2-25-3905/16 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Kohtujurist

Mailis Tõõtsu

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2025, Viljandi

Tsiviilasja number

2-25-3905

Tsiviilasi

M.Q hagi S.P vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja läbivaatamine

Kohtuistung 9.06.2025

Tsiviilasja hind

2 416,77 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M.Q (isikukood XXX; aadress XXX-i, xxxx,

XXX)

Hageja seaduslik esindaja V.R (isikukood XXX; aadress

XXX-i, xxxx, XXX; e-post xxx)

Kostja S.P

(isikukood XXX; aadress xxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX; e-post xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.Q (S.P) hagi S.P (S.P) vastu.

2. Mõista kostjalt S.P-lt hageja M.Q kasuks alates 13.06.2025 kuni M.Q täisealiseks

saamiseni, so kuni xxxxxxxx elatis igakuiselt 268 eurot 53 senti (282,31 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 73,21 eurot (50% lapsetoetusest ja lasterikka pere toetusest iga

lapse kohta), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 3) suuruse

muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Välja mõista kostjalt S.P-lt hageja M.Q kasuks elatis ühekordse summana perioodi

12.03.2024 – 11.03.2025 (tagasiulatuv elatis) ja perioodi 12.03.2025 – 12.06.2025

(elatis alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuste tegemiseni) eest kokku summas 3700

eurot.

4. Määrata, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis

hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Elatis tuleb tasuda V.R arveldusarvele

xxxxxxxxxxxxxxxxx, selgitusega „elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja

aasta, mille eest elatist makstakse.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. M.Q esitas 12.03.2025 hagiavalduse S.P vastu elatise nõudes.

1.1 Hagiavalduse kohaselt hageja elab koos emaga ning kostja hagejale vabatahtlikult elatist

ei tasu. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates 1.01.2024 miinimummääras.

2. Kostja hagiavaldusega ei nõustunud. Kostja avaldas, et tema majanduslik olukord ei

võimalda elatist tasuda. Samuti selgitas kostja, et sai elatist maksta viimati detsembris 2024.

Tõendeid kostja ei esitanud.

3. Kohus on käesolevas menetluses korraldanud kohtuistungi 9.06.2025. Kostja kohale ei

ilmunud. Hageja taotles tsiviilasja sisulist läbivaatamist ning jäi hagiavalduses esitatud nõude

juurde. Kohus selgitas, et elatise nõude saab esitada tagasiulatuvalt aasta kohta alates

hagiavalduse esitamisest ehk alates 12.03.2024. Ühtlasi selgitas kohus, et kui kostja on

osaliselt elatist tasunud, siis see summa tuleb tagasiulatuvalt väljamõistetavast elatist maha

arvestada. Hageja lubas esitada konto väljavõtted tõendamaks kostja tehtud elatise makseid.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning analüüsinud tõendeid, on seisukohal, et hagi

tuleb rahuldada.

5. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab

kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

6. Hagi on esitatud alaealise lapse isa vastu elatise väljamõistmise nõudes miinimummääras,

mis kohtuotsuse tegemise ajal on käesolevas tsviilasjas arvestamisele kuuluvatel asjaoludel

2(4)

268,53 eurot kuus. Seega kuuluvad kohaldamisele perekonnaseaduse (PKS) alaealisele lapsele

elatise andmist reguleerivad sätted.

PKS §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt

ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem

täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega

koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

7. Kohus tuvastas rahavastikuregistri alusel, et kostja S.P on alaealise lapse M.Q isa, kellel

on ülaltoodud sätete alusel põlvnemissuhtest tulenevalt kohustus pidada oma alaealist last

üleval.

Hageja seaduslik esindaja (ema) V.R on kohtule kinnitanud, et kostja (lapse isa) nendega koos

ei ela ning kostja ei ole kohtule ka vastupidist väitnud. Kostja on perioodil 12.03.2024 –

12.06.2025 maksnud hagejale elatist kokku summas 150 eurot (11.09.2024 summas 70 eurot

ning 10. detsember 2024 summas 80 eurot)(dtl 26). Elatise nõue on esitatud alates

12.03.2024.

8. Alates 01.01.2022. a kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni § 101 lg 1 kohaselt ei või

igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud

summa. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus võib elatise välja mõista kindla summana või

muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS §

101 lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse

kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse

järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

PKS § 101 lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5

kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et kui laps viibib

kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus, vähendatakse

elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7

kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes.

Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui

kolm aastat.

Elatise täpse summa arvestamiseks PKS § 101 toodud nõuetest lähtuvalt on võimalik kasutada

Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud elatiskalkulaatorit.

9. Käesoleval juhul soovib hageja elatise väljamõistmist miinimummääras ehk kohtuotsuse

tegemise ajal 268,53 eurot kuus. Kostja on avaldanud, et tal ei ole võimalik üldse elatist

tasuda kuna on töötu. Tulenevalt eeltoodust peab kohus hindama, kas esineb alus elatise

vähendamiseks.

10. Kostja S.P toetub asjaolule, et ta on töötu. Tõendeid kostja ei esitanud, samuti ei ilmunud

kostja kohtuistungile.

11. PKS § 102 lg 1 ja 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt

oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras,

peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud

elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus

3(4)

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud

ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

12. Kuna kostja ei esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, et ta ei ole võimeline

oma alaealisele lapsele elatist tasuma, siis kohtu hinnangul ei esine mõjuvaid põhjuseid

väljamõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatava miinimummäära.

13. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates hagi

esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni PKS § 101 alusel arvutatavas miinimummääras.

Elatist indekseeritakse iga-aastaselt.

14. Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu

elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.

15. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole täitnud alates hageja ülalpidamiskohustust

nõuetekohaselt, nõuab hageja tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist. PKS § 108 näeb ette, et

õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu

tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

esitamist. Tagasiulatuva elatise nõude puhul on kohus arvestanud kostja poolt tasutud 150

eurot.

16. Kohus rahuldab hageja tagasiulatuva elatise nõude kuna kostja ei esitanud kohtule

tõendeid, mis annaks alust nõuet vähendada või rahuldamata jätta.

17. Kohus selgitab pooltele, et kohtulahend tuleb täita 30 päeva jooksul arvates selle

jõustumisest (TsMS § 461 lg 2). Kohus soovitab aga pooltel leppida kokku mõistlikus

graafikus tagasiulatuva elatise ja menetluse ajal tasumata elatise tasumiseks, vältimaks

täiendavaid kulusid seoses täitemenetlusega.

18. Kohus on asja lahendamisel kaalunud kõiki poolte väiteid ning tõendeid, mis omavad

käesoleva asja lahendamisel tähendust. Asjas õiguslikku ega sisulist tähendust mitteomavad

väited ja tõendid jätab kohus asja lahendamisel kõrvale.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

20. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tulenevalt eeltoodust jätab

kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

21. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)