1-25-681/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2025, Tartu

Kriminaalasja number

1-25-681

Kriminaalasi

Rein Mendes süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) §

121 lg 2 p 3 ja KarS § 214 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses

Kohtunik

Rahvakohtunikud

Triin Harak

Merle Mumm ja N.A. Bussov

Kohtuistungi sekretär

Teele Masing

Süüdistatav

Rein Mendes, isikukood: 50204072215; käesoleval ajal

viibib vahistatuna Tartu Vanglas (Turu 56); xxx

kodanik, emakeel: xxx keel; xxx.

kaks kehtivat kriminaalkaristust, viimati

Viru

Maakohtu 19.03.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-

9091 KarS § 214 lg 2 p 1 ja KarS § 424 lg 1 järgi

kvalifitseeritud kuriteo eest, karistuseks 4 aastat 8 kuud

ja 5 päeva vangistust; 31.05.2024 Viru Maakohtu

määrusega vabastati tingimuslikult enne tähtaega

vangistusest, allutades käitumiskontrollile kuni

24.11.2025;

tõkend vahistamine alates 20.12.2024

Prokurör

ringkonnaprokurör Külli Saks

Kaitsja

Riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Rein Mendes KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta

ja 6 kuud vangistust.

2. Süüdi tunnistada Rein Mendes KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 5 aastat

vangistust.

3. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Rein Mendesele liitkaristuseks üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel 6 aastat vangistust.

4. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust Viru Maakohtu

19. märts 2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-9091 mõistetud ning ärakandmata

karistuse 1 aasta 5 kuu ja 6 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõista

Rein Mendesele 7 aastat 5 kuud ja 6 päeva vangistust.

5. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg mõistetud karistusaja hulka ja

lugeda Rein Mendese vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana

kinnipidamise kuupäev 20.12.2024.

6. Jätta tõkend vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Otsuse

jõustumisel tõkend tühistada.

7. Kannatanu R.M. (ik: xxx) on taotlenud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel enda teavitamist

Rein Mendese vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest

põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.

8. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista välja Rein Mendeselt riigituludesse menetluskuludena

sundraha 2215 eurot, määratud kaitsja tasu 2529,06 eurot, s.o kokku 4744,06 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel 1/3 menetluskuludest, s.o 1581,35 eurot jätta riigi kanda.

Ülejäänud osa, s.o 3162,71 eurot mõista KrMS § 180 lg 1 alusel välja Rein Mendeselt.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb Rein Mendesel tasuda ositi 12

kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates otsusele lisatud makseinfolehel

näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad

tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku

järgses täitemenetluses.

9. Asitõendiks olev Airsoft püstol Glock 17, mis asub kriminaalasja materjalide juures,

tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel selle omanikule N.A.-le.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu

Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates 13.

juunist 2025. Apellatsiooniõigusest võib loobuda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

§ 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. See tähendab,

et 15 päeva jooksul alates 13. juunist 2025 tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu

Maakohtule.

PÕHIOSA

Asjaolud

1. Rein Mendest süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 25.05.2020

otsusega nr 1-20-2093/23 karistatud KarS § 121 lg 2 p 3 ja KarS § 118 lg 1 p 1, 6 järgi, lõi

16.08.2024 kella 23.30 paiku xxx pargis pingil istuvat O.S.-i parema käe rusikaga pähe,

mistõttu O.S. kaotas tasakaalu ning vajus parema küljega pingile. Kui O.S. uuesti pingile

istuma tõusis, lõi Rein Mendes teda kolm korda parema käe rusikaga pähe. Seejärel

kummardus Rein Mendes kehaga O.S.-i kohale ja lõi korduvalt parema ja vasaku käe

rusikatega O.S.-i ülakeha ja pea piirkonda mitte vähem kui kakskümmend neli korda.

Löökide tagajärjel tekitas Rein Mendes O.S.-ile valu ja pindmise peahaava, mis veritses.

Sellega pani Rein Mendes toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise ja tervise kahjustamise, mis on toime

pandud korduvalt.

Lisaks sellele süüdistatakse Rein Mendest selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu

19.03.2021 otsusega nr 1-20-9091 KarS § 214 lg 2 p 1 järgi karistatud, nõudis 10.12.2024

ajavahemikul kell 22.00-23.30 xxx bussipeatuse juures alaealiselt R.M.-ilt ebaseaduslikult

varalise kasu üleandmist ja ähvardas nõude täitmata jätmisel R.M.-ile peksa anda ja maha

lasta. Rein Mendes kasutas nõude esitamisel tulirelvaga sarnanevat eset, mida hoidis enda

ees, suunatuna maapinna poole nii, et R.M. seda hästi nägi ning ütles: „Kui sa täna südaööks

mulle kahte liitrit alkoholi või 60 eurot ära ei too või homse päeva jooksul kaheksa liitrit

alkoholi või 240 eurot ära ei too, siis saad peksa ning lasen su selle relvaga maha.“ Rein

Mendese taoline nõudmine oli ebaseaduslik, kuna alaealisel ei ole võimalik seaduslikul teel

alkoholi hankida, lisaks oli nõude täitmiseks antud aeg ebareaalselt lühike. R.M. teades, et

Rein Mendes on viibinud vangistuses, tundis selles olukorras olles hirmu enda elu ja tervise

pärast ning uskus, et Rein Mendes võib tõesti ähvarduse täide viia, kui R.M. tema nõudmist ei

täida. Sellise tegevusega pani Rein Mendes toime KarS § 214 lg 2 p 1 järgi

kvalifitseeritava teo, s.o varalise kasu üleandmise nõudmise vägivalda kasutades isikuna,

kes on varem väljapressimise toime pannud.

2. Prokurör tõi kohtukõnes välja, et kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendid kinnitavad

Rein Mendesele esitatud süüdistust mõlemas kuriteoepisoodis ning ta tuleb neis süüdi mõista.

Prokurör palus Rein Mendes süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1

aasta ja 9 kuud vangistust ning KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 4 aastat ja 9

kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades suuremat karistust ning

karistuseks kuritegude kogumi eest mõista Rein Mendesele 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel liita sellele Viru Maakohtu 19. märtsi 2021 otsusega kriminaalasjas 1-20-9091

mõistetud ning ära kandmata karistus 1 aasta 5 kuud ja 6 päeva vangistust ja liitkaristuseks

mõista Rein Mendesele 6 aastat 5 kuud ja 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguse aega

arvestada alates Rein Mendese kahtlustatavana kinnipidamisest 20. detsembrist 2024.

Asitõend airsoft relv tagastada selle seaduslikule valdajale N.A.-le ja ülejäänud salvestised

jätta asja juurde.

3. Kaitsja tõi välja, et kuna kannatanu on järjekindlalt väitnud, et tema valu ei tundnud, siis

tuleb asuda seisukohale, et valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis on

tuvastamata. Samuti, võttes aluseks kannatanu ütlused, et marrastused sai ta enne Mendese

tegutsemist, siis puudub ka vigastus, ehk tervise kahjustamine. Kannatanu on sedagi

märkinud, et kiirabi pühkis lapiga pea puhtaks ja see oligi kogu teenus. Eeltoodust lähtuvalt

tuleb Rein Mendes talle esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi õigeks mõista,

vaatamata sellele, et ta algul on seda tegu tunnistanud. Kaitsja leidis, et ka KarS § 214 lg 2 p 1

järgi tuleb Rein Mendes õigeks mõista, kuna puudub väljapressimise koosseis. Mendes pole

piiranud kannatanu vabadust, ei ole avaldanud ega lubanud avaldada häbistavaid andmeid,

ega ole lubanud hävitada või rikkuda kannatanu R.M.-i vara, ega ka kasutanud vägivalda. Kui

rääkida sellest peksa andmisest ja ka vaimsest ähvardamisest, siis tegelikult see tuli hoopis

teiselt isikult, mitte Rein Mendeselt. Kaitsja palub isik õigeks mõista ja menetluskulud jätta

riigi kanda.

4. Süüdistatav Rein Mendes avaldas viimases sõnas soovi, et ta mõlemas episoodis õigeks

mõistetaks.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus hindab esmalt Rein Mendesele KarS § 121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistust (I) ning

seejärel KarS § 214 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistust (II). Peale seda mõistab Rein Mendesele

karistuse (III) ning võtab seisukohad menetluskulude (IV), asitõendite (V) ja muude

otsustuste (VI) kohta.

(I) Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

6. Esiteks süüdistatakse Rein Mendest selles, et ta 16.08.2024 kella 23.30 ajal xxx pargis

kasutas füüsilist vägivalda kannatanu O.S.-i suhtes.

7. Vaidlust ei ole, et süüdistuses kirjeldatud füüsiline konflikt 16.08.2024 kella 23.30 paiku

xxx pargis Rein Mendese ja O.S.-i vahel aset leidis. Vaidluskohaks on see, kui kõvasti

süüdistatav kannatanut lõi, kas süüdistatav tundis selle tegevuse tulemusel valu ning kas

kannatanul tuvastatud peavigastus on tekkinud süüdistatava teo tagajärjel.

8. Rein Mendese ja O.S.-i vahel xxx pargis 16.08.2024 kella 23.30 ajal toimunud füüsiline

konflikt kajastub Tartu linna valvekaamera salvestisel, mis on fikseeritud 17.09.2024

asitõendi vaatlusprotokollis ja toimikule lisatud DVD plaadil (I kd tl 63-65).

Videosalvestis algab 16.08.2024 kell 23:25:59 ning peale seda kui kaamera liigub, on

salvestistelt näha pargi pingil istuvat musta värvi T-särgi, lühikeste pükste ja kiilaspeaga

meesterahvast, kelleks on kannatanu O.S.. Pargipingi ees seisavad kolm meesterahvast, nende

hulgas valge T-särgi, musta värvi tumedate pükste ja tumedate lühikeste juustega Rein

Mendes, üleni musta riietatud meesterahvas kelleks on N.A. ning lühikeste mustade pükste ja

halli T-särgiga tuvastamata isik. Rein Mendes võtab pingi ees asuva reisikoti ja viskab selle

eemale. Seejärel läheb Rein Mendes pingil istuva O.S.-i juurde ja tõukab teda parema käega

vasakust õlast. Samal ajal halli särgiga kannatanu ja süüdistatava vahel seisev isik paneb oma

parema käe Rein Mendese rinna piirkonnale ja seejärel vasaku õla peale. Rein Mendes lööb

parema käega O.S.-ile pea piirkonda. O.S. kaotab löögi tagajärjel tasakaalu ja kukub parema

küljega pargipingile. O.S. ajab end tagasi pargipingile istuma, mille järel Rein Mendes lööb

O.S.-i kolmel korral parema käega pea piirkonda. O.S. vajub löökide tagajärjel uuesti parema

küljega pargipingile. Seejärel kummardub Rein Mendes kehaga O.S.-i kohale. Rein Mendes

lööb kiirelt ja korduvalt parema ja vasaku käega pingil istuvat O.S.-i ülakeha ning pea

piirkonda. Lööke on mitte vähem kui kakskümmend neli. Kannatanu paneb pea alla ja tõmbab

end kägarasse, üritab ka käsi ette pannes end kaitsta. Löömise ajal seisab N.A. Rein Mendese

selja taga ja võtab maapinnalt üles käekella. Peale löömist liigub Rein Mendes üle platsi

seltskonna juurde. Kannatanu jääb pingile istuma. Kannatanu juurest lahkumise hetkeks on

möödunud umbes minut ja 20 sekundit, ehk kell on ca 23:27:19.

9. Kannatanu O.S. avaldas kohtuistungil, et Rein Mendesega tutvus xxx pargis. Sellel päeval

nägi teda esimest korda. Temal Rein Mendese vastu mingeid pretensioone ei ole, avaldust

teha ei tahtnud, kuna ei ole kannatanu. Videol nähtuvat ta ei mäleta. Teema oli üldse

ülevalpool. Nad olid joobes, ikka tuleb sõnavahetusi. Istus pingi peal, silm hakkas kinni

vajuma ja kukkus peaga vastu asfalti. Vigastuse sai pealae keskele, marrastuse. Ei olnud mitte

ühtegi sinikat. Pime oli siis juba kui kukkumine toimus. See juhtus üleval pool xxx pargi alal.

Ei tea, miks politsei kutsuti, tema politseid ega kiirabi ei kutsunud. Politsei küsis, kas avaldust

tahab teha, ütles, et ei taha, kukkus. Kiirabiarst tõmbas niiske lapiga pea pealt üle, oli

marraskil, ütles, et õmblust ega midagi vaja ei ole, oligi kõik. Rein Mendesega ei olnud mingit

tüli. Ei ole akupankasid, ega mitte midagi kelleltki ära võtnud. Naisterahvast võib-olla tülitas,

joobes olekus võib-olla kommenteeris, see on võimalik. Ei oska öelda, oli tugevas joobes.

