400 m pikkune ovaalne jooksuring ning

hüppe- tõuke-, heite- ja viskealade kohad, siis ei ole tegemist enam staadioni, vaid

spordiväljakuga. Kergejõustikualade asemele rajatakse üks normaalmõõtmetes ja teine

poolmõõtmetes jalgpalliväljak, mistõttu ei saa väita, et rajatise funktsioon ei muutu.

Kavandatava jooksusirge pikkus on projekti plaanil vaid 90 m, mistõttu ei saa sellel joosta

100 m jooksudistantse (koos stardi- ja pidurdusaladega on 100 m jooksuradade pikkuseks

alati vähemalt 130 m). Kolm alamõõdulist jooksurada ja üks hüppekast (senise 4 hüppekasti

asemel) ei tee jalgpalliväljakust staadioni. Sellisel staadionil ei oleks nt võimalik korraldada

koolide spordipäevasid. Kohus ei oleks tohtinud tugineda üksnes ehitusprojekti seletuskirjale,

vaid pidanuks arvestama rekonstrueerimise sisulist ulatust ja mõju.

Müra ja liikluskoormuse kasvu osas on kohus jätnud tähelepanuta, et kui seni asus staadioni

keskel üks jalgpalliväljak, siis nüüd rajatakse kaks jalgpalliväljakut, mis suurendab nii müra

kui ka liikluskoormust, sest korraga on väljakutel rohkem inimesi. Kaebaja õiguste rikkumist

ei saa välistada asjaolu, et juba olemasolev müra on tema hinnangul talumatu. Analüüsitud ei

ole ka valgusreostuse mõju. Staadion asub kaebaja kinnistust 25 m kaugusel ja lähim

prožektor 44 m kaugusel. Seniste 16 m kõrguste prožektori mastide asemele tulevad 24 m

kõrgused mastid ning valgustihedus tõuseb 500 luksilt 800 luksini (joonistel kohati fikseeritud

1000 luksi). Kui seniste mastide kõrgus oli võrreldav puulatvade kõrgusega, siis uued mastid

ületavad neid oluliselt ja seetõttu ei ole valguse levikule mingeid takistusi. Kuigi väidetavalt

5(12)

3-23-2084

plaanitakse valgust maksimaalselt suunata jalgpalliplatsile, siis valguskuma kasvab ikkagi

kordades ning see mõjutab kaebaja eraelu ja tervist. Halduskohus ei ole sellele tähelepanu

pööranud.

Tallinna linn ei ole taganud, et ehitustööd ei kahjustaks Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala.

Ehituse ajaks paigaldati piirdeaed kaitsealale, mitte krundi piirile. Samuti ladustati kaitsealale

liiva, lõigati läbi kasvavate mändide juuri ja oksi, kaitsealal sõideti korduvalt rasketehnikaga.

Kaitseala valitseja nõusoleku puudumisest olenemata paigaldas ehitaja maastikukaitsealale

osaliselt prožektori mastid ja sadu meetreid maakaableid. See kinnitab vastustaja hoolimatut

suhtumist vaidlusalusesse ehitusobjekti. Kaebajal on õigus kaitsta oma elukeskkonda. Kohus

on põhjendamatult jätnud hindamata kavandatava ehitustegevuse mõju tervikuna. Arusaadav

ei ole, kuidas oleks kaebajal võimalik hiljem tõhusalt vaidlustada eraldi nt tribüüni ehitamist,

kui jalgpalliväljak on juba valmis ehitatud ning selle kasutamine eeldab nii kõrvalhooneid kui

ka pealtvaatajaid. Isegi kui ehitusprojekti osade mõju üksikult on väiksem, siis projekti

tervikmõju on suur. Kogumõju oleks tulnud hinnata projekteerimistingimuste menetluses.

Asjakohane ei ole argument, et negatiivset mõju on võimalik reguleerida ka hiljem (nt rajatise

kasutamisel), sest negatiivse mõju ulatusest sõltub ehitusloa sisuline õiguspärasus (nt

Riigikohtu 20.06.2023 otsus nr 3-20-19, p 26). See lahend toetab mh seisukohta, et kehtiva

üldplaneeringuga kaitstud elukeskkonda ei tohi ilma detailplaneeringu või

projekteerimistingimuste menetluseta muuta.

