3-23-2855/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.06.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2855

Haldusasi

E.D kaebus Kaitseressursside Ameti 20.11.2023 otsuse

nr 13-4/2023/7461 tühistamise ning kaebaja

terviseseisundi uueks hindamiseks kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja – E.D , volitatud esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja – Kaitseressursside Amet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.03.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

E.D apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta E.D apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.03.2024

otsus haldusasjas nr 3-23-2855 muutmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.07.2025.

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-23-2855

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (KRA) andis 20.11.2023 otsuses nr 13-4/2023/7461 hinnangu, et

E.D terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Otsuses on

märgitud diagnoos M25.5 Liigeste mujal klassifitseerimata muud haigusseisundid.

Liigesevalu.

2. E.D esitas 12.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb KRA 20.11.2023

otsuse tühistamist ning vastustaja kohustamist kaebaja terviseseisundi uueks hindamiseks.

KRA 20.11.2023 otsuses kajastatud diagnoosi arvestades ei vasta kaebaja terviseseisund

nõuetele. Kaebaja kannatab 2018. a-l aset leidnud trauma ja operatsiooni järel pidevalt tugevat

liigesevalu ja kasutab valuvastaseid ravimeid. Kaebaja teavitas sellest läbivaatusel ka KRA

kirurgi, kes aga märkis vääralt, et kaebajal pole probleeme jalaga olnud ja kirurgile kaebusi

pole. Kaebaja hinnangul ei võimalda tema terviseseisund ajateenistust läbida, kuna füüsiline

koormus raskendab haiguse kulgu, mille tagajärjel võib kaebaja vajada operatsiooni, samas

kui füsioteraapia ja ravi ei ole ajateenistuse ajal võimalik. Kaebaja haiguse diagnoosimiseks

peab traumatoloog-ortopeed või kirurg tegema uuringu, kontrollima kliinilisi sümptomeid ja

hindama liigese liikuvust, mida KRA arstid aga ei teinud.

3. Kaitseressursside Amet palus jätta kaebus rahuldamata.

Tervise infosüsteemist (TIS) nähtuvad kaebaja liigeseprobleemide ja nendega seoses

meditsiinitöötajate poole pöördumise kohta järgmised andmed:

̶

22.02.2018 oli kaebajal hüppeliigese murd ning sellele järgneval päeval operatsioon,

mille järel lubati kaebaja samal päeval koju;

̶

19.03.2020 pöördus kaebaja perearsti poole seoses hüppeliigese värske traumaga,

millega seoses on pereõde 27.03.2020 teinud TIS-i kande tervenemise kohta;

̶

11.12.2020 osales kaebaja KRA arstlikus komisjonis, kus arst pani diagnoosi T93.4

Alajäseme vigastuste jääknähud. Alajäseme närvi vigastuse jääknähud ning arstlik

komisjon leidis, et kaebaja terviseseisund ei vasta ajutiselt nõuetele;

̶

20.12.2021 on kaebaja läbinud tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures ja kurtnud

raskuste tõstmisel alaseljavalu, ent ei ole kurtnud probleeme hüppeliigesega või sellest

tingitud piiratud töövõimet;

̶

08.02.2023 on kaebaja uuesti läbinud tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures ja

samuti ei esitanud kaebusi hüppeliigese üle.

Kaebaja osales 20.11.2023 KRA korraldatud terviseseisundi hindamisel, mille raames vaatas

kaebaja läbi ka kirurg dr A. Josing, kes tuvastas, et väliselt on liiges turseta ja vaba

liikuvusega. Puudub põhjus arvata, et arst kajastas kaebaja läbivaatuse tulemuse valesti.

Kaebaja varasemate terviseandmete põhjal ning läbivaatuse tulemusel ei ilmnenud asjaolusid,

mille pinnalt oleks olnud põhjendatud saata kaebaja täiendavatele terviseuuringutele.

Retseptikeskuse andmetel on kaebajale valuvaigisteid kirjutatud välja alates 2018. a märtsist

kolmel korral, ent mitte kordagi seoses vasaku hüppeliigese valuga.