Juba päeval said Mendesega kokku, jõid alkoholi, lõõgastusid, tegid suitsu. Löömise kohta

selgitas kannatanu, et oli tugevas alkoholijoobes ja võib-olla ise ütles Mendesele, et turgutaks

teda väheke, et saaks pea selgemaks. Sündmusest tal ei olnud ühtegi sinikat, järelikult löögid

ei olnud tugevad, järelikult oli kõik okei. Selliste löökide tagajärjel ta oleks pidanud olema

tugevalt paistes ja sinine. Oli vaid marrastus, mille sai kukkudes ja mida ei ole võimalik

rusikaga lüüa. Kukkumine toimus pärast seda videolt nähtavat sündmust. Video pealt on ka

näha, et seal on pea täiesti terve. Kannatanu ei mäleta, et oleks rahast mingit juttu olnud.

Takso tellimisest ka ei mäleta midagi. Kannatanu kinnitab, et valu ta ei tundnud videos

nähtava tegevuse tagajärjel. Mäletab seda löömist, aga ei tea, äkki ise käskis lüüa. Oli

teadvusel. Purjus inimesed ikka maadlevad ja poksivad omavahel sõbralikult. Miks see

löömine pihta hakkas kannatanu ei tea, äkki katsetasid üksteise peal jõudu. Ei midagi

vägivaldset, löögid ei vigastanud teda. Oli tugevas alkoholijoobes, aga kukkumist mäletab. Ei

teki mälukaotust kui tarbib alkoholi (I kd tl 122-124 pöördel).

10. Süüdistatav Rein Mendes selgitas kannatanuga kokkulangevalt, et varem üksteist ei teatud

ning tuttavaks saadi xxx pargis 16. augustil 2024. Süüdistatav läks parki u kella ühe ajal ja oli

seal terve päev. O.S. oli juba seal ja mingi hetk tekkis temaga sõnavahetus. Hiljem muutus see

konflikt ka füüsiliseks. Konflikt algas sellest, et alguses lihtsalt hoiatati teda, et hoidku

tüdrukutest eemale, tüdrukutele see ei meeldi. Siis O.S. tuli tema juurde ja palus, et ta kutsuks

takso, millega süüdistatav ka kannatanut aitas. Üks hetk O.S. hakkas teda sõimama kukeks,

pedofiiliks ja nii edasi. Neid sõnu ei tohi niisama loopida, loomulikult sai vihaseks. Siis läks

kumbki oma teed, tema läks oma seltskonna juurde ja O.S. läks teisele poole pingini. Siis oli

akupanga teema. Peksmise põhjus oli ka varastamine. Mingi hetk avastas, et akupank on

kadunud. Kellelgi oli vaja akupanka, et telefoni laadida. O.S. ütles, et tal on üks akupank.

Vennaskonna graveeringu järgi, mis akupangale tehtud oli, said aru, et tema varastas selle.

Selle nad avastasid umbes 10 minutit peale solvamist. Võttis akupanga ära, selle käigus üritas

O.S. teda lüüa. Sel hetkel O.S. seisis. Selle peale tema reageeris ja lõi vastu. Alguses lõi

kehapiirkonda, pärast näopiirkonda. See rüselus toimus enne seda sündmust, mis on nähtav

videos. O.S. üritas lüüa, aga süüdistataval hakkas enesekaitse refleks kohe tööle, lõi

esimesena. O.S. lõi talle ka ühe korra rusikaga kehapiirkonda, kõhtu. Sel ajal nad seisid keset

platsi. Enne videos nähtavat peksmist oli akupanga kätte saanud. Tüdrukute solvamise teema

oli umbes tund aega enne seda. Küsimusele, miks oli O.S.-i vaja lüüa kui ta istus, ega saanud

ta enam ohustada, vastas süüdisatav, et sõnu on vaja valida ja sõnade eest vaja vastutada. O.S.

hakkas seal midagi ärplema, ta palus peksa saada. Süüdistav selgitab, et ei löönud kõvasti. Ei

usu, et kannatanu pea kriimustuse tema tegevuse tulemusel sai. Nahast rattakindad olid käes,

sest ta enne sõitis rattaga. Mingeid tugevdusi, detaile neil ei olnud. Süüdistatav ei mäleta mitu

korda ta O.S.-i lõi. Ei tea, kas lööke oli üle 20ne, ei lugenud. Peale seda hakkas süüdistatav

ära minema, sai kaks sammu trepist alla minna, siis tuligi politseiauto ja kiirreageerijad. Ei

märganud, kas O.S.-il pärast selle konflikti lõppemist kuskilt katki oli, aga siis kui politsei

vaatas ta üle, siis avastati, et tal on väike marrastus, ehk väike kriimustus pealae peal vist.

Süüdistatav märkas seda vigastust politsei juuresolekul. O.S. mingeid pretensioone ei

esitanud. Kakluse käigus ei saanudki seda juhtuda, sest vigastuseks oli marrastus pea peal.

Oleks pidanud olema mingid terariistad kätes. Süüdistatav selgitas, et mingis osas tunnistab

oma süüd selles episoodis, aga mingis osas mitte. Politseile selgitas, et tal on tugevad löögid,

aga neid lööke saab ka kontrollida. Ei tea, miks seda politseile rääkis, oli natuke joonud (II kd

tl 20, 23 pöördel-27, 30 pöördel-32 pöördel).

11. Väga kiirelt, so ca 5 minutit peale videosalvestiselt nähtavalt lõppu, jõudis sündmuskohale

ka politsei. Politseiametniku vormikaamera videosalvestistelt, mis algab 16.08.2024 kell

23:32 nähtub jutuajamine Rein Mendesega, kes tunnistab konflikti O.S.-iga. Politseinik teeb

O.S.-i peas olevast vigastusest pilti ning kutsub kohale ka kiirabi (I kd tl 66-70).

12. Patrullpolitseiniku poolt kannatanust tehtud fotodelt nähtub, et kannatanu O.S.-i pealagi

on marraskil ning verine. O.S.-i kätel on näha verekahtlast määrdumist ( I kd tl 71-73).

13. Kiirabikaardilt nähtub, et 16.08.2024 kell 23:44 on tulnud kutse politsei poolt xxx parki,

et korrastada patsiendi haava. Kiirabi fikseeris O.S.-i vigastused, põhidiagnoosiks on

pindmine peavigastus, pealaes mitteveritsev pindmine haav (nahk marraskil, sügavus

keskmiselt 1 mm). Elulised näitajad rahuldavad (I kd tl 75).

14. Tunnistaja I.G. mäletas, et oli 16.08.2024 patrullteenistuses koos patrullpolitseinik Kristo-

Martti Audovaga, kui kell 23.33 said braavo-prioriteediga väljakutse xxx platsile. Väljakutse

sisuks oli, et valge T-särgiga meesterahvas, kindad käes, lööb, peksab teist meesterahvast, kes

istub pingil. Väljakutsele jõudsid suhteliselt kiiresti, kuna olid juhuslikult seal lähedal. Jõudes

sündmuskohale, märkasid antud kirjeldusele vastavat isikut. Kui ukse lahti tegi, isik tuli

tunnistajaga ise kohe rääkima. Andis teada, et tal on alkoholi tarvitamise keeld, mis leidis

kinnitust pärast, kui kontrollisid isikut läbi andmebaaside. Kristo-Martti Audova mõõtis ära

isiku joobe, milleks oli 0,52 mg/l ja tema tuvastas ära isiku, kelleks osutus Rein Mendes. Rein

ise rääkis, et tal oli konflikt ühe meesterahvaga seal, kuna meesterahvas käitus

ebaadekvaatselt tema jaoks ja mingi aja pärast grupisiseselt nad avastasid, et on kadunud

akupank ja Rein arvas, et see võib olla kannatanu käes ja siis muutus konflikt füüsiliseks.

Rein mainis ära, et lõi kannatanut paar korda rusikaga. Kiirreageerijad olid kannatanu isiku

selgeks teinud, kelleks osutus O.S.. O.S.-il pretensioone üldiselt ei olnud, ta tahtis ainult

taksoraha saada, mille Rein talle tagasi andis. O.S.-il oli peapiirkonnas marrastused nähtavad

ja käed olid ka verised. Kutsusid isikule kiirabi, kuigi ta ei olnud väga entusiastlik selle koha

pealt. Kiirabi vaatas isiku vigastused üle ja oligi kõik nende poolt. Tunnistaja mäletamist järgi

konflikt sai alguse sellest, et isik oli pealetükkiv ja käitus ebaadekvaatselt. Löömine sai

tunnistaja arusaamisel alguse akupangast, et akupank on nii öelda ära varastatud, milles

kahtlustati kannatanut (I kd tl 131 pöördel- 132 pöördel).

15. Kohtu hinnangul on uuritud tõenditega leidnud kinnitust, et Rein Mendes lõi 16.08.2024

kella 23.30 paiku, täpsemalt ajavahemikus kell 23.25-23.27 xxx pargis pingil istuvat O.S.-i

parema käe rusikaga pähe, mistõttu O.S. kaotas tasakaalu ning vajus parema küljega pingile.

Kui O.S. uuesti pingile istuma tõusis, lõi Rein Mendes teda kolm korda parema käe rusikaga

pähe. Seejärel kummardus Rein Mendes kehaga O.S.-i kohale ja lõi korduvalt parema ja

vasaku käe rusikatega O.S.-i ülakeha ja pea piirkonda mitte vähem kui kakskümmend neli

korda.

16. Kohtu hinnangul on tuvastatav, et O.S.-il fikseeritud tervisekahjustus, pindmine

peavigastus, tekkis Rein Mendese löökide tagajärjel.

Kannatanu on küll ise selgitanud, et kukkus, ent kohtu hinnangul ei ole need ütlused

usaldusväärsed. Kui kohtuistungil selgitas O.S., et kukkus pingil istudes peaga vastu asfalti

siis politsei rinnakaamera salvestiselt nähtub, et O.S. avaldab politseinikele, et kukkus

treppidelt. Seega ei ole O.S.-i ütlused järjepidevad seoses kukkumise kohaga. Rääkides

sellest, miks Rein Mendes teda üldse lõi pakub kannatanu välja erinevaid variante. Kord

ütleb, et võib-olla ise ütles Mendesele, et turgutaks teda väheke, et saaks pea selgemaks siis

selgitab, et purjus inimesed ikka maadlevad ja poksivad omavahel sõbralikult, viimaks arvab,

et äkki katsetasid üksteise pealt jõudu. Kannatanu selgitused sõbralikust maadlusest, poksist

või jõu katsumisest, so justkui vastastikkusest võitlusest ei haaku videosalvestiselt nähtuvaga,

kus üks konflikti pool teeb seistes kiireid ja korduvaid lööke ning teine pool lihtsalt istub,

kukub ja püüab end kätega kaitsta. Samuti on kannatanu ütlustes sisemised vastuolud selles,

kas ja kui hästi ta sündmusi mäletab. Nii on kannatanu ühelt poolt avaldanud, et videolt

nähtuvat ta ei mäleta ning hiljem selgitanud, et löömist mäletab, kuid ei mäleta põhjust.

Kannatanust tehtud piltidelt on näha, et tema peavigastus asus pealae keskel. Kohtu hinnangul

ei ole sellist vigastust võimalik saada kukkudes keharaskusega pingilt istudes peaga vastu

asfalti nagu kannatanu on avaldanud. Kannatanu ütlused peavigastuse saamise kohta ei ole ka

eluliselt usutavad. Selliselt kukkumine nagu kannatanu kirjeldas – pingil istudes ettepoole,

nägu suunatud otse, peaga vastu asfalti – on väga vähetõenäoline ja ka juhul kui istuvas

asendis kannatanu kuidagi vajus keharaskusega ettepoole, mis tingis kukkumise pingilt maha,

ei tekiks sellest vigastusi pealae keskele, vaid mujale keha või näopiirkonda. Kannatanu

selgituste kohaselt peale, seda kui Rein Mendes teda lõi, mis on ka videosalvestiselt nähtav,

liikus ta kuhugi üles poole ja kukkumine toimus seal. Istus pingil, silm vajus kinni ja kukkus

peaga vastu asfalti. Linnakaamera salvestise kohaselt löömine lõppes umbes kell 23:27:19.