8. Tallinna linn palub 24.07.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning

halduskohtu otsus muutmata. Ehitusluba ei eeldanud projekteerimistingimuste andmist ja

lisaks hõlmas ehitusluba üksnes Hiiu staadioni 1. etapi rekonstrueerimist. Kaebaja käsitab

staadioni justkui täiesti uue rajatisena, mis ei ole põhjendatud. Tegemist on olemasoleva

staadioni ümber ehitamisega selliselt, et spordirajatise funktsioonid jäävad samaks. Selline

ehitustegevus ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi ja ükski kaebaja väide ei oleks

saanud tingida ehitusloa andmisest keeldumist EhS § 44 alusel. Kaebaja väited seonduvad

valdavas osas avalike huvide kaitsega, kuid ehitusluba ei saa vaidlustada avalikes huvides ega

teiste isikute õiguste kaitseks. Apellatsioonkaebusest ei selgu jätkuvalt, kuidas vaidlusalune

ehitusluba rikub kaebaja õigusi. Kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale ei riiva see, kui staadionil kergejõustikuga tegelemise võimalus väheneb või

muutub. Kaebaja ilmselt ei soovi staadionit üldse enda kinnistu lähedale, kuid tegemist on

pikka aega eksisteerinud ja aktiivselt kasutatud spordirajatisega, mis valmis 1936. a-l ning on

sellest ajast olnud kasutuses nii jalgpalli- kui ka kergejõustikustaadionina. Kaebaja ei ole

tõendanud väidet, et Hiiu staadioni rekonstrueerimise käigus on kahjustatud Nõmme-

Mustamäe maastikukaitseala, ning see ei oleks saanud tingida ka ehitusloa andmisest

keeldumist, vaid üksnes ehitusjärelevalve meetmete rakendamist. Asjas vaidlustatud

ehitusluba ei puuduta senisest mahukama pealtvaatajate tribüüni rajamist. Kohus on

valgustusega seonduvat piisavalt analüüsinud ning tuleb arvestada, et projekti on koostanud

spetsialistid. Valgustugevust on võimalik laialdaselt reguleerida ja seetõttu on vajaduse korral

võimalik isikute õiguste kaitseks rakendada ka muid avalik-õiguslikke meetmeid.

9. MTÜ Eesti Jalgpalli Liit ei ole apellatsioonkaebuse suhtes seisukohta esitanud.

10. TLPA väljastas 27.02.2025 kasutusloa nr 12371/00994 Hiiu staadioni rekonstrueerimise

1. etapile, v.a selles mahus projekteeritud valgusmastid. Valgustuse teostusdokumentatsioon

tuleb esitada järgmise osakasutusloa taotluse dokumentatsiooni koosseisus.

11. Ringkonnakohus uuendas 06.05.2025 määrusega asja arutamise ning andis kaebajale

võimaluse taotleda kaebuse täiendamist nõudega tühistada TLPA 27.02.2025 kasutusluba või

6(12)

3-23-2084

jätkata kasutusloaga hõlmatud ulatuses menetlust TLPA 21.08.2023 ehitusloa õigusvastasuse

tuvastamise nõudes. Ringkonnakohus selgitas, et kohtupraktika järgi ei ole TLPA 27.02.2025

kasutusloa andmise tõttu enam võimalik TLPA 21.08.2023 ehitusluba tühistada osas, mis on

kasutusloaga hõlmatud. Selles osas tuleks menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada, kui

kaebaja ei taotle menetluse jätkamist HKMS § 152 lg 2 alusel. Samuti on võimalik HKMS §

49 lg 2 alusel taotleda kaebuse muutmist selliselt, et osakasutusloaga hõlmatud rajatiste osas

asendada ehitusloa tühistamise nõue kasutusloa tühistamise nõudega. Ringkonnakohus

hoiatas ühtlasi, et kui kaebaja ei taotle kaebuse muutmist ega üleminekut nn

jätkutuvastuskaebusele, lõpetab kohus staadioni valgustusega mitteseotud ulatuses haldusasja

menetluse.