Diagnoosi M25.5 korral ei vasta isiku terviseseisund nõuetele, kui tegemist on liigeste

haigusseisundiga, millega kaasneb liigese funktsiooni keskmine või raske piiratus ja mille

paranemist pole ette näha. Samas vastab isiku terviseseisund nõuetele ka siis, kui üldine

terviseseisund on heal või rahuldaval tasemel, isik on terve või paranemas, kusjuures tal

võivad esineda lühiajalise iseloomuga äge haigusseisund või kerge tervisehäire, ta võib vajada

ravi, mis ei takista teenistusülesannete täitmist. Kuigi kaebaja puhul ei ole tõenäoliselt

2(8)

3-23-2855

täielikku hüppeliigese funktsiooni paranemist ette näha, ei ole kaebajal diagnoositud keskmist

ega rasket funktsiooni piiratust, samuti ei ole kaebaja olnud vasaku hüppeliigese probleemi

tõttu ajutiselt töövõimetu, ei ole vajanud taastusravi, korduvat operatiivset ravi ega püsiva

valusündroomi ravi. Töötervishoiuarsti andmetest nähtuvalt on kaebaja 2,5 aastat töötanud

kullerina ehk teeb igapäevaselt püstijalu tööd.

Vastustaja ei nõustu kaebaja hinnanguga, et ajateenistuse tõttu võib tema terviseseisund

halveneda sel määral, et ta vajab operatsiooni. Kaebajal võivad olla teatud ulatuses

liikumispiirangud, mis on tingitud metallplaadi olemasolust hüppeliigeses, kuid väheste

piirangute olemasolu ei ole ajateenistuse läbimise takistuseks, lisaks sellele on ajateenistuse

ajal võimalik kasutada ortopeedilisi abivahendeid (ortoose), vajadusel saada valuvaigisteid

ning näidustuste olemasolul võimalik ka ajateenistuses saada üldarsti või ortopeedi

konsultatsiooni koos vajaminevate uuringute ja raviga. Ajateenija saab läbida füsioteraapiat

väeosas, kuna füsioteraapia seisneb suuresti iseseisvalt harjutuste tegemises. Samuti on

ajateenijatele tagatud ka ajateenistuses olles vajalik arstiabi ning vajadusel täiendavad

terviseuuringud.

Varem on KRA arstlik komisjon kahel korral, s.o 06.12.2019 ja 11.12.2020 leidnud, et

kaebaja terviseseisund ei vasta ajutiselt nõuetele, mille järel anti kaebajale ajapikendust

terviseseisundi parandamiseks ja selleks, et vajadusel külastada taastusraviarsti, läbida

füsioteraapia/ ravikehakultuuri seansse, ent kaebaja ei teinud seda. Pärast viimast

ajapikenduse lõppemist on vastustaja kaebajat kutsunud terviseseisundi hindamisele kuuel

korral, ent kaebaja on kutseid eiranud ning kaebaja ei ilmunud ka ettenähtud ajal, s.o

15.01.2024 ajateenistusse.

4. Tallinna Halduskohus jättis 22.03.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Vastustaja on esitanud kaebajat puudutava e-tervisekaardi väljatrüki (dtl 36 jj), kust nähtub, et

20.11.2023 vaatasid terviseseisundi hindamise raames kaebaja läbi dr L. Vallikivi (hindav

arst), dr A. Josing (kirurg) ja dr T. Kadastik (psühhiaater). Kirurg on pannud kaebajale

diagnoosi M25.5 ning märkinud selgituseks: „2018 aastal oli vasakul jalal hüppeliigese murd

– teostatud osteosüntees. Siiamaani ei ole probleeme jalaga olnud. Varem tegeles jalgpalliga.

Väliselt liiges turseta, liikuvus vaba. Kirurgile kaebusi ei ole“. Seda diagnoosi on arvesse

võtnud ka hindav arst oma lõppotsuses.