Politsei rinnakaamera salvestiselt on näha, et kell 23:33:02 istub taamal pingil musta T-

särgiga meesterahvas, kelle juurde natuke hiljem läheb kiirreageerija ja videos viitab ka Rein

Mendes, et see on seal kannatanu. Ei ole usutav, et nii väikse ajavahemiku jooksul jõudis

tugevas joobes kannatanu käia nagu ta ise selgitas kuskil teise pingi peal üleval pool istumas

ja jääda seal tukkuma ning seejärel veel ka kukkuda ja tulla tagasi alla.

Süüdistatav selgitas, et ei usu, et kannatanu pea kriimustuse sai tema tegevuse tulemusel.

Sellest järeldub, et päris kindel ta selles ka ei ole. Süüdistatav ütles veel, et märkas

kannatanul vigastust peas alles politseinike juuresolekul. Linnakaamera videosalvestiselt

nähtub, et peale lööke lahkus Rein Mendes üsna kiirelt sündmuskohast, seega on võimalik, et

ta vigastusi ei märganud. Lisaks ei pruukinud koheselt peale löökide tegemist vigastused ja

veritsus ilmneda samas ulatuses kui oli nähtav 5 minutit hiljem politseiametnike juuresolekul.

Süüdistatav on öelnud, et ta ei löönud tugevasti. Ka kannatanu on kinnitanud, et löögid ei

olnud tugevad. Samas nähtub salvestiselt, et esimeste löökide tagajärjel kukub kannatanu

pingile külili, kannatanu üritab ennast kaitsta tõmmates end kägarasse ja pannes ka käed

kaitseks ette. Seega järeldub kohtu hinnangul videosalvestiselt, et löögid olid siiski tugevad.

Antud asjas on kõige objektiivsemaks tõendiks XXXakaamera salvestis, millelt nähtub, et

seisev Rein Mendes lööb pingil istuvat kannatanut O.S.-i muuhulgas korduvalt pea piirkonda.

Kannatanu on istuvas asendis ja Rein Mendes on seismas tema vastas ja lööb kergelt

kummardades allapoole suunaga kannatanut rusikatega pea- ja kehapiirkonda. Videolt on

näha, et kannatanu paneb pea alla ja tõmbab ennast kägarasse, mistõttu tabavad löögid ka

pealage. Selliselt paiknedes – kannatanu istub pingil, osaliselt löökide eest end kaitstes ning

ründaja seisab tema ees ja lööb teda mh pähe – on ka usutav vigastuse tekkimine just

kannatanu pealaele nagu tuvastati O.S.-il. Rein Mendesel olid ka käes nahast rattakindad.

Süüdistatava selgitusel mingeid tugevdusi või muid detaile küljes ei olnud. Samas on usutav,

et ka ilma tugevduseta nahkkinnastega paljast pealage lüües võib see kontakt tekitada

marrastusi. Nõustuda ei saa süüdistatava järeldustega, et sellise vigastuse tekitamiseks

pidanuks tal olema terariistad kätes, kuivõrd terariistadega tekitatakse reeglina mitte

marrastused, vaid lõike- või torkehaavad ja neid kannatanul ei tuvastatud.

17. Kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise

kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Karistusõiguse teooria kohaselt on

valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole

normaalsetes inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne). Kehaline

väärkohtlemine täidab § 121 lg 1 koosseisu üksnes juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu.

Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või

füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega

konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses.

18. Kohtu hinnangul pani Rein Mendes toime kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 1

mõlema teoalternatiivi mõttes, põhjustas kannatanule valu ning tervisekahjustuse. Kohus

tuvastas, et Rein Mendes lõi O.S.-i rusikatega ülakeha ja pea piirkonda kokku enam kui

kakskümmend neli korda. Löömine tegevusena kujutab endast kehalist väärkohtlemist ja ei

ole normaalses inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritav. Lisaks kehalise väärkohtlemise

tuvastamisele on koosseisu täitmiseks nõutav, et isikule tekitataks sellise teoga ka valu.

19. Kannatanu O.S. on oma ütlustes selgitanud, et löökide tagajärjel ta valu ei tundnud.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-29-15 p-des 11.1-11.2 selgitanud, et kuna KarS §-s 121

ettenähtud kuriteo menetlemisel on tegemist tavalise avalik-süüdistusliku kriminaalasjaga, siis

tuleb erandina pidada võimalikuks kannatanul valu põhjustamise tuvastamist ka ilma, et

kannatanu oleks seda ütlustes kinnitanud.

Kohtu hinnangul on asjas kogutud teistele objektiivsetele tõenditele (eelkõige videosalvestis,

fotod kannatanust ning kiirabikaart) tuginedes keskmisele mõistlikule inimesele siiski tajutav,

et süüdistuses kirjeldatud ja Rein Mendese poolt toime pandud tegevus põhjustab valu ning

kannatanu vastupidised selgitused käeoleval ajal ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed.

Kannatanu oli materjalidest nähtuvalt sündmuse ajal tugevas joobes, mis võis mõnevõrra

mõjutada tema taju sündmuse ajal ning mälu hilisemal ajal. Ründe näol ei olnud tegemist

kannatanu keha vähese intensiivsusega mõjutamisega, vaid ohtrate ja kiirete löökidega

kannatanu pea ja ülakeha piirkonda. Videosalvestiselt on näha, kuidas esimese löögi tagajärjel

kannatanu vajub pingile külili. Ta ajab end püsti ning järgnevate löökide ajal vajub uuesti

külili. Kannatanu on seejärel istuvas asendis, süüdistatav seisab tema ees ja mõlemate kätega

lööb. On näha, et kannatanu tõmbab ennast kägarasse ja paneb pea alla, kaitstes kätega ka

peapiirkonda. Lööke tehakse ka peapiirkonda ning peale viimast pähe tehtud lööki

süüdistatava poolt asetab kannatanu oma käe pea küljele. Peale sündmust on kannatanul

tuvastatud ka tervisekahjustus- pindmine peavigastus. Kui tegemist oleks olnud kannatanu

poolt soovitud ja talle meelepärase tegevusega, puudunuks vajadus selle tegevuse käigus

kaitseasendisse tõmmata. Samuti on Rein Mendese käitumine kannatanu suhtes olnud

sedavõrd intensiivne, et selle kohta on kõrvalise isiku poolt peetud vajalikus teha väljakutse

politseile.

20. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et Rein Mendes põhjustas oma tegudega kannatanule valu

ning eelnevalt nimetatud tervisekahjustuse. Seega on täidetud KarS § 121 lg 1 sätestatud

kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.

21. Kohtu hinnangul vastab Rein Mendese käitumine KarS § 121 lg 2 p 3 kvalifitseerivale

tunnusele – see on toime pandud korduvalt. Kvalifitseeriva tunnusena korduvuse sisustamist

on Riigikohus käsitlenud lahendis nr 1-19-5146. Riigikohtu lahendis on välja toodud, et

oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo

toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist

väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes

kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). Karistusregistri teatis ja kohtuotsuse väljatrükk (I kd

tl 158-166; 87-89) tõendavad, et Rein Mendes on varem pannud toime teise inimese kehalise

väärkohtlemise. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 25.05.2020 kohtuotsusega nr 1-20-2093

karistati teda muuhulgas KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 118 lg 1 p 1, 6 järgi, milline karistus on

kehtiv. Seega on tõendatud KarS § 121 lg 2 p 3 nimetatud kvalifitseeriva tunnuse – korduvuse

– olemasolu.

22. KarS § 15 lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui KarS-s ei ole sätestatud

karistust ettevaatamatu teo eest. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 lg 1 sätestatud tegu

tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega (J.

Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121

komm. 6). Kohtu hinnangul pani Rein Mendes temale süüksarvatava teo toime KarS § 16 lg 3

kohaselt otsese tahtlusega, ehk siis toimepanija teadis, et paneb toime kehalise

väärkohtlemise, mis põhjustab kannatanutele vähemalt füüsilist valu ja/või tervisekahjustuse.

Lüües kannatanut O.S.-i rusikatega korduvalt keha- ja peapiirkonda, teadis süüdistatav, et

tekitab taolise tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused ning täidab kehalise

väärkohtlemise koosseisu ja vähemalt möönis seda. Nende järelmite saabumine on ettenähtav

ka igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

23. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud.

Samuti on Rein Mendes süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.

24. Seega on Rein Mendes kehaliselt väärkoheldes O.S.-i realiseerinud KarS § 121 lg 2 p

3 ette nähtud kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid

kohtumenetluses ei tuvastatud. Süüdistatav Rein Mendes tuleb tema poolt toime pandud

kuriteos KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

(II) Süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1 järgi

25. Teiseks süüdistatakse Rein Mendest selles, et ta nõudis 10.12.2024 ajavahemikul kell

22.00-23.30 xxx tänaval xxx bussipeatuse juures alaealiselt R.M.-ilt ebaseaduslikult varalise

kasu üleandmist ja ähvardas nõude täitmata jätmisel R.M.-ile peksa anda ja maha lasta. Rein

Mendes kasutas nõude esitamisel tulirelvaga sarnanevat eset.

26. Vaidlus puudub selles, et süüdistatav ja kannatanu 10.12.2024 ajavahemikul kell 22.00-

23.30 xxx tänaval xxx bussipeatuse juures kokku said seoses eelnevalt sõlmitud kihlveo

täitmise küsimusega. Seda kinnitab nii süüdistatav (kd II, tl 22, 28) kui kannatanu (kd I, tl

115-116). Vaidluse all on mh see, kas süüdistataval oli kaasas relvalaadne ese, kui jah siis

mida täpselt ta sellega tegi ning mida ütles.

27. Sündmused said alguse süüdistatava Rein Mendese ja alaealise kannatanu R.M.-i vahel

sõlmitud kihlveost. Nimelt kirjeldasid nii süüdistatav kui ka kannatanu ühtmoodi seda, kuidas

8. detsembril 2024 oldi kolmekesi koos S.I. juures XXX (kt I, tl 114; kt II, tl 21) ja tarvitati

alkoholi. Süüdistatav avaldas, et vahepeal käis ka N.A. nende juures. Ka S.I. kinnitas, et 8.

detsembril 2024 tarvitati tema juures kolmekesi viina ning vahepeal käis N.A. sealt läbi ja

lahkus. Tunnistaja ise läks üks hetk magama ära ja Rein Mendes ning R.M. tarbisid koos

alkoholi edasi (kt II, tl 138, 142).

28. Kannatanu ning süüdistatava ütlused lahknevad selles osas, kas 8. detsembril näidati

kannatanule relva ning kes seda võis teha. Süüdistatav on öelnud, et tema R.M.-ile 8.

detsembril relva ei näidanud ja ei tea, kas N.A. näitas (kt II, tl 27 pöördel). Kannatanu on

rääkinud, et 8. detsembril Rein Mendes mängis relvaga, võttis salve ka välja. Relva sai naabri

toast, kelle nimi on vist N.A.. Rein Mendes näitas relva. S.I. oli ka siis juures. See oli selline

alt mustjas ja ülevalt oli natuke kuldset ja hõbedast ja pronksikat. Ütles, et viib selle

parandusse. Kannatanu ei tea, miks ta seda relva näitas. Ei mäleta seda kohta, oli purjus (kt I,

tl 114 pöördel-115, 118). S.I. rääkis, et 8. detsembril näitas R.M.-ile esikus relva hoopis

N.A. . Tegemist oli väikese püstolit meenutava relvaga, mis oli tunnistaja selgitusel alt must

ja pealt oli kuldse ja mustritega (kt I, tl 142-142 pöördel). Kohus loeb tõendatuks selle, et

R.M.-ile 8. detsembril S.I. juures koosviibimisel relvalaadset eset näidati, kuid ütluste pinnalt

ei ole võimalik üheselt tuvastada, kelle poolt. Ütlustes nähtuvalt tarvitati ka alkoholi, mis

mõjutab isikute taju ja mälu. Lisaks on võimalik, et seda tegid nii N.A. kui hiljem ka Rein

Mendes kui tunnistaja S.I. oli juba magama läinud. Näidatava relva kirjeldus ühtib nii

kannatanu kui tunnistaja kirjeldustes – so musta värvi alaosa ja pealt kuldset tooni.