12. B.G sai ringkonnakohtu 06.05.2025 määruse kätte 13.05.2025, kuid ei ole sellele

vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Menetluse osaline lõpetamine

13. Kaebuses on palutud tühistada TLPA 21.08.2023 ehitusluba nr 12271/06666 (dtl 17–

24), mis käsitleb Hiiu staadioni rekonstrueerimise 1. etappi. Ehitisregistrist nähtuvalt on

TLPA väljastanud 27.02.2025 kasutusloa nr 12371/00994 Hiiu staadioni rekonstrueerimise 1.

etapile, v.a selles mahus projekteeritud valgusmastid. Valgustuse teostusdokumentatsioon

tuleb esitada järgmise osakasutusloa taotluse dokumentatsiooni koosseisus. Ringkonnakohus

võtab viidatud osakasutusloa praeguse haldusasja materjalide juurde, kuivõrd see tõendab

asjaolu, mida kohtul tuleb vaidluse lahendamisel arvestada.

14. Pikaajalise kohtupraktika järgi ammendub ehitusloa kujundav mõju ehitise valmimisega

ning ehitusloa kehtivus lõpeb valminud ehitisele kasutusloa väljastamisega. Pärast ehitisele

kasutusloa andmist ei ole ehitusluba enam võimalik tühistada (nt Riigikohtu 30.11.2010 otsus

nr 3-3-1-63-10, p-d 18–19). Seega ei ole pärast TLPA 27.02.2025 kasutusloa väljastamist

enam võimalik TLPA 21.08.2023 ehitusluba tühistada osas, mis on kasutusloaga hõlmatud.

Sellises olukorras, kus haldusakt on täielikult ammendunud, tuleb HKMS § 152 lg 1 p 4

alusel menetlus lõpetada, kui kaebaja ei taotle HKMS § 152 lg 2 alusel õigusvastasuse

tuvastamist või ei ole tal selleks põhjendatud huvi (nt Riigikohtu 23.12.2024 määrus nr 3-21-

1862, p 9; 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p 12). Vaidlustatud ehitusloa tühistamine on

jätkuvalt võimalik osas, millele ei ole kasutusluba väljastatud (s.o Hiiu staadioni valgustuse

lahendus).

15. Kaebaja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt pidanud enda subjektiivseid õigusi rikkuvaks

mh senise kergejõustikustaadioni rekonstrueerimist jalgpallistaadioniks ning sellega

arvatavasti kaasnevat kahjulike mõjutuste (müra, liikluskoormus) suurenemist, samuti

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kahjustamist. Ringkonnakohus on 06.05.2025 määruses

selgitanud kaebajale võimalust taotleda kaebuse täiendamist nõudega tühistada TLPA

27.02.2025 kasutusluba või jätkata kasutusloaga hõlmatud ulatuses menetlust TLPA

21.08.2023 ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuna kaebaja ei ole ringkonnakohtu

määrusele vastanud ega taotlenud kaebuse muutmist või kasutusloaga hõlmatud ulatuses

üleminekut nn jätkutuvastuskaebusele, siis tuleb haldusasja menetlus kasutusloaga hõlmatud

ulatuses HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Sellise tagajärje eest oli kaebajat ka

06.05.2025 määruses hoiatatud.

7(12)

3-23-2084

16. Eeltoodust tulenevalt lõpetab ringkonnakohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja

menetluse TLPA 21.08.2023 ehitusloa nr 12271/06666 tühistamise nõude osas ulatuses,

milles Hiiu staadioni rekonstrueerimise 1. etapile on väljastatud TLPA 27.02.2025

kasutusluba nr 2512371/00994. HKMS § 155 lg-st 3 tulenevalt tuleb menetluse lõpetamise

tõttu vastavas osas halduskohtu 16.05.2024 otsus tühistada. Menetluse lõpetamine tähendab,

et kaebaja ei saa sama nõudega samal alusel enam uuesti halduskohtusse pöörduda (HKMS §