Usutav ei ole kaebaja väide, mille kohaselt selgitas ta kirurgile, et kannatab liigesevalu, ent

kirurg on selle kannet tehes kajastamata jätnud. Arstil puudub mistahes põhjus või vajadus

esitatud kaebusi kajastamata jätta. Olgugi et arst tegutseb kutsealuse terviseseisundit hinnates

KRA ülesandel, lähtub ta oma otsuste tegemisel parimatest teadmistest ja vajadusest kaitsta

inimese elu ja tervist. Ka kaebaja ei ole osutanud ühelegi asjaolule, mis kaebajat läbi

vaadanud kirurgi aususe kahtluse alla seaks. Arsti tehtud kannet tuleb pidada

usaldusväärsemaks kui kaebaja tagantjärele antud seletusi. Kaebajal on ilmselgelt huvi

näidata, et KRA otsus on väär, kuna usutavasti on kaebaja eesmärk vältida ajateenistusse

asumist. Sellele, et kaebaja võib püüda kasutada oma eesmärgi saavutamiseks ka ebaausaid

võtteid, viitab kaudselt ka asjaolu, et kaebaja on pärast viimase ajapikenduse lõppemist

korduvalt jätnud terviseseisundi hindamisele ilmumata ning ilmus terviseseisundi hindamisele

alles siis, kui vastustaja oli teda hoiatanud, et võib järjekordse ilmumata jätmise korral

peatada kaebaja õiguste ja lubade kehtivuse (dtl 51). Kirurgi eelviidatud kandest nähtub, et

läbivaatuse ajal tuvastas ta, et väliselt on liiges turseta ja selle liikuvus vaba, ning et kirurg oli

kursis kaebaja 2018. a traumaga. Seega ei ole alust väita, et kirurg ei oleks kaebaja väidetavat

liigeseprobleemi piisava põhjalikkusega uurinud.

3(8)

3-23-2855

Vastustaja seletuse kohaselt võeti vaidlustatud otsuse tegemisel arvesse ka kaebaja

varasemaid TIS-is kajastuvaid terviseandmeid. Kaebaja enda (dtl 8) ja vastustaja esitatud

andmed (dtl 36 jj) kinnitavad, et vastustaja võis kokkuvõttes asuda seisukohale, et kaebajal ei

olnud selliseid liigestega seotud probleeme, mille tõttu oleks tulnud tuvastada, et tema

terviseseisund ei vasta või ajutiselt ei vasta nõuetele. Vastustaja on võtnud eeskätt arvesse, et

kui välja arvata konkreetsed traumad (22.02.2018 vasaku hüppeliigese murd ja 17.03.2020

vasaku hüppeliigese nihestus), ei ole kaebaja püsivate või tugevate liigesevaludega seotud

kaebustega arstide poole pöördunud; kaebaja on seejuures käinud kahel korral

töötervishoiuarsti vastuvõtul ega ole hüppeliigesega seotud probleemidele osutanud. Usutav

on, et kui kaebajal oleksid olnud elutegevust tõsiselt takistavad probleemid hüppeliigesega,

oleks ta seda tingimata maininud töötervishoiuarstile, kes oleks saanud vajadusel teha kaebaja

tööandjale ettekirjutusi töötingimuste kohandamiseks või leevendusmeetmete võtmiseks.

Lisaks on vastustaja arvesse võtnud, et puuduvad andmed, et kaebaja oleks väidetavate

hüppeliigesega seotud probleemide tõttu olnud ajutiselt töövõimetu, vajanud või saanud

taastusravi, korduvat operatiivset ravi või püsiva valusündroomi ravi. Kaebaja

terviseandmetest ei nähtu, et talle oleks seoses hüppeliigese valuga valuvaigisteid välja

kirjutatud. Kaebaja ei ole esitanud ühtki väidet ega tõendit, mis eeltoodu ümber lükkaks.

Pelgalt kaebajale pandud diagnoos M25.5 ei tähenda seda, et kaebaja terviseseisund tulnuks

tunnistada nõuetele mittevastavaks. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 261 lg 3 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 24.03.2023 määruse nr 38 „Kaitseväeteenistuskohustuslase ja

tegevväelase teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ (määrus nr 38) lisast 1

(lk 40) tuleneb, et diagnoosi M25 korral vastab isiku terviseseisund nõuetele, kui sellisest

haigusseisundist on tingitud kerge funktsioonihäire. Seevastu ei vasta isiku terviseseisund

nõuetele, kui sellega kaasneb liigese funktsiooni keskmine või raske piiratus ja mille

paranemist pole ette näha. Vastustaja on 20.11.2023 toimunud läbivaatuse tulemusena ning

kaebaja varasemaid raviandmeid silmas pidades mõistlikult järeldanud, et kaebajal ei esine

sellist haigusseisundit, mille näol oleks tegemist liigese funktsiooni keskmise või raske

piiratusega ja mille paranemist pole ette näha. Iseenesest ei ole poolte vahel vaidlust selles, et