29. Kannatanu selgitas, et samal õhtul tuli tal mõte mängida sellist mängu joomise peale, et

kes esimesena purju jääb see on kaotaja. Rein Mendes tahtis teha sellest kihlveo, kannatanu

algul ei tahtnud kihla vedada, aga oli lõpuks nõus, kuna tahtis seltskonnas veel olla. Kaotaja

pidi tooma kolm liitrit kanget alkoholi, kas rummi või viina (kt I tl 114-114 pöördel,120

pöördel, 117 pöördel). Süüdistatav kinnitas samuti, et neil oli kannatanuga kihlvedu, et see,

kes „kukub esimesena laua alla“ või esimesena ütleb, et enam juua ei jaksa, on kaotanud ja

peab kihlveo täitma. Kihla veeti kolme liitri alkoholi peale. Süüdistatav tegi ka video, kus

R.M. natukene lollitas ja ütles, mis ta pidi tegema (kt II, tl 21-21 pöördel).

Viidatud videosalvestis on ka kohtule esitatud ning kinnitab kihlveo toimumist (I kd tl 84-86).

Videosalvestiselt nähtub kannatanu, kes on väga purjus, üritab seista, kuid tuigub tugevasti.

Süüdistatav küsib: „Poiss, mis sa mulle lubasid seekord.“ Kannatanu vastab, et kolm liitrit.

Süüdistatav küsib: „Mille eest?“. Kannatanu vastab: „Selle eest, et ma kaotasin kihlveo.“.

Süüdistatav vastab: „Tubli. Arvesta, see jäi video peale praegu, kui sina ütlesid seda.“.

30. Kannatanu selgitas, et tegelikult tal võimalust kuskilt alkoholi hankida ei olnud ja raha tal

ka ei olnud. Ei oska selgitada, miks sellise kihlveo üldse sõlmis (kt I, tl 115, 117 pöördel).

Süüdistatav avaldas, et kokkuleppe kohaselt pidi järgmise päeva õhtuks, e. 9ndaks tooma

kannatanu alkoholi, aga süüdistatav ütles talle, et kui tal ei ole võimalik, siis toogu kasvõi

hiljem. Üheksandaks kannatanu alkoholi ei toonud ja ühendust ka ei võtnud (kt II, tl 21

pöördel). Süüdistatava selgitusel proovis ta ka 9ndal helistada kannatanule, et küsida, kas

alkohol on olemas või mitte, kuid ei saanud kannatanut kätte (kt II, tl 27 pöördel). Kannatanu

ning süüdistatav selgitavad ühtemoodi seda, et kümnenda hommikul helistas süüdistatav

kannatanule ning uuris, kas ta saab oma kihlveo täita (kt I, tl 118 pöördel, kt II, tl 21 pöördel).

Süüdistatav selgitas, et sel päeval saadi kokku kahel korral. Esimest korda saadi kokku kella

nelja paiku xxx bussipeatuse juures. Siis andis kannatanu talle üle paugud, ilutulesiku,

mispeale süüdistatav ütles, et läheb üks liiter vähemaks (kt II, tl 21 pöördel – 22). Ka

kannatanu räägib, et kuna ta alkoholi ära tuua ei saanud siis viis süüdistatavale ilutulestikku ja

siis süüdistatav võttis sellest kolmest liitrist alla ühe liitri (kt I, tl 114 pöördel, 118 pöördel).

31. Isikute ütlused on kokkulangevad selles, et 10. detsembri hilisõhtul xxx bussipeatuse

juures toimus kokkusaamine, kus osalesid kannatanu, tunnistaja O.N., süüdistatav ja L.D.

ning kokkusaamisel käsitleti võidujoomise kihlveost tekkinud alkoholi võlgnevust. Isikute

ütlused lähevad esmalt lahku selles osas, kes kellele 10. detsembri õhtul helistas, et

kokkusaamist kokku leppida ning kas kokkusaamise juures oli ka tunnistaja S.I..

32. Kannatanu selgitas, et Rein Mendes helistas talle üheksa ajal. Kannatanu ütles, et tal ei ole

alkoholi. Rein Mendes tahtis kokku saada ja kutsus ta xxx bussipeatuse juurde. Kannatanu

arvas, et ta tahab vaid rääkida (kt I, tl 115-115 pöördel). Seda, et just süüdistatav oli see, kes

helistas ja kannatanu xxx bussipeatusesse kutsus kinnitab ka S.I., kes on öelnud, et Rein

helistas R.M.-ile ja O.N.-ile. Tahtis R.M.-ilt alkoholi kätte saada (kt I, tl 139 pöördel).

Süüdistatava selgituste kohaselt oli helistajaks hoopis kannatanu, kes helistas talle natukene

enne kümmet ja palus kokku saada, mispeale ütles talle, et xxx peatus. Alkoholi toomisest

telefonis juttu ei olnud ja kannatanu ütles, et tahab rääkida, ei tea, miks telefonis ei saanud

rääkida. Rein Mendes oli sel ajal S.I. juures, kus toimus koosviibimine. Süüdistatava sõnul

olid seal lisaks temale ka I.N., A.A., S.I. ja vahepeal N.A. , kes jooksis oma toa vahet.

Vahepeal oli nendega, vahepeal ei olnud. Hiljem tuli ka L.D. (kd II, tl 22, 28). Tunnistaja

A.A. on öelnud, et tema mäletamist mööda helistas R.M. Rein Mendesele (kt II, tl 8 pöördel).

Ka tunnistaja I.N. on rääkinud, et Reinule helistas R.M. (kt II tl 13 pöördel).

Ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas isiku ütlused on

järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud

samasisulisi või lahknevaid ütlusi (vt nt RKKKo 3-1-1-10-17, p 8) ning millisel määral või

kas üldse riimuvad need ütlused ülejäänud tõendikogumiga. Samuti on oluline hinnata ütluste

nn elulist usutavust (vt nt RKKKo 3-1-1-89-12, p 14). Riigikohus on lahendis 1-21-3307

öelnud, et kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi saab kohus isiku ütluste

usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldada tema kohtueelses menetluses antud ütlusi üksnes

KrMS § 289 lg 1 järgi kohtumenetluse poole taotluse alusel ristküsitluse käigus, kui kohtus

antud ütlused on vastuolus kohtueelses menetluses antutega. Kui see tingimus on täidetud,

saab kohus tugineda ütluste usaldusväärsuse hindamisel vastuolule tõendiallika kohtueelses

menetluses ja kohtus antud ütluste vahel.

Kohtu hinnangul on tuvastatav, et õhtul helistas kannatanule kokkusaamise sooviga just

süüdistatav nagu seda on kirjeldanud kannatanu ja tunnistaja S.I., kelle ütlused tervikuna on

vastuoludeta ja eluliselt usutavad. On eluliselt usutav, et süüdistatav, kes tundis, et talle

võlgnetakse alkoholi ja kes ise oli parasjagu koosviibimisel, kus tarvitati alkoholi (kt I, tl

135), soovis, et võlgnetav alkohol ära tuuakse. Kannatanu ja O.N.-i ütlustest nähtuvalt kutsus

kannatanu antud kokkusaamisele ka O.N.-i, kes ei olnud samal ajal kannatanuga koos, viibis

eemal ja sai kannatanuga eelnevalt kokku, et ühiselt xxx bussipeatusesse minna (kt I, tl 115

pöördel, 125 pöördel). Eluliselt usutav ei ole, et kannatanu, kellel nagunii ei olnud alkoholi

anda väidetava võlgnevuse tasumiseks, peaks soovima hilisõhtul süüdistatavaga kokku saada,

et rääkida lisaks telefonis sellekohase avalduse tegemisele ka näost näkku täiendavalt, et tal

ikka alkoholi ei ole ning veel enam kaasa kutsuma sellele kokkusaamisele mujal viibiva

sõbra. Süüdistatav on ise avaldanud, et ka 9ndal püüdis helistada kannatanule, et küsida, kas

alkohol on olemas või mitte, samuti suheldi alkoholi teemadel 10nda hommikul, mis kinnitab

täiendavalt, et süüdistatav oli väga huvitatud alkoholi võimalikult kiiresti kätte saamisest.

Samuti on tunnistaja O.N. välja toonud oma ütlustes, et kannatanu palus teda nagu

julgustuseks kaasa, ta natuke kartis sinna minna (kt I, tl 127 pöördel). Kui kohtumist oleks

soovinud kannatanu ja süüdistataval oleks olnud sedavõrd ükskõik, et ta telefonis isegi ei küsi,

millega seoses kannatanu hilisõhtul kokku tahab saada nagu selgitas süüdistatav (kt II, tl 28),

jääb arusaamatuks, mis pidanuks seoses eesseisva kohtumisega kannatanule muret tekitama,

et julgustuseks sõber kaasa kutsuda.

Kuigi tunnistajad A.A. ja I.N. on väitnud, et helistajaks oli R.M., ei ole kohtu hinnangul

võimalik antud tunnistaja sellekohastele ütlustele ülemäära suurt kaalu omistada. Eelviidatud

tunnistajad, kes olid enda kinnitusel kained koosviibimistel, ei mäletanud valdava osa küsitud

asjaolude kohta, andsid kohtuistungil ajas muutuvaid vastused või varasematega vastuolus

olevaid ütlusi mida nad arusaadavalt selgitada ei osanud. Nii on tunnistaja A.A. (kt II, tl 5

pöördel-11) kohtueelses menetluses antud ütlusi seoses vastuoluga kohtuistungil antutega

kolmel korral avaldatud. Arusaadavalt vastuolusid tunnistaja selgitada ei osanud. Tunnistaja

on ka kohtuistungil selgitanud, et keegi tema juuresolekul alkoholi ei tarvitanud. See ei lange

kokku isiku enda järjepidevate ütlustega sellest, et Rein Mendesel oli käes Saku Ice pudel ja

ta tarvitas Saku Ice-i pudelis (mitte pugis, kuhu pakendatakse alkoholivabu Saku on Ice

tooteid), ega ka N.A. ütlustega, milliste kohaselt 10ndal koosviibimisel tarvitati alkoholi. Ka

I.N.-i (kt II, tl 11-15) ütlustest ilmneb, et tegelikult tunnistaja kuigi paljut ei mäleta. Kui

tunnistaja räägib võrdlemisi kindlas kõneviisis, et 10ndal jõi süüdistatav Saku on Ice-i, siis

seda, mis teistel päevadel Rein Mendes jõi, tunnistaja ei mäletanud. Seda, kas tunnistaja

jõudis koosviibimisele hommiku, lõunal või õhtul tunnistaja samuti esialgu ei mäletanud ning

alles pärast varasemate ütluste meenutamist meenus talle, millal ta S.I. elukohta jõudis.

Samuti andis isik ajas muutuvaid ütlusi selle kohta, kas telefon oli kõlari peal ja ta kuulis

kannatanu ja süüdistatava vestlust 10ndal või ta sai info süüdistatavalt. Ka on antud tunnistaja

ütlused vastuolus tunnistaja N.A. ütlustega sellest, et koosviibimisel tarvitas ta rummi (kt I, tl

135 pöördel), kuivõrd I.N. on väitnud, et keegi alkoholi ei tarvitanud peale Rein Mendese,

kes jõi Saku on Ice-i. Kokkuvõtlikult nähtub tunnistajate ütlustest, et tegelikult nad kõnealuse

õhtu sündmustesse ülemäära palju ei süvenenud, ega mäleta ka mitmeid aspekte konkreetsest

õhtust või varasematest seltskonna koosviibimistest. Seetõttu on põhjendatud kahelda, kas

paari üksiku asjaolu kohta, mille kohta tunnistajad on ütlusi andnud, nad tegelikult ikka

mäletavad.

Eelnevat kokku võttes on kohtu hinnangul tuvastatav, et 10. detsembril 2024 kokkusaamise

sooviga helistas kannatanule ning kokkusaamise initsiaator oli just süüdistatav.

33. Süüdistatava ja kannatanu ütlused lahknevad ka selles osas, kas xxx bussipeatuses

kokkusaamisel oli S.I.. Kannatanu rääkis, et võttis kaasa endaga O.N., nad ootasid

bussipeatuses ja kohale tulid Rein Mendes, S.I. ja L.D., kelle perekonnanime ta ei tea (kt I, tl

115 pöördel). Süüdistatav selgitas, et temaga koos tuli xxx bussipeatusesse vaid L.D. (kt II, tl

22 pöördel). S.I. ise on andnud ütlusi, et tema läks kohtumisele xxx bussipeatusesse koos

Reinu ja L.D.-ga (kt I, tl 139 pöördel-140). Süüdistatav ei oska öelda, miks S.I. peaks

ekslikult väitma, et läks L.D. ja temaga kaasa, spekuleerides, et see võib olla seotud asjaoluga,

et tunnistajale meeldis I.N., aga I.N. valis Rein Mendese, kuid jääb selle juurde, et S.I.-d ei

olnud koha peal. Kohtul puudub alus kahelda S.I. ütlustes, mis on tervikuna ning ka antud

asjaolu osas sisemiste vastuoludeta, eluliselt usutavad ning riimuvad teiste tunnistajate

ütlustega. Kuigi süüdistatav on veel välja toonud, et S.I. ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna ta

mäletas anda ütlusi selle kohta, mis oli seljas Rein Mendesel, tunnistajal endal ja L.D.-l , aga

ei mäletanud, mis oli seljas O.N.-il ja kannatanul (kt II, tl 42), ei muuda see kohtu hinnangul

isiku ütlusi ebausaldusväärseteks. Inimeste mälu töötab erinevalt ning detailid, mis kellelegi

meelde jäävad on erinevad. Lisaks oli S.I. 10nda kuupäeva õhtul ajaliselt oluliselt kauem koos

Rein Mendese ja L.D.-ga , kuid kohtumine kannatanu ja tunnistaja O.N.-iga, millise jooksul

saanuks tunnistaja pöörata tähelepanu kannatanu ja tema sõbra riietusele, kestis lühiajaliselt.