43 lg 1 p 2, § 155 lg 6). Kuna ehitusloa ammendumine ning sellest tulenevalt menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, siis ei pea

menetluse lõpetatud osaga seotud menetluskulusid HKMS § 108 lg 6 alusel kandma

vastustaja, vaid need jäävad HKMS § 108 lg 4 alusel kaebaja kanda. Vastustaja ja kolmas isik

ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

Apellatsioonkaebuse lahendamine

17. Nagu juba 06.05.2025 määruses selgitatud, on TLPA 21.08.2023 ehitusloa tühistamine

jätkuvalt võimalik Hiiu staadioni valgustuse lahendust puudutavas osas. Menetluse osalisest

lõpetamisest tulenevalt jäävad asja lahendamisel samas kõrvale apellatsioonkaebuse väited,

mis puudutavad kaebaja õiguste väidetavat rikkumist seoses asjaoludega, et

kergejõustikustaadion rekonstrueeritakse jalgpallistaadioniks ning seetõttu võivad suureneda

staadioni kasutamisega seotud kahjulikud mõjutused (müra, liikluskoormus), samuti võiks

ehitustegevus kahjustada Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala. Kohus hindab üksnes kaebaja

menetluslikke etteheiteid ja staadioni valgustusega seonduvaid väiteid. Seoses väidetega müra

ja liikluskoormuse kasvust tuleb lisaks märkida, et vaidlusalune 21.08.2023 ehitusluba ei

käsitle Harku tn 62 kinnistule teise jalgpalliväljaku (s.o kunstmurukattega harjutusväljaku –

EHR kood 221443241) rajamist, vaid see on lahendatud Hiiu staadioni rekonstrueerimise 2.

etapis, millele TLPA on väljastanud 06.03.2024 ehitusloa nr 2412271/01224 ja 24.03.2025

kasutusloa nr 2512371/06159 (v.a selle mahus projekteeritud valgusmastid). Kaebaja ei ole

neid haldusakte vaidlustanud.

18. Ringkonnakohus leiab, et B.G apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Halduskohtu otsus on lõppjäreldustes õige ja põhjendatud ning ringkonnakohus

ei korda kõiki halduskohtu põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Halduskohtu otsuse põhjendusi

tuleb siiski täiendada seoses kaebaja viidatud projekteerimistingimustega nr 2211802/00218.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

19. Kaebaja on seisukohal, et ehitusloa andmisele pidanuks eelnema detailplaneeringu või

projekteerimistingimuste koostamine avatud menetlusena, mille raames olnuks kaebajal ja ka

teistel huvitatud isikutel võimalik esitada oma vastuväited (sh lähtuvalt avalikest huvidest)

kogu rekonstrueerimisprojektile tervikuna (st mitte üksikute etappide kaupa). Vaidlust ei ole

selles, et Hiiu staadioni rekonstrueerimist puudutavaid projekteerimistingimusi nr

2211802/00218 on 2022. a-l menetletud vähemasti osaliselt avatud menetlusena, kuid nii

kaebaja kui ka vastustaja väitel jäi projekteerimistingimuste menetlus lõpule viimata.

Ehitisregistri andmed on eeltoodu osas vastuolulised. Ehitamist puudutavate dokumentide

otsingu tulemuste kohaselt on TLPA väljastanud 07.09.2022 projekteerimistingimused nr

2211802/00218 Harku tn 62 kinnistule kunstmurukattega jalgpalliväljakute projekteerimiseks

(haldusakti andjaks on märgitud TLPA, kuid tingimusi sisaldava dokumendi on koostanud

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet). Projekteerimistingimustega seostatud EHR

koodile 221382952 vastavat ehitist ehitisregistri andmetel ei eksisteeri. TLPA 07.09.2022

projekteerimistingimusi ei ole märgitud Hiiu staadioni (EHR kood 220224078) ega ka 2.

etapis rajatud kunstmurukattega harjutusväljaku (EHR kood 221443241) andmete all.