2018. a trauma tagajärjel ei pruugi kaebaja hüppeliiges täielikult kunagi paraneda ning

operatsiooni käigus paigaldatud metallplaat võib teataval määral liigese liikuvust piirata, ent

puuduvad andmed selle kohta, et tegemist oleks liigese funktsiooni keskmise või raske

piiratusega.

Õige ei ole kaebaja seisukoht, et ta oleks tulnud saata eriarsti juurde täiendavatele uuringutele.

Kutsealuse saatmine täiendavatele terviseuuringutele on sisuliselt meditsiiniline otsus, mille

teeb arst oma erialateadmiste ja kontrollitava isiku tervise kohta olemasolevate andmete (mh

läbivaatuse) pinnalt (vt kaitseministri 28.03.2023 määruse nr 14 „Kaitseväekohustuslase ja

kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või

tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord“ (määrus nr 14) § 4 lg 1,

§ 8 lg 1). Seega tuleb kutsealune saata täiendavale arstlikule läbivaatusele või terviseuuringule

vaid juhul, kui KRA arsti läbivaatuse ja olemasolevate dokumentide pinnalt saadud teave

kutsealuse terviseseisundi kohta oli ilmselgelt puudulik või vastuoluline. Praegusel juhul ei

nähtu ühtki sellist asjaolu, mis pidanuks kaebajat läbi vaadanud arstides tekitama kaebaja

terviseseisundis selliseid kahtlusi. Terviseseisundi hindamise aluseks ei saa olla isiku enda

subjektiivne hinnang oma terviseseisundile, vaid objektiivsed terviseuuringud ning ekspertide

hinnangud.

Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuete kehtestamisel on arvestatud sellega, et

tervisenõuetele mittevastavaks loetakse terviseseisund juhul, kui sellest tingitud

tegutsemispiirangud ei võimalda isikul kaitseväeteenistuse (sh ajateenistuse) sisuks olevate

tegevustega tegeleda kas põhjusel, et see võib tema elu või tervise põhjendamatult suurde

4(8)

3-23-2855

ohtu seada, või põhjusel, et see ei ole funktsionaalsete piirangute või erilise ravivajaduse tõttu

kas üldse võimalik või ei ole võimalik koos teiste, tervete isikutega. Kaebaja puhul puuduvad

viited sellistele tervisehädadele. Ajateenistuse jooksul on tagatud ajateenijatele vajalik arstiabi

ning vajadusel suunamine ravile. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et kaebaja elu või tervis

võiksid ajateenistusse asumisel sattuda ohtu rohkem kui mistahes tervel noorel mehel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. E.D palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 22.03.2024 otsus ja uue otsusega

rahuldada kaebus.

Kaebajale on pandud diagnoos M25.5, kuid sellele vaatamata leidis KRA, et kaebaja

terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Arvestades kaebaja

tervist puudutavaid kaebusi ning tuvastatud tervisehäireid, on KRA erispetsialisti arvamus

ning KRA tervisehinnang põhjendamatu. Kaebaja terviseseisund ei vasta

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele – tal on püsiva iseloomuga liigesevalud alates

2018. a-st, ta vajab pidevat ravi ja seetõttu ei saa ta kaitseväeteenistust läbida. Kaebajale on

määratud valuvaigistav ravi ning füüsilise koormuse korral valu süveneb. Füüsiline koormus

raskendab haiguse kulgu, mille tagajärjel võib kaebaja vajada operatsiooni, samas kui

füsioteraapia ja ravi ei ole ajateenistuskohustuse läbimise ajal võimalik. KRA ei ole

korraldanud piisavat ja usaldusväärset meditsiinilist hindamist. KRA hinnang põhines

lühikesel läbivaatusel ning jättis kaebaja esitatud kaebused tähelepanuta. Kaebaja on

järjekindlalt selgitanud, et ta andis arstile teada valust ja liikumisraskustest. Kuna tegemist on

subjektiivsete sümptomitega (valu), ei saa nende puudumist eeldada pelgalt visuaalse

läbivaatuse alusel. KRA ei suunanud kaebajat täiendavale eriarstlikule hindamisele, kuigi

diagnoosi tõsidus ja kaebuste iseloom seda eeldasid. Diagnoos M25.5 võib määruse nr 38 lisa

1 kohaselt viidata terviseseisundi mittevastavusele, kui esineb keskmise raskusega

funktsioonihäire, mille kohta on kaebaja esitanud usaldusväärseid andmeid ja dokumente.