Süüdistatava ütlused selles osas, et S.I. 10. detsembri 2024 õhtul xxx bussipeatusesse kaasa ei

tulnud, on ümber lükatavad teiste kohtus uuritud tõenditega. Lisaks kannatanu ja S.I. enda

ütlustele kinnitavad ka O.N.-i ütlused, et lisaks Rein Mendesele ja L.D.-le tuli nendega koos

ka S.I. (kt I, tl 125 pöördel). Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja O.N.-i sellekohastes

ütlustes. Ka N.A. ja I.N. , kes ülemäära detailselt sündmusi ei mäleta, on siiski nimetanud S.I.

juures toimunud koosviibimiselt välja läinud isikuna ka S.I.-d (kt I, tl 135 pöördel; kt II, tl

14). Lisaks märgib kohus, et kannatanu, O.N. ja S.I. ise selgitavad kõik ühetaoliselt, kuidas

kokkusaamisel paikneti – omavahel vastastikku nii, et kannatanu ja O.N.-i vastas oli

süüdistatava seltskond selliselt, et süüdistatav seisis keskel, S.I. ja L.D. vahel (kt I tl 118

pöördel-119; 127 pöördel-128; 145).

Ainus tunnistaja, kes sarnaselt süüdistatavaga kohtus kinnitas, et S.I. jäi kindlasti tuppa, oli

A.A. . Kuna tunnistaja ütlused olid selles osas vastuolus eeluurimisel antud ütlustega avaldati

kohtus tunnistaja eeluurimisel antud ütlused, kus ta on öelnud lause: „Temaga koos läks ka

S.I. ja L.D., N.A. läks enda korterisse, mina ja I.N. jäime tuppa“. Tunnistaja A.A. on andnud

erinevatel menetlusetappidel lahknevaid ütlusi ning seda vastuolu veenvalt selgitada ei

osanud. Ka ei riimu tema kohtus antud ütlused ülejäänud tõendikogumiga. Seetõttu jätab

kohus tunnistaja A.A. ütlused selles osas, kas S.I. läks Rein Mendesega kaasa või jäi tuppa

tõendikogumist kõrvale.

Eelnevat kokku võttes on kohtu hinnangul tuvastatav, et 10. detsembri 2024 kohtumisel xxx

bussipeatuses oli ka S.I..

34. Kannatanu ja süüdistatava ütlused lahknevad ka selles, mis täpselt xxx bussipeatuses

toimus.

Kannatanu on selgitanud, et 10. toimus väljapressimine. Rein Mendes helistas üheksa ajal.

Ütles, et võiks kokku saada, tahab rääkida ja küsis alkoholi olemasolu kohta, millel kannatanu

vastas, et tal ei ole. Lepiti kokku kohtumine xxx bussipeatuses, kuhu võttis kannatanu kaasa

O.N.-i. xxx bussipeatusesse jõuti ca kümme, enne kümmet või poole ühetestkümne kandis ja

oodati. Kohale tulid Rein Mendes, S.I. ja L.D.. Rein Mendes ütles, et kui ta tänaseks õhtuks

kahte liitrit või 60 eurot ei too südaööks, siis on kaheksa liitrit ja 240 eurot see juba. Siis võttis

süüdistatav relva välja püksivöö vahelt. Sarnase relva nagu ta oli näinud kaks päeva tagasi.

Relvaga ta ei sihtinud, hoidis enda juures rohkem. Süüdistatav ütles ka, et kui ta ei too kahte

liitrit alkoholi ära, siis ta saab peksa ja siis lubas relvaga maha lasta. Kui Rein Mendes relva

näitas ja seda ütles, siis kannatanu tundis hirmu oma elu ja tervise pärast. Kartis, sest Rein on

varem istunud kinni ja ei tea iial, mis ta võib teha. Kannatanu teadis, et Rein on varem

vangistust kandnud. Kedagi teist juures ei olnud, kes veel ähvardanuks. Pärast seda sündmust

rääkis sellest lastekodu kasvatajale (kt I, tlk 115-116 pöördel, 119).

Süüdistatav on öelnud, et ta ei ole väljapressimist R.M.-i suhtes toime pannud ega teda

relvaga ähvardanud. 10nda kuupäeva sündmuste kohta on süüdistatav selgitanud, et toimus

ainult jutuajamine R.M.-iga, kes palus pikendust alkoholi toomiseks. Süüdistatav ütles, et aga

palun. Küsis umbes kauaks, millele kannatanu vastas, et 00 saab ära tuua. Käes oli tal ainult

Saku Ice pudel, relva ei olnud. Rein Mendes selgitas, et ta ei nõudnud alkoholi, lihtsalt küsis,

kas ta saab ära tuua 00ks kui tal võimalus on. Lisaks selgitas süüdistatav, et kui 00-ks ei jõuta,

jääb asi järgmiseks päevaks ja alkoholi kogus, mis toodama pidi oli sama, ei ole tõstnud

alkoholi limiiti ühtegi korda (kt II, tl 22 pöördel, 28 pöördel-29).

35. Kohtu hinnangul on eluliselt ebausutav, et kannatanu võtaks õhtul eraldi ühendust

süüdistatavaga, kulutaks aega kokkusaamisele, kutsuks sinna julgustuseks sõbra ja paluks

tähtaja pikendamist maksimaalselt kahe tunni võrra. Arvestades, et peale kell 22.00-i ei müüa

Eestis poodides nagunii enam alkoholi, ei suurendaks antud tähtaja pikendamine kahe tunni

võrra kuni 00.00-ni ka oluliselt reaalsuses kannatanu võimalusi alkoholi hankimiseks. Ka ei

ole süüdistatava selgitused järjepidevad selles osas, millest vesteldi ning kuidas siiski jõuti

väidetavalt kokkuleppeliselt pikendatud tähtajani 00.00 – kas selle kellaaja küsis kannatanu,

kas selle ütles süüdistatav. Kohtu hinnangul on süüdistatava kohtuistungil antud ütlused

keerutavad, ajaliselt muutuvad, osaliselt vastuolus eeluurimisel antud ütlustega, eluliselt

ebausutavad ja ennastõigustavad, ega lange kokku teiste tõenditega.

36. Kohtule on tõendina esitatud 16.01.2025 asitõendi vaatlusprotokoll ja CD-plaat kõnega

häirekeskusele (I kd tl 77-78, 86), millest nähtub, et 10.12.2024 kell 23:31:55 teatab helistaja

meesterahvast, kellel on relv ja kes on teist isikut ähvardanud. Helistaja arvab, et sellel isikul

pole relvaluba ja peaks olema käitumiskontroll. Relv on Glocki taoline. Meesterahvas hetk

tagasi ähvardas. Ähvardamine toimus selliselt, et saadi kokku, oli mingi kihlvedu olnud

millegi peale. Kaotaja pidi meesterahvale midagi tooma. Meesterahvas ütles, et kui ei too, siis

saab relvaga. Sündmus toimus xxx bussipeatuse lähedal, Tartus. Isiku nimi on Rein Mendes,

22-aastane. Helistaja tema elukohta ei tea, isik seikleb praegu igal pool ringi Tartus, kõige

rohkem näeb teda kesklinnas, pool aastat tagasi sai vanglast välja.

37. Tunnistaja O.N.-i ütlused xxx bussipeatuses toimunu ja relvaga ähvardamise osas lähevad

kokku kannatanu ütlustega, välja arvatud selles osas, kes ütles verbaalselt ähvardusi. O.N. on

avaldanud, et alkoholi nõudmise sündmus oli 10. detsembril 2024, kui läks kaasa kannatanuga

viimase kutsel. Tunnistajale jäi mulje nagu kannatanu natuke kartis sinna minna. xxx

bussipeatuses tuli jutt mingist osast alkoholist, et kaks liitrit alkoholi kella kaheteistkümneks.

Rein nõudis R.M.-ilt kaks liitrit alkoholi või 60 eurot kella kaheteistkümneks või järgmine

päev kaheksa liitrit või 240 eurot. Kui alkoholi ei too siis mingi tina andmise jutt käis ja läbi

peksmine. Lisaks ähvardamisele võttis Rein Mendes püksi vahelt mingi relvataolise asja ja

sihtis maa suunas. R.M. kartis, ta käed hakkasid värisema. R.M. lubas talle selle alkoholi tuua.

R.M. andis kellaajalise lubaduse, et ta kella kaheteistkümneks toob. Relv tundus olevat selline

musta värvi Glock 18. Täpselt ei oska kirjeldada pimedas nähtud relva. Kartis ka ise veits.

Arvasid, et see on päris relv, aga ei saanud kindlad olla. Prokurörile vastates ütles tunnistaja,

et mingi L.D. ka seal midagi rääkis R.M.-iga, aga ei mäleta mida. Seega avaldas tunnistaja

prokuröri küsimustele vastates, et tina andmisest ja läbi peksmisest rääkis süüdistatav ning

L.D. rääkis ka midagi, mida ta ei mäleta. Kaitsjale vastates selgitas tunnistaja esialgu, et ei

pannud tähele, mida L.D. nimeline isik rääkis, märkides hilisemalt, et, et just L.D. ähvardas

R.M.-i tina või läbi peksmisega ja süüdistatav vaid sihtis relva vastu maad. Rein suunas käes

hoides relva vastu maad ja ütles R.M.-ile midagi (kt I, tl 125 pöördel-129).

Seoses vastuoluga selles, kes ütles kannatanule, et viimane saab tina või pekstakse läbi,

avaldati kohtus prokuröri taotlusel tunnistaja eeluurimisel öeldud lause, kus ta on öelnud:

„Suunas relvatoru R.M.-i poole ja ütles R.M.-ile, et R.M. peab tooma talle 60 eurot või kaks

liitrit kanget alkoholi enne kella kahteteist, või homme kaheksa liitrit või 240 eurot. Kui R.M.

seda ei tee, siis saab tina või pekstakse läbi“. Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et seda kohta

ütles L.D. tegelikult. Seoses vastuoluga tunnistaja ütlustes puutuvalt L.D. nimelise isiku öeldu

sisusse avaldati tunnistaja ütlustest järgnev lause: „Algul rääkisime, L.D. ähvardas R.M.-i, et

lööb tal näo sisse ja muu taoline“. Seoses ilmnenud vastuoluga selgitas tunnistaja, et näo

sisselöömine ja muu oli alguses ning relva väljavõtmine toimus pärast. Rein võttis relva välja,

näitas seda kannatanule ja L.D. ütles, et saad sellega või peksame näo sisse kui neid asju ära

ei too. Asjad käskis siiski ära tuua Rein (kt I, tl 129 pöördel-130). Kohtule selgitas tunnistaja,

et Reinu jutt oli seoses sellega, et mis ajaks ja kui palju tuua. Kui Rein oli oma jutu ära

rääkinud, hakkas L.D. rääkima, et kui ei too saab tina või lüüakse nägu sisse (kt I, tl 130

pöördel-131). Kohtu hinnangul esineb vastuolu tunnistaja ütlustes selles kas nõutava

alkoholikoguse mittetoomisel ähvardas verbaalselt vägivalla kasutamisega ka Rein Mendes

või mitte ning kas enne või peale süüdistatava juttu asus L.D. nimeline isik oma avaldusi

tegema. Seda, miks tunnistaja verbaalse ähvarduse küsimuses kohtuistungi käigus asus kaitsja

küsitlusvoorus andma enda kohtuistungil ja kohtueelselt antud ütlusega vastuolulisi ütlusi

ning kas rolli võis mängida ka süüdistatava heidutav kohalolek saalis, tunnistaja selgitustest ei

selgunud. Kuivõrd aga esinevad siiski selgitamata vastuolud selles, kas Rein Mendes ka

verbaalselt ähvardas kannatanut, jätab selles osas kohus tunnistaja ütlused kõrvale. Samas on

tunnistaja läbivalt ühetaoliselt kinnitanud, et alkoholi kannatanult nõudis süüdistatav ja relva

võttis välja just süüdistatav (kt I, tl 126, 128,-128 pöördel, 129 pöördel, 130-131).