Ehitisregistrist nähtuvad harjutusväljaku rajamiseks (2. etapp) antud TLPA 06.03.2024

8(12)

3-23-2084

ehitusloa saanud ehitusprojekti ühe lisana samuti projekteerimistingimused nr

2211802/00218. Sisu poolest on need aga mõnevõrra erinevad dokumendist, mis on leitavad

kõnealuse numbriga menetluse alt. Igal juhul ei kinnita ehitisregistri andmed siiski väidet, et

projekteerimistingimuste nr 2211802/00218 väljastamise menetlus oleks jäänud lõpule

viimata. Omaette küsimus on, kas ja millises ulatuses tuli projekteerimistingimusi

vaidlustatud ehitusloa andmisel järgida ning kas seda on tehtud. Ringkonnakohus võtab

projekteerimistingimused nr 2211802/00218 koos lisaga (fail „PT 2211802-00218 Harku tn

62 jalgpalliväljakud.asice“) praeguse haldusasja materjalide juurde.

20. Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 1 p-st 3 tulenevalt on detailplaneeringu koostamine

nõutav linnades ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatise, sealhulgas nt staadioni

püstitamiseks. Kuna praegusel juhul on tegemist olemasoleva staadioni rekonstrueerimisega,

siis ei olnud detailplaneeringu koostamine PlanS § 125 lg 1 p 3 järgi nõutav. Ümberehitamise

ehk rekonstrueerimisega on EhS § 4 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegemist mh juhul, kui olemasoleva

ehitise omadused muutuvad küll oluliselt, kuid mitte olemuslikult. Ringkonnakohtu hinnangul

ei kujuta olemasoleva staadioni ümberehitamise tulemusel tekkiv peamiselt

jalgpallistaadionina kasutatav rajatis endast olemuslikult erinevat ehitist, kuivõrd mõlemal

juhul on jätkuvalt tegu staadioniga. Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106

kehtestatud Nõmme linnaosa üldplaneeringu (YP000080) põhijoonise järgi on Harku tn 62

kinnistu tähistatud kui avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide ala. Selliste alade täpsemad

maakasutus- ja ehitustingimused määratakse üldplaneeringu seletuskirja p-st 4.8 (lk 37–38)

tulenevalt

konkreetse

ehitusvajaduse

tekkimisel

detailplaneeringu

või

projekteerimistingimustega. Samas on Nõmme üldplaneeringu seletuskirja 8. peatükis eraldi

käsitletud sotsiaalse taristuga seonduvat ning seletuskirja p 8.7 (lk 72) järgi säilitatakse

Nõmme linnaosas olemasolevate spordihoonete ja -rajatiste asukohad ning vastavad alad tuleb

ka tulevikus säilitada põhiliselt spordi- vm vaba aja veetmise võimalusi pakkuvate ehitiste

tarbeks. Järelikult ei ole ka Nõmme linnaosa üldplaneeringust võimalik välja lugeda, et sellest

tuleneks kohustus koostada detailplaneering või projekteerimistingimused mh olemasoleva

spordirajatise rekonstrueerimiseks.

21. TLPA 07.09.2022 projekteerimistingimustes nr 2211802/00218 on õiguslike alustena

välja toodud PlanS § 125 lg-d 5 ja 6 ning EhS § 26 lg 4. Need sätted käsitlevad olukorda, kus

olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavate rajatiste

püstitamine või laiendamine on teatud tingimustel ka detailplaneeringu koostamise kohustuse

korral lubatav projekteerimistingimuste alusel (vt ka Riigikohtu 20.06.2023 otsus nr 3-20-19;

28.12.2021 otsus nr 3-17-2023). Selliste projekteerimistingimuste andmine tuleb EhS § 31 lg