KRA ei ole aga tuvastanud ega välistanud sellise funktsioonihäire olemasolu piisava

kindlusega. Isiku varasem hindamisele tulemata jätmine ei vabasta ametit põhjaliku ja

erapooletu tervisehindamise kohustusest.

6. Kaitseressursside Amet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes oma

varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

Kaebaja terviseseisundi hindamisel on tehtud kõik selle puhul kohustuslikud terviseuuringud,

samuti oli hindamisse kaasatud lisaks nõutud arstide koosseisule (kaks eriarsti) ka kirurg, kes

oli pädev hindama kaebaja võimalike liigesevaludega seonduvat. Seega ei ole kaebaja

terviseseisundi hindamisel jäetud olulisi asjaolusid ega diagnoose tähelepanuta. Vastupidi,

hinnangu andmisel on arstid arvestanud TIS-i andmetega, küsitlenud kaebajat terviseseisundit

puudutavate kaebuste kohta, hinnanud tema terviseseisundit nõuetekohases arstide koosseisus

ning tuvastanud terviseseisundi vastavuse kaitseväekohustuslase tervisenõuetele, lähtudes

määrusest nr 38. Vaatamata teatud terviseprobleemide olemasolule, ei esine kaebajal selliseid

piiranguid ega diagnoose, mis oluliselt ja püsivalt raskendaks ning piiraks liikumist või oleks

takistuseks ajateenistuse läbimisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja halduskohtu otsuse muutmiseks ei ole alust.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ilma neid kõiki üle kordamata (HKMS

§ 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

5(8)

3-23-2855

8. KVTS § 2 lg 2 p 1 järgi on kaitseväekohustuslane mh kutsealune ning KVTS § 2 lg 3 järgi

on kutsealune 17–27-aastane (kaasa arvatud) meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse

asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni. KVTS § 261 lg 1 p 1

kohaselt tuvastatakse kaitseväekohustuslase terviseseisundi hindamisega isiku terviseseisundi

vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Vastavad tervisenõuded on KVTS §

261 lg 3 alusel kehtestatud määrusega nr 38. KVTS § 261 lg-st 2 tuleneb, et terviseseisundi

vastavus tervisenõuetele tuvastatakse järgmiselt: 1) vastab, 2) ajutiselt ei vasta, 3) ei vasta

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. KVTS § 261 lg 4 näeb ette, et kutsealuse

vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hindab KRA peadirektori määratud

arst, kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid. KVTS § 261 lg 11 alusel

kehtestatud määruse nr 14 § 4 lg 1 sätestab, et kaitseväekohustuslase terviseseisundit

hinnatakse TIS-i andmete ja terviseseisundit kajastavate dokumentide ning sama määruse §-

des 7–11 sätestatud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemisega. Sama määruse § 8 lg

1 sätestab, et kutsealuse terviseseisundi hindamiseks teeb arstliku läbivaatuse ja määrab

vajalikud terviseuuringud KRA arst; § 8 lg 3 sätestab, et kutsealuse terviseseisundi võib

tunnistada kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks, kui ta on läbinud arstliku

läbivaatuse järgmises ulatuses: 1) peremeditsiini, sisehaiguste, töötervishoiu või erakorralise

meditsiini erialal registreeritud eriarsti läbivaatus; 2) psühhiaatri läbivaatus.