38. Sündmuse juures viibis ka tunnistaja S.I., kelle ütlused kinnitavad, et alkoholiga nõudmisi

esitas ja relvaga ähvardas Rein. Tunnistaja on öelnud, et Rein ütles, et kaheteistkümneks öösel

olgu toodud kaks pudelit. Nõudis R.M.-i käest. Kui kaheteistkümneks ei jõua, siis läheb

kahekordseks suuremaks pudelite arv. Rein Mendes seisis ja võttis N.A. relva välja vöö vahelt

pärast seda kui ütles, et kaheteistkümneks olgu toodud. Jäi mulje, et võttis selle välja

ähvardamise pärast. Ähvardas R.M.-i, neid. Relv oli suunatud maha asfalti peale. Selle peale

R.M. ja O.N. astusid kaks sammu tagasi. Kes mida veel rääkis tunnistaja öelda ei osanud,

kuna talle tuli kõne vahele ja ta läks rääkima paar sammu tagasi. Pikka aega oli relv käes ja

tunnistaja ütles süüdistatavale, et pane relv käest ära, kuna ei tahtnud jamasid. Siis Rein ka

pani relva ära püksirihma vahele. Peale relva ära panemist ütles Rein, et kaheteistkümneks

olgu joogid toodud, kui ei ole, siis läheb asi karmiks, millest tunnistaja sai aru, et oleks

kakluseks läinud. Tunnistaja avaldas veel, et ka L.D. suhtles R.M.-iga, ütles ka, et kui kella

kaheteistkümneks pole toodud (kt I, tl 140-141 pöördel, 143 pöördel, 145)

39. Mis puutub süüdistatava riietusse sündmuse ajal siis selles osas olid isikute ütlused

erinevad ning nende põhjal ei ole võimalik tuvastada, mis süüdistataval sel õhtul seljas oli ega

seetõttu ka selle alusel kellegi ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seada. Kohtu hinnangul ei

ole selle tuvastamisel ka olulist kaalu. Selge on, et vähemalt mingi pluus Rein Mendesel seljas

oli ning kannatanu ja tunnistajate O.N.-i ning S.I. kokkulangevate ütluste kohaselt võttis ta

relva välja püksivöö vahelt. Püksivöö vahel olevat relva on võimalik katta ka T-särgiga ning

olenemata sellest, mis süüdistataval seljas kohtumisel oli, ei välista see isikute ütluste

tõepärasust relva kaasavõtmise osas. Lisaks oli tegemist lühiajaliselt kestva tegevusega

kokkusaamisele mineku ja seal olemise näol ning mõistetav on, et alkoholi või ehmatuse tõttu

ei pööratud tähelepanu ja mäletata täpselt süüdistatava riietusega seonduvat.

40. Läbiotsimisprotokollist 20.12.2024 nähtub, et aadressil XXX tehtud läbiotsimise käigus

tõi N.A. naaberkorterist M. S.I. üürikorterisse talle (N.A.-le) kuuluvad Airsoft relvad ning

need asetati elutoa kirjutuslaua peale. Püstol koos salvega ja salves oleva laskemoonaga

pakendati ning võeti kaasa, püss jäetud N.A. valdusesse (I kd tl 37-55). Asitõendi

vaatlusprotokollis 17.01.2025 on vaadeldud 20.12.2024 läbiotsimise käigus aadressil xxx

N.A. poolt vabatahtlikult politseile hoiule antud Airsoft püstolit ja selle salve. Püstoli kelk on

kuldset tooni värviga, alumine osa musta värvi. Suurem osa relva välispinnast on kaetud

mustriga. Salv on musta värvi, sees valged plastmassist kuulid (I kd tl 56-60). Ka

kohtuistungil uuriti antud Airsoft relva ning võeti asja materjalide juurde. Tunnistajaid

asitõendi uurimise hetkel kohtusaalis ei viibinud.

41. Äratundmiseks esitamise protokollist 15.01.2025 nähtub, et kannatanu R.M.-ile on

näidatud fotot kolmest relvast ning ta on ära tundnud relva fotol nr 3. Kannatanu selgitas

äratundmisel, et samasuguse välimusega relvaga nägi ta, kuidas Rein Mendes mängis S.I. toas

õhtul 08.12.2024, kui alkoholi tarbisid. Samasuguse välimusega relvaga ähvardas Rein

Mendes teda 10.12.2024 õhtul xxx bussipeatuse juures. Kannatanul on meeles, et sellel relval

oli peal muster (I kd tl 61-62). Et tegemist oli just sellesama N.A. püstoliga, mida 10.12.2024

xxx peatuses Rein Mendes käsitses, nähtub ka S.I. ütlustest, kes on öelnud, et kui Rein võttis

relva välja xxx bussipeatuses siis tundis ta ära, et see on N.A. relv. Selle välimuse ja mustri

järgi, kuldse ja musta värvi ja mustri järgi tundis ära (kt I, tl 140 pöördel-141).

42. Süüdistatav teadis, et N.A.-l on relv. Ta on rääkinud, et N.A. on S.I. korteris relvaga

käinud mitu korda ning selgitas, et Glock 17 tüüpi relva käisid koos N.A.-ga ostmas (kt II, tl

23). Ka N.A. on andnud ütlusi, mille kohaselt Rein Mendes oli teadlik tema relvadest.

Tõenäoliselt olid alkoholijoobes ja siis oli näidanud. Veel selgitas tunnistaja, et Rein Mendes

on temalt kaks korda püstolit küsinud, aga ta ei ole andnud (kt I, tl 133 pöördel-134 pöördel).

Ka selgitas tunnistaja, et suhteliselt kogu aeg hoiab ust lukus, aga kui oli S.I. pool istumine,

mängus oli ka alkoholi, siis hoidis lahti, sest nägi ja kuulis, kui sinna mindi. Kui taheti rääkida

kahekesi, siis küsiti temalt, kas võidakse tema poole minna. See oli kokku lepitud. Samuti

selgitab tunnistaja, et 10ndal tarvitati S.I. juures alkoholi ning tunnistaja mälu järgi leiab, et

lukustas ukse, aga samas ei ole selles 100% kindel. Tunnistaja selgitas, et ta kindlalt ei oska

öelda, kas Rein Mendes on vahepeal tema toast relva võtnud või mitte. Küsimusele, kas ta on

andnud 10. detsembri 2024 õhtul Rein Mendesele relva, vastas tunnistaja, et ei mäleta (kt I, tl

133 pöördel; 134 pöördel; 135).

Tunnistaja S.I. rääkis, et tal endal ei olnud relvi, aga need Airsofti relvad on käinud tema toas,

N.A. kandis kaasas vahel. Tunnistaja teadis rääkida, et N.A. on Reinule andnud oma

väiksemat Airsoft püstolit mitu korda, aga täpselt ei tea, mis asjaoludel. Seda, kas N.A. 10.

detsembril enda Airsoft püstolit Reinul kasutada lubas tunnistaja öelda ei osanud (kt I, tl 138

pöördel-139). Tunnistaja selgitas ka, et kui kõik, st N.A. ja S.I. sõbrad tema juures olid, siis

N.A. ei lukustanud ust.

Rein Mendesel oli 10. detsembri 2024 õhtul võimalus N.A. relv enda valdusesse saada.

Ütlustest ilmneb, et 10ndal toimus S.I. korteris koosviibimine, kus tarvitati kanget alkoholi,

rummi. N.A. andis ütlusi, et ei mäleta, kas ta 10. detsembri 2024 õhtul andis Rein Mendesele

relva kasutada. Seega ei ole välistatud, et tunnistaja ise andis kõnealuse relva süüdistatavale,

kuid tarbitud alkoholi tõttu ei mäletanud seda. Arvestades, et N.A. selgitustest tulenevalt

taoliste ürituste ajal ta tavapäraselt oma toa ust ei lukutanud, millist praktikat kinnitas ka S.I.,

oli Rein Mendesel, kes oli teadlik tunnistaja relvadest, võimalus ka N.A. teadmata tema toast

kõnealune Airsoft relv võtta, sellega väljas käia ja tagasi tulles tagastada. Kohtu hinnangul on

isikute ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolli ja äratundmiseks esitamise protokolliga

tõendatud, et 10ndal detsembril võttis kohtumisele kaasa ja võttis ka püksivöö vahelt

kohtumise ajal välja Rein Mendes N.A.-le kuuluva Airsoft püstoli.

43. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused kohtumise asjaolude kohta ja selle kohta, et tal

relva kaasas ei olnud ning tema kannatanut sellega, ega verbaalselt kannatanut ähvardanud ei

ole, eluliselt ebausutavad ja olulistes aspektides ümber lükatud teiste kohtus uuritud

tõenditega. Süüdistatava selgitused kokkusaamise toimumise, seal aset leidnud tegevuste ja

vestluste osas on ennast õigustavad ning kantud soovist vabaneda vastutusest. Kannatanu ning

tunnistajate O.N.-i ja S.I. üldjoontes kokkulangevate ütlustega on tuvastatav, et Rein Mendes

nõudis R.M.-ilt alkoholi toomist südaööks nõudes 2 liitrit alkoholi või 60 eurot kella

kaheteistkümneks või järgmine päev kaheksa liitrit või 240 eurot. Lisaks võttis ta ähvarduseks

vöö vahelt välja tulirelvale sarnaneva N.A. Airsoft relva, mille suunas käes hoides maha.

Süüdistatava poolt relvalaadse eseme võtmist näinud tunnistajad kirjeldavad seda tegevust

ning selle eseme edasist hoidmist ühetaoliselt – enda juures, ühtegi inimest mitte sihtides,

suunatuna maha. Kohus loeb ka tõendatuks, et süüdistatav ütles kannatanule, et kui ta ei too

nõutud alkoholi ära, siis saab peksa ja laseb ta relvaga maha. Kannatanu ütluste kohaselt tegi

sellise avalduse Rein Mendes. S.I. oli osaliselt seoses telefonikõnega sündmustest eemal ja

teatud osa vestlusest ei kuulnud. Kuigi tema ütlused ei kinnita, et konkreetselt eelmärgitud

kujul verbaalselt oleks Rein Mendes teinud avalduse kannatanule, on tunnistaja välja toonud,

et Rein Mendes siiski peale relva ära panemist ütles, et kui kella kaheteistkümneks pole

joogid toodud, läheb asi karmiks, millest tunnistaja sai aru, et läheks kakluseks (kt I, tl 145).

Seega kinnitavad tunnistaja ütlused, et süüdistatav oli meelestatud alkoholi saamiseks tegema

jõu kasutamise ähvardusi.

44. Kokkuvõtlikult on kohtu hinnangul uuritud tõenditega leidnud kinnitust, et Rein Mendes

10.12.2024 ajavahemikul kell 22.00-23.30 xxx tänaval xxx bussipeatuse juures nõudis

alaealiselt R.M.-ilt varalise kasu üleandmist, so alkoholi, alternatiivselt raha toomist. Rein

Mendes kasutas nõude esitamisel tulirelvaga sarnanevat eset, mida hoidis enda ees, suunatuna

maapinna poole ning ütles kannatanule, et kui viimane ei too alkoholi saab peksa ja ta laseb ta

maha.

45. Väljapressimise objektiivne koosseis on varalise kasu üleandmise nõudmine, millega

kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Tagajärjena varalise kasu saamine toimepanija

poolt pole koosseisu täidetuse seisukohalt oluline.1 Riigikohus on selgitanud, et

väljapressimine on varavastane kuritegu, mille eesmärgiks on võõra vara, varalise õiguse või

muu varalise kasu nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus (vt Riigikohtu

1 Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, §

214 komm. 3

kriminaalkolleegiumi 20. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-88-03, p 9). Väljapressimise

koosseis eeldab seega, et varalise kasu üleandmise nõue ei tugine seaduslikule alusele.

Otsustamaks, kas KarS §-s 214 kirjeldatud viisil esitatud nõue on seaduslik või ebaseaduslik,

tuleb hinnata, kas ja millisel määral õiguskord seda nõuet tunnustab. Näiteks on

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg 1 järgi kehtetu tehing, mis on vastuolus heade

kommete ja avaliku korraga (nt narkootikumide ebaseaduslik käitlemine) (RKKKo 3-1-1-54-

16, p 26). Seega tuleb lahendada küsimus, kas Rein Mendese poolt kannatanule esitatud nõue

oli seaduslik või mitte.