1 kohaselt korraldada avatud menetlusena. Kuivõrd TLPA 07.09.2022

projekteerimistingimuste põhjendustes on leitud, et puuduvad nii detailplaneeringu

koostamise kui ka avatud menetluse korraldamise kohustus, võib järeldada, et vastustaja

jõudis pärast avatud menetluse alustamist seisukohale, et see ei olnud tegelikult nõutav ja ei

pidanud sellises vormis jätkamist vajalikuks. Kuna ringkonnakohus nõustus eelnevalt, et

siinsel juhul ei olnud detailplaneeringu koostamine kohustuslik, siis ei ole PlanS § 125 lg 5

asjakohane ning projekteerimistingimuste andmiseks ei tulnud EhS § 31 lg 1 kohaselt

korraldada avatud menetlust. PlanS § 125 lg 5 kohaldamise tingimused ei ole ka sisuliselt

täidetud, kuivõrd Hiiu staadion ei paikne olemasoleva hoonestuse vahel ning staadionit ei ole

lisaks alust pidada staadionihoonet teenindavaks rajatiseks, vaid pigem vastupidi. Kuigi

vastustaja võib EhS § 31 lg 1 esimese lause kohaselt kaalutlusõiguse alusel otsustada

projekteerimistingimuste andmise korraldamise avatud menetlusena ka muudel juhtudel, et

tulene kõnealusest sättest kaebajale subjektiivset õigust nõuda avatud menetluse korraldamist.

Seetõttu ei saa kaebaja õigusi iseenesest rikkuda, et vastustaja ei viinud menetlust lõpule

avatud menetlusena. Seejuures ei ole projekteerimistingimuste eelnõule avalikustamise käigus

9(12)

3-23-2084

esitatud vastuväiteid jäetud tähelepanuta, vaid mittearvestatud või osaliselt arvestatud

ettepanekutele on vastatud projekteerimistingimuste lisaks olevas tabelis. Ekslik on kaebaja

seisukoht, et erinevalt ehitusloast olnuks tal projekteerimistingimusi võimalik vaidlustada ka

avalike huvide kaitseks, sest selline erisus peaks tulenema seadusest (HKMS § 44 lg 2), kuid

seadus ei näe ette mh PlanS § 125 lg 5 alusel antud projekteerimistingimuste vaidlustamist

avalikes huvides (nt Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2020 otsus nr 3-20-50, p 14).

22. Ringkonnakohus nõustub iseenesest, et vaidlustatud ehitusloa alusel staadioni

peaväljaku rekonstrueerimiseks ei olnud nõutav ka projekteerimistingimuste väljastamine.

Staadion on küll olulise avaliku huviga rajatis, ent tegemist ei ole Hiiu staadioni peaväljaku

püstitamisega ega laiendamisega üle 33% esialgsest mahust, mistõttu ei nõua EhS § 26 lg-d 1

ja 2 ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste olemasolu. Eeltoodule vaatamata

tuleb võtta arvesse, et TLPA 07.09.2022 projekteerimistingimused siiski väljastas. Kui

projekteerimistingimustest tulenes ehitusprojekti koostamisele mõni selline nõue, mida ei ole

ehitusloa andmise aluseks olevas ehitusprojektis arvestatud, siis on ehitusluba EhS § 42 lg-st

1 ja § 44 p-st 1 tulenevalt õigusvastane ja tuleb tühistada, kui kõrvalekalle rikub kaebaja

subjektiivseid õigusi. Oluline on samas arvestada, et praeguses asjas on vaidluse all üksnes

staadioni rekonstrueerimise 1. etapp, mis puudutab eeskätt peaväljakut, kuid mitte

harjutusväljakut (2. etapp) ega staadionihoonet, tribüüne, juurdepääsuteid ja parklaid (3.

etapp). Tähelepanuta ei saa jätta, et TLPA 21.08.2023 ehitusloa tühistamine on võimalik veel

üksnes staadioni valgustuslahendust puudutavas osas. Vastuolu projekteerimistingimustega

siiski ei esine, kuivõrd valgustusega seonduvalt on p-s 14 nähtud üksnes ette kohustus tagada

nõuetele vastav valgustus.