9. Määruse nr 38 lisas 1 sisalduv tabel näeb diagnoosi M25 puhul ette järgmist:

XIII. LIHASLUUKONNA- JA SIDEKOEHAIGUSED M00–M99

DIAGNOOS

Vastab

tervisenõuetele

Ajutiselt ei vasta

tervisenõuetele

Ei vasta tervisenõuetele

M25 Liigeste mujal

klassifitseerimata

muud

haigusseisundid

Kerge

funktsioonihäire

Kuni 6 kuud

Liigeste muud haigus-

seisundid, millega kaasneb

liigese funktsiooni

keskmine või raske piiratus

ja mille paranemist pole ette

näha

Määruse nr 38 lisa 1 (lk 1–2) kohaselt loetakse tabelites kajastamata tervisehäirete puhul isiku

terviseseisund üldjuhul kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks. Kui toodud

tabelite põhjal puudub üheselt mõistetav juhis isiku terviseseisundi nõuetele vastavuse üle

otsustamiseks, tuleb lähtuda järgnevast:

Vastab tervisenõuetele

1. Isiku üldine terviseseisund on heal või rahuldaval tasemel, ta on terve või paranemas.

2. Isikul võib esineda lühiajalise iseloomuga äge haigusseisund või kerge tervisehäire, kuid

puuduvad haigustunnused, mis põhjustaks teenistusülesannete täitmisel olulist riski isiku

enda, teiste isikute või keskkonna suhtes.

3. Isik võib vajada ravi, mis ei takista teenistusülesannete täitmist.

4. Isiku töövõime on heal või rahuldaval tasemel ning võib esineda ka teatud sooritusvõime

piirang, kuid ta on võimeline teenistusülesandeid täitma.

Ajutiselt ei vasta tervisenõuetele

1. Isikul esineb äge või krooniline haigus või vigastus, mistõttu tema sooritusvõime on

rohkem kui kahe kuu jooksul märkimisväärselt piiratud ja ta ei ole võimeline

teenistusülesandeid täitma.

6(8)

3-23-2855

2. Tervisehäire on ajutise iseloomuga, terviseseisundi lõplik hindamine lükatakse edasi kuni

selle eeldatava stabiliseerumise või funktsiooni taastumiseni, kuid samal põhjusel üldjuhul

mitte rohkem kui kahel korral või vastavalt tabelis sätestatule.

3. Kui isikul esineb mitu tervisehäiret, mille tõttu ta kaitseväeteenistuskohustuslase

tervisenõuetele ajutiselt ei vasta, siis märgitakse otsusele tervisehäirete ravimiseks ettenähtud

pikim tähtaeg.

Ei vasta tervisenõuetele

1. Isikul on tõsisest tervisehäirest või mitme tervisehäire koosmõjust tingitud organi või

organsüsteemi funktsionaalsed häired, mille märkimisväärset paranemist ei ole ette näha.

2. Tervisehäire on püsiva iseloomuga, tihti korduv või pidevat ravi vajav, mistõttu isiku

igapäevaelu on oluliselt häiritud või mis võib kaitseväeteenistuses põhjustada olulist riski

isiku enda, teiste isikute või keskkonna suhtes.

3. Isiku töövõime on püsivalt vähenenud, mistõttu ta ei ole võimeline teenistusülesandeid

täitma.

10. Halduskohus selgitas õigesti, et üksnes kaebajale pandud diagnoos M25.5 ei tähenda seda,

et kaebaja terviseseisund tulnuks tunnistada nõuetele mittevastavaks. Nagu eespool toodust

näha, vastab määruse nr 38 lisa 1 kohaselt diagnoosi M25 puhul isiku terviseseisund nõuetele,

kui haigusseisundist tulenevalt on tegemist kerge funktsioonihäirega. Arvestades määruse nr

38 lisas 1 sätestatut ja praeguses asjas esitatud kaebaja terviseandmeid, on õige halduskohtu

järeldus, et kaebajal ei olnud selliseid liigestega seotud probleeme, mille tõttu oleks tulnud

tuvastada, et tema terviseseisund ei vasta või ajutiselt ei vasta nõuetele. Sealhulgas on õige

järeldus, et kaebajal ei esine sellist haigusseisundit, millega kaasneks liigese funktsiooni

keskmine või raske piiratus ja mille paranemist pole ette näha. Nagu halduskohus selgitas,

nähtub asjas esitatud andmetest, et kui välja arvata konkreetsed traumad (22.02.2018 vasaku

hüppeliigese murd ja 17.03.2020 vasaku hüppeliigese nihestus), ei ole kaebaja püsivate või

tugevate liigesevaludega seotud kaebustega arstide poole pöördunud, samuti pole ta

hüppeliigesega seotud probleemidele osutanud 20.12.2021 ja 08.02.2023 töötervishoiuarsti

vastuvõtul ning puuduvad andmed, et kaebaja oleks väidetavate hüppeliigesega seotud

probleemide tõttu olnud ajutiselt töövõimetu või vajanud või saanud taastusravi vms.