46. Menetluses on tuvastatud, et Rein Mendes sõlmis kihlveo alaealise R.M.-iga selle kohta,

et alkoholi joomise võistluse kaotaja toob teisele algselt kolm liitrit alkoholi, mida hiljem

vähendati kahele liitrile. Süüdistatav on avaldanud, et sai kannatanu vanusest teada kui

kannatanu midagi hakkas paluma temalt, et ta ostaks. Siis R.M. ütles talle, et ta kohe-kohe

ise saab 18. See oli detsembri alguses (kt II, tl 20 pöördel). Kannatanu avaldas samuti, et Rein

Mendes teadis, et ta ei ole täisealine, kuna oli varem öelnud seda (kt I, tl 117 pöördel).

Kohtu hinnangul on alaealisega alkoholi peale sõlmitud kihlveokokkulepe TsÜS § 86 lg 1

mõttes vastuolus heade kommete ja avaliku korraga ning tühine. Vastavalt alkoholiseaduse §

47 lg-le 1 on alaealisel keelatud omada või vallata alkohoolset jooki. Seega pidi R.M. kihlveo

täitmiseks rikkuma seadust. Rein Mendes täisealise isikuna ei oleks tohtinud sellist kihlvedu

alaealisega sõlmida. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale

õiguslikke tagajärgi. Seega selle kihlveo tulemusel mingeid seaduslike ja õiguskorra poolt

tunnustatavaid nõudeid Rein Mendes esitada ei saanud. Kannatanu ning tunnistajate ütlustega

on tõendatud, et 10. detsembri õhtul kokku saades nõudis Rein Mendes alkoholi või raha

üleandmist. Kuivõrd tal puudus selleks seaduslik alus, oli eelviidatud varalise kasu nõudmine

ebaseaduslik.

47. Nõudmine moodustab käesoleva paragrahvi koosseisuteo juhul, kui sellega kaasneb

ähvardus: a) piirata isiku vabadust, b) avaldada häbistavaid andmeid, c) hävitada või rikkuda

vara või vägivald. Vägivald võib olla nii psüühiline kui füüsiline. Esimesel juhul

ähvardatakse tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega (§ 120 alt-d 1 ja 2), teisel juhul

seisneb ähvardamine tervise kahjustamises (§ 121 lg 1 alt 1 või lg 2 p 1) või kehalises

väärkohtlemises (§ 121 lg 1 alt 3). Ähvarduse puhul ei ole oluline, kas ähvardaja kavatses

oma ähvarduse täide viia või mitte. Määrav on see, et ähvardus on objektiivselt tõsine ja seda

peab tõsiseks ka ähvarduse adressaat2.

48. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et ähvardamine peab ähvarduse adressaadi

silmis olema veenev ning lisaks peab ähvardus tunduma enamasti reaalne ka keskmisele

mõistlikule kõrvalseisjale (vt nt 6. veebruari 2020. a otsus nr 1-19-1849/43, p 24).

Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt on ähvardamisega rünnatav õigushüve

inimese vaimne tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Eelkõige kahjustatakse antud kuriteoga

kannatanu vaimset heaolu, tekitatakse temas emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet.

Ähvardamine peab olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele.

Ähvardamine eeldab, et ähvardaja ütleks või jätaks muul viisil mulje, et kahju tekitamine

sõltub tema tahtest. Tavaliselt toimub ähvardamine suuliselt või kirjalikult esitatud sõnades.

Teadvustamine on võimalik ka konkludentselt – teoga, millest kahju tekkimist on võimalik

ühemõtteliselt järeldada. Nii on tapmisähvardusena käsitatav püstoli näitamine, noa kõrile

asetamine, kägistamine jne.3

49. Kohtus leidis tõendamist, et Rein Mendes nõudes 10. detsembri õhtul kannatanult alkoholi

või raha, võttis välja relva ja ütles ka, et kui alkoholi ei tuua talle, saab kannatanu peksa ja

2 Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, §

214 komm. 6, 10 ja 11.

3 Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, §

120 komm. 1. - 3.2.3

süüdistatav laseb ta maha, so ähvardas kannatanut verbaalselt ja konkludentselt nii tapmise

kui tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanu kirjeldas, et tundis sel hetkel hirmu oma elu ja

tervise pärast. Ta teadis, et Rein Mendes on varem istunud kinni ja ei tea iial, mis ta võib teha,

kas ta päriselt laseb või annab peksa. Kannatanu kartis. Lubas, et toob alkoholi ära. Kui koju

jõudis siis oli ka veel hirm. Toimunust rääkis lastekodu kasvatajale (kt I, tl 116-116 pöördel,

118 pöördel). Kui kannatanule 8ndal kuupäeval konkreetset hiljem ähvardamiseks kasutatavat

relva näidati, ei selgitatud talle, mis tüüpi relvaga tegu on (kt I, tl 115, 118). Seega puudus

kannatanul teadmine, mis tüüpi relvaga tegu on. O.N. selgitas samuti, et R.M. kartis, tal käed

hakkasid värisema ja oli pärast ähvardamist närviline. Samuti lisas tunnistaja, et ka tema ise

kartis pisut. Lisaks tõi tunnistaja välja, et kuigi nad ei saanud kindlad olla, arvasid, et see on

päris relv (kt I, tl 126-126 pöördel). Tunnistaja S.I. ütlused kinnitavad samuti, et kannatanu,

aga ka O.N.-i jaoks kõrvalseisjana, tundus ähvardus tõsiseltvõetav. S.I. on öelnud, et temale

jäi mulje, et Rein võttis relva välja ähvardamise pärast ning relva väljavõtmise peale R.M. ja

O.N. astusid kaks sammu tagasi. Relv oli Reinul tükk aega käes. Ta ütles Reinule, et see

paneks relva käest. See ei tundunud normaalne ja tunnistaja ei tahtnud jamasid (kt I, tl 140

pöördel-141).

Seda, et ähvardus tundus kannatanule tõsine näitab ka, et pärast koju jõudmist räägiti sellest

kasvatajale ja teatati politseisse. Kohtu hinnangul tundub hilisõhtusel ajal peale väidetavalt

võlgnetava alkoholi või raha nõudmist teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isiku poolt

tulirelvale sarnaneva eseme väljavõtmine koos avaldusega sellest, et kui alkoholi ära ei tuua,

antakse kannatanule peksa ja lastakse maha, reaalne ähvardus ka keskmisele mõistlikule

kõrvalseisjale.

50. Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus (KarS § 24 lg 1). KarS § 214 lg 2 p 1

kontekstis peab isik olema vähemalt ühel korral olema toime pannud varguse, röövimise,

omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või

turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise.

Karistusregistri teatis ja kohtuotsuse väljatrükk (I kd tl 158-166; 99-101) tõendavad, et Rein

Mendes on varem pannud toime väljapressimise. Viimati 19.03.2021 Viru Maakohtu Jõhvi

kohtumaja kohtuotsusega nr 1-20-9091 karistati teda muuhulgas KarS § 214 lg 2 p 1 järgi,

milline karistus on kehtiv. Seega on tõendatud KarS § 214 lg 2 p 1 nimetatud kvalifitseeriva

tunnuse – korduvuse – olemasolu.

51. Subjektiivsest küljest eeldab väljapressimine tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes.

Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega.4 Kohus leiab, et Rein

Mendes pani kuriteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 kohaselt. KarS § 16 lg 2 sätestab, et isik

paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu

teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Rein Mendes täisealise

isikuna teadis, et alaealisel isikul on keelatud alkoholi omada või vallata, mistõttu tema

kihlvedu ja seega ka nõue saada kannatanult alkoholi ei ole seaduslik. Sellest hoolimata leppis

Rein Mendes kannatanuga kokkusaamise kokku, kuhu võttis kaasa ka tulirelvale sarnaneva

eseme, et seda koos verbaalsete ähvardustega kasutada rahalise nõude esitamiseks ja

kannatanu hirmutamiseks ning survestamiseks alkoholi tooma. Esitades hilisõhtul taolisi

nõudmisi ja võttes samal ajal välja püksivöö vahelt eelnevalt kaasa võetud relva, öeldes et

alkoholi mittetoomisel annab kannatanule peksa ja laseb ta maha, sai Rein Mendes aru, et

kannatanu võtab seda ähvardusena ning sellise käitumisega paneb toime väljapressimise. Isiku

käitumisest nähtub, et ta seadis eesmärgiks kannatanu suhtes väljapressimise toimepanemise

ja pidas seda võimalikuks.

4 Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, §

214 komm. 14.

52. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja

subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esinenud.

Samuti on Rein Mendes süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.

53. Seega on Rein Mendes nõudes kannatanult ebaseaduslikult varalise kasu üleandmist

relvalaadse esemega ähvardades ja verbaalselt öeldes kannatanule, et alkoholi

mittetoomisel saab ta peksa ja lastakse maha, realiseerinud KarS § 214 lg 2 p 1 ette

nähtud kuriteokoosseisu. See tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid

kohtumenetluses ei tuvastatud. Süüdistatav Rein Mendes tuleb tema poolt toime pandud

kuriteos KarS § 214 lg 2 p 1 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

(III) Karistus

54. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus

kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS

§ 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik

saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab

vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse

mõistmist põhistama.

55. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud

seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja

nr 3-1-1-52-13, p 19).

56. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26).

57. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi,

s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning

õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-

76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).



KarS § 121 lg 2 p 3

58. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistuse.

59. Rein Mendesele etteheidetav vägivallategu toimus avalikus kohas xxx pargis. Kannatanu

oli Rein Mendese jaoks võõras inimene, kellega tutvuti samal päeval. Rein Mendes tõi välja

erinevaid põhjendusi, miks oli vaja kannatanut lüüa alustades sellest, et ta oli mingil hetkel

häirinud läheduses olevaid tüdrukuid, hiljem olevat hakanud süüdistatavat sõimama kukeks,

pedofiiliks jne ja rünnanud teda, kuni selleni, et kannatanu varastas akupanga. Ükski

eelkirjeldatud põhjendustest ei õigusta käesolevalt tuvastatud vägivalla kasutamist kannatanu

suhtes. Veel enam, videolt on näha, et kannatanu ei kujutanud endast sel hetkel, kui

süüdistatav tema suunas lööke asus tegema süüdistatavale mitte mingit ohtu. Ta istus pingil

samal ajal kui Rein Mendes tema juurde läks ja lööma hakkas. Süüdistatav peksis kätega

kannatanut valimatult pea- ja kehapiirkonda üle 20 korra, tekitades ka kerge vigastuse. Samas

arvestab kohus, et ründe tagajärjel ei tekkinud kannatanule üliraskeid ega kestvaid vigastusi ja

rünnak kestis lühikest aega. Tegemist on käesolevalt ühekordse kehalise väärkohtlemise

sündmusega ning süüdistatava kinnitusel on ta kannatanu ees vabandanud ja ka kannatanu

avaldas kohtuistungil, et temal mingeid pretensioone Rein Mendesele ei ole. Kokkuvõtlikult

hindab kohus Rein Mendese süü suuruse keskmisest väiksemaks. Samas ei saa eelkirjeldatud

asjaoludel toime pandud teo puhul kohtu hinnangul kõne alla tulla rahaline karistus.

60. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

61. Lisaks isiku süüle, on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki ning

õiguskorra kaitsmise huve. Rein Mendesel on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 25.05.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-2093 karistati isikut

KarS § 118 lg 1 p 1, 6; KarS § 121 lg 2 p 3; KarS § 1572 lg 1 ja KarS § 213 lg 1 järgi

liitkaristusega 4 aastat ja 6 kuud vangistust, mida vähendati 1/3 võrra, kuivõrd asja arutati

lühimenetluses. Kahtlustatavana kinnipidamise ja eelvangistuses oldud aeg loeti karistusaja

hulka ning mõisteti selle kohtuotsusega ärakandmata karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 29 päeva

vangistust, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga (kt I, tl 159; 87-

89).