23. Kogu rekonstrueeritava Hiiu staadioni väliala elektrivarustus (sh valgustuslahendus) on

terviklikult lahendatud staadioni spordirajatiste ehitusprojektidest eraldi ACDC OÜ

21.12.2022 projektiga nr 22025 (dtl 197–309). Kuna siinses asjas on vaidlustatud üksnes

rekonstrueerimise 1. etapile (peaväljakule) antud ehitusluba, siis tuleb ka valgustuslahendust

hinnata üksnes seda puudutavas osas, jättes kõrvale 2. etapis ehitatud harjutusväljaku

valgustuse ja 3. etapiga seotud parklate ja korvpalliväljaku valgustuse. EJL Ehitusbüroo OÜ

koostatud ehitusprojekti (töö nr 3/2020) p 2.1.1 (dtl 145) kohaselt on seatud eesmärgiks, et

projekteeritud jalgpalliväljak vastab nii Eesti Jalgpalli Liidu kui ka Euroopa jalgpalliliidu

(UEFA) 2. kategooria nõuetele. Mõlemal juhul on nõutav valgustatus minimaalselt 800 luksi.1

Elektriprojekti seletuskirja p 2.1.2.3.1 (dtl 286) ning asendiplaani (dtl 290) järgi paigaldatakse

peaväljaku nõuetekohase valgustatuse (s.o keskmiselt 800 luksi) tagamiseks väljaku külgedele

neli prožektoritega (kokku 60 × 1500 W) valgusmasti kõrgusega 25 meetrit, millest kaks

(PM1 ja PM2, mõlemad 16 prožektoriga) jäävad kaebaja kinnistu suhtes n-ö seljaga ning kaks

masti (PM3 ja PM4, mõlemad 14 prožektoriga) paiknevad n-ö näoga kaebaja kinnistu suunas.

Kaebaja on viidanud, et lähim valgusmast jääks tema kinnistust 44 m kaugusele, kuid sellele

paigaldatavad prožektorid ei ole suunatud kaebaja kinnistu poole, vaid sellest eemale. Kaebaja

kinnistu poole on suunatud prožektorid peaväljaku teisel küljel, mis jäävad kaebaja kinnistust

ca 130 m kaugusele. Elektriprojektist nähtuvalt on prožektorid kavas paigaldada selliselt, et

need valgustaksid maksimaalselt jalgpalliväljakut (dtl 246, 248) ning juba väljaku servades on

valgustustihedus vähenenud pisut enam kui 500 luksini.

24. Kuigi on iseenesest usutav, et kaebaja kinnistule ulatuv valguskuma võib pärast

staadioni peaväljaku rekonstrueerimist (st projekteeritud valgustuslahenduse elluviimist) olla

senisest märkimisväärselt suurem, ei ole alust eeldada, et see riivaks ülemääraselt kaebaja

1 Vt EJL staadionite standard, 2017 – https://www.jalgpall.ee/docs/Staadionite%20standard%202017.pdf; UEFA

Stadium Infrastructure Regulations, 2018, artikkel 16.02 – https://www.jalgpall.ee/docs/Stadium%20regulations

%202018.pdf

10(12)

3-23-2084

eraelu või kahjustaks tema tervist. Igasugune ebamugavus ei kujuta endast veel kaebaja

õiguste rikkumist. Kaebaja õiguste tõenäolist rikkumist ei saa järeldada viitest ERR-i

14.03.2024 uudisele,2 milles on kajastatud Kadrioru staadioni uue valgustusega seonduvat,

sest artiklis puuduvad täpsemad andmed valguskuma leviku kohta ja Kadrioru staadioni

valgusmastid on ka oluliselt kõrgemad (50 m). Kaebaja õiguste riive intensiivsuse seisukohalt

on oluline silmas pidada, et Harku tn 62 kinnistul on valgustatud staadion olnud aastakümneid

ja staadioni valgustust oleks tõenäoliselt tulnud oluliselt parendada mh juhul, kui tegemist

olnuks peamiselt või vähemasti kavandatust rohkem kergejõustikule orienteeritud

spordirajatisega (vrd Kadrioru staadion). Paigaldatavad prožektorid ei põle pidevalt (sh mitte

ööpäevaringselt), vaid vaidlusaluse TLPA 21.08.2023 ehitusloaga hõlmatud osas lülitatakse

valgustus sisse üksnes peaväljaku tegeliku kasutamise (nt ürituste toimumise) ajaks.