Teistsuguseks järelduseks ei anna alust ka kaebaja kohtumenetluses esitatud dokumendid (dtl

8–10). Nendest nähtub kokkuvõte haiglaravi kohta 22.02.2018–23.02.2018 seoses

eelnimetatud vasaku hüppeliigese murruga ja 20.11.2023 KRA terviseseisundi hindamisel

koostatud kokkuvõte. Viimases on mh märgitud järgmist: „Liigesed: normaalsed Üla-

alajäsemed: Vasakul jalal hüppeliigese likuvus vaba, valutu. Muu leid: puudub Selgitus: 2018

aastal oli vasakul jalal hüppeliigese murd - teostatud osteosüntees. Siiamaani ei ole probleeme

jalaga olnud. Varem tegeles jalgpalliga. Väliselt liiges turseta, liikuvus vaba. Kirurgile

kaebusi ei ole“. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kaebaja väide, et tal esineb keskmise

raskusega funktsioonihäire, mille kohta on ta esitanud usaldusväärseid andmeid ja dokumente.

Kohtuasja materjalidest selliseid andmeid ega dokumente ei nähtu. Kaebaja väidab veel, et

talle on määratud valuvaigistav ravi ning füüsilise koormuse korral valu süveneb.

Kohtumenetluses esitatud andmed ei kinnita ka seda väidet. Vastustaja on esile toonud, et

alates 2018. a märtsist on retseptikeskuse andmetel kaebajale retsepte valuvaigistitele välja

kirjutatud kokku kolmel korral ja kõik olid seotud muude terviseprobleemidega (s.o

11.08.2019 seoses seljavaluga, 16.05.2022 seoses vasaku põlve traumaga ja 17.07.2023

seoses kaelavaluga), mitte vasaku hüppeliigesega (dtl 33). Kaebaja ei ole sellele vastu

vaielnud ega ka apellatsioonimenetluses esitanud mingeid tõendeid ega andmeid väidetava

valuvaigistava ravi kohta seoses liigesevaludega. Seega on tegemist kaebaja paljasõnalise

väitega.

7(8)

3-23-2855

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegu ei olnud vajalik saata kaebajat

täiendavatele uuringutele. Halduskohus leidis määruse nr 14 asjaomaste sätete alusel õigesti,

et täiendavad uuringud on vajalikud, kui olemasolevate andmete ja läbivaatuse põhjal ei ole

võimalik kaebaja terviseseisundit hinnata, kuid siinsel juhul ei nähtu ühtki sellist asjaolu, mis

pidanuks kaebajat läbi vaadanud arstides tekitama selliseid kahtlusi, et nad ei oleks võinud

piirduda TIS-i andmete ja 20.11.2023 terviseseisundi hindamisel tehtud läbivaatusega.

Viimases osales lisaks määruse nr 14 § 8 lg-s 3 sätestatud arstidele ka kirurg dr A. Josing.

Seejuures on põhjendatud halduskohtu seisukoht, et usutavaks ei saa pidada kaebaja väidet,

mille kohaselt ta andis arstile teada valust ja liikumisraskustest, kuid arst on need läbivaatuse

kokkuvõttes kajastamata jätnud. Halduskohus on asjakohaselt osutanud, et kaebaja väite

usaldusväärsuse seab kahtluse alla asjaolu, et ta on pärast viimase ajapikenduse lõppemist

korduvalt jätnud terviseseisundi hindamisele ilmumata ja ilmus sinna alles pärast seda, kui oli

saanud hoiatuse, et tal võidakse peatada juhtimisõiguse kehtivus (dtl 51).

12. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu 22.03.2024

otsust muutmata.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad poolte

võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)