Vähem kui kuu aega pärast eelnevalt nimetatud kohtuotsuse kuulutamist, so 17.06.2020 pani

Rein Mendes toime uue kuriteo - väljapressimise ning veel ca kuu aega hiljem, 24.07.2020,

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. 02.09.2020 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja

kohtumäärusega pöörati kriminaalasjas 1-20-2093 mõistetud karistus täitmisele, kuivõrd isik

rikkus alkoholi tarvitamise keeldu (kt II, tl 160;19-170). Viru Maakohtu 19.03.2021

kohtuotsusega kriminaalasjas 1-20-9091 karistati Rein Mendest KarS § 214 lg 2 p 1 ja KarS §

424 lg 1 järgi 4 aasta pikkuse liitkaristusega, mida vähendati lühimenetluse sätet kohaldades

1/3 võrra. Arvestades eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka mõisteti selle

kohtuotsusega ärakandmata karistuseks 2 aastat 6 kuud ja 22 päeva vangistust. Sellele

karistusele liideti otsa Harju Maakohtu 25.05.2020 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu

02.09.2020 määrusega täitmisele pööratud karistus 2 aastat 7 kuud ja 29 päeva vangistust ning

lõplikuks karistuseks Rein Mendesele mõisteti 5 aastat 2 kuud ja 21 päeva vangistust. Sellest

arvestati maha juba kantud karistus ning ärakandmata karistuseks jäi selle kohtuotsuse järgi 4

aastat 8 kuud ja 5 päeva vangistust (kt I, tl 99-100; 158).

31.05.2024 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtumäärusega (jõustunud 18.06.2024)

vabastati Rein Mendes talle Viru Maakohtu 19.03.2021 otsusega mõistetud vangistuse

kandmisest tingimisi ennetähtaegselt kohaldades katseaega ning allutades ta

käitumiskontrollile kuni 24.11.2025. Rein Mendesele pandi ka kohustus mitte tarvitada

alkoholi (kt I, tl 171-175). Kuna Rein Mendes rikkus seda kohustust siis Tartu Maakohtu

03.12.2024 kohtumäärusega määrati Rein Mendesele käitumiskontrolli ajaks täiendav

kohustus registreerida end hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates vaimse tervise spetsialisti

vastuvõtule alkoholisõltuvuse teemalisel nõustamisel osalemiseks ning ravivajaduse

ilmnemisel alluma määratud ravile (kt I, tl 178-180). Käesolevas asjas arutluse all oleva

kehalise väärkohtlemise pani Rein Mendes toime 16.08.2024, see on pisut vähem kui kaks

kuud peale vanglast ennetähtaegselt vabanemist.

62. Eelnevast nähtub, et Rein Mendest on korduvalt varasemalt karistatud muuhulgas ka

kehalise väärkohtlemise eest. Varasemad karistused ei ole tema käitumist muutnud ning isik

on taas toime pannud kehalise väärkohtlemise ja seda katseajal. Tegemist ei ole isikupoolse

üksiku juhusliku eksimusega. Rein Mendese puhul on tegemist noore inimesega, kellele on

varasemalt määratud tingimisi karistus ning keda on ka vabastatud tingimisi ennetähtaegselt

vanglast ehk talle on antud korduvalt võimalusi end parandada. Kahjuks ei ole Rein Mendes

talle antud võimalusi kasutanud ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Lisaks tuleb

karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Rein Mendes peksis avalikus

kohas xxx pargis isikut, kellega sellel samal päeval alles kohtus, õigustades oma teguviisi

selgitustega nagu kannatanu „palus peksa saada“ ja „sõnu on vaja valida ja sõnade eest vaja

vastutada“, justkui võimalikule sobimatule sõnakasutusele võõra isiku poolt oleks kohane

reageerida vägivallaga (kt II, tl 32). Sellest nähtub, et senised karistused ei ole pannud teda

mõistma taolise käitumise lubamatust ning Rein Mendes ei suuda enda käitumist kontrollida

ja on ümbritsevatele inimestele ohtlik.

63. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Rein Mendesele tuleb mõista KarS § 121 lg 2 p 3

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistus, mis jääb alla sanktsiooni keskmise

määra, so 1 aasta ja 6 kuud vangistust.



KarS § 214 lg 2 p 1

64. KarS § 214 lg 2 p 1 sanktsioon näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase

vangistuse ning sanktsiooni keskmine on kaheksa aastat vangistust.

65. Rein Mendes tarbis koos alaealisega alkoholi ning sõlmis alaealisega kihlveo alkoholi

peale, millest tulenevalt nõudis täisealise isikuna kihlveo kaotanud alaealiselt isikult alkoholi

või raha toomist. Seejuures ähvardades tulirelvale sarnaneva esemega kannatanut ja öeldes, et

annab kannatanule peksa või laseb ta maha. Kohus arvestab sellega, et füüsilist vägivalda

süüdistatav väljapressimisel ei kasutanud, kuid kasutas ähvarduse toimepanemiseks tulirelvale

sarnanevat Airsoft relva. Isikute ütlustest nähtuvalt ei kestnud sündmus pikalt ning tegemist

oli ühekordse sündmusega. Kohus hindab Rein Mendese süü suuruse selles episoodis

keskmisest väiksemaks.

66. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 58 p 12 sätestatud asjaolu, st

süüteo toimepanemist alaealise suhtes mõjuvõimu või usaldust kuritarvitades, kohus ei

tuvasta, kuivõrd kannatanu oli küll alaealine, kuid ei ilme, et väljapressimine oleks toime

pandud mõjuvõimu/usaldust kuritarvitades.

67. Lisaks isiku süüle, on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki ning

õiguskorra kaitsmise huve. Käesoleva kohtulahendi punktis 61 tõi kohus välja Rein Mendese

varasemad karistused. Rein Mendese elukäiku vaadates on näha, et vaatamata oma noorele

eale on ta korduvalt pannud toime eriliigilisi, sh väga raskeid kuritegusid, ega ole

varasematest karistustest ja antud võimalustest midagi õppinud ning on jätkanud kuritegelikul

teel. Rein Mendest on varasemalt karistatud muuhulgas ka väljapressimise eest. Sellele

vaatamata on Rein Mendes jätkanud reegleid eirava ja kriminaalse käitumisega pannes muu

hulgas toime taas väljapressimise alaealise kannatanu suhtes. Ka 19.03.2021 otsusega määrati

Rein Mendesele karistus alaealise suhtes toimepandud väljapressimise eest, kui süüdistatav

asetas noa kannatanu kõrile raha nõudmiseks (kt I, tl 96-100). Käesolevalt on Rein Mendes

pannud toime varasemaga samalaadse kuriteo endast nõrgema ja haavatavama alaealise

kannatanu suhtes ning seda katseajal. Kuigi kahe väljapressimisteo vahel on enam kui neli

aastat, on selle aja jooksul süüdistatav viibinud valdava osa ajast kinnipidamisasutuses ning

vabaduses on ta olnud lühiajaliselt, pannes toime kriminaalhoolduse tingimuste rikkumisi.

Eelnev viitab sellele, et senised karistused ei ole olnud Rein Mendese jaoks mõjusad.

68. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Rein Mendesele tuleb mõista KarS § 214 lg 2 p 1

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistus, mis jääb alla sanktsiooni keskmise

määra, kuid ületab siiski sanktsioonivahemiku miinimummäära s.o 5 aastat vangistust.



Kogum ja liitkaristus

69. KarS § 63 lg 2 kohaselt kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri

kuriteokoosseisule ja teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud, mõistetakse eraldi

karistus iga teo eest ning liitkaristus KarS § 64 järgi. Kohus peab põhjendatuks KarS § 63 lg 2

ja § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ning mõista liitkaristuseks Rein Mendesele

6 aastat vangistust.

70. KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne

karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud

karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Viru Maakohtu

19.03.2021 kohtuotsuse nr 1-20-9091 järgi kandis alates 19.03.2021 Rein Mendes 4 aasta 8

kuu ja 5 päeva pikkust vangistust. Nimetatud karistuse kandmiselt vabastati Rein Mendes

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 31.05.2024 kohtumäärusega (jõustunud 18.06.2024). Seega

kandis Rein Mendes karistust 19.03.2021 kuni 18.06.2024, s.o 3 aastat 2 kuud ja 29 päeva.

Sellest tulenevalt on Viru Maakohtu 19.03.2021 kohtuotsuse 1-20-9091 järgi kandmata

karistus 1 aasta 5 kuud ja 6 päeva vangistust (4a 8 k 5 p - 3a 2 k 29 p). Kohus suurendab

käesoleva otsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.03.2021 otsusega kriminaalasjas nr

1-20-9091 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuu ja 6 päeva võrra.

Liitkaristuseks tuleb seega 7 aastat 5 kuud 6 päeva vangistust.

71. Rein Mendes on kahtlustatavana kinni peetud ning vahistatud alates 20.12.2024 (I kd tl

147-149, 153-157). Tõkend – vahistamine – tuleb Rein Mendese suhtes jätta muutmata

kohtuotsuse jõustumiseni ning KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse kandmise aja algust

lugeda isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 20.12.2024.

(IV) Menetluskulud

72. KrMS § 306 lg 1 p 14 paneb kohtule kohustuse otsustada, millised on kriminaalmenetluse

kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse

korral menetluskulud süüdimõistetu.

73. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi

õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus ja kohtus on Rein Mendese

kaitsjale Anu Pärtelile välja mõistetud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 2529,06 euro ulatuses:

307,44 eurot (I kd tl 182-186), 263,52 eurot (I kd tl 187-190), 131,76 eurot (I kd tl 191-194),

43,92 eurot (I kd tl 195-198) ning 1782,42 eurot (II kd tl 43-44).

74. Menetluskulu hulka kuulub ka KrMS § 175 lg 1 p 9 tulenevalt sundraha, mis on KrMS §

179 lg 1 p 1 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt

esimese astme kuriteo puhul 2215 eurot.

75. Seega kriminaalmenetluse kulu kokku on 4744,06 eurot (2529,06+2215= 4744,06).

76. Süüdistatav ega kaitsja ei esitanud tõendeid ega argumente, miks menetluskulude täies

ulatuses kohene välja mõistmine võiks käia süüdistatavale üle jõu. Samas nähtub

kriminaalasja materjalidest, et üks isikule süüks pandavatest tegudest seisnes varalise kasu

nõudmises. Vangistusele eelneval ajal puudus ka Rein Mendesel sissetulek ja kindel elukoht,

millest võib järeldada, et isiku materiaalsed võimalused menetluskulude koheseks ja terves

ulatuses tasumiseks on vähesed. Samuti on kinnipidamisasutuses sissetulekute saamise

võimalused piiratud. Kohus peab põhjendatuks arvestades Rein Mendese majanduslikku

olukorda ja resotsialiseerumise väljavaateid jätta KrMS § 180 lg 3 alusel 1/3

menetluskuludest, s.o 1581,35 eurot riigi kanda ning ülejäänud osa, s.o 3162,71 eurot mõista

välja süüdistatavalt võimaldades need tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

(V) Asitõendid

77. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohustab muu hulgas kohut otsustama, kuidas toimida asitõendite ja

kriminaalmenetluses äravõetud muude objektidega.

78. Prokurör taotles tagastada asitõendiks olev Airsoft relv N.A.-le ja ülejäänud asitõendid,

s.o salvestised jätta asja juurde.

79. Kohtuotsusega asitõendite suhtes rakendatavate meetmete kohaldamise õiguslik alus

tuleneb KrMS § 126 lg-st 3. KrMS § 126 lg 3 p 2 näeb ette, et asitõend, mille kuuluvust ei ole

vaidlustatud, tagastatakse menetleja määruse või kohtuotsusega omanikule või seaduslikule

valdajale. Sellest tulenevalt tuleb Airsoft püstol Glock, mis asub kriminaalasja materjalide

juures, tagastada kohtulahendi jõustumisel selle omanikule N.A.-le.

80. Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-18-5732 p-s 125 selgitanud, et kriminaalasja materjale

talletavad CD-plaadid on KrMS § 1601 lg 2 alusel kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja

materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste

puhul tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud objektiga. Seega

puudub vajadus kohtu poolt eraldi otsustuseks ka seoses käesoleva kriminaalasja osaks

olevate DVD-R plaatidega.

(VI) Muud otsustused

81. KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt tuleb kohtuotsuse resolutiivosas esitada märge selle kohta,

kas kannatanu on esitanud käesoleva seadustiku § 38 lõike 5 punktis 2 või 4 sätestatud

taotluse. KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel on füüsilisest isikust kannatanul õigus taotleda, et teda

teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest

põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.

82. Kannatanu R.M. on taotlenud enda teavitamist süüdistatava vangistusest ennetähtaegsest

vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida

ohu kannatanule. Seega tuleb KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt kannatanu taotletut otsuse

resolutiivosas märkida.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Triin Harak

Rahvakohtunik Merle Mumm Rahvakohtunik N.A.

Bussov