Keskkonnaameti 27.01.2023 kirjas nr 7-9/23/772-2 (dtl 65–66) on küll heidetud ette, et

ehitusprojektis ei olnud algselt käsitletud staadioni kasutamisega seotud valgusreostust (p 11),

kuid nimetatud märkus ei puudutanud ümbruskonna hoonestust, vaid üksnes Nõmme-

Mustamäe maastikukaitseala. Projekteerija on 05.04.2023 vastuses (dtl 67–68) selgitanud, et

valgustite suunamisega tagatakse, et optimaalselt on valgustatud väljak, mitte ümbruskond.

Keskkonnaamet pidas 18.05.2023 kirjas nr 7-9/23/8947-2 (dtl 344–345) neid selgitusi

piisavateks ning on ehitusloa kooskõlastanud.

25. Kaebaja on õigesti märkinud, et ehitusloa õiguspärasust ei saa põhjendada üksnes

viitega, et valgustust on võimalik staadioni kasutamise käigus reguleerida. Kui ehitise

otstarbekohase kasutamisega kaasneks ilmselgelt oluline negatiivne mõju (sh lähipiirkonna

elanikele), tuleks sellega arvestada juba ehitusloa andmisel ning hinnata vajadust ja võimalust

rakendada isikute õiguste ülemäärase kahjustamise kaitseks leevendavaid meetmeid (nt

Riigikohtu 20.06.2023 otsus nr 3-20-19, p 26). Elektrivarustuse projekti seletuskirja p-st

2.1.2.3.2 (dtl 287) nähtuvalt võimaldab projekteeritud lahendus nn dimmimist ehk staadioni

valguspaigaldise kasutamist erinevatel valgustugevustel. Samas on selge, et

valgustuslahendus on optimeeritud selleks, et saavutada rahvusvahelistele standarditele vastav

väljaku valgustatus (sh teleülekannete tarbeks) ja väiksema valgustugevuse kasutamine saab

olla võimalik üksnes osaliselt (nt treeningute ajal), kuid mitte alati. Kuna valgustus on siiski

suunatud staadionile, mitte sellest väljapoole, ning projekti järgi kasutatavad LED-valgustid

on küllaltki kitsa valgusvihuga (54 prožektori puhul 15° ja 6 prožektori puhul 30° – dtl 226),

siis ei ole ega olnud ehitusloa andmisel põhjust arvata, et staadioni põhjustatav valguskuma

võiks kahjustada kaebaja tervist või oluliselt riivata tema eraelu puutumatust. Kaebaja elamu

paikneb staadioni suunas otsaseinaga, milles on küll aknad, kuid suurem osa hoone akendest

ei avane siiski staadioni poole. Staadionilt kumavat valgust on võimalik tõhusalt leevendada

nt aknakatete kasutamisega (nt pimendavad kardinad või rulood).

26. Kokkuvõttes ei pidanud kaebaja õiguste väidetavalt ülemäärane riive olema vastustajale

ehitusloa taotlust menetledes selge, mistõttu ei ole põhjust heita vastustajale ette, et kaebajat

ei ole kolmanda isikuna (EhS § 42 lg 6; HMS § 11 lg 1 p 3) kaasatud ehitusloa andmise

menetlusse ja teda ei ole selle menetluse raames ära kuulatud (EhS § 42 lg 7 p 2; HMS § 40 lg

1). TLPA 21.08.2023 ehitusluba ei riku kaebaja õigusi ja halduskohus jättis kaebuse õigesti

rahuldamata.

27. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 4 alusel jääb B.G apellatsioonkaebus rahuldamata

ning Tallinna Halduskohtu 16.05.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus

täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi seonduvalt väljastatud projekteerimistingimustega.

2 „Kadrioru staadioni uue valgustuse proovimine ärritas kohalikke elanikke“ – ERR, 14.03.2024 –

https://www.err.ee/1609280604/

11(12)

3-23-2084

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid

välja ei mõisteta. B.G on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, kuid ei

ole esitanud ringkonnakohtule andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes

HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Tallinna linn ega MTÜ Eesti Jalgpalli Liit ei ole

menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja ja kolmanda

isiku võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel samuti nende

enